lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1999/79

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 23.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1999/79
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-17-1999 23. jaanuar 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest Vjatšeslav Koguti kaebus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas alates 1. oktoobrist 2017 Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla, esindaja Anu Möldri Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2017. a määrus Viru Vangla määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Viru Vangla määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2017. a määrus. Saata Viru Vangla
20.oktoobri 2017. a määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vjatšeslav Kogut esitas 1. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja leidis, et alates 1. oktoobrist 2017 jõustunud justiitsministri määruse "Vangla sisekorraeeskiri" (VSKE) muudatused, mis piiravad vanglas suitsetamist, rikuvad tema õigusi. Kaebaja palus tunnistada VSKE § 641 p 31, millega keelati kinnipeetavale vanglas suitsetatavad tubakatooted, põhiseadusega vastuolus olevaks ja tühistada. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja peatada VSKE § 641 p 31 mõju ning peatada Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkiri nr 1-1/55, millega muudeti Viru Vangla kodukorda, ja kohustada vanglat väljastama talle 5 sigaretti.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.18. oktoobri 2017. a määrusega tunnistas Tartu Halduskohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (resolutsiooni p 2). Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja kehtivuse (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et määruse resolutsiooni punkti 3 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse lahendi kuulutamisest arvates.
3.20. oktoobril 2017 esitas Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määruse resolutsiooni p 3, millega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja peatati vangla direktori käskkirja kehtivus. Viru Vangla leidis, et esialgset õiguskaitset on kohaldatud alusetult, erinevaid õigushüvesid kaalumata ning asjas puudub

3-17-1999 sisuline vajadus esialgse õiguskaitse järele. 27. oktoobril 2017 esitatud määruskaebuse täienduse kohaselt on Viru Vangla seisukohal, et esialgse õiguskaitse küsimust saab ja tuleb käsitleda põhiseaduslikkuse järelevalve asjast eraldi ning seetõttu ei pea ära ootama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtavat otsust.

4.Tartu Ringkonnakohus tagastas 2. novembri 2017. a määrusega Viru Vangla määruskaebuse, määruskaebuse täienduse ning määruskaebuse lisad määruskaebuse esitajale läbivaatamatult. Ringkonnakohus leidis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 3 tuginedes, et kuna Riigikohus ei olnud määruskaebuse esitamise ajaks teinud veel otsust halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määrusega algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames ning ei ole teinud seda ka ringkonnakohtu määruse tegemise hetkeni, siis on Viru Vangla esitanud määruskaebuse ennatlikult. Vastustaja määruskaebust halduskohtu määruse peale osas, milles halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, ei ole võimalik lahendada enne Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist, kuna halduskohus on vaidlustatud määrusega algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus (s.h leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik ilma vangla sisekorraeeskirja muudatuste kohaldamata jätmiseta). Vastustajal on soovi korral õigus uuesti pöörduda määruskaebusega ringkonnakohtu poole 15 päeva jooksul pärast Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Viru Vangla taotleb määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja määruskaebuse ning selle täienduse saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Vangla leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud määruskaebuse sisuliselt läbi vaatama, sest määrus, millega kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, on HKMS § 252 lg 7 alusel edasi kaevatav. Asjaolu, et kohus on enne kaebuse menetlusse võtmist ühe määrusega kohaldanud esialgset õiguskaitset ning algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, ei tähenda, et esialgse õiguskaitse kohta tehtud otsust ei saa vaidlustada enne Riigikohtu poolt õigustloova akti põhiseaduspärasuse kohta tehtud otsuse kuulutamist. Kui kohus oleks esialgse õiguskaitse vajaduse küsimuse lahendanud eraldi määrusega, loetaks selle määruse vaidlustamise tähtaega üldreegli kohaselt. Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määruse resolutsiooni p 3 on mitmel põhjusel ebaselge (ei nähtu, kas käskkirja kehtivus on peatatud vaid kaebaja suhtes, ei nähtu vastustajalt oodatavad toimingud jms) ja annab seetõttu aluse nõuda määruse tühistamist.
6.Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on õigesti jätnud määruskaebuse läbi vaatamata ja taotleb vangla määruskaebuse rahuldamata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Praeguses asjas tagastas ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse, leides, et selle esitamine oli ennatlik. Ringkonnakohus lähtus HKMS § 204 lg-st 3, mis sätestab, et kui kohus tunnistas asja määrusega lahendamisel kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. Puudub vaidlus selles, et ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise ajal ja määruskaebuse tagastamise ajal 2. novembril 2017 ei olnud Riigikohus halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määrusega algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kohta veel otsust teinud. Riigikohus tegi vastava lahendi 20. novembril 2017. a (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 5-17-33).

2(3)

3-17-1999 Vastustaja seevastu leiab, et lähtuda tuli HKMS varasema, kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r.) § 204 lg-s 2 sisaldunud üldreeglist, mille kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS v.r § 252 lg 7 kohaselt võis menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Seega leiab vastustaja, et ta võis esialgse õiguskaitse küsimuses esitada määruskaebuse ringkonnakohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tulemust ära ootamata.

8.Praeguse määruskaebuse raames lahendab halduskolleegium küsimuse, kas määruskaebuse esitamisele kohaldus HKMS § 204 lg-s 3 sätestatud edasikaebuse esitamise regulatsioon ja kas see piirab kohtulahendi peale kohest edasikaebamise võimalust või tuli edasikaebamisel lähtuda HKMS v.r § 204 lg-s 2 sätestatust. Kolleegium ei anna sisulist hinnangut esialgse õiguskaitse vajaduse ega vastustaja poolt halduskohtu 18. oktoobri 2017. a esialgse õiguskaitse määruse osas tõstatatud väidetavate puuduste kohta.
9.Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirjaga muudeti Viru Vangla kodukorda, keelates alates 1. oktoobrist 2017 suitsetamise Viru Vangla territooriumil ning tühistades kodukorra sätted, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Kodukorra kui haldusakti kehtivuse peatamiseks kohaldas halduskohus esialgset õiguskaitset. Põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlus esitati VSKE kui õigustloova akti muudatuste põhiseaduspärasuse kontrolliks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus tagastas Viru Vangla määruskaebuse ebaõigesti. Asjaolu, et tähtaeg ei ole veel kulgema hakanud (HKMS § 204 lg 3), ei keela esitada edasikaebust. Olemuslikult on tegemist õigust lõpetava tähtajaga. Määruskaebuse esitamise tähtaja eesmärk on välistada liiga hilise, mitte liiga varajase määruskaebuse esitamine. Esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisel võib ringkonnakohus ära oodata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse tulemuse. Vajadusel on võimalik asja menetlus peatada (HKMS § 95 lg 3). Määruskaebus esialgse õiguskaitse asjas tuleb ringkonnakohtul seevastu lahendada kohe. Vastupidine järeldus oleks esialgse õiguskaitse asjades vastuolus HKMS § 252 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt lahendatakse esialgse õiguskaitse taotlus viivitamata. Sama põhimõte kehtib ka esialgse õiguskaitse asjas määruskaebuse lahendamisel. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes (HKMS § 249 lg 1) ja seda võib olla kohaldatud alusetult või põhjendatult sõltumata õigustloova akti põhiseaduspärasusest. Seega tuleb silmas pidada, et õigustloova akti põhiseaduspärasus ei saa olla esialgse õiguskaitse asja lahendamisel ainumäärav ning määruskaebuse lahendamisel saab kohus kaaluda menetlusosaliste erinevaid huvisid ja õigusi (HKMS § 249 lg 1 ja lg 3) ka võimalikku põhiseadusvastasust arvesse võttes. Kohus võib võtta arvesse kaebuse eduväljavaateid ka poolelioleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja valguses. Esialgse õiguskaitse asjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tulemuse äraootamine ei ole üldjuhul võimalik ega vajalik, v.a kui seda tingivad vaid väga erandlikud asjaolud, mida praeguses asjas ei esine.
10.Halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määruses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse luges Riigikohus mittelubatavaks (määrus asjas nr 5-17-33, p 10 ja p 12). Üldjuhul ei luba põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lõige 1 kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet esialgse õiguskaitse määrusega enne asja lõplikku otsustamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrust asjas nr 3-4-1-28-15, p 29).
11.Eelnevale tuginedes rahuldab kolleegium Viru Vangla määruskaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2017. a määruse ja saadab Viru Vangla 20. oktoobri 2017. a määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium