M.M. kaebus Tallinna Vangla tegevuse (kaebaja hoidmine ebapiisava valgusega kambris nr 314) õigusvastasuse tuvastamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: M.M. Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 26.03.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 07.06.2016 Tallinna Vanglale pöördumise (reg nr 5-8/16/15033-1), milles taotles kambri nr 314 valgustuse parandamist ning soovis, et lakke paigaldataks valgustid, mis tagaksid ühtlase valgustiheduse 200 lx, seintele ja voodi peatsisse kohtvalgustid lugemiseks valgustihedusega minimaalselt 300 lx, WC-sse niiskuskindel valgusti valgustihedusega 200 lx, laua kohale kohtvalgusti valgustihedusega minimaalselt 500 lx.
2.Tallinna Vangla vastas M.M. pöördumisele 06.07.2016 ning selgitas, et seadus ei sätesta eluruumide ja kambrite valgustusele piirnorme. Kambri nr 314 valgustuse parandamise vajadus selgitatakse välja valgustiheduse mõõtmisega ja seejärel otsustakse lisavalgustite paigaldamise vajadus.
1(6)
3.01.08.2016 esitas M.M. Tallinna Vanglale vaide (reg nr 5-15/16/257-1), milles nõudis kambri nr 314 valgustuse vastavusse viimist kehtivate standarditega, s.t täita tema 07.06.2016 taotlus, paigaldada nõutud valgustid ja lõpetada tema tervise teadlik kahjustamine.
4.Tallinna Vangla jättis 01.08.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/257-2 M.M. vaide rahuldamata.
5.12.09.2016 esitas M.M. Tallinna Halduskohtule kohustamis- ja tuvastamiskaebuse.
6.Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrusega tagastas kohus kaebuse Justiitsministeeriumit puudutavate kohustamisnõuete osas ning jättis kaebuse muus osas käiguta. Kohus selgitas, et käsitleb kaebuse punktis 5.1. märgitud tuvastamisnõudeid kaebuse väidete ning kohustamiskaebuse põhjendustena. Kohus hoiatas, et kui kaebaja soovib siiski tuvastamisnõuete juurde jääda, tuleb kaebus ilmselt osaliselt tagastada.
7.04.11.2016 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses sõnastas kaebaja oma kohustamiskaebuse ümber („kohustada vanglat paigaldama kambrisse nr 314 standarditele ja nõuetele vastav valgustus“) ning märkis, et soovib jätkuvalt ka tuvastamisnõuete menetlemist.
8.Tallinna Halduskohtu 31.03.2017 määrusega tagastas kohus kaebuse tuvastamisnõuete osas (v.a osas, milles kaebaja nõuab vähese valgusega kambris hoidmise õigusvastasuse tuvastamist). Määrus jõustus 03.08.2017.
9.Kuivõrd kaebaja paigutati teise vanglasse, tagastas Tallinna Halduskohus 10.11.2017 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Tallinna Vangla kohustamist ning Tallinna Vangla 10.08.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/257-2 tühistamist. Ühtlasi tagastas kohus kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Justiitsministeeriumi poolt õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Vaatamata mitmete nõuete tagastamisele pidas kohus kaebust kaebaja vähese valgusega kambris (s.t kambris nr 314) hoidmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes lubatavaks ning võttis kaebuse selles osas menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
10.Kaebaja leiab, et Tallinna Vanglas puudub nii piisav ja nõuetekohane kunstlik valgustus kui ka piisav ja nõuetekohane loomulik valgus.
11.Kinnipeetava kambrit käsitatakse kõigis õigusaktides eluruumina, kuid tegelikult on see multifunktsionaalne ruum (üheaegselt nii eluruum, söögituba, magamistuba, võimla, hügieeniruum, töö- ja õpperuum). Kinnipeetavad õpivad vangla koolis, osalevad pakutud kursustel, õpivad iseseisvalt, kirjutavad lähedastele kirju, kaitsevad oma õigusi kohtus jne. Valgustus kambris peab võimaldama kõikide nende tegevustega tegemise ilma tervist kahjustamata.
12.Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitus Rec(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta (edaspidi EVR) p 18.2. ütleb, et kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, peavad aknad olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada, kunstlik valgus peab vastama tehnilistele standarditele ning siseriiklik õigus peab kehtestama selleks minimaalsed erinõuded. Eesti Standardikeskus on välja töötanud standardid, mis sätestavad tervislikud valgustingimused (valgustiheduse) elu ja bürooruumidele ning töökohtadele. Tegemist on üldtunnustatud standarditega ning vangla oleks pidanud neid, vaatamata puudustele vangistust reguleerivates õigusaktides, analoogia korras ning vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikele 1 tuginedes rakendama. Kui VangS § 45 lg 1 annab õiguse kohelda kinnipeetavaid põhjuseta erinevalt vabaduses viibivatest isikutes, seab ohtu nende tervise ja käsitleb kinnipeetava kambrit kitsalt eluruumina, 2(6)
on see vastuolus VangS § 41 lg-ga 2, põhiseadusega ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
13.Kaebaja leiab, et kambris peaks olema tagatud ühtlane valgustihedus minimaalselt 300 luksi ning töölaual vähemalt 500 luksi. Kaebaja hinnangul ei ole ükski Tallinna Vangla kamber piisava loomuliku valgusega, kuna kambri põrandapinna ning akna pindala suhe on alati suurem kui 1:8. Tallinna Vangla kambrites ei ole võimalik ühelgi ajahetkel ilma kunstliku valguseta lugeda.
14.Kaebuse esitamise põhjendatud huviks on hilisema kahjunõude esitamise soov. Samuti soovib kaebaja ära hoida sarnaste rikkumiste kordumise tulevikus.
15.Täiendavalt leiab kaebaja, et VangS § 45 lg 1 on põhiseadusega vastuolus, sest see käsitleb kinnipeetava kambrit kitsalt eluruumina ja ei sätesta, piisava täpsusega, mida justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas sätestama peab. Ühtlasi on kaebaja hinnangul vangla sisekorraeeskiri põhiseadusega vastuolus, sest selles pole sätestatud nõudeid kambri ja hügieeniruumi valgustusele. Vastustaja seisukoht
16.Kinnipeetavate kambrite valgustusele ei ole õigusaktidega kehtestatud erinõudeid ning arvestada tuleb eluruumidele esitatavate nõuetega. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ (edaspidi määrus nr 38) p 5 kohaselt peab eluruumi igal toal olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse tuulutamiseks ning tagab neis piisava loomuliku valgustuse. Ka soovitusliku iseloomuga EVR ei sätesta konkreetseid, arvuliselt väljendatavaid nõudeid. Kuigi EVR viitab „tunnustatud tehnilistele standarditele“, ei saa sellest tuletada, et kunstlik valgus kambris peaks vastama töökohale sätestatud nõuetele. Nii EVR-s kui ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) soovitustes on ennekõike peetud tähtsaks seda, et kinnipeetava kambrisse oleks tagatud loomuliku valguse juurdepääs. Seega näevad asjassepuutuvad õigusaktid kambri kui eluruumi valgustuse osas ette määratlemata mõiste „piisav valgustatus/valgustus“ ning sätestatud ei ole konkreetseid arvnäitajaid. Tuginedes erialasele kirjandusele, laste ja täiskasvanute hoolekandeasutustele kehtestatud kunstliku valgustuse normidele ja spetsialistide arvamustele on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kinnipeetavate elukambris on minimaalseks lubatavaks valgustatuse tasemeks 200 lx.
17.Kamber nr 314 paikneb Tallinna Vangla E2 hoones (vahistatute eluhoone). 18.12.2015 külastasid õiguskantsleri nõunikud Tallinna Vanglat ning kontrollisid mh kambri nr 314 valgustust ja tuvastasid, et kambri valgustugevus ei olnud küllaldane laua taga istudes või magamisasemetel vaevata lugemiseks. Õiguskantsler palus vanglal kambri kunstlikku valgustust parandada. Tallinna Vangla parandas kambri nr 314 kunstlikku valgustust 14.03.2016, asendades päevavalguslambid kahe uue lakke paigaldatud plafoonvalgustiga IP 44 100 W E-27, RONDO. Kontrollmõõtmisel oli kambris valgustihedus koos loomuliku valgusega 360 lx (vt kaebuse lisa nr 32, 10.08.2016 vaideotsus nr 5-15/16/257-2). Valgustuse parandamist kinnitab ka 28.03.2016 Hoolduspluss OÜ ja Tallinna Vangla vaheline tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kaebaja viibis kambris nr 314 perioodil 15.04.2016-08.11.2016. Seega paigutati M.M. kambrisse nr 314 ajal, mil kambri valgustust oli juba parandatud. Julgeolekukaalutlustel on akna ees trellid, kuid need ei takista päikesetõusust kuni päikeseloojanguni loomuliku valgustuse ligipääsu kambrisse. Et valguse ligipääsu takistavad tegurid puuduvad, kinnitab kaebuse esitaja ka kaebuses. M.M. oli kambris nr 314 valdavalt kevadel ja suvel, mil päevavalgust oli praktiliselt kogu ärkveloleku aja. Kambri ukse kohal on öövalgusti, mis on sisse lülitatud üksnes öörahu ajaks. Öörahu ajal kell 22:00 kuni 06:00 peavad kinnipeetavad olema oma magamiskohas ning muud 3(6)
tegevused (nt õppimine, lugemine) ei ole siis kambris lubatud. Äratusest öörahuni valgustavad kambrit kaks laevalgustit. Kambri WC-s on üks valgusti 40W pirniga. Tallinna Vangla 01.07.2016 vastusest nr 5-18/16/14544-2 (kaebuse lisa nr 22) nähtub, et kambris nr 314 oli valgustugevus akna juures 300 lx, kambri keskel 171 lx, laua kohal 200 lx ja kappide keskel 53 lx. Laud asetseb kambris akna lähedal ning kirjatööde tegemiseks ja muudeks tegevusteks oli valgust piisavalt. Tallinna Vangla 19.10.2016 vastusest nr 5-8/16/22042-2 nähtuvad samuti kambri 314 valgustuse mõõtmise tulemused, kuid mõõtmised teostati vastavalt M.M. nõudmisele üksnes päevavalgusega ja üksnes kunstliku valgustusega. Seega ei ole 2016. a oktoobris mõõdetud valgustihedust koos päevavalguse ja kunstliku valgustusega. Vangiregistri andmetel kaebuse esitaja hõivetegevuses ei osalenud. Seega enam valgust nõudvad tegevused oli võimalik tal teha päevasel ajal. Õppetöös M.M. ei osalenud ning koolitööde tegemiseks kohustust ei olnud.
18.Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitajale oli ajavahemikul 15.04.201608.11.2016 kambris nr 314 tagatud elutegevuseks vajalik valgus ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis ajavahemikul 15.04.2016-08.11.2016 (v.a 03.10.2016, vrd vastustaja esitatud kinnipeeturegistri väljavõte, tl 110) Tallinna Vangla kambris nr 314. Pooled on erineval seisukohal selles, kas kambri nr 314 valgustingimused olid nõuetekohased ning kas kaebajale tagatud kunstlik ja loomulik valgus oli piisav. Samuti on pooled erineval seisukohal selles, kas kinnipeetava kambrile tuleks kohaldada töökohavalgustuse standardeid.
21.Õigusaktidest ei tulene konkreetseid arvulisi väärtusi, millele kinnipidamisasutuse kambri valgustatus peaks vastama ning seda on erinevad kohtud ka korduvalt leidnud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas nr 3-14-53031, p 8).
22.VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse (alates 01.07.2015 ehitusseadustiku) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Rahvatervise seaduse § 4 p-st 11 tulenevalt on üheks elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudeks see, et ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist.
23.Ka EVR ei sätesta arvudes määratletud nõudeid. EVR p-i 18.2 kohaselt peavad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema aknad nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Samuti peab kunstlik valgus vastama tunnustatud tehnilistele standarditele.
24.Kuigi EVR viitab „tunnustatud tehnilisele standarditele“, ei saa sellest tuletada, et kunstlik valgus kambris peaks vastama töökohale sätestatud nõuetele. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et vangla valgustingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleks lähtuda töökoha valgustatusele kohaldatavast standardist (eelkõige Eesti standardit EVS-EN 12464-1:2011 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“.) Seda toetab kohtu hinnangul ka EVS-EN 124641:2011 p-s 1 „Käsitlusala“ märgitu: „Standard sätestab inimeste valgustusnõuded sisetöökohtadel, lähtudes normaalse nägemisvõimega inimeste nägemismugavusest ja nägemistöö sooritamisviisist. Arvesse on võetud kõik tavapärased nägemisülesanded, sealhulgas 4(6)
töö kuvarseadmetega.“ ning „Standard ei sätesta valgustusnõudeid töötajate tööohutuse ja töötervishoiu seisukohast ega ole koostatud Euroopa Liidu Lepingu artikli 153 rakendamisalasse kuuluvana, kuigi selles standardis sätestatud valgustusnõuded täidavad enamasti ka ohutuse nõudeid.“
25.Vaatamata arvuliste standardväärtuste puudumisele on kohtud (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2016 otsust nr 3-14-53031) rahvatervise seadusele ning erialakirjandusele tuginedes leidnud, et kinnipeetava kambris peab olema tagatud sellise kvaliteediga valgustatus, mis võimaldaks teha ilma silmade liigse pingutamiseta toiminguid, mille tegemine on kambris võimalik ja lubatud. Asjas nr 3-14-52898 (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2016 otsus nr 314-52898 ning seal viidatud lahendeid) selgitas kohus viitega haldusasjas nr 3-14-53031 tehtud lahendile, et selleks, et elukambri valgustatus ei kahjustaks seal viibivate kinnipeetavate tervist, peaks seal olema tagatud valgustustihedus vähemalt 200 lx. Kuivõrd kamber on koht, kus kinnipeetavad sooritavad mitmeid erinevaid toiminguid, sh loevad ja kirjutavad, saab erialakirjanduse pinnalt pidada seda miinimumnõuet põhjendatuks.
26.Eeltoodut silmas pidades hindab kohus kambri nr 314 valgustingimuste nõuetelevastavust VangS § 45 lg 1 ning väljakujunenud kohtupraktika alusel. Kuivõrd senine kohtupraktika on jätkuvalt asjakohane ning kinnipeetava kambrit ei saa samastada tööruumiga, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida kaebaja väiteid justkui peaks kambris olema tagatud ühtlane valgustihedus minimaalselt 300 luksi ning töölaual vähemalt 500 luksi.
27.Vaidlust ei ole selles, et kambris nr 314 on aken. Kohtu hinnangul on vastustaja esitatud fotolt (tl 115) selgelt tuvastatav ka loomuliku valguse juurdepääs ning on ilmne, et võrdlemisi suurte vahedega trellid ei piira seda oluliselt. Kuigi nii kaebaja kui vastustaja on mitmes menetlusdokumendis viidanud määrusele nr 38, selgitab kohus, et nimetatud määrus on käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud. Alates 06.07.2015 on eluruumi nõuded reguleeritud majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määrusega nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“. Üldjoontes on nõuded küll samasisulised, kuid kehtiv määrus ei sätesta enam akna ja põranda pindala suhet (kuni 05.07.2015 kehtinud määruse kohaselt ei tohtinud akna ja põranda pindala suhe olla väiksem kui 1:8). Seega ei ole vajadust hinnata, kas akna ja põrandapinna suhe kambris nr 314 vastas sellele tingimusele või mitte. Isegi juhul, kui selline nõue ka kehtivas määruses sisalduks, ei saa seda praegusel juhul arvestada, kuna Riigikohus on 21.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-10 (p 8) leidnud, et VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav määrus nr 38 punkt 5.
28.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kambri valgustingimusi tuleks loomuliku valguse ja kunstliku valgustuse osas eraldi hinnata. Kohus leiab, et kambri valgustatuse piisavuse hindamisel saab lähtuda mõõtmistulemustest, mis kajastavad päevasel ajal (s.t nii kunstliku kui loomuliku valguse koosmõjul) tehtud mõõtmisi, kuna kinnipeetaval ei ole keelatud mõlemat valgusallikat korraga kasutada. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kontrollmõõtmisel oli valgustihedus koos loomuliku valgusega 360 luksi (Tallinna Vangla 10.08.2016 vaideotsus nr 5-15/16/257-2), kuid möönab samas, et see oli 322 luksi (kaebuse lisa 3, tl 10). Kaebaja on ise lisanud Tallinna Vangla 01.07.2016 vastuse (kaebuse lisa nr 22, tl 37), millest nähtub, et kambris nr 314 olid valgustingimused (akna juures ja laua kohal) nõuetele vastavad (s.t vähemalt 200 luksi). Seega nähtub kaebaja enda poolt esitatud dokumendist, et valgustingimused vastasid kohtupraktikaga kujundatud nõutavale valgustihedusele. Kohtu hinnangul saab ka vastustaja viidatud mõõtmistulemust (s.t 360 luksi) arvesse võtta, kuna sõltuvalt loomuliku valguse intensiivsusest võis vastustaja viidatud kontrollmõõtmisel (s.t pärast uute valgustite paigaldamist ning ilmselt
5(6)
enne kaebaja kambrisse nr 314 paigutamist) tulemus hilisemast mõõtmisest erineda. Kohtul ei ole põhjust pidada seda valeväiteks (vrd kaebaja väide, tl 10). Kuigi varasemalt (vrd õiguskantsleri 18.02.2016 märgukiri, tl 111) oli teiste seas ka kambri nr 314 valgustus ebapiisav, nähtub Tallinna Vangla poolt õiguskantslerile 21.03.2016 esitatud vastusest (tl 112), et kambri nr 314 valgustust on parandatud ning senised valgustid asendati plafoonvalgustitega IP 44 100 E E-27, RONDO. Kuivõrd hiljemalt 28.03.2016 oli valgustus kambris nr 314 renoveeritud (seda kinnitab ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, tl 113), viibis kaebaja kambris ajal, mil kambri valgustingimusi oli oluliselt parandatud.
29.Kaebajal ei olnud vaja vaidlusalusel perioodil täita kambris õppe- või tööülesandeid, mistõttu töökohavalgustuse nõuded ei ole asjassepuutuvad. Kohus möönab, et ka mitteõppival kinnipeetaval on vajalik lugeda, kirjutada jne muid selliseid toiminguid teha, kuid neid saab vajadusel planeerida ajale, mil valgust on rohkem. Ka ei ole kahtlust, et nende toimingute tegemine oli ka vaidlusalusel ajal ja tingimustes ilma tervist kahjustamata võimalik (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2016 otsuse haldusasjas nr 3-14-53031 p-s 10 viidatud erialakirjanduses väljendatud seisukohti).
30.Vangla viide isikliku näpitslambi soetamise võimalusele asja lahendamisel tähtsust ei oma, kuid kohus märgib, et seadusest tulenevat kohustust tagada kambri piisav valgustatus ei saa jätta täitmata põhjusel, et kaebaja võib ise täiendava valgusallika osta.
31.Kuivõrd kaebaja on ebaõigesti järeldanud, et kinnipeetava kambri valgustingimused peaksid vastama töökohale kehtestatud standarditele, on kaebaja väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ja tema väidetava diskrimineerimise osas alusetud.
32.Kambri nr 314 valgustingimused kaebaja sealviibimise ajal õigusvastased ei olnud. Lisaks, suur osa ajast, mil kaebaja viibis kambris nr 314, langes kevade- ja suveajale, mil loomulikku valgust oli rohkem. Seega Tallinna Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane.
33.Asjaolu, et seadus (VangS § 45 lg 1) või ministri määrus (vangla sisekorraeeskiri) ei viita konkreetsele ja kaebaja hinnangul asjakohasele standardile või ei sätesta kaebaja soovitud täpsusastmega valgustustingimusi, ei tähenda, et need oleksid põhiseadusega vastuolus. Kehtiv õigus võimaldab kohtupraktikat arvestades vangla kambrite valgustingimuste õiguspärasust hinnata. Menetluskulud
34.HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.