Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52593
Haldusasi
OÜ Mezar kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. septembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/11823-42 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Mezar, volitatud esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Mezar apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Mezar apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52593 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 15.01.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 15.11.2011 korraldusega nr 12.2-3/11823-1 alustati OÜ Mezar maksuarvestuse kontrolli perioodil august – september 2012.
2.MTA 25.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/11823-42 vähendati maksustamisperioodide august – september 2012 sisendkäibemaksu summas 18 678,38 eurot ja määrati täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks summas 18 678,38 eurot. 1) OÜ Mezar ei ole 03.08.2012 ja 30.08.2012 Nuki & KO OÜ-lt kaupa soetanud (kontrollakti p-d 1.2.1 ja 1.2.5). Nuki & KO OÜ poolt OÜ-le Mezar müüdud kaup on soetatud Latest Kaubandus OÜ-lt, kes ei tegelenud perioodil 01.08.2012 – 31.10.2012 Eestis ettevõtlusega. Seega ei saanud äriühing Nuki & KO OÜ-le kaupa müüa. Läti maksuhalduri 13.05.2014 vastuse kohaselt on väidetavalt Nuki & KO OÜ poolt OÜ-le Mezar müüdud kaup pärit Läti ettevõttest SIA Tilts. SIA Tilts müüs eelnimetatud kauba Küprose äriühingule Boforexa LTD, mille esindajaks oli RO, kes müüs kauba Latest Kaubandus OÜ-le. RO, olles nii Küprose äriühingu Boforexa LTD esindaja kui ka Eesti äriühingu Latest Kaubandus OÜ seaduslik esindaja müüs kaupa ühelt endaga seotud äriühingult teisele endaga seotud äriühingule (kontrollakti p 1.2.1). Selline tehinguahel on näidatud maksuhaldurile tegeliku tehinguahela varjamiseks. Tegelikkuses on Boforexa LTD ning Latest Kaubandus OÜ variäriühingud. Tehingute mittetoimumist kinnitavad ka väidetavate tehingute kasumimarginaalid; asjaolu, et kõik tehingud on toimunud ühe päeva jooksul; maksumenetluses antud vastuolulised seletused ning tahtlik selgituste andmata jätmine. 2) Nuki & KO OÜ ei saanud osta kaupa tarnetingimustega Peterburi tee 53, Tallinn, sest OÜ-l Mezar ega Nuki & KO OÜ-l ei ole seal ladu (kontrollakti p 1.2.1). Laopinna puudumist on OÜ Mezar kinnitanud 28.11.2012 suuliste selgituste andmisel. Vaatluse teostamine ei ole otstarbekas, kuna vaatluse teostamisel võiks maksuhaldur veenduda teiste ettevõtjate tegevuses, kuid mitte OÜ Mezar omas. CMR on esitatud vaid 30.08.2012 tehingu kohta. Samas ei tõenda ainuüksi CMR-i olemasolu tehingu toimumist, kui ülejäänud asjaolud kogumis viitavad vastupidisele. 3) Latest Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine ning selgituste andmata jätmine viitab otseselt majandustegevuse puudumisele. Maksuhaldur on analüüsinud Latest Kaubandus OÜ käibedeklaratsioone ja pangakonto väljavõtet, mis kõik viitavad reaalse majandustegevuse puudumisele. Üksnes arvete olemasolu ei tõenda tehingu toimumist. Seda enam, et Latest Kaubandus OÜ ise ei ole kinnitanud tehingute toimumist. Latest Kaubandus OÜ pangakontolt nähtub, et tasumine on toimunud pärast tehingute toimumist, mitte ettemaksuna (kontrollakti p 1.2.1). Latest Kaubandus OÜ Swedbank pangakonto väljavõttest nähtub küll 01.08.2012 laenu saamine summas 22 400 eurot, kuid järgmisel päeval laenab äriühing 24 000 eurot edasi. Lisaks annab Latest Kaubandus OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt perioodil august – september 2012 laenu veel erinevatele äriühingutele kokku summas 268 200 eurot. Seega on ka välistatud, et Latest Kaubandus OÜ finantseeris kauba ostu saadud laenude kaudu. 4) OÜ Mezar ei ole 26.09.2012 ja 13.09.2012 Darmel Veod OÜ-lt kaupa soetanud (kontrollakti p-d 1.2.2 ja 1.2.5). Darmel Veod OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte ja ei saanud OÜ-le Mezar kaupa müüa. Sellele viitavad Darmel Veod OÜ esitatud käibedeklaratsioonid ning pangakonto väljavõte. Darmel Veod OÜ seaduslik esindaja ei tee tahtlikult maksuhalduriga koostööd ning ei ole andnud selgitusi Darmel Veod OÜ ja OÜ Mezar vaheliste tehingute kohta. Darmel Veod
2(12)
3-14-52593 OÜ 26.09.2012 arve nr 26091 ja 13.09.2012 arve nr 13091 on Darmel Veod OÜ juhatuse liikme IK poolt allkirjastamata. Tegemist on fiktiivsete arvetega ning IK näol on tegemist variisikuga. 5) Darmel Veod OÜ-lt seotatud kauba müüs OÜ Mezar edasi Scandinavian Export Grupp OÜle. Scandinavian Export Grupp OÜ ei osanud vastata, kellelt soetas Mezar OÜ kauba, sest ei ole OÜ Mezar tegevusega kursis. OÜ Mezar juhatuse liikme AP selgituste kohaselt aga andis Scandinavian Export Grupp OÜ talle võimaluse teenida tulu ja seetõttu ei soetanud Scandinavian Export Grupp OÜ ise kaupa Darmel Veod OÜ-lt. Sel juhul oleks pidanud Scandinavian Export Grupp OÜ seda ka teadma. Sertifikaatidel esinenud võltsinguid on analüüsitud kontrollakti p-des 1.2.2 ja 1.2.3. 6) OÜ Mezar ei ole 25.09.2012, 24.09.2012 ja 21.09.2012 Alfaholding OÜ-lt kaupa soetanud (kontrollakti p-d 1.2.3 ja 1.2.5). Alfaholding OÜ soetas OÜ-le Mezar müüdud kauba Strikers OÜ-lt. Strikers OÜ ei tegelenud perioodil 01.01.2012 – 29.11.2012 Eestis ettevõtlusega. Alfaholding OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte. Sellele viitavad äriühingu käibedeklaratsioonid ning pangakonto väljavõte. Alfaholding OÜ poolt väidetavalt OÜ-le Mezar müüdud kauba aluseks olevad päritolusertifikaadid on võltsitud. Tehas, kust kaup väidetavalt pärit on, ei ole esitatud sertifikaate kunagi väljastanud. Ühtlasi ei ole tehas väljastanud sertifikaatidel näidatud kaupa. Tegelikkuses on tehase poolt väljastatud sertifikaadid väljastatud teistele äriühingutele üle poole aasta hiljem. On ilmne, et kasumimarginaal 142,45 – 171,1 eurot tehingult ei ole mõistlik. Alfaholding OÜ töötajate näol on tegemist variisikutega. 7) OÜ Mezar ei ole 21.09.2012 Aquaberry OÜ-lt kaupa soetanud (kontrollakti p-d 1.2.4 ja 1.2.5). Aquaberry OÜ ei tegelnud perioodil 01.09.2012 – 30.11.2012 Eestis ettevõtlusega. Seda kinnitab Aquaberry OÜ osas läbi viidud maksumenetlus ning äriühingu esitatud käibedeklaratsioonid. Aquaberry OÜ endine (26.11.2011 – 23.11.2012) juhatuse liige KK kinnitab küll Aquaberry OÜ ja OÜ Mezar vaheliste tehingute toimumist, kuid ei tea tehingute toimumise täpseid asjaolusid ning annab vastuolulisi selgitusi. Aquaberry OÜ praegune juhatuse liige VD tunnistas, et on variisik. VD selgituste kohaselt ei ole ta Aquaberry OÜ nimel kunagi ühtegi tehingut läbi viinud ning ühtegi dokumenti näinud ega koostanud, kuigi KK selgituste kohaselt on Aquaberry OÜ dokumendid just VD käes. 8) OÜ Mezar on rikkunud hoolsuskohustust, kuna on esitanud maksuhaldurile võltsitud kauba päritolusertifikaadid. Kauba soetamisel peab äriühing kontrollima kauba vastavust sertifikaadile, et teha kindlaks, kas tegemist on tegelikkuses tellitud ja dokumentides näidatud kaubaga. Kuna on tõendatud, et tegelikkuses kaup ei vastanud sertifikaatidele, pidi AP seda teadma ja teadma ka, et müüja ei ole tegelik müüja. OÜ Mezar esitas kauba päritolusertifikaadid maksuhaldurile alles 27.02.2014. AP selgitas, et sertifikaat ei ole oluline dokument ja ta ei arvanud, et peaks need esitama. Ei ole eluliselt usutav, et 10 aastat metalliäris tegutsenud isikule on selline dokument tähtsusetu. Hoolsuskohustuse rikkumisele viitab lisaks see, et OÜ Mezar ei ole sõlminud lepinguid kauba müüjatega ega esitanud ühtegi kauba saatelehte või muud kauba transpordiga seotud dokumenti, millelt oleks võimalik tuvastada kauba päritolu ega kauba üleandmise-vastuvõtmise akte. AP selgituste kohaselt suhtles ta Aquaberry OÜ-lt kauba soetamisel DG-ga. DG ei ole Aquaberry OÜ juhatuse liige, osanik ega töötaja. Hoolsuskohustuse rikkumisele viitab müüjate majandustegevuse puudumine. Seega on kauba tegelik müüja tundmatu kolmas isik, kelle identifitseerimiskohustus maksuhalduril puudub. Sellele, et OÜ Mezar pidi teadma, et arvetel näidatud müüjad ei ole tegelikud müüjad, viitab ka see, et AP on töötanud koos Nuki & KO
3(12)
3-14-52593 OÜ juhatuse liikme KT-ga Scandinavian Export Grupp OÜ-s perioodil märts 2012 – oktoober 2013. AP selgituste kohaselt on KT tema isiklik tuttav.
3.OÜ Mezar esitas 24.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.09.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/11823-42 tühistamiseks. 1) Kauba tarnimine aadressile Peterburi tee 53, Tallinn on võimalik, kuna seal asub laopind, kus saab kaupu ladustada ja ümber laadida. Seega oli poolte vahel kokku lepitud tarnetingimustes. Tarnekoha puudumine arvel ei tõenda tehingu mittetoimumist. Olukorras, kus kaup on saadud, arve on esitatud nõuetekohaselt ning toimunud on arvele vastav tasumine, ei ole põhjust väita, et tegemist on näiliku tehinguga. Tarne teostamist tõendab CMR. 2) Latest Kaubandus OÜ majandustegevuse puudumist ei tõenda asjaolu, et ettevõte kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 25.01.2013. MTA ei ole kontrollinud, milliseid tehinguid Latest Kaubandus OÜ kontrolliperioodil tegi. Latest Kaubandus OÜ majandustegevus on tõendatud Nuki & KO OÜ-le esitatud arvetega. Neid tõendeid ei saa kõrvale jätta ainuüksi seetõttu, et MTA ei ole saanud piisaval määral kontakti Latest Kaubandus OÜ esindajatega. Latest Kaubandus OÜ äritegevuse puudumisele ei viita asjaolu, et ettevõttele laekuvad summad kanti lühikeste ajaperioodide jooksul üle kolmandatele isikutele. Olukorras, kus ettevõtjal puuduvad märkimisväärsed vahendid ostude vahefinantseerimiseks, ei ole ettevõtjal võimalik saadud tasusid pikalt enda valduses hoida. Samuti selgitavad võimalike rahastusskeemidega kaasnevad kulud vajadust teostada tehingud lühiajalise intervalli sees. Lisaks ei ole kliendid reeglina valmis ootama kaupa pikka aega, kuna see võib põhjustada viivitusi ehitustegevuses. Seega on tavapärane, et kaup müüakse ühelt ettevõtjalt teisele lühikese aja jooksul. 3) Arusaamatu on maksuhalduri järeldus, nagu ei võiks OÜ Mezar müüa kaupu Scandinavian Export Grupp OÜ-le kui ettevõtte juhatuse liige seal samal ajal töötab. Konkureerivat tegevust seadus ei keela, see ei olnud ka lepinguliselt välistatud. OÜ Mezar juhatuse liikme poolt oleks ebaprofessionaalne jätta tema poolt juhitava äriühingu huvid arvestamata ning loobuda võimalusest teenida tulu. Maksuhaldur ei ole kasutanud kõiki vahendeid, et Darmel Veod OÜ esindusõigusliku isikuga ühendust saada. 4) OÜ Mezar juhatuse liige kinnitab, et ta ei ole teadlik sellest, miks esinevad probleemid ja vastuolud kauba päritolusertifikaatide osas. OÜ-le Mezar esitati sertifikaadid sellisel kujul ning kauba vastavust neile sertifikaatidele kontrolliti. OÜ Mezar on tehingute tegemisel oma hoolsuskohustust täitnud. Puudub põhjus tõlgendada asjaolusid OÜ Mezar kahjuks. MTA ei vaidle vastu sellele, et OÜ Mezar on kauba tegelikult saanud. 5) OÜ Alfaholding on olnud tegutsev ettevõte, kuna on teinud tehinguid OÜ-ga Mezar. Armatuurraua ning metalliga seotud tehingute puhul on kasumlikkus seotud väga suurte koguste ostu-müügi ja vahendusega ning väiksemate ettevõtete puhul ei pruugi kasumlikkus olla suur. Alfaholding OÜ poolt tehtud kolme tehingu kasumiks oli summa, mis vastas poolele 2013. a keskmisele brutokuupalgale. Asjaolu, et OÜ-s Alfaholding töötas kaks inimest, viitab just sellele, et tegemist oli tegutseva ettevõttega. VZ ja VG kohtumenetluses antud ütlused kinnitavad, et kaebaja tegi reaalseid tehinguid Alfaholding OÜ ning Scandinavian Export Grupp OÜ-ga. Tunnistajad selgitasid tehingute toimumist, nende asjaolusid ning kinnitasid kauba liikumist. Puudub mõistlik põhjendus nendes ütlustes kahelda. VZ ja VG poolt kohtumenetluses antud ütlused ning kaebaja esitatud selgitused seoses kauba müümisega ei ole vastuolulised.
4(12)
3-14-52593 6) OÜ Aquaberry on tegutsev ettevõte, kuna OÜ Mezar soetas äriühingult armatuurrauda. DG roll ei puuduta kontrolliperioodi. Juhatuse liikme väited selle kohta, et ta ettevõtte soetamisel ei saanud ega pidanud vajalikuks kontrollida ettevõtte majanduslikku seisu, on eluliselt ebausutavad. Uuritavate tehingute osas on tolleaegne juhatuse liige KK informatsiooni andnud ning selle põhjal on tuvastatav, et tehingud toimusid. Maksumenetluses on tuvastatud, et vaidlusalused kaubad on OÜ-le Mezar üle antud. 7) OÜ Mezar ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Ebaõige on MTA väide, et kaebaja pidi teadma, et arvetel märgitud müüjad ei ole kauba tegelikud müüjad. Samuti on ebaõiged MTA väited, justkui kaebaja juhatuse liige pidi oma pikaajalise kogemuse tõttu metallivaldkonnas olema võimeline tuvastama, et kauba sertifikaadid ei olnud õiged. Sertifikaadi abil ei saa tuvastada kauba tegelikku müüjat. Sertifikaate väljastab tehas, mitte kauba igakordne müüja. Tavapärane praktika on ka see, et ostja ei suhtle iga kord juhatuse liikmega.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Nuki & KO OÜ arvete kohaselt ei ole võimalik tuvastada, millist võrku kaebajale tegelikult müüdi. Üksnes dokumendid iseenesest ei saa omada määravat tähendust kauba olemasolu ja tehingu toimumise tuvastamisel. Samuti on võimalik tehingu toimumisest mulje jätmiseks teha pangaülekandeid ilma, et reaalselt oleks kauba võõrandamist toimunud. Kui selliseks kahtluseks on põhjendatud alus, võib pidada usutavaks ja tõenäoliseks raha jõudmist tagasi ülekande tegijale, isegi kui selle kohta puuduvad otsesed tõendid (vt Riigikohtu otsuse nr 3-31-15-13 p 9). Seetõttu ei saa arvete tasumine kinnitada üheselt tehingute toimumist. 2) Kaebaja kasumlikkus sõltub täielikult deklareeritud sisendkäibemaksu tagastusest, mis ei saa olla äri tegelikuks eesmärgiks. Kontrollaktis ja maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, et tehinguid OÜ Mezar ja Darmel Veod OÜ vahel ei ole toimunud. Äriliselt ei ole loogiline, et Scandinavian Export Grupp OÜ laseb teisel äriühingul teeninda kasumit. Kaebaja korraldas Scandinavian Export Grupp OÜ töötajana nii OÜ Mezar kui Scandinavian Export Grupp OÜ laotegevust. Seega ei ole kaebaja, Scandinavian Export Grupp OÜ ja Balti Terase OÜ esindajate selgitused usaldusväärsed. 3) Kaebaja juhatuse liige töötas Scandinavian Export Grupp OÜ laohoone juhatajana. Järelikult kaebaja juhatuse liige teadis kui oluline on, et kaubad vastaksid sertifikaatidele. Kaebaja raamatupidaja kinnitas maksuhaldurile antud seletustes, et sertifikaadid peab esitama hankija ning sertifikaadid on kauba pass. Kaebaja poolt esitatud sertifikaatidel puudub ostja nimi ning spetsifikatsiooni number. Samuti ei ole sertifikaate antud pikkusele 10 mm ja toote margile B500HW16, mida väidetavalt müüs Aquaberry OÜ. Alfaholding OÜ nimel vormistatud arvetel on märgitud toote mark BsT500S17, kuid sertifikaatidel on märgitud toote margiks B500B18. Seega on sertifikaatidel sellised puudused ja erinevused mida peaks kaebaja juhatuse liige olema võimeline koheselt tuvastama. Samuti ei suutnud kaebaja maksumenetluses selgitada, miks ta ei esitanud sertifikaate koheselt. 4) MTA ei ole kahtluse alla seadnud Scandinavian Export Grupp OÜ ja OÜ Mezar vahelisi tehinguid, mistõttu ei oma VZ seletused asjas tähtsust. VZ ei töötanud septembris 2012 Scandinavian Export Grupp OÜ-s. Lisaks on VZ kohtumenetluses antud ütlused vastuolulised ning ebausutavad. Ka VG ütlused on ebausaldusväärsed, kuna VG kinnitas, et on maksumenetluses andnud valeütlusi. Juba selline väide iseenesest seab tema ütluste õigsuse kahtluse alla.
5(12)
3-14-52593
5.Tallinna Halduskohtu 05.04.2016 otsusega nr 3-14-52593 jäeti OÜ Mezar kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Paikvaatlus Tallinnas, aadressil Peterburi tee 55a asuval objektil ei tõenda, et OÜ Mezar on teinud tehinguid Nuki & KO OÜ, Darmel Veod OÜ, Alfaholding OÜ ning Aquaberry OÜ-ga. Kuna väidetavalt on OÜ Mezar Nuki & KO OÜ, Darmel Veod OÜ, Alfaholding OÜ ning Aquaberry OÜ-lt soetatud kauba kohe edasi müünud, ei olnud vaatluse ajal võimalik veenduda, et laohoones nähtud kaup oli sarnane OÜ Mezar poolt väidetavalt soetatud kaubaga. Paikvaatlusel tuvastatud toodete lipikud on kauba küljest kergesti eemaldatavad ning vajadusel võib neid asendada. 2) Vastustaja on õigesti leidnud, et kuivõrd armatuurrauda kasutatakse ehitusel, on olulised selle mehhaanilised omadused. Aquaberry OÜ ja OÜ Mezar vahelise tehingu kohta ei ole esitatud ühtegi sertifikaati ega saatedokumenti, mille alusel oleks võimalik tuvastada kauba päritolu. AP väitis maksumenetluses, et sai ühe MTA-le kontrollimiseks esitatud sertifikaadi DGilt. Esitatud sertifikaat ei vasta Aquaberry OÜ arvetel märgitud kaubale. Maksuhaldur tegi kindlaks, et äriühingud, mille juhatuse liige on DG, ei ole reaalselt tegutsevad. 3) Kaup, mida OÜ Mezar soetas väidetavalt Alfaholding OÜ-lt erineb oluliselt sellest, mille ta müüs väidetavalt edasi Eesti Traat OÜ-le. Alfaholding OÜ arvetel on kauba nimetuseks armatuurraud BsT500S. OÜ Mezar arvetel on märgitud kauba nimetuseks armatuur B500B. OÜ Mezar esitatud sertifikaatidel 63489, 63466 ja 63219 on märgitud kauba nimetuseks B500B. See oluline vastuolu ei saanud kauba tegelikul soetusel tähelepanuta jääda. Peale selle on sertifikaadil 63466 märgitud kauba koguseks 23,742 t, arvel 2409/02 aga sama kauba koguseks 23,792 t. Lisaks ei ole viidatud sertifikaatidel märgitud ostjat, osadele sertifikaatidele ka lepingu numbreid ja spetsifikatsiooni tähiseid. AP-le, kes on enda kinnitusel metalliäris tegutsenud 10 aastat, ei saanud sellised puudused sertifikaatidel tähelepanuta jääda. Kuna sertifikaadid näitavad kauba kvaliteedile vastavust, ei saa sertifikaate pidada väheolulisteks dokumentideks. VG ütluste kohaselt sertifikaate ei olnud alati kaubaga kaasas ja neid ei ole üldse vaja. VG kinnitas kohtule, et Alfaholding OÜ kauba vastavust sertifikaatidele ta ei kontrollinud. Maksumenetluses seevastu VG väitis, et kontrollis alati sertifikaatide vastavust kaubale. Vastuolu ütlustes ta selgitada ei osanud. Samuti ei ole eluliselt usutav VZ väide, et ta osutas teenuseid Scandinavian Export Grupp OÜ-le tasuta. VZ ei osanud usutavalt selgitada, miks Scandinavian Export Grupp OÜ ise ei suhelnud OÜ-ga Mezar, vaid tegi seda kolmanda isiku kaudu. 4) OÜ Mezar ja Darmel Veod OÜ vaheliste tehingute kohta ei ole esitatud ühtegi saatedokumenti, mille alusel oleks võimalik tuvastada kauba päritolu. Samuti on maksuhalduri andmetel puudu ühe tehingu kohta sertifikaat, millest nähtuks, millist kaupa Darmel Veod OÜlt väidetavalt soetati. Samuti leidis MTA, et Nuki & KO OÜ ei ole müünud armatuurvõrku OÜle Mezar ja OÜ Mezar pidi teadma, et Nuki & KO OÜ ei ole tegelik müüja. Nuki & KO OÜ 03.08.2012 arvel nr 803/1-12 kajastatud tehingu kohta puuduvad saatedokumendid, millelt oleks võimalik tuvastada kauba päritolu. Nuki & KO OÜ tehingute osas puuduvad kauba sertifikaadid. Selles osas nõustub kohus vastustaja põhjendustega ega korda neid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). 5) Kaebaja väidab, et sertifikaadid ei ole olulised, sest metalltooteid iseloomustavad neid valmistava tehase metallist sildid (kauba spetsifikatsioon), mis ripuvad kaupade pakendite küljes. Kohus kaebajaga ei nõustu. Sertifikaadil on kauba kohta rohkem informatsiooni kui kauba küljes rippuval sildil, näiteks teave kauba keemiliste koostiste ja mehhaaniliste omaduste kohta. Kohtule esitatud lipikutel (spetsifikatsioonil) see puudub. 6(12)
3-14-52593 6) MTA ei ole puudulikult täitnud uurimiskohustust. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis maksuotsuses toodud järeldused ümber lükkaksid. Haldusasjas esitatud asjakohased tõendid kogumis kinnitavad nii maksuotsuses kui ka kontrollaktis toodud järelduste õigsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.OÜ Mezar palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2016 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Kaebajat ei puuduta see, milline kolmas isik tema tehingupartnerile (Nuki & KO OÜ) kaupa müüs. Seda ei saanud kaebaja hoolsuskohustust täites ka hinnata. Samuti on kohus seoses Nuki & KO OÜ-ga tehtud tehingutega jätnud tähelepanuta kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et tehingult teeniti kasumit. Kuid isegi, kui tehingutelt ei oleks teenitud kasumit, ei saaks sellel põhjusel kahtluse alla seada tehingute toimumist. Kaebaja ei vastuta selle eest, et tema tehingupartner (Aquaberry OÜ) ei vastanud MTA päringutele. Kaebaja ei oma kontrolli teise äriühingu üle. Ka ei ole kohus andnud selgitust asjaolu kohta, et kaebaja kui vahendaja tegevuses ei ole midagi iseäralikku, kui ta realiseerib tehingupartneritelt ostetud kauba samal päeval. 2) Võimalikud puudujäägid seoses sertifikaatidega ei ole tehingute toimumise üle otsustamisel määravad, kuivõrd metalltooteid iseloomustavad eeskätt neid valmistava tehase sildid (spetsifikatsioonid), mis on metallikaupade pakendite küljes. Kohus ei ole hinnanud, milline käitumispraktika on sellises äris tavapärane ning on alusetult eelduseks võtnud seisukoha, et pooled peaksid kaubavahetuses tingimata üle andma kauba sertifikaadid ning toote spetsifikatsioonidest ei piisa. Tehingute mittetoimumist Aquaberry OÜ-ga ei tõenda asjaolu, et ostu- ja müügiarvel olid ekslikult märgitud armatuurraua klasside puhul erinevad tähistused. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, mistõttu ei saanud kohus maksuotsusele viidata ja jätta oma põhjendused HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes esitamata. Isegi kui asuda seisukohale, et paikvaatlusel tuvastatu ei tõenda tehingute toimumist, ei lükka see ka tehingute toimumist ümber ning kohus ei tohiks seda asjaolu tõlgendada kaebaja kahjuks. Paikvaatlusel tuvastatu pigem tõendab ja kinnitab üldist praktikat, et olulised on kaupade küljes asuvad kaupa iseloomustavad lipikud, mitte sertifikaadid toodetud kaubakoguste kohta. 3) Kohus on vääralt hinnanud VG ütluste usaldusväärsust. VG ütlused ei olnud vastuolulised – juhul kui kaup saabus Euroopa Liidu tootjalt, siis sertifikaat polnud kohustuslik. Kui aga kaupa tarniti kolmandatest riikidest, siis sertifikaadi olemasolu oli vajalik kontrollida. Seega ei saanud ega pidanudki VG kõikidel juhtudel sertifikaate kontrollima. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks peeti VZ ütlusi mitteveenvateks ning miks ei olnud usaldusväärne GG poolt öeldu, et VZ osutas Scandinavian Export Grupp OÜ-le tasuta teenust perspektiiviga minna hiljem sinna tööle. 4) Kohus on jätnud otsuses vastustaja poolt esitatud arvukatele tõenditele viitamata. Vastustaja ei ole sidunud selgelt ega loogiliselt 03.12.2014 esitatud 142 tõendit oma seisukohaga. Vastustaja on loonud selliselt olukorra, kus kaebaja ei saa vastuväiteid esitada, sest vastustaja ei selgita, mida konkreetne tõend tähendab. Seetõttu oli kaebaja kaebeõigus piiratud.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.
7(12)
3-14-52593 1) Asjaolu, kes Nuki & KO OÜ-le kaupa müüs näitab koosmõjust teiste tõenditega, et tehingud kaebaja ja Nuki & KO OÜ vahel ei toimunud. Kohus ei ole jätnud kaebaja väiteid tähelepanuta ning on põhjendanud, kuidas hoolsuskohustust täites saanuks kaebaja teada, et Nuki & KO OÜ ei ole tegelik müüja. Isegi, kui kaebaja võis tehingutelt kasumit teenida ei näita see, et tehingud poolte vahel toimusid, kui muud tõendid seda ei kinnita. Lisaks kasumimarginaali hindamisele lähtus maksuhaldur Nuki & KO OÜ vaheliste tehingute toimumise hindamisel kontrollakti pst 1.2.1 ja maksuotsuse p-st 1.1.1. 2) Asjaolu, et Aquaberry OÜ kõigile MTA korraldustele ei vastanud ja neid vastu ei võtnud, on vaid üks asjaolu, mis näitab, et tehinguid poolte vahel ei toimunud. Neid asjaolusid on MTA selgitanud kontrollakti p-s 1.2.4. Kuigi MTA möönab, et üldjuhul ei saa üks isik teise isiku tegevuse eest vastutada, siis kui kaebaja oleks täitnud hoolsuskohustust ning küsinud Aquaberry OÜ-d esindanud isiku volikirja, oleks ta saanud teada, et müüjaks ei ole Aquaberry OÜ. See asjaolu on aluseks sisendkäibemaksu vähendamisele. Kaup, mida väidetavalt Aquaberry OÜ-lt osteti erines sellest, mida müüdi väidetavalt Scandinavian Export Grupp OÜle. Peale selle ei ole Aquaberry OÜ ja OÜ Mezar vahelise tehingu kohta esitatud ühtegi sertifikaati ega saatedokumenti. 3) Kontrollakti p-s 1.2.1 on MTA selgitanud tehingute toimumise ajalist ahelat. Kahtlust tekitas see, et kõik neli väidetavalt tehingus osalenud äriühingut ostsid ja müüsid kaupa samal päeval. Selleks, et vajadusel kauba müüjale pretensioone esitada, pidanuks Nuki & KO OÜ kauba vastu võtma, kontrollima, kas kaup vastab kokkulepitule ja seejärel lähetama OÜ-le Mezar. Eelduslikult pidi OÜ Mezar kordama sama protseduuri ning seejärel lähemata kauba edasi. Seejuures pidanuks samal päeval neli äriühingut leidma endale kliendid, transpordi organiseerima ja dokumendid koostama. See ei ole eluliselt usutav. Seda enam, et menetluse käigus ei esitatud MTA-le ühe tehingu CMR-i, kaup transporditi väidetavalt Peterburi tee 53, Tallinn, kus puudus OÜ-l Mezar ja Nuki & KO OÜ-l ladu ning tehingute kohta puudusid sertifikaadid. 4) Kahtlust kinnitab ka asjaolu, et kontrollakti p-s 1.2.2 on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Mezar poolt 27.02.2014 esitatud kauba päritolusertifikaadid on võltsitud. Kaebajal endal puudus teadmine, kes ja miks sellised sertifikaadid temale on väljastanud (eriarvamuse p 3.21). Paikvaatlus ei tõenda tehingute toimumist. Kauba küljes olevad lipikud on lihtsasti eemaldatavad ja kergesti asendatavad, mistõttu ei saa need olla määravaks, et kinnitada kauba vastavust kokkulepitule. Sertifikaadil on määratletud lisaks kogusele ka keemiline ja mehaaniline koostis, standard ja muud kvaliteedi näitajaid. 5) VG maksumenetluses ja kohtus antud ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kuigi VZ mainis 04.11.2015 kohtuistungil, et kui antud kauba tootja asus Euroopa Liidus, siis sertifikaat ei olnud kohustuslik dokument, ei lükka see ümber VG seletuste vastuolulisust. VG sellele väitele ei tuginenud ning ei suutnud kohtumenetluses oma seletuste vastuolu põhjendada. GG ei ole kohtumenetluses ega maksumenetluses kaebaja poolt viidatud seletusi andnud. Tegemist oli VZ paljasõnaliste väidetega. Seejuures on kohus õigesti järeldanud, et VZ ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks, kuna VZ ei suutnud kohtule usutavalt selgitada, miks ta osutas teenuseid Scandinavian Export Grupp OÜ-le tasuta. Samuti ei osanud VZ selgitada, miks Scandinavian Export Grupp OÜ ise ei suhelnud vahetult OÜ-ga Mezar. Puuduvad viited, et VZ oleks Scandinavian Export Grupp OÜ tehingutega puutumust omanud ning et GG oleks volitanud või palunud VZl Scandinavian Export Grupp OÜ nimel tehinguid teha. 6) Kohus ega vastustaja ei pea selgitama, mida iga konkreetne tõend eraldi täpselt tõendab. Sellist kohustust ei tulene ka HKMS § 165 lg-st 2. Ebausaldusväärsetele tõenditele on kohus 8(12)
3-14-52593 otsuses viidanud. MTA on 26.02.2016 esitatud kohtukõneteesides ning 20.02.2015 vastuses ja toimunud kohtuistungitel põhjendanud, miks MTA poolt kohtule esitatud kõiki tõendeid saab pidada asjakohasteks. Kaebaja väited põhjendamiskohustuse ja HKMS § 156 rikkumise kohta on paljasõnalised. Maksuotsuses on välja toodud asjaolud, mis viitavad maksupettusele. Maksuotsusega tuvastati, et kaebaja ei ole täitnud äris tavapärast hoolsust (p 1.2). Seega on täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise tingimused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 otsus muutmata.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema kaebeõigust on piiratud. HKMS § 122 lg 2 p 5 kohaselt nõuab kohus eelmenetluses välja haldusmenetluse toimiku. Seega tuligi maksuhalduril esitada halduskohtule kogu maksumenetluse toimik. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et maksutoimik sisaldaks selliseid dokumente, mis ei omaks haldusasja lahendamise seisukohalt üldse tähtsust. MTA on nii 27.01.2015 kohtuistungil, 20.02.2015 menetlusdokumendis (tl 190–192p, kd II) kui ka 18.05.2015 kohtuistungil selgitanud, miks on üks või teine tõend praegusel juhul asjakohane. Kontrollaktis ning maksuotsuses on neid tõendeid analüüsitud ning ringkonnakohtu hinnangul ei saanud olla kaebajale raskesti mõistetav, milliseid asjaolusid on maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõenditega soovinud tõendada. Samuti on kohus saanud anda hinnangu maksumenetluses kogutud tõenditele, kaebajal on olnud võimalus esitada täiendavaid tõendeid ning kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad.
10.Olukorras, kus maksuhaldur on veenvalt seadnud tehingute toimumise kahtluse alla, ei lükka neid kahtlusi ümber üksnes väljastatud arved, pangaülekanded ning tehinguosaliste kinnitused tehingute toimumise kohta. Seejuures ei ole maksuhalduril keelatud toetuda kaudsetele tõenditele. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksuotsusele hinnangu andmisel tuleb koos isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustega hinnata ka asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsuse nr 3-15-2356 p 11; 21.01.2016 otsuse nr 3-14-50517 p 12). Seejuures ei ole määravat tähtsust asjaolul, et eraldivõetuna ei pruugi vastuolud olla olulised, juhul, kui need annavad siiski kogumis muude asjaoludega täiendava aluse maksupettuse kahtluseks ning kahtluseks, et kaebaja osales selles. Kuigi eluliselt võib usutavaks pidada mõne üksiku eksimuse olemasolu, nähtuvad asja materjalidest siiski eksimused sellises mahus, mis seavad kahtluse alla tehingute toimumise. Olukorras, kus objektiivselt leiab tõendamist, et mahaarvamisõigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega, tuleb keelduda mahaarvamise lubamisest (Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 otsuse nr 3-15-1885 p 13 ja seal viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-15 p 18 ning Euroopa Kohtu praktika).
11.Praegusel juhul on vaidluse all OÜ Mezar väidetavad tehingud äriühingutega Nuki ja Ko OÜ, Darmel Veod OÜ, Alfaholding OÜ ja Aquaberry OÜ. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla kauba reaalset olemasolu. Ka ringkonnakohus peab usutavaks, et mingit kaupa tarniti. Küll aga on maksumenetluses veenvalt tõendatud, et kaupa ei tarnitud sellises tehingute ahelas, mille arveid on OÜ Mezar kajastanud oma sisendkäibemaksuarvestuses. Maksuhaldur on õigesti hinnanud ka teiste väidetavas tarneahelas osalenud äriühingutega seonduvat. Juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et eelnevas tarneahelas sooritatud tehingud võisid olla näilised ning väidetavas tarneahelas osalenud äriühingud ei saanud kaupa tarnida, seab see ka OÜ Mezar tegevuse ja väited kahtluse alla. Ringkonnakohtule ei nähtu, et maksuhaldur oleks seejuures 9(12)
3-14-52593 jätnud uurimiskohustuse nõuetekohaselt täitmata. Maksuhaldur on pöördunud nii äriühingute kui ka nende juhatuse liikmete poole ning kogunud täiendavaid tõendeid Läti maksuhaldurilt.
12.Eraldivõetuna ei anna asjaolu, et kaup tarniti Peterburi tee 53 lattu, kus OÜ-l Mezar tegelikkuses ladu ei olnud, alust pidada väidetavaid tehinguid näilikeks. Isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustest ning esitatud arvetelt nähtub, et OÜ Mezar müüs väidetavalt tarnitud kauba edasi mh Balti Terase OÜ-le, Tehas Metallist AS-le ja Scandinavian Export Grupp OÜ-le, kelle ladu asus või kes rentisid laopinda Peterburi tee 53 (nt AP 18.05.2015 kohtuistungil antud selgitus (kohtuistungi helisalvestis 11:35:25; Mezar OÜ 02.08.2013 selgitus (tl 84, kd I); AP 28.11.2012 selgitus (tl 92, kd I); Balti Terase OÜ 02.09.2013 selgitused (tl 84, kd II); AP 01.07.2014 selgitused (tl 155p, kd I)). Seega ei saa iseenesest tavapäratuks pidada seda, et kaup tarnitakse kohe hilisema ostja laoterritooriumile. Sellist tegutsemist on usutavaks pidanud ka OÜ Mezar raamatupidaja VL (tl 123p–124, kd II).
13.Küll aga ei ole maksu- ja kohtumenetluses ütlusi andnud isikud veenvalt suutnud selgitada, miks ei tarninud Balti Terase OÜ, Tehas Metallist AS ja Scandinavian Export Grupp OÜ kaupa ise otse arvetel kajastatud hankijatelt, vaid seda tehti OÜ Mezar vahendusel. VL on 13.02.2014 maksumenetluses antud ütlustes selgitanud, et Darmel Veod OÜ, Alfaholding OÜ ning Nuki ja Ko OÜ olid Balti Terase OÜ hankijad (tl 122p–123, kd II). Ühtegi maksuotsuses käsitletud äriühingut ta OÜ Mezar hankijana ei nimetanud (tl 122p, kd II). AP selgitus, et Balti Terase OÜ-s ja Scandinavian Export Grupp OÜ-s on head inimesed, kes andsid talle võimaluse tulu teenida (tl 155p, kd I), ei ole väidetava tehingute ahela põhjendamiseks eluliselt usutav, sest see oleks olnud tehingupartneritele majanduslikult kahjulik. Balti Terase OÜ on 02.09.2013 selgitanud, et ostis küll 03.08.2012 OÜ-lt Mezar armatuurvõrku, kuid ta ei teadnud kauba päritolu ega olnud kursis OÜ Mezar tegevusega (tl 84, kd II). Ka Scandinavian Export Grupp OÜ ei olnud OÜ Mezar äritegevusega kursis (tl 149p, kd II). Need asjaolud viitavad sellele, et tegelikkuses vaidluse all olevas tarneahelas näidatud viisil kaupa ei tarnitud.
14.Ka ei ole leidnud kinnitust, et OÜ-le Mezar väidetavalt kaupa tarninud äriühingute tegevus oleks vastanud tavapärasele majandustegevusele. Seda on maksuhaldur põhjalikult analüüsinud kontrollakti p-des 1.2.1–1.2.4 ja maksuotsuse p-des 1.1.1–1.1.4 (vt ka Latest Kaubandus OÜ pangakonto väljavõte perioodil 01.08.2012–31.10.2012 (tl 127–130p, kd I); Darmel Veod OÜ 2012. a ning 2011. a käibemaksudeklaratsioonid (tl 176p–177, kd I) ning Aquaberry OÜ juhatuse liikme VD 11.07.2014 maksumenetluses antud ütlused (tl 115–116, kd II)). Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
15.Muud maksu- ja kohtumenetluses kogutud tõendid ei lükka maksuhalduri kahtlusi ümber. Maksuhaldurile ei ole esitatud täiendavaid tehinguid tõendavaid dokumente, sh poolte vahel sõlmitud kirjalikke lepinguid, hinnapakkumisi jms. AP on 28.11.2012 selgitanud, et tellimused esitati suuliselt ning ka tarnijatega toimus suhtlus telefoni teel ning algne kontakt leiti tuttavate kaudu (tl 91p–92, kd I). Iseenesest ei ole äriühing kohustatud viidatud dokumente maksuarvestuses kajastama, kuid olukorras, kus maksukohustuslane jätab tehingute aluseks olevad asjaolud korrektselt dokumenteerimata, võtab ta endale sellega riski, et hilisemas maksumenetluses ei suudeta veenvalt tõendada tehingute tegelikku toimumist. Samuti puuduvad dokumendid, mis veenvalt tõendaksid kaupade transportimist. Darmel Veod OÜ 13.09.2012 arvel märgitud transpordidokumendid ei viita sellele, et Darmel Veod OÜ oleks tegelikkuses OÜ-le Mezar kaupu transportinud (tl 195, 202, 213, 224, 221–222, kd I; tl 9p, kd II). Ka Nuki ja KO OÜ poolt väidetavalt tarnitud kauba CMR ei tõenda veenvalt kaupade tarnimist (tl 87, kd I). Sellelt nähtub, et kauba ostjaks on Boforeya Ltd. Täiendavaid dokumente, mis tõendaksid kauba tarnimist tehingute ahelas Boforeya Ltd – Latest Kaubandus OÜ – Nuki ja KO OÜ, maksumenetluses esitatud ei ole. Sellega seonduvat põhjendatud kahtlust on maksuhaldur piisavalt selgitanud maksuotsuse p-s 1.2.1 (tl 15p–16, kd I; vt ka SIA Tilts 10(12)
3-14-52593 selgitused, tl 47–47p, kd II). OÜ Mezar ja Alfaholding OÜ ning OÜ Mezar ja Aquaberry OÜ vaheliste tehingute kohta ei ole transpordidokumente esitatud.
16.KVV Liepajas Metalurgs on selgitanud, et OÜ Mezar poolt esitatud kvaliteedisertifikaadid ei vasta KVV Liepajas Metalurgs poolt väljastatud sertifikaatidele ning tegelikkuses on sertifikaadid väljastatud teistele äriühingutele (tl 16p, kd II). Sertifikaatidel on märgitud kuupäevadena 25.09.2012; 23.09.2012; 19.09.2012 ja 22.09.2012 (tl 142–143p, kd I). KVV Liepajas Metalurgs sõnul 22.09.2012 ja 23.09.2012 sertifikaate ei väljastatud (tl 31p, kd I). Samuti on esimene väidetav tehing OÜ Mezar ja Darmel Veod OÜ vahel toimunud juba 13.09.2012. Täiendavalt märkis KVV Liepajas Metalurgs, et sertifikaatidel on mitmed ebakõlad (tl 31p–32, kd II) ja neil näidatud spetsifikatsioone ei ole olemas (tl 32, kd II). Puudub alus nendes väidetes kahelda.
17.OÜ Mezar esindaja on 14.01.2016 kohtuistungil selgitanud, et kaubale lisatud metallsilt näitab kauba kogust ning seda, millise konkreetse kaubaga on tegemist. Kauba sertifikaat tehakse aga kogu toodangu kohta ning see näitab, millised tehnilised omadused on sellel seerial. Kauba ostja vaatab üksnes metallsilti. Seetõttu ei ole kauba sertifikaat tegelikkuses oluline (kohtuistungi helisalvestis 10:08:06). Sama selgitas AP 18.05.2015 kohtuistungil (kohtuistungi helisalvestis 12:24:57). Ka maksumenetluses on AP 01.07.2014 selgitanud, et maksuhaldurile antud sertifikaadid sai ta tarnija käest ning need ei oma tähtsust, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks neid 2012. a koheselt esitada. Samas on AP jällegi selgitanud, et ta võrdles toodud metalli vastavust sertifikaatidega ning kaal, sulam ja mark klappisid (tl 155–155p, kd I). Ka selgitas VG, et sertifikaat ei ole nii tähtis dokument, nentides aga samas, et Alfaholding OÜ kontrollis alati kauba vastavust sertifikaadile ning seda ka OÜ-ga Mezar tehtud tehingute puhul (tl 86p, kd II).
18.VG on kohtumenetluses kinnitanud, et sertifikaate ei olnud alati kauba juures ning kaupa kontrolliti metallsiltide järgi, sest seal on kauba markeering, kogu kauba iseloomustus ja see on palju tähtsam kui sertifikaat. Alfaholding OÜ kauba vastavust sertifikaatidele ei kontrollinud (tl 91; 93, kd III). Täiendavalt on VG selgitanud, et tema kontrollib ainult kogust ja markeeringut (tl 94, kd III). Ka VZ on kohtumenetluses kinnitanud, et kui kauba tootja asub Euroopa Liidus, siis ei oma sertifikaat tähtsust ning kaupa kontrolliti pakendil oleva sildi alusel (tl 95; 97, kd III). Lisaks selgitas VZ, et mingile kaubale olid olemas ka sertifikaadid perioodil august ja september 2012 ning tema oli see, kes otsustas, millal on sertifikaate vaja. Tellimuse tegemisel ütles AP, kust on kaup pärit (tl 97, kd III).
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et kauba sertifikaadid ei oma tähtsust. Isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlused viitavad pigem sellele, et sertifikaatide vähest tähtsust hakati rõhutama siis, kui maksuhaldur selgitas, et sertifikaadid ei vasta KVV-st Liepajas Metalurgs saadud infole. Ka eriarvamuse p-des 3.21 ja 3.29 on kaebaja üksnes väitnud, et ei oska selgitada, miks esinevad probleemid ja vastuolud kauba päritolusertifikaatide osas ega ole viidanud sellele, et kogu vajalik informatsioon oli tegelikult nähtav kauba küljes olevalt metallsildilt (tl 26p; 27p, kd I). Seetõttu ei lükka ka VG ja VZ kohtuistungil antud ütlused ning 01.07.2015 toimunud paikvaatlusel antud selgitused (tl 45p, kd III) ümber maksuhalduri järeldusi. Ka toimiku materjalidele lisatud metallsiltide näidised ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale (tl 122–124, kd III). Nendelt nähtub kauba tootja ning muud tehnilised andmed, aga mitte kauba sellised omadused, mis võimaldaksid neid võrdsustada kauba sertifikaatidega. On usutav, et kauba sertifikaadid koostatakse kogu konkreetse toodagu kohta ja kaubal olevad sildid näitavad tarnekoguse vastavust tellimusele. See aga ei tähenda, et ka tarnekoguse kvaliteet ei peaks vastama nõuetele. Nõuetekohaste sertifikaatide esitamata jätmisega võtab 11(12)
3-14-52593 äriühing toote turustamisel põhjendamatu ärilise riski, et hiljem ei suudeta toote nõuetele vastavust veenvalt tõendada, mis omakorda võib kaasa tuua täiendavate pretensioonide esitamise. Põhjendamatu on väide, et kauba tarnimisel Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole kauba sertifikaadid vajalikud. Vastupidi, just liidusisese kaubaturu efektiivseks toimimiseks on vajalik, et tooted vastaksid ühtsetele standarditele. Seda saab aga tõendada üksnes tootjapoolne kauba sertifikaat.1 Nende dokumentide olemasolu peab suutma tõendada ka toote edasimüüja. Lisaks on KVV Liepajas Metalurgs selgitanud, et kvaliteediosakond annab kvaliteedisertifikaadid üle logistikaosakonnale, kes saadab need igakordselt e-kirja teel ostjale (tl 30p, kd II). See ühtib ka VL selgitustega (tl 122p–123p, kd II). VG on 04.11.2015 kohtus antud ütlustes selgitanud, et kaupa veoautost maha ei laaditud ja sama koorem viidi ka lattu (tl 92, kd III). VZ selgitas kohtus esmalt, et ta ei olnud kauba mahalaadimise juures, seejärel aga, et tema tööülesandeks oli ka kaup üle vaadata ning see toimus Peterburi mnt 53 laos (tl 96, kd III). Jääb selgusetuks, kuidas said VG ja VZ sellisel juhul kontrollida kauba vastavust tellitule.
20.Kauba saamisel tundmatult kolmandalt isikult peab maksuhaldur ära näitama, et ostja teadis, et tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi seda teadma (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2012 otsuse nr 3-3-1-81-12 p 15). Neid asjaolusid on maksuhaldur analüüsinud maksuotsuse p-s 1.2. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
Vt ka nt Tehnilise Järelevalve Ameti selgitused ehitustoodete dokumentatsiooni kohta, https://www.tja.ee/et/valdkonnad/ehitised-ja-ehitamine/ehitustooted
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.