Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-17-2065 15. veebruar 2018 Kadri Palm E. L.u kaebus Maksu- ja Tolliameti 28. juuni 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00735-13 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E. L., lepinguline esindaja Vello Luik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Perv Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. L.u kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. märtsil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 25. aprilli 2016. a korralduse nr 12.2-3/036777-1 alusel TJR Holding OÜ (endise nimega osaühing LAPOONUS) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november 2015 (I kd, tl-d 165-166).
2.MTA koostas 6. juunil 2016 kontrollakti nr 12.2-3/036777-6, milles märkis, et TJR Holding OÜ ei ole deklareerinud ja tasunud OÜ-le Rahel-Puit müüdud kaupadelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 7670 eurot ja tulundusühistule EHA Metalli- ja Puidutooted müüdud kaupadelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 13 500 eurot ning kontrolli tulemusel suureneb TJR Holding OÜ maksukohustus 21 170 euro võrra (I kd, tl-d 148-152).
3.MTA kohustas 30. juuni 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/036777-7 TJR Holding OÜ-d tasuma maksusumma 21 170 eurot (I kd, tl-d 136-138). Maksuotsuse andmise tingis maksuhalduri seisukoht, mille järgi jättis äriühing kasu saamise eesmärgil deklareerimata müügitehingud OÜ-ga Rahel-Puit ja tulundusühistuga EHA Metalli- ja Puidutooted, esitamata novembri 2015 käibemaksudeklaratsiooni (KMD) ja tasumata käibemaksu.
4.MTA koostas 18. mail 2017 intressinõude nr 13-3/88340, millega maksuhaldur kohustas TJR Holding OÜ-d tasuma intressivõla summas 6 528,77 eurot (I kd, tl 90).
5.MTA kohustas 28. juuni 2017. a vastutusotsusega nr 13-7/00735-13 kaebajat tasuma solidaarselt TJR Holding OÜ maksuvõla summas 27 698,77 eurot, millest põhivõlg on 21 170 eurot ja intress 6528,77 eurot (I kd, tl-d 30-38p), põhjendades otsust järgmiselt.
5.1.TJR Holding OÜ on maksustamisperioodil november 2015 jätnud KMD-l deklareerimata müüki OÜ-le Rahel-Puit ja tulundusühistule EHA Metalli- ja Puidutooted, mille tulemusena määrati maksuotsusega täiendavalt tasumisele käibemaksu kokku summas 21 170 eurot. TJR Holding OÜ ei ole tasunud maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustust ega nimetatud summalt arvestatud intressi ning sissenõudmine TJR Holding OÜ-lt on muutunud võimatuks.
5.2.Kaebaja oli TJR Holding OÜ seadusliku esindajana vastutav maksukorralduse seadusest (MKS) ja maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise eest
22.veebruarini 2016, mil kaebaja TJR Holding OÜ juhatuse liikmena äriregistrist kustutati.
5.3.Kaebaja on oma tegevuse tulemusena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes tagamata TJR Holding OÜ MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Kuna kaebaja jättis TJR Holding OÜ juhatuse liikmena maksustamisperioodi november 2015 KMD esitamata, jättes deklareerimata tegelikkuses toimunud tehinguid, rikkus kaebaja deklareerimiskohustust, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4 koostoimes käibemaksu seaduse (KMS) § 27 lg-ga 1 ja KMS § 29 lg-tega 1 ja 2. Samuti on kaebaja TJR Holding OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS § 105 lg-st 1 koostoimes KMS § 38 lg-tega 1 ja 3 tulenevat tasumiskohustust, mis sai võimalikuks läbi deklareerimiskohustuse rikkumise ja TJR Holding OÜ poolt laenude andmise. Kuna tasumata maksukohustustelt (põhivõlg) arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, siis on kaebaja rikkunud ka intresside tasumiskohustust summas 6528,77 eurot, mis tuleneb MKS § 115 lg-st 1 koosmõjus § 105 lg-ga 1.
3-17-2065
5.4.Kaebaja on MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, mida kogumis kinnitavad asjaolud, et kaebaja esindas TJR Holding OÜ-d seadmete müügitehingutes OÜ-ga Rahel-Puit ja tulundusühistuga EHA Metalli- ja Puidutooted, TJR Holding OÜ tegevus toimus kaebaja juhtimise ja kontrolli all, kaebaja sõlmis TJR Holding OÜ nimel laenutehinguid ning kaebajal lasus TRJ Holding OÜ juhatuse liikme deklareerimis- ja tasumiskohustus.
5.5.Kaebaja tahtliku tegevuse ning TJR Holding OÜ-le maksuotsusega määratud maksukohustustest tekkinud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Äriühingu käibemaksuvõlg on tekkinud just seetõttu, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal jäeti deklareerimata maksustatav käive ja sellelt tulenev käibemaks maksustamisperioodil november 2015. Otseses põhjuslikus seoses on ka tasumiskohustuse rikkumine, mis sai võimalikuks deklareerimiskohustuse rikkumisest ning laenutehingute tegemisest tulenevalt. Kui kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal ei oleks rikutud deklareerimis- ja tasumiskohustust, ei oleks TJR Holding OÜ-l maksuotsusega tasumisele määratud ja tänaseks päevaks tasumata maksukohustusi. Kui kaebaja ei oleks oma tahtliku tegevusega tekitanud äriühingule maksuvõlga, ei kuuluks sellelt arvestamisele ja tasumisele ka intress.
6.Kaebaja esitas 27. juulil 2017 MTA-le vaide 28. juuni 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00735-13 kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl-d 39-45).
7.MTA jättis 7. septembri 2017. a vaideotsusega nr 6-1/3810-3 kaebaja vaide rahuldamata (I kd, tl-d 46-49). MTA leidis, et kuna kellelegi ei saa esindaja staatust peale suruda ning juhatuse liige esitas 14. detsembril 2015 tagasiastumise avalduse (I kd, tl 93), siis on veenvam kaebaja käsitlus, mille kohaselt tema juhatuse liikme volitused lõppesid 15. detsembril 2015, ning kaebaja on õigesti leidnud, et ta pole rikkunud vastutusotsuses temale etteheidetud deklareerimiskohustust. Kokkuvõtvalt oli MTA seisukohal, et maksuhalduri 28. juuni 2017. a vastutusotsus nr 13-7/00735-13 on õiguspärane.
8.Kaebaja esitas 11. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 28. juuni 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00735-13 tühistamiseks (I kd, tl-d 1-6) ja menetlusabi taotluse riigiL.ust vabastamiseks (I kd, tl-d 11-14p).
9.Tartu Halduskohus vabastas 19. oktoobri 2017. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigiL.u tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (I kd, tl-d 63-64p).
10.MTA esitas 17. novembril 2017 vastuse kaebusele (I kd, tl-d 67-72p).
11.Kaebaja esitas 16. jaanuaril 2018 kohtule täiendavad seisukohad (II kd, tl-d 113-118).
12.MTA vastus kaebaja täiendavatele seisukohtadele saabus kohtusse 22. jaanuaril 2018 (II kd, tl-d 119-121).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja taotleb MTA 28. juuni 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00735-13 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
3-17-2065 1) Jääb arusaamatuks, kuidas saab vastutusotsus olla õiguspärane, kui maksuhaldur on vaideotsuses tuvastanud, et kaebaja ei ole rikkunud deklareerimiskohustust ja kaebaja juhatuse liikme volitused on lõppenud 15. detsembril 2015. 2) Arvestades, et maksuhalduri seisukohast sai kaebaja poolt tasumiskohustuse rikkumine võimalikuks läbi deklareerimiskohustuse rikkumise ja TJR Holding OÜ poolt laenude andmise, siis jääb arusaamatuks, missuguste tegudega rikkus kaebaja tasumiskohustust. Lisaks ei tulene kehtivast MKS-st enam tagamiskohustust, mistõttu ei saa selle rikkumist kaebajale ette heita. 3) Vastutusotsuse menetlus ei ole olnud objektiivne ning maksuhaldur on rikkunud selgitamiskohustust ja MKS § 11 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõtet. Maksuhalduril ei ole eriteadmisi isiku allkirja ehtsuse hindamiseks ja ta ei saa väita, et 11. detsembri 2015. a kuupäevaga dateeritud laenulepingul oli kaebaja allkiri. Ka ei ole maksuhaldur kaebajalt nõudnud TJR Holding OÜ 2015. a majandusaasta aruannet ning tõendite esitamist TJR Holding OÜ kassajäägi ja kassa üleandmise kohta. Kaebaja on teavitanud maksuhaldurit kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest ja maksuhalduri käsitlus, nagu oleks kaebaja jätnud maksuhalduri teatud asjaoludest teavitamata, on vale. 4) Perioodi november 2015 käibemaksu tasumise kohustus oli 20. detsembril 2015, mil kaebaja ei olnud enam TJR Holding OÜ juhatuse liige. Kaebaja poolt esitatud osaniku otsusega anti kogu osaühingu juhtimine alates 15. novembrist 2015 üle Mathias Suupile. Äriühingu osa võõrandamisel andis kaebaja ostja esindajale üle äriühingu kassa ja uuel juhatuse liikmel oli võimalik täita maksukohustus. Kaebajale teadaolevalt ei muutnud raha väljalaenamine TJR Holding OÜ-d maksejõuetuks ning eelnevast tulenevalt puudub kaebaja käitumises subjektiivse tunnusena tahtlus maksude tasumise kohustuse rikkumiseks. 5) 1. novembri 2015. a osaniku otsuse puhul on tegemist osaniku otsusega vastutusala jagamise kohta, millel on erinev tähendus juhatuse liikmete omavahelisest kokkuleppest. Seepärast on asjakohatu maksuhalduri viide ringkonnakohtu lahendile asjas nr 3-10-1284, mis käsitleb äriühingu juhatuse liikmete vaheliste kokkulepete õiguslikku tähendust. 6) Vastutusotsus on motiveerimata, kuna maksuhaldur on esitanud asjasse mittepuutuvaid väiteid. Kaebaja ei olnud tulenevalt oma tervislikust seisundist suuteline äriühingu majandustegevust korraldama ja juhtima ja seetõttu oli äriühingu majandustegevus sisuliselt lõppenud. Kujunenud olukorras äriühingu vara müümine ei saa kuidagi olla käsitletav etteheitena tulevikus tekkiva maksukohustuse mittetäitmise osas.
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja tasumiskohustuse rikkumine seisneb selles, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on ta andnud 2. detsembril 2015, 4. detsembril 2015 ja 11. detsembril 2015 TJR Holding OÜ nimel laenu OÜ-le Metasar ning Ecoweels OÜ-le kokku summas 126 420 eurot, millega tekitas olukorra, kus jäid tasumata TJR Holding OÜ maksustamisperioodi november 2015 KMD alusel tekkivad maksukohustused, mille tekkimisest oli kaebaja teadlik. 2) Lisaks ei ole kaebaja täitnud tagamiskohustust, mis tuleneb MKS § 8 lg-st 1 ning mis on igal juhatuse liikmel sõltumata nendevahelisest tööülesannete jaotusest. 3) Äriühingu tehingute kronoloogiast on näha, et maksustamisperioodil november 2015 oli kaebaja kogu tegevus äriühingus suunatud äriühingust varade väljaviimisele. Olukorras, kus
3-17-2065 kaebaja andis äriühingu varade arvelt tagatiseta laene selliselt, et tal oli teada, et november 2015 tekkiva käibemaksukohustuse tarbeks vahendeid ei jätku, on tegemist ilmselgelt kaebaja teadliku ja tahtliku tegevusena maksuvõlg tasumata jätta. 4) Kuna Tallinna Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-12-876 p-s 10 leidnud, et vastutusotsuse näol on tegemist maksuotsuse eriliigiga, siis kehtivad eelnevalt viidatud tõendamiskoormise põhimõtted ka vastutusotsuse vaidlustamisel. Kaebaja pole senini veenvalt näidanud, et maksuhaldur on maksuvõla ebaõigesti tuvastanud. Ka on vastutusotsuse puhul piisavalt täidetud põhjendamiskohustus. 5) Kaebaja poolt kaebusele lisatud dokumendid ning neis kajastatud asjaolud esitati pärast vastutusotsuse tegemist ning kuna menetluskäigu kirjeldusest nähtuvalt esindas kaebajat õigusabi osutav isik, siis oli tal piisavalt aega ja võimalus enne vastutusotsuse tegemist asjaolusid selgitada ja tõendeid esitada. Seega jäeti kaebaja poolt tõendid õigeaegselt esitamata tahtlikult või äärmisel juhul hooletusest, millest tulenevalt peaksid jääma kaebaja poolt kaebusele lisatud dokumendid ning neis kajastatud asjaolud arvesse võtmata.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 28. juuni 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00735-13 tühistamiseks. Vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma TJR Holding OÜ maksuvõlga summas 27 698,77 eurot.
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajale saab endise TJR Holding OÜ juhatuse liikmena ette heita tasumiskohustuse rikkumist. Kuigi vaidlusaluses vastutusotsuses on leitud, et kaebaja rikkus ka deklareerimiskohustust, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4 koostoimes KMS § 27 lg-ga 1 ja § 29 lg-tega 1 ja 2, on vastustaja vaideotsuses möönnud, et kaebaja pole talle etteheidetud deklareerimiskohustust rikkunud. Ka vastuses kaebusele on vastustaja seisukohal, et kaebaja pole rikkunud vastutusotsuses kaebajale etteheidetud deklareerimiskohustust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vastustaja on vastutusotsuses korduvalt heitnud kaebajale ette just maksustatava käibe deklareerimata jätmist, siis tulnuks vaideotsuses selgesõnaliselt kirjutada, et MTA sellest positsioonist loobub. Samas ei ole ainuüksi see asjaolu haldusakti tühistamise aluseks. Kaebajale täitmiseks on vastutusotsuse resolutsioon, millega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlga.
17.Kohus selgitab, et maksukohustus tekib vahetult maksuseaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel. Seejuures ei muuda maksudeklaratsiooni esitamata jätmine seaduse alusel tekkinud maksukohustust olematuks. Käibemaksu puhul langevad käibedeklaratsiooni esitamise ja käibemaksu tasumise tähtpäevad kokku – käibedeklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks tasuda maksustamisperioodi lõpule järgneva kuu 20. kuupäevaks (KMS § 27 lg 1 ja § 38 lg 1). Kolmanda isiku kohustust tasuda maksumaksja maksuvõlg nimetatakse vastutuskohustuseks. Vastutusotsuse sisuks on varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Maksukohustuse eest võib kolmas isik vastutada MKS §-des 38-42 toodud alustel.
18.Praeguse vaidluse ajendanud vastutusotsuse tegemisel on maksuhaldur lähtunud MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 (haldusasjas vaidlustatud haldusakti tegemise aja redaktsioonis). MKS § 8 lg 1 v.r kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse
3-17-2065 esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
19.Asja materjalidest nähtub, et TJR Holding OÜ, mille juhatuse liige kaebaja oli, müüs
5.novembril 2015 osaühingule RAHEL-PUIT tõstuki, veoauto ja puidukoorimispingi, ning 6. novembril 2015 tulundusühistule EHA Metalli- ja Puidutooted tõstuki (ja andis sama tõstuki rendile) (I kd, tl-d 31, 170-172, 201). Vaidlust pole selles, et just kaebaja oli isikuks, kes esindas TJR Holding OÜ-d seadmete müügitehingutes. Samuti ei ole vaidlust selles, et 2015. a novembrikuus oli kaebaja veel TJR Holding OÜ juhatuse liige. Samas tuli ettevõtluse käigus kauba võõrandamisest 20%-lise määraga tekkinud maksustatav käive deklareerida ja käibemaks tasuda 20. detsembriks 2015, mil kaebaja enam TJR Holding OÜ juhatuse liige ei olnud. MTA on aktsepteerinud kaebaja seisukohta, et tema volitused TJR Holding OÜ juhatuse liikmena lõppesid 15. detsembril 2015. Lahendamist vajab küsimus, kas sellises olukorras on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud.
20.Kohus leiab, et põhimõtteliselt ei ole välistatud sellises olukorras endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemine. Vastutuskohustus sõltub juhatuse liikme süülisest teost või tegevusetusest, millega maksuseadust rikuti. Endise juhatuse liikme süüliseks tegevuseks võib olla näiteks tehingu asjaolude varjamine uue juhatuse liikme eest, kes sellest tulenevalt jätab eksitusest äriühingu käibe deklareerimata ja tasumata. Selleks võib olla ka äriühingu varalise seisundi halvendamine, mis muudab uuel juhatuse liikmel võimatuks maksukohustuse täitmise. Seetõttu tuleb maksuhalduril vastutusotsuse menetluses tuvastada see õigusvastane tegevus või tegevusetus juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal, mille tagajärjed võivad ilmneda ja mõju avalduda ka hiljem.
21.Käesolevas asjas on maksuhaldur tuvastanud, et detsembris 2015 sõlmis TJR Holding OÜ pikaajalise laenutehingu Ecoweels OÜ-ga. Kokku andis TJR Holding OÜ Ecoweels OÜ-le laenu 45 420 eurot. Samuti tuvastati maksumenetluse käigus, et TJR Holding OÜ sõlmis
11.detsembril 2015 laenulepingu OÜ-ga Metasar ning andis viimasele laenu 81 000 eurot (I kd, tl 196). MTA leiab, et kui kaebaja ei oleks äriühingutele laenu andnud, oleks TJR Holding OÜ-l piisavalt rahalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks. Samuti leidis MTA, et kuivõrd kaebaja oli teadlik TJR Holding OÜ-le tekkivast maksukohustusest, kuid sellele vaatamata tegi laenutehingud, mille läbi liikusid äriühingust rahalised vahendid välja, on kaebaja rikkunud teadlikult tasumiskohustust.
22.Kaebaja väidab, et ta ei andnud TJR Holding OÜ juhatuse liikmena laenu OÜ-le Metasar ning Ecoweels OÜ-le, ta ei tunne nimetatud äriühingute juhatuse liikmeid, ei ole nendega kohtunud, ta ei ole allkirjastanud laenulepinguid ega raha üle kandnud. Sellised väited ei tundu kohtule eluliselt usutavad järgmistel põhjustel. Ecoweels OÜ juhatuse liikme Rein Eino
22.märtsi 2016. a protokolli kohaselt toimus Ecoweels OÜ ja TJR Holding OÜ vahel 2015. a detsembris laenutehing, mille kohta vormistati laenuleping ning mille allkirjastas TJR Holding OÜ nimel kaebaja (I kd, tl 189). Maksuhalduri visuaalse vaatluse tulemused, et laenulepingutel olevad kaebaja allkirjad sarnanevad kaebaja suuliste seletuste protokolli
3-17-2065 märgitud allkirjaga, on kooskõlas kolmandate isikute poolt antud selgitustega. TJR Holding OÜ allkirjaõiguslikuks isikuks pangas oli kuni arvelduskonto sulgemiseni 15. detsembril 2015 kaebaja, tema käes oli ka äriühingu pangakaart – seda on kaebaja ise kinnitanud 17. märtsil 2016 (I kd, tl-d 173, 183). Samuti on kaebaja kinnitanud, et pangaülekanded tegi tema (I kd, tl 183). Seetõttu tundub ka täiesti ebausutav kaebaja väide, et ta ei oska öelda, mis sai edasi rahast, mille osaühing RAHEL-PUIT kandis TJR Holding OÜ kontole (I kd, tl 183p). Asja materjalidest nähtub, et kui osaühing RAHEL-PUIT kandis 27. novembril ja 3. detsembril 2015 TJR Holding OÜ kontole kokku 46 020 eurot, siis kanti sellest 45 420 eurot 2. ja 4. detsembril 2015 Ecoweels OÜ kontole (I kd, tl 174). Ning kui 10. detsembril 2015 kandis tulundusühistu EHA Metalli- ja Puidutooted TJR Holding OÜ-le üle 81 000 eurot (I kd, tl 202), siis järgmisel päeval kanti see raha OÜ Metasar kontole (I kd 174). Muuhulgas viitab kohtu hinnangul kaebaja tahtlusele ka 9. novembril 2015 MTA-le esitatud avaldus alates 9. novembrist 2015 TJR Holding OÜ käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR) kustutamiseks (I kd, tl 83). Kaebaja esitas selle avalduse vahetult pärast 5. ja 6. novembri müügitehingute tegemist, seega teades, et äriühingul on novembris tekkinud maksustatav käive, mis tuleb detsembris deklareerida ja tasuda. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks ta andnud maksuhaldurile teavet, et TJR Holding OÜ-l on tekkinud maksukohustus, mistõttu ei saa äriühingute KMKR-st kustutada, mitte aga käitunud sellele vastupidiselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajale vastutusotsuse tegemine ei olnud välistatud.
23.Kaebaja on kaebuses märkinud, et juhul, kui maksuhaldur ei taotle kohtumenetluses ekspertiisi teostamist, siis palub kaebaja kohtul mitte arvestada tõendina TJR Holding OÜ ja OÜ Metasar vahelist 11. detsembri 2015. a kuupäevaga dateeritud laenulepingut. Kohus märgib, et ei omista sellele lepingule asja lahendamisel suurt tähtsust. Määravam on asjaolu, et kaebaja oli TJR Holding OÜ allkirjaõiguslikuks isikuks pangas, samuti on ta kinnitanud, et TJR Holding OÜ pangaülekanded tegi tema, ning TJR Holding arvelduskonto väljavõttest nähtub üheselt, et 11. detsembril 2015 on TJR Holding OÜ kandnud OÜ Metasar kontole esmalt 50 000 eurot (selgituseks „ülekanne vastavalt lepingule“) ja siis 31 000 eurot (selgituseks „vastavalt lepingule“). Seega on tõendatud TJR Holding OÜ ning osaühing RAHEL-PUIT ja tulundusühistu EHA Metalli- ja Puidutooted müügitehingutest tekkinud raha väljaviimine TJR Holding OÜ-st.
24.Riigikohus on oma praktikas seoses täitetoiminguteks loa andmise menetlustega esile toonud, millised üldisemad eeldused peavad olema vastutusotsuse tegemiseks täidetud (vt üldkogu 27. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunktid e-j). Nähtuvalt Riigikohtu senisest praktikast (halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05 (p 12), 12. detsembri 2012. a otsus ajas nr 3-3-1-23-12 (p 11), 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13 (p 10), 19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14 (p 10) ja 2. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-17-17 (p 11)) tuleneb MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 v.r, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kaebaja kui juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel.
3-17-2065
25.Eelpool viidatud praktika kohaselt on juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmise üheks eelduseks maksuvõla olemasolu. Tuvastatud on, et TJR Holding OÜ-l on maksuvõlg (I kd, tl-d 136-140). Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid see ei ole õnnestunud, kuna TJR Holding OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada (I kd, tl-d 30p, 76-80, 87-89). Vastutusotsuse tegemiseks piisab sellest, kui pangakontode arestimine kolme kuu jooksul tulemusi ei anna ning seadus täiendavaid sissenõudmisetoiminguid ei nõua. Nagu nähtub toimiku materjalidest, on maksuhaldur 12. augustil 2016 teinud korraldused pankadele arvelduskontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks MTA pangakontole.
26.Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja rikkus maksude tasumise kohustust tahtlikult ning kaebaja tegevuse ja TJR Holding OÜ-l tekkinud maksukohustuse vahel on põhjuslik seos. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel kohus neid põhjendusi ei korda. Kohus lisab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajat peetakse vastutavaks eraõiguslikust suhtest tuleneva kohustuse rikkumise eest, vaid maksuhaldur on põhjendanud nii tahtlust kui ka põhjuslikku seost seonduvalt maksuseaduses sätestatud tasumiskohustuse rikkumisega (vrd nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-13, kus juhatuse liikmele heideti ette juhatuse liikme ja äriühingu vahelise sisesuhte rikkumist äriühingu jaoks kahjuliku tehingu tegemise näol, mille tagajärjeks oli maksude tasumise võimatus ja maksuvõla suurenemine). MKS § 8 lg 1 v.r ja § 40 lg 1 alusel vastutab kaebaja seega TJR Holding OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga.
27.Maksuintress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ja tugineb maksukohustuse olemasolule. Kohtu hinnangul on õiguspärane kaebajalt intressisumma väljamõistmine, kuna see on arvutatud vastutusotsusega nõutavalt põhimaksusummalt. MKS § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata.
28.Kaebaja palus haldusasja juurde võtta dokumentaalsed tõendid, millest nähtub, et TJR Holding OÜ kassas oli 14. detsembri 2015. a seisuga 24 436,85 eurot. Maksuhaldur jättis need tõendid vaidemenetluses arvestamata. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja esitas koos vaidega
14.detsembril 2015 koostatud osaühingu osa, osaühingu müügiga kaasnevate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti ja raamatupidamisbilansi (I kd, tl 48p). Kohus nõustub MTA-ga, et dokumendid esitati hilinenult pärast vastutusotsuse tegemist ning kuna kaebajat esindas õigusabi osutav isik, siis oli piisavalt aega ja teadmisi enne vastutusotsuse tegemist asjaolusid selgitada ja tõendeid esitada. Kaebaja poolt jäeti tõendid õigeaegselt esitamata tahtlikult või hooletusest, millest tulenevalt oli põhjendatud kaebaja poolt vaidele lisatud dokumentide arvesse mittevõtmine.
29.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja kaebuse MTA 28. juuni 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00735-13 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises.
30.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja
3-17-2065 esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.