Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2212
Haldusasi
AS Malmik Logistika (kuni 11.10.2016 AS Applaford ES) kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. augusti 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035971-20 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Malmik Logistika, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Malmik Logistika apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS Malmik Logistika apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2212 muutmata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-2212 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) teavitas 27.01.2016 korraldusega nr 12.2-3/035971-1 AS-i Applaford ES, et alustas äriühingu 2015. a oktoobri ja novembri käibedeklaratsioonidel (KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. MTA kohustas esitama kontrolliperioodi kohta ostu- ja müügiarved ning nende juurde kuuluvad dokumendid, pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted ja muud dokumendid, mida äriühing peab oluliseks menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel. Korralduse täitmise tähtajaks määrati 05.02.2016. AS Applaford ES sai korralduse kätte 28.01.2016, kuid jättis selle tähtaegselt täitmata.
2.MTA määras 01.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035971-3 äriühingule sunniraha ja kohustas esitama 27.01.2016 korralduses nimetatud dokumendid hiljemalt 08.04.2016. AS Applaford ES esitas 08.04.2016 taotluse pikendada dokumentide esitamise tähtaega kuni 29.04.2016, kuna äriühingu juhatuse liige RN oli pikemat aega haige ja asus tööle alles 23.03.2016. MTA pikendas 11.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035971-8 dokumentide esitamise tähtaega kuni 15.04.2016. AS Applaford ES esitas 11.04.2016 korralduse peale vaide, milles selgitas RN töövõimetusega seonduvaid asjaolusid ja sellest tingitud töökoormust, mis ei võimalda esitada dokumente nõutud ajal. MTA jättis 06.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3318-2 vaide rahuldamata, leides, et alates tööle naasmisest oli RN-l dokumentide esitamiseks 23 päeva, mis on kontrolliperioodi pikkust ja dokumentide mahtu arvestades piisav aeg. MTA viitas ka võimalusele volitada dokumentide esitamiseks raamatupidajat vms isikut, sest juhatuse liikme eemalolek ei välista automaatselt äriühingu seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
3.MTA koostas 01.06.2016 kontrollakti nr 12.2-3/035971-18 ja määras eriarvamuse esitamise tähtajaks 20.06.2016. AS Applaford ES vandeadvokaadist esindaja taotles eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist kuni 30.06.2016, viidates RN tervislikule seisundile. MTA jättis 17.06.2016 otsusega nr 12.2-3/035971-19 taotluse rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et on andnud kaasaaitamiskohustuse täitmiseks juba piisavalt tähtaegu. Maksukohustuslasel on esindaja ja juhatuse liige ise on taganud, hoolimata tervislikust seisundist, äriühingu järjepideva toimimise, sh esitanud maksudeklaratsioone. AS Applaford ES esitas 20.06.2016 kontrollaktile eriarvamuse, milles märkis, et kontrollakt ei kajasta õigesti äriühingu maksukohustusi ning selgitas, et kaasaaitamiskohustuse täitmist takistab RN tervislik seisund. Eriarvamusele ei olnud lisatud ühtki tõendit.
4.MTA kohustas 08.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035971-20 AS-i Applaford ES tasuma maksusumma 972 233,24 eurot. AS Applaford ES tegi kontrolliperioodil tehinguid, mille alusel on õigus sisendkäibemaksu maha arvata 2015. a oktoobris 1356,38 eurot ja novembris 2396,20 eurot. AS Applaford ES on 2015. a oktoobris sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud 492 641,52 eurot ja 2015. a novembris 479 591,72 eurot käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 järgi ei ole AS-l Applaford ES õigust nimetatud summades sisendkäibemaksu maha arvata, sest äriühing ei ole esitanud dokumente, mis võimaldaksid kontrollida, kas kaup või teenus on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt ja kasutatav AS Applaford ES majandustegevuses. Sisendkäibemaksu maha arvamise välistab ainuüksi see, et maksukohustuslane ei ole esitanud ühtki tehinguga seotud arvet. Dokumentide esitamiseks oli 2(6)
3-16-2212 aega ligi kuus kuud ja dokumente ei ole esitatud ka maksukohustuslase enda pakutud tähtaegadeks.
5.AS Applaford ES esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 04.10.2016 vaideotsusega nr 6-1/3475-2 rahuldamata. Vaide esitaja jättis esitamata maksuhalduri korraldusega nõutud dokumendid ega lisanud neid ka vaidele, tuues ettekäändeks juhatuse liikme terviseprobleemid. Dokumente ei pea tingimata esitama juhatuse liige, vaid vajadusel võib äriühing võtta endale esindaja. Juhatuse liikme haigus ei saa takistada maksukontrolli läbiviimist. Maksuhaldur nõudis üksnes selliste dokumentide esitamist, mille koostamise ja säilitamise kohustus tuleneb raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg-st 2. Sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid nõuetele vastava arve alusel (KMS § 31 lg 1). AS Applaford ES ei esitanud arveid ja ainuüksi sellest piisab sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramiseks. Kuna AS Applaford ES ei esitanud nõutud dokumente, pöördus maksuhaldur teabe saamiseks kolmandate isikute poole, et veenduda vaide esitaja deklareeritud andmete õigsuses. MTA ei tuvastanud soetust summas, mis vastanuks deklareeritud andmetele. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur lugenud tõendatuks selle osa deklareeritud sisendkäibemaksust, mis kattus kolmandatelt isikutelt saadud andmetega, ning piiras sisendkäibemaksu maha arvamist ulatuses, mille kohta tõendid puudusid. Eelnevat arvestades pole vaja arutleda selle üle, kas Euroopa Liidust kauba soetamisel võib tekkida olukord, kus müüja ja ostja on deklareerinud tehingud erinevates perioodides, või selle üle, kas vaide esitaja võis eksida KMD INF vormide täitmisel.
Alates 12.10.2016 on AS Applaford ES ärinimeks AS Malmik Logistika.
7.AS Malmik Logistika palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada MTA 08.08.2016 maksuotsus. Dokumentide esitamist takistas kaebaja juhatuse liikme halb tervislik seisund ning asjaolu, et lisaks vaidlustatud maksuotsuseni viinud maksumenetlusele toimus kaebaja suhtes maksurevisjon ja kriminaalmenetlus ning kõige selle kõrvalt pidi juhatuse liige käimas hoidma ka kaebaja majandustegevust. Maksuhaldur oli neist asjaoludest teadlik. Seega ei saa kaebajale ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Maksuhalduri poolne kiirustamine ei võimaldanud kaebajale õigust olla ära kuulatud. Kaebajale heidetakse muu hulgas ette kauba ja teenuse ühendusesisese soetamise deklareerimata jätmist. MTA ei arvestanud, et ühendusesisese soetamise korral võib tekkida olukordi, kus müüja ja ostja on deklareerinud tehingud erinevates perioodides (KMS § 11 lg 2). Maksumenetluses antud lühikesi tähtaegu ja juhatuse liikme tervislikku seisundit arvestades ei saanud kaebaja selliste erisuste põhjusi täpsustada. Maksuhaldur lähtus sisendkäibemaksu arvestuses kaebaja pangakontol kajastatud tehingute ülekannetest, pöördudes teabe saamiseks tehingupartnerite poole, kuid äriühingul võib olla kontrolliperioodil tehinguid ka isikutega, kellele kontrolliperioodil ülekandeid ei tehtud, kuid kellelt kaupade ja teenuste soetamisel tekkis õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur ei võimaldanud kaebajal selle kohta selgitusi anda. MTA oleks pidanud määrama maksusumma muutva tingimusega (MKS § 93). Praegu jäeti kaebaja ilma õigusest mingi aja jooksul maksuhaldurile siiski dokumente esitada.
8.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaidemenetluses avaldatud seisukohtade juurde.
3(6)
3-16-2212 MTA märkis täiendavalt, et MKS §-dest 56–58 tuleneb kaebajale kaasaaitamiskohustus. Kuna kaebaja ei täitnud seda kohustust, sh ei esitanud ühtki MTA nõutud dokumenti, tuli kaebaja maksukohustuse suurus kindlaks teha kolmandatelt isikutelt saadud tõendite alusel. Kaebaja ei lisanud dokumente ka vaidele ega kohtusse esitatud kaebusele. Puudub võimalus, et kaebaja jättis dokumendid esitamata teadmatusest või ei saanud neid esitada juhatuse liikme tervise tõttu, sest kaebajat esindas juba maksumenetluses vandeadvokaat, kellele MTA edastas kõik maksumenetluses kogutud tõendid. Kui maksukohustuslane ei täida kaasaaitamiskohustust, väheneb selle võrra maksuhalduri uurimiskohustus. Kaebaja väited selle kohta, miks ühendusesisese soetamise deklaratsioonid ei pruukinud ühtida maksuhalduri tuvastatud asjaoludega, on hüpoteetilised ja tõendamata ning tuleb jätta kõrvale. MKS §-i 93 ei ole põhjendatud kohaldada olukorras, kus maksukohustuslane jätab kaasaaitamiskohustuse teadlikult täitmata.
Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
MTA 08.08.2016 maksuotsuse ja 04.10.2016 vaideotsuse põhjendused on asjakohased ja nende kordamine ei ole vajalik (HKMS § 165 lg 2). Maksumenetlus viidi läbi äriühingu, mitte tema juhatuse liikme RN suhtes. Puudub vaidlus, et kaebaja oli maksumenetluse ajal tegutsev äriühing, millel olid töötajad ja märkimisväärne käive ning juhatuse liikme haiguse tõttu polnud äriühingu järjepidev toimimine takistatud. Seega oleks kaebajal olnud võimalik maksuhaldurile esitada dokumente, mille koostamine ja säilitamine oli äriühingu seadusest tulenev ülesanne (vt RPS § 6 lg 2 ning MKS § 57 lg 3 ja § 58). Kaebaja ei esitanud 27.01.2016 korraldusega nõutud dokumente ka pärast seda, kui tervislik seisund võimaldas äriühingu juhatuse liikmel 23.03.2016 tööle asuda (vt RN 08.04.2016 taotlus dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks). Dokumente ei esitatud ka koos advokaadi kaudu esitatud eriarvamusega ega hiljemgi. Arvestades kontrolli kestust ja asjaolu, et MTA nõudis üksnes dokumente, mis olid aluseks sisendkäbemaksu deklareerimisel, oli kaebajal kaasaaitamiskohustuse täitmiseks piisavalt aega. Kuna kaebaja jättis oma kaasaaitamiskohustuse täitmata, vähenes selle võrra maksuhalduri uurimiskohustus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.AS Malmik Logistika palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 03.11.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant jääb varem esitatud seisukohtade juurde, rõhutades järgmist. Maksuhaldur pidi maksumenetluse ajal arvestama kaebaja seaduslikust esindajast tulenevate takistustega, mis ei võimaldanud esitada maksuhalduri nõutud dokumente tähtaegselt. Haigestumise aeg ja pikkus ei ole juhatuse liikme vaba valik ning maksuhalduril puudus mõjuv põhjus olla dokumentide esitamise tähtaja määramisel nii jäik. Kui juhatuse liige on haiguse tõttu pikemat aega äriühingu juhtimisest eemal, tuleb tal viia end vahepeal toimunuga kurssi ja korraldada äriühingu edasist majandustegevust. Maksuhalduri nõudmised ei saa prevaleerida kõigi teiste kohustuste ees. MKS § 8 lg 1 paneb maksukohustuse nõuetekohase täitmise riisiko juhatuse liikmele, seega on põhjendamatu väide, et dokumente oleks saanud esitada ka juhatuse liikmeta. Maksumenetluse kiirus ei ole olulisem kui teised MKS § 10 lg-s 3 sätestatud põhimõtted. Halduskohtu otsusest ei selgu, milline oli juhatuse liikmele reaalselt dokumentide esitamiseks jäänud aeg, arvestades tema haigust. Halduskohus ei ole hinnanud maksuhalduri nõutud dokumentide mahtu. Halduskohus ei võtnud seisukohta kaebaja väidete kohta, et MTA arvestas ühendusesise soetamisega seonduva käibe valesti, sest tugines vaid pangakonto ülekannetele ja jättis arvestamata, et kaebajal võis olla ka teisi tehingupartnereid.
4(6)
3-16-2212 MTA oleks pidanud maksuotsuse tegema muutva tingimusega, sest oli ilmne, et kontrollimenetluses kogutud tõendid ei olnud täielikud ning puudus mõjuv põhjus maksumenetluse kiireks lõpetamiseks.
11.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja märkides täiendavalt järgmist. Kaebaja juhatuse liige RN oli töövõimetu 26.11.2015–23.03.2016 ja 14.06.2016–13.07.2016. Maksumenetlus viidi läbi 27.01.2016–08.08.2016. Seega oli kaebaja juhatuse liikmel võimalik MTA 27.01.2016 korraldusega nõutud käibemaksu arvestamise aluseks olnud dokumente esitada 24.03.2016–13.06.2016 ja 14.07.2016–08.08.2016. Samas jääb MTA seisukohale, et juhatuse liikme eemal viibimine ei välista automaatselt äriühingu seaduslike kohutustuste täitmist, sest selleks on võimalik volitada esindajat, raamatupidajat vms isikut. Kaebajal oli juhatuse liikme töövõimetuse ajal majandustegevus, seega oleks saanud dokumente esitada volitatud isiku kaudu ka 2015. a oktoobri ja novembri kohta. Kontrollaktist selgus, milliseid dokumente on vaja esitada. Kaebaja esitas eriarvamuse, kuid mitte dokumente. Seega on usutav, et kaebaja ei oleks esitanud täiendavaid dokumente ka siis, kui maksuhaldur oleks selleks andnud veel ühe tähtaja, ning väide, et maksuhaldur kiirustas maksumenetluse lõpetamisega, ei ole õige. Väitmaks, et maksuotsus on sisuliselt vale, pidanuks kaebaja esitama ka oma väiteid kinnitavad tõendid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning määrata seadusega sätestatud juhul tasumisele kuuluv maksusumma (MKS § 10 lg 3 p-d 1 ja 2). Maksumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab maksuhalduri kohustust koguda oma algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid ja arvestada kõiki asjas tähendust omavaid, nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1). Uurimispõhimõtet piirab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab kohustust säilitada ja esitada tõendeid ka juhul, kui see võib päädida maksukohustuslase jaoks koormava otsusega (MKS §-d 56–58). Kui maksukohustuslane rikub kaasaaitamiskohustust ning seetõttu on takistatud maksustamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, siis lasub tõendamiskoormus maksukohustuslasel (vt Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p 19).
14.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt. Kuigi kaebaja juhatuse liikme RN tervislik seisund võis kaebajal takistada 27.01.2016 korralduse tähtaegset (05.02.2016) täitmist (maksuhalduri nõutud dokumentide, sh sisendkäibemaksu deklareerimise aluseks olevate arvete, esitamist), ei saa sellega õigustada dokumentide esitamata jätmist rohkem kui kuus kuud kestnud maksumenetluse jooksul. Maksuhaldur on välja toonud, et kui jätta välja perioodid, kui RN oli töövõimetu (26.11.2015–23.03.2016 ja 14.06.2016–13.07.2016), oli kaebaja juhatuse liikmel endal võimalik esitada MTA 27.01.2016 korraldusega nõutud dokumente ajavahemikus 24.03.2016–13.06.2016 ja 14.07.2016–08.08.2016. MKS § 8 lg 1 paneb kaebaja juhatuse liikmele kohustuse korraldada maksuseadustest tulenevate kohustuse tähtaegset ja täielikku täitmist. See ei tähenda aga, et juhatuse liige peab esitama dokumendid maksuhaldurile isiklikult, vaid selleks on võimalik volitada raamatupidajat või mõnda teist isikut. Kaebajalt nõutud dokumendid puudutavad kahte kuud ja seega ei saa nende maht olla ebamõistlikult 5(6)
3-16-2212 suur. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud isegi asjakohaste tehingutega seonduvaid arveid, mille alusel kaebaja eeldatavalt koostas kontrolliperioodi maksudeklaratsioonid. Kuna maksumenetluse käik viitab sellele, et sisuliselt takistas kaebaja oma tegevusetusega maksmenetluse läbiviimist, ei saa maksuhaldurile ette heita menetluse lõpule viimisega kiirustamist või kaebaja ärakuulamata jätmist. Eelneva tõttu on põhjendamatud ka kaebaja väited, et tema maksukohustus on valesti kindlaks tehtud.
15.Maksusumma määramine muutva tingimusega (MKS § 93) on põhjendatud eelkõige olukorras, kus puudub maksukohustuse vähendamiseks vajalik nõutavas vormis dokument, kuid maksuhalduril on alust eeldada, et maksukohustuslane suudab tulevikus puuduse kõrvaldada. Samuti võib muutva tingimusega maksuotsus olla asjakohane näiteks olukorras, kus maksu määramise aluseks oleva normi suhtes on käimas kohtumenetlus. Sellisel juhul on asjakohane anda maksuotsuse adressaadile võimalus saavutada maksuotsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine muul viisil, kui selle vaidlustamisega kohtus (vrd Riigikohtu 16.12.2004 otsus nr 3-3-1-82-04, p 12 ja 09.12.2009 otsus nr 3-3-1-67-09, p 19). Käesoleval juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga.
16.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.