Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-19-1672 vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksuhaldur kontrollis 21.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038826-2 alusel R OÜ veebruar kuni august 2016 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust ning 19.12.2016 korralduse nr 12.2-3/038826-4 alusel äriühingule kuulunud kinnisasjade ettevõtluses kasutamist ning nendega teostatud tehingute maksustamise õigsust perioodil jaanuar 2012 kuni august 2016. MTA laiendas 23.03.2017 korraldusega nr 12.2-3/038826-8 kontrolliobjekti ning alustas kontrolli ka perioodi jaanuar 2012 kuni august 2016 tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas. Kontrollimenetluse kestel ühines R OÜ 30.08.2017 ühinemislepingu alusel Q OÜ-ga, mille tulemusel kustutati R OÜ 12.10.2017 äriregistrist. MTA väljastas 01.02.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038826-25, millega määrati Q OÜ-le tasumisele kuuluv maksukohustus kokku 88 219,99 eurot. Q OÜ-l on 02.09.2019 seisuga maksuvõlg kokku 163 839,51 eurot, sh põhivõlg 90 707,38 eurot ja intress 73 132,13 (sh arvestuslik intress 38 994,84 eurot). Maksukohustus tekkis seoses käibemaksu deklareerimata jätmise või alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega, mille tulemusena vähenes R OÜ tasumisele kuuluv käibemaks, samuti dividendide deklareerimata jätmisega, rahaliste vahendite väljaviimisega äriühingust ning nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel tulumaksu deklareerimata jätmisega. Tegelikkusele mittevastavate andmete deklareerimine tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD deklaratsioon) ning käibedeklaratsioonidel (KMD deklaratsioon), eesmärgiga vähendada äriühingu tegelikku tulu- ja käibemaksukohustust, saab olla vaid tahtlik. Q OÜ ei oma kinnisvara, sõidukeid ega väikelaevu ning äriühingu nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid. Maksuhaldur väljastas 15.05.2018 Swedbank AS-le korralduse nr 122.7/22572418 pangakonto arestimiseks summas 88 219,99 eurot, mille tulemusena ei ole laekumisi maksuvõla katteks toimunud. Kuivõrd Q OÜ ei oma vara, ei pidanud maksuhaldur otstarbekaks edastada Q OÜ maksuvõla sissenõudmist kohtutäiturile. Q OÜ ei ole maksustatavat käivet deklareerinud alates 2014. a-st ning väljamakseid TSD deklaratsioonidel pole kunagi deklareeritud. Q OÜ 20.01.2014 avalduse alusel on äriühing käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning avaldusest tuleneb, et äriühingu majandustegevus on lõppenud. Seega ei ole tegemist tegutseva äriühinguga ja Q OÜ ei ole suuteline täitma maksuotsusega määratud maksukohustust. MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt on täidetud alus BB-le ja YY-le vastutusotsuse koostamiseks. BB oli R OÜ juhatuse ainuliige perioodil 14.05.2010‒23.10.2015 ning YY juhatuse ainuliige perioodil 23.10.2015‒14.12.2016. R OÜ ja Q OÜ ühinemislepingu p-s 8.1 on notar selgitanud, et ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle ühendavale ühingule (äriseadustiku § 391 lg 4). Seega on Q OÜ R OÜ õigusjärglane. Kuivõrd seadusest ei tulene, et MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutus lõpeb maksukohustuse üleminekuga, ei ole välistatud vastutusotsuse tegemine BB-le ja YYle. BB ja YY on enda juhatuse liikmeks oleva perioodi osas vastutavad äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. BB vastutab tekkinud maksuvõla eest enda juhatuse ainuliikmeks oleku perioodi osas kokku summas 15 532,64 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksuvõlg summas 15 532,64 eurot on tekkinud BB süülise tegevusena tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Seetõttu on lisaks maksuotsusega määratud põhivõlale põhjendatud isikult sisse nõuda ka põhivõlalt (15 532,64 eurot) arvestatud intress, mis 02.09.2019 seisuga on kokku 15 263,93 eurot. YY vastutab tekkinud maksuvõla eest enda juhatuse ainuliikmeks oleku perioodi osas kokku summas 59 981,16 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksuvõlg summas 59 981,16 eurot on tekkinud YY süülise tegevusena tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Seetõttu on lisaks maksuotsusega määratud põhivõlale põhjendatud isikult sisse nõuda ka

2(8)

3-19-1672 põhivõlalt (59 981,16 eurot) arvestatud intress, mis 02.09.2019 seisuga on kokku 40 261,17 eurot. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt deklareeritakse BB-le ja YY-le väljamakseid L OÜ poolt ning 2019. a keskmine deklareeritud bruto väljamakse on BB-le 2960 eurot kuus ja YY-le 2250,72 eurot kuus. Kuivõrd kavandatava vastutuskohustuse suuruseks BB-le on 30 796,57 eurot ja YY-le 100 242,33 eurot, on ilmne, et isikutel ei ole vastutusotsusega määratava kohustuse kohene täitmine võimalik. Isikute käitumine, mis seisnes kummagi juhatuse liikmeks oleku perioodil R OÜ KMD ja TSD deklaratsioonides valeandmete esitamises, eesmärgiga vähendada R OÜ maksukohustusi, iseloomustab nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sarnaselt võivad BB ja YY suhtuda ka eeldatava vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks teha end maksejõuetuks. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos R OÜ endiste juhatuse liikmete BB ja YY kohustuste tahtlikku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel. BB-lt ja YY-lt sissenõutavad nõuded ei ole aegunud. Samuti ei ole maksuvõlga kustutatud. Q OÜ-d kui R OÜ õigusjärglast ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud. BB-le ei kuulu registervara. Arvestades taotluses toodud asjaolusid, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine BBle kuuluvate pangakontode arestimise näol 30 796,57 euro ulatuses, kuna selleks mitte loa andmine võib otseselt mõjutada tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. BB-l on üks alaealine laps, mistõttu ei kuulu arestimisele igakuiselt 1080 eurot (MKS § 131 lg 3). Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub YY-le kinnistu, registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga PPP (eluruum nr 5, üldpind 26,9 m2). Kinnistu ei ole koormatud hüpoteekidega. Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika põhjal on kinnistu hinnanguline turuväärtus ca 55 550,65 eurot. Samuti kuulub isikule kinnistu, registriosa numbriga YYYYYYYY, asukohaga GGG (elruum nr 5, üldpind 44,5 m2). Kinnistu ei ole koormatud hüpoteekidega. Kinnistu hinnanguline turuväärtus on ca 95 002,61 eurot. Maksuhaldur taotleb luba täitetoimingute sooritamiseks YY omandis olevatele kinnistutele. Kohtutäituri tasu sissenõudmisel moodustab kokku 8226,52 eurot. Seega peab maksuhaldur vajalikuks YY kinnistutele hüpoteekide seadmist kogusummas 108 468,85 eurot.

3-19-1672 eelduslikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ja vastutavad seetõttu äriühingu maksuvõla tekkimise eest, millele lisandub intress. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Q OÜ-l puudub vara, äriühingu majandustegevus on lõppenud ja puudub võimalus äriühingult maksuvõla sissenõudmiseks. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid (MKS § 96 lg 6) ei esine. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. BB ja YY 2019. a keskmine sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades isikute käitumist äriühingu juhatuse liikmena (esitades R OÜ KMD ja TSD deklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga vähendada R OÜ maksukohustusi), on võimalik, et isikud võivad enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel muuta end maksejõuetuks. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. BB pangakontode arestimine on põhjendatud, kuid kohus annab lähtuvalt kohtupraktikast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2019 määrus nr 3-19-276) loa arestida BB pangakontod üksnes isiku põhivõla ja tema juhatuse liikmeks oleku perioodil arvestatud intressi osas, s.o 17 695,2 euro (põhivõlg 15 532,64 eurot + intress 2162,56 eurot) ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks YY osas rahuldada taotlust kogu ulatuses, vaid annab taotletud täitetoimingu sooritamiseks loa üksnes YY põhivõla ja tema juhatuse liikmeks oleku perioodil arvestatud intressi osas, s.o 64 541,54 euro (põhivõlg 59 981,16 eurot + intress 4560,38 eurot) ulatuses. Hüpoteegi seadmisel on põhjendatud arvestada lisanduvate täitekuludega, mis vastavalt kohtutäituri seaduse § 34 lg-le 2, § 35 lg-le 1 ja § 45 lg-le 1 moodustaksid kokku 4960 eurot. Seega on lubatav hüpoteegi seadmine kogusummas 69 501,54 eurot. YY maksunõude tagamiseks piisab hüpoteegi seadmisest üksnes isiku kinnistule registriosa numbriga YYYYYYYY, asukohaga GGG (eluruum nr 5), mille hinnanguliseks turuväärtuseks on MTA pidanud ca 95 002,61 eurot. Seega rahuldab kohus MTA taotluse YY osas selliselt, et annab loa seada hüpoteek isikule kuuluvale kinnistule asukohaga GGG (eluruum nr 5) kogusummas 69 501,54 eurot (s.o maksuvõlg 64 541,54 eurot + täitekulud 4960 eurot).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-1672 tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus. Kui vastutusmenetluses on juhatuse liikme osas tuvastatud tema vastutuse eeldused põhivõla osas, siis ei tule kõrvalkohustuse (st intressivõla) osas eraldiseisvalt hinnata, kas esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse alused. Reeglina ei ole võimalik intressi tasumist nõuda uuelt juhatuse liikmelt, kuna praktikas on sage olukord, kus isikud on määratud uuteks juhatuse liikmeteks vaid formaalselt ning äriühingul endal puudub maksuvõlgade tasumiseks igasugune vara. Ka käesoleval juhul on tegemist eelviidatud olukorraga. Maksuintressi eesmärk on mõjutada maksukohustuslase käitumist ning motiveerida makse õigel ajal tasuma. Maksukohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel on maksuintressi eesmärk motiveerida isikut seda võimalikult kiiresti tegema. Kui nõustuda halduskohtu käsitlusega, motiveeriks maksuintress juhatuse liiget, kes on tekitanud äriühingule oma süülise käitumisega maksuvõla, vaid võimalikult kiiresti juhatuse liikme staatusest vabanema, mitte tasuma maksukohustust. Vastutusmenetlust puudutav regulatsioon ei sätesta, et põhivõlalt arvestatud intressi saab nõuda vaid juhatuse liikmeks oleku perioodi eest (MKS § 115 lg 1). Samuti ei ole seaduses sätestatud erisusi intressi arvestamise ja tasumise osas solidaarvõlgnike puhul. Tartu Halduskohus on 15.02.2018 otsuses nr 3-17-2065 leidnud, et intressisumma väljamõistmine on õigustatud, kui see on arvutatud vastutusotsusega nõutavalt põhimaksusummalt. Samuti leidis Tartu Halduskohus 31.09.2019 otsuses nr 3-18-2066, et kuna vastutusotsusega tasumiseks määratud intressisumma on otseselt seotud juba kohtuliku kontrolli läbinud põhimaksuvõlaga, ei ole põhust ka intressivõla kehtivuses kahelda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1672 vastutusotsusega sisse tema juhatuse liikmeks oleku ajal ja tema juhatuse liikme kohustuste süülise rikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõlalt arvestatavat intressi ka selle perioodi eest, mil isik ei olnud enam äriühingu juhatuse liige. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus ning kui vastutusmenetluses on juhatuse liime osas tuvastatud tema vastutuse eeldused põhivõla osas, siis ei tule kõrvalkohustuse osas eraldiseisvalt hinnata, kas esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse eeldused.

6(8)

3-19-1672

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.02.2020 määrusega

RESOLUTSIOON

7(8)

3-19-1672

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.