Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
25.01.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2476
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 ja Tallinna Vangla kodukorra tühistamiseks osas, milles need sätestavad vanglas suitsetamise keelu
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni punkti 3 peale haldusasjas nr 3-17-2476.
2.Jätta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni punkti 3 peale haldusasjas nr 3-17-2476 rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
3.Jätta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-17-2476 rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on lõplikud ja nende peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsminister muutis 06.10.2016 määrusega nr 21 justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE), lisades kõik suitsetatavad tubakatooted vanglas keelatud asjade loetellu (VSKE § 641 p 31) ning tunnistades kehtetuks vanglas suitsetamist reguleerinud sätted (VSKE § 82 lg-d 2 ja 21). Justiitsministri 06.10.2016 määrus jõustus
3-17-2476 01.10.2017. Tallinna Vangla direktor muutis 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31 (tl 10-12p) Tallinna Vangla kodukorda, keelates käskkirja p-dega 1.16-1.26 suitsetamise Tallinna Vangla territooriumil ning tühistades kodukorra sätted, mis reguleerisid suitsetamise korraldust Tallinna Vanglas. 01.10.2017 jõustunud Tallinna Vangla kodukorra kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud (p 2.3) ning sigaret, elektrooniline sigaret, muud tubakatooted ja suitsetamistarbed on kinnipeetavatele keelatud (p 7.1.15).
2.Tallinna Vanglas kinnipeetavana viibiv XX esitas 14.11.2017 vanglale taotluse suitsetamise keelu tühistamiseks (tl 14-14p) ning 16.11.2017 vaide (tl 15) Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 p-de 1.16-1.26 peale. Kinnipeeturegistri andmetel on XX suitsetaja.
3.Tallinna Vangla leidis 17.11.2017 kirjas (tl 17-17p), et XX vaie oli esitatud tähtaega rikkudes ning palus XX-l esitada tähtaja ennistamise taotlus. Vangla hinnangul hakkas vaidlustatud Tallinna Vangla käskkirja vaidlustamise tähtaeg kulgema ajast, mil see hakkas XX-le mõju avaldama. Käskkirja mõju avaldus XX-le alates 01.10.2017, millest alates ei ole ta saanud suitsetada. Seetõttu tuli esitada vaie hiljemalt 31.10.2017.
4.XX esitas 20.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada haldusaktid, millega keelati Tallinna Vanglas suitsetamine. XX sõnul on suitsetamise keelamine põhiseadusevastane, rikub jämedalt inimõigusi ning kahjustab tema tervist rohkem kui regulaarne suitsetamine. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada suitsetamist keelavate haldusaktide kehtivus kuni asjas lahendi tegemiseni.
5.Tallinna Vangla palus 22.11.2017 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. XX 16.11.2017 vaiet ei ole sisuliselt menetletud. Samuti ei esine XX taotluses mõjuvaid põhjusi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Sisuline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub ning seda toetab ka hiljutine kohtupraktika (nt Tartu Halduskohtu 12.10.2017 määrus nr 3-17-2001). XX tervisekaardist ei nähtu kandeid terviseprobleemidest, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Kuna nikotiinist loobumise võõrutusnähtud kestavad keskmiselt kuni kaks nädalat alates nikotiinist täielikult võõrutamisest, on XX-l võimalike võõrutusnähtude tekkimise aeg möödunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamist saaks pidada põhjendatuks, kui esineks tõendatud vahetu oht mõne õigushüve, nt tervise kahjustumisele. Taotluses ei ole märgitud ühtegi põhjendust sellise pöördumatu tagajärje või selle saabumise kohta. Tallinna Vangla kodukorra kohaselt oli ajavahemikul 11.01.2016 kuni 30.09.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas ja üksnes ühe tunni jooksul, kui nad viibisid värskes õhus jalutuskäigul. Kui kaebajal oli enne suitsetamise keelu jõustumist võimalik suitsetada päevas nii väike kogus sigarette, on suitsetamise korralduse muutmisega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja ajutised.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 27.11.2017 määrusega XX kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. XX on esitanud vaide, kuid seda pole veel lahendatud, seega on kaebus ennatlik. Taotleja saab pöörduda tühistamisnõudega halduskohtusse, kui tema vaie jäetakse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest kohtule ei nähtu, et taotlejale saabuksid kohtumenetluse ajal pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Taotleja väidab, et mittesuitsetamine kahjustab tema tervist rohkem kui regulaarne suitsetamine ja ta kannatab 2(5)
3-17-2476 keeldude pärast, kuid need väited on tõendamata. Kui taotlejal siiski on või tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajaliku ravi või leevendavate vahendite saamiseks. Kuigi suitsetamisest loobumisega kaasnevad ajutised ebameeldivused, toob pikemas perspektiivis suitsetamisest loobumine inimesele kasu. Suitsetamine on küll ühiskonnas aktsepteeritud ning vabaduses viibivatele inimestele lubatud tegevus, kuid see ei ole eluks vajalik. Taotleja vaide ja tulevikus esitatava samasisulise kaebuse eduväljavaated on vähesed. Vangistuse eesmärk ei ole tagada kinnipeetavale mugav ja harjumuspärane äraolemine, vaid panna isik oma tegude üle järele mõtlema ning suunata ta õigusaktide ja -korra järgimisele läbi piirangute seadmise ja kindlale korrale allutamise. Suitsetamine ei oma inimese elule ja heaolule olulist väärtust ning suitsetamise lubamine vanglas vajab vanglateenistuselt ressursse seonduvalt tubakatoodete ja suitsetamistarvete hoiustamisega ning nende eesmärgipärase kasutamise jälgimisega. Suitsetamine on keelatud julgeoleku huvides. Kinni peetavatel isikutel oli piisavalt aega harjuda tulevikus kehtima hakkava suitsetamise keeluga ning oma harjumusi ümber kujundada. VSKE sätted, millest tuleneb alates 01.10.2017 kehtiv suitsetamise keeld, võeti vastu juba justiitsministri määrusega nr 21. Pärast seda on kinni peetavaid isikuid piirangu kehtestamisest teavitatud. Tallinna Vangla kodukorra asjassepuutuvaid sätteid muudeti 2017. a aprillis vastu võetud käskkirjaga. Samuti on vanglatel olnud kohustus tagada suitsetamisest loobuda soovivatele kinnipeetavatele vajalik nõustamine.
7.Tallinna Vangla tagastas 28.11.2017 otsusega (tl 42-42p) XX 16.11.2017 vaide. Vaie on esitatud tähtaega ületades. XX 23.11.2017 avalduse kohaselt lasi ta vaide esitamise tähtaja mööda teadmatusest ja järsust suitsetamise lõpetamisest tingitud raskest psüühilisest seisundist, mis pole möödunud ja põhjustab endiselt keskendumisraskusi. XX sõnul on temani meedia vahendusel jõudnud teave, et teistes vanglates võimaldatakse tänu vaide esitamisele suitsetada. Samuti rikutakse XX sõnul suitsetamise keelamisega jämedalt tema põhiõigust ja juba selle tõttu on tähtaja ennistamine põhjendatud. Neid asjaolusid ei saa pidada tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks. Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkiri anti vaide esitajale tutvumiseks kambrisse, seega oli tal võimalik pika ajaperioodi jooksul sellega tutvuda ning teha endale selgeks selle vaidlustamise kord. Kuna vaide esitaja kannab vangistust viiendat korda, on ilmselge, et ta on vangla haldusaktide ja toimingute vaidlustamise korrast teadlik. Vaide esitaja tervisekaart ei kinnita tema väidet suitsetamise järsult lõpetamisest tingitud raskest psüühilisest seisundist. Tervisekaardi kohaselt on vaide esitaja soovinud 19.10.2017 nikotiiniplaastreid, kuid nende väljastamine ei olnud näidustatud. Tervisekaardist ei nähtu alates 01.10.2017 kandeid, mille kohaselt vaide esitaja oleks kurtnud terviseprobleeme, mis võiks viidata võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele.
8.XX esitas 12.12.2017 Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse peale määruskaebuse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub määruskaebuses (tl 40) kohustada Tallinna Halduskohut vastu võtma tema avaldust esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ja kaebust suitsetamise keelamise kohta Tallinna Vanglas. Halduskohus tagastas kaebuse ennatlikult, sest Tallinna Vangla on teinud otsuse tema vaide kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-17-2476
10.XX määruskaebust tuleb tõlgendada selliselt, et selles vaidlustatakse Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määrust nii kaebuse tagastamise (resolutsiooni p 1) kui ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega (resolutsiooni p 3) seonduvalt.
11.Tallinna Halduskohus jättis 18.12.2017 määrusega rahuldamata XX määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni p-i 1 peale ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 206 lg 1 alusel menetlusse ka XX määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni p-i 3 tühistamiseks. Kuigi määruskaebuses ei sisaldu selgeid põhjendusi, miks halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud valesti, on määruskaebusest mõistetav XX eesmärk (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine) ning haldusasja materjalide pinnalt on võimalik hinnata halduskohtu määruse õiguspärasust. Määruskaebus on esitatud 15-päevase edasikaebamise tähtaja jooksul. Halduskohus vabastas 27.11.2017 määrusega XX riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on eeldused HKMS § 114 lg 2 alusel XX-le antud menetlusabi jätkumiseks ringkonnakohtus, mistõttu on XX määruskaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt eraldi vastust. Vastustaja esitas halduskohtule oma seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ning määruskaebuses ei ole esitatud uusi väiteid.
13.Määruskaebuste rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
14.Kuigi Tallinna Vangla oli teinud määruskaebuse esitamise ajaks kaebaja vaide kohta lahendi ja vaide tagastanud (tl 42-42p), ei olnud sellist otsust tehtud Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse tegemise ajal. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1) ning kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitas 27.11.2017 määruses kaebajale korrektselt, et juhul, kui Tallinna Vangla jätab tema vaide rahuldamata või ei lahenda seda tähtaegselt, on tal õigus pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud pärast Tallinna Vangla 28.11.2017 otsuse tegemist tühistamiskaebusega uuesti kohtu poole.
15.Hoolimata sellest, et praeguse määruse tegemise ajaks on Tallinna Vangla teinud otsuse kaebaja vaide kohta, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks tagantjärgi. Kaebus on lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt (HKMS § 47 lg 1). Kui kaebaja ei esita vaiet tähtaegselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule lubatav (Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on Tallinna Vangla kaebaja vaide õigesti tagastanud. Vanglas suitsetamist reguleerivad haldusaktid on üldkorraldused, mille vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele (Riigikohtu 07.04.2010 määrus nr 3-3-1-5-10, p 17; 13.02.2008 määrus nr 3-3-1-95-07, p-d 13-14). Puudub vaidlus, et Tallinna Vangla 26.04.2017 käskkiri nr 1-1/17/31 ning Tallinna Vangla kodukord jõustusid suitsetamise keeldu reguleerivas osas 01.10.2017 ning alates sellest kuupäevast ei olnud kaebajal võimalik suitsetada. Seega avaldus kaebajale nendest haldusaktidest tulenev mõju 01.10.2017, millest alates hakkas kulgema ka haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud 30-päevane tähtaeg vaide esitamiseks. Kaebaja esitas vanglale esmakordselt taotluse suitsetamise keeldu kehtestavate haldusaktide tühistamiseks 14.11.2017 ja vaide 16.11.2017, s.o enam kui 30 päeva möödumisel sellest, kui suitsetamise keeld hakkas talle mõju avaldama. 4(5)
3-17-2476 Tallinna Vangla 28.11.2017 otsuses välja toodud kaebaja selgitused ei anna alust pidada tähtaega mööda lastuks mõjuval põhjusel. Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ei olnud teadlik alates 01.10.2017 jõustuvast suitsetamise keelust varasemalt ning alates keelu jõustumisest ei olnud tal suitsetamise lõpetamisest tingitud psüühilisest seisundist võimalik esitada vanglale vaiet tähtaegselt.
16.Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi sisulist vastuväidet Tallinna Vangla väidetele, mis sisalduvad esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses ja vaide tagastamise otsuses (sh kaebaja terviseseisundit puudutavatele väidetele). Kaebajale on nimetatud dokumendid kätte toimetatud ning ta on saanud nende sisuga tutvuda ja soovi korral neile vastu vaielda. Kaebaja ei ole seda teinud. Pelgalt kaebaja väited, et suitsetamise keelamine kahjustab tema tervist rohkem kui suitsetamine, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja suitsetamise lubamiseks. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud üksnes juhul, kui esialgset õiguskaitset kohaldamata esineb kaebajale kahjuliku tagajärje saabumise oht ning selle hilisem kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Haldusasja materjalide pinnalt ei ole võimalik järeldada, et praeguses asjas esineks kaebajale kahjuliku tagajärje saabumise oht. On mõistetav, et suitsetamise lõpetamisega kaasnevad isikule ebamugavused. Arvestades seda, et kaebaja on esitanud kohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras suitsetamise lubamiseks enam kui 1,5 kuu möödudes suitsetamise keelu kehtima hakkamisest, ei ole aga usutav, et mittesuitsetamine sai mõjuda kaebaja tervisele sedavõrd kahjulikult, et suitsetamise lubamine on tema tervise huvides vältimatult vajalik.
17.Eelnevalt esitatud põhjendustel on halduskohus õigesti tagastanud XX kaebuse ning jätnud õiguspäraselt rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebused jäävad rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.