Sergey Vaskovi kaebus Maksu- ja Tolliameti 5. juuli 2017 vastutusotsuse nr 13-7/00736-12 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Sergey Vaskov, volitatud esindajad vandeadvokaat esindajad Tarmo Pilv ja advokaat Toomas Metsma Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sergey Vaskovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08. jaanuaril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 19.05.2015 OÜ-le Fosford kontrollakti nr 12.23/029935-9. MTA kohustas 15.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/029935-10 OÜ-d Fosford tasuma maksusumma 32 055,04 eurot ja 03.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/032299-16 määrati täiendavalt tasumisele 6445,9 eurot. MTA tegi 05.07.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00736-12, millega pandi Sergey Vaskovile kohustus tasuda solidaarselt OÜ-ga Fosford viimase maksuvõlg summas 53 402,06 eurot.
3-17-1482
Maksuvõlg koosnes vastutusotsuse kohaselt maksuotsuse nr 12.2-3/029935-10 alusel tasumata summast (30 080,8 eurot), maksuotsuse nr 12.2-3/032299-16 alusel tasumata summast (4852,84 eurot) ja 01.06.2017 intressinõude nr 13-3795670 alusel tasumata intressisummast (18 468,42 eurot)
2.Sergey Vaskov esitas 17.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 05.07.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00736-12 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus andis 17.07.2017 määrusega Sergey Vaskovi kaebuse (haldusasi nr 317-1482) kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 1). Sama määrusega (punkt 2) peatas kohus Maksu- ja Tolliameti 05.06.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00736-12 täitmise kuni 16.08.2017 selliselt, et Maksu- ja Tolliametil on õigus vastutusotsuse täitmise tagamiseks teha maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Haldusasja toimik jõudis Tartu Halduskohtusse 07.08.2017. Kohus võttis kaebuse 29.08.2017 määrusega menetlusse ja määras 02.10.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele 29.09.2017 (tl 51-55; lisade osad II ja III kättesaadavad elektrooniliselt KIS-s). Kaebaja on asja kirjalikus menetluses esitanud 30.10.2017 kompromissettepaneku (tl 174-176) ning vastustaja sellele vastanud 03.11.2017 (tl 177-178).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja soovib vaidlustatud vastutusotsuse tühistamist, väites järgmist.
3.1.Vastutusotsuse tegemisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54-56 sätestatud menetlusreegleid määral, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Menetlusnõuete rikkumine on käesoleval juhul negatiivselt mõjutanud asja sisulist otsustamist HMS § 58 mõttes.
3.2.MTA on omistanud kaebajale vastutusotsuse p-s 3.1 juhatuse liikme kohustuste rikkumisena deklareerimiskohustuse, tasumiskohustuse ning intressi arvestamise ja tasumise kohustuse rikkumise. Kaebaja ei ole tahtlikult, raskest hooletusest ega süüliselt rikkunud vastutusotsuse p-s 3.1 nimetatud juhatuse liikme kohustusi. Maksuhaldur ei ole vastutusotsuses tuvastanud, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ega süü vormi. Otsusest ei nähtu üheselt, millele tugineb maksuhaldur, järeldades, et kaebaja kui juhatuse liikme käitumises esines juhatuse liikme ülesandeid täites raske hooletus või tahtlus.
3.3.Maksuhaldur on oma seisukoha rajanud kahele asjaolule. Esiteks, et OÜ Fosford kajastas perioodi oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 sisendkäibemaksuarvestuses katalüsaatorite tehingutega seotud arvetel toodud käibemaksu, kuid jättis vastava perioodi käibedeklaratsioonidel kajastamata katalüsaatorite ostutehingute alusel tekkinud ostukäibe summas 160 275,22 eurot ning sellelt arvestamata ja tasumata käibemaksu summas 32 055,04 eurot. Teiseks on maksuhaldur tuginenud kaebaja maksumenetluses antud 13.03.2015 seletustele, milles kaebaja ei ole tunnistanud end ostukäibe deklareerimata jätmises süüdi.
3.4.Kohe kui kaebaja sai teada maksuhalduri 19.05.2015 kontrollaktis välja toodud rikkumistest, pöördus ta õigusbüroosse saamaks teada, kas ettevõte on käibemaksu deklareerimisel teinud vigu. Büroo vaidlustas MTA tegevused kuni Tallinna
2(11)
3-17-1482
Ringkonnakohtuni. Vaidlus seiskus büroo tegevusetuse tõttu, mida OÜ Fosford kaebajale teadaolevalt püüdis teistmisavaldusega tulutult muuta. Kui kohtumenetluse käigus oleks leidnud kinnitust ettevõtte eksimus deklaratsioonide täitmisel, oleks juhatuse liige kohe likvideerinud ettevõtte võlgnevuse riigi ees. Kaebaja sai apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamisest teada, kui ta ei olnud enam 1,5 aastat juhatuse liige ja tal puudus ettevõttega kontakt. Kuna kaebajal puudus erialane teadmine maksustamisega seonduvatest küsimustes, kasutas ta nii raamatupidaja kui ka õigusbüroo teenuseid, kelle mõlema hinnangul ei olnud ettevõte käibemaksu deklareerimisel eksinud. Ostukäibe deklareerimata jätmisel ei ole võimalik kaebajale kui juhatuse liikmele omistada rasket hooletust.
3.5.Deklareerimiskohustuse rikkumise puhul võib olla tegemist pigem juhatuse liikme kerge hooletusega, mis ei too kaasa juhatuse liikme vastutust, kuna ettevõte on rikkunud ebaselget maksuõiguse normi. Ka Tallinna Halduskohus on 07.12.2015 kohtumääruses nõustunud kaebajaga, et katalüsaatorid ei ole VTMS mõistes väärismetalltoode.
3.6.Juriidilise isiku maksukohustuse tekkimine ei tähenda, et isegi maksuvõla korral on kohe tekkinud ka tema seadusliku esindaja vastutuskohustus. Kohustuste rikkumise ja riigile tekkinud kahju vahel peab olema kausaalne seos (VÕS § 127 lg 4). Praegusel juhul on tekkinud maksuvõlg seetõttu, et ettevõtte ja MTA vahel toimus kohtuvaidlus deklareerimiskohustuse üle. Kuna kaebaja ei olnud teadlik Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest, mille tulemusena jõustus MTA maksuotsus, ei saa talle omistada juhatuse liikme ülesannete rikkumist raske hooletuse tõttu.
3.7.Maksuhaldur on jätnud vastutusotsuses täiesti hindamata ning motiveerimata kaebaja tahtluse ning raske hooletuse juhatuse liikme ülesannete rikkumisel. Maksuhaldur on vastutusotsuses toonud ära küll ettevõtte ostukäibe deklareerimata jätmise asjaolud, kuid ei ole põhjendanud, kuidas selline tegevus on seotud kaebaja raske hooletuse ja tahtlusega. Samuti pole maksuhaldur põhjendanud, milles seisnes kaebaja tahtlus ostukäibe deklareerimata jätmisel.
3.8.Oluliselt on rikutud HMS §-des 4 ja 6 sätestatud kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet. Maksuhaldur on otsuse tegemisel võtnud aluseks vaid OÜ-s Fosford kontrollitud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse perioodil oktoober 2014 kuni jaanuar 2015. Analüüsimata on jäetud asjaolu, kas juhatuse liige oleks pidanud süvitsi tundma nii jäätmeseadust kui ka maksustamisega seotud õigusakte, mille tulemusena oleks ta pidanud mõistma, et ettevõte on rikkunud deklareerimiskohustust. Samuti on jäetud arvestamata juhatuse liikme tegevus, millega ta püüdis saavutada õigusselgust ettevõtte deklareerimiskohustuse osas.
3.9.Õigeks ei saa pidada halduspraktikat, kus haldusotsusest olulisel määral puudutatud isikutele ei ole võimaldatud mõistlikus ulatuses oma seisukohtade esitamist või mis ei põhine piisavalt põhjendatud analüüsil. Menetlus- ja kaalutlusvead otsuse vastuvõtmisel on viinud ka sisulise õigusvastasuseni. Menetlusvigade tõttu ei selgu, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks.
4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
4.1.Vaidlustatud vastutusotsuse andmisel ei ole rikutud menetlusnorme, uurimispõhimõtet ega kaalutlusõigust. Kaebaja kui juhatuse liikme kohustuste tahtlikult (vaideotsuse p-s 2.2 käsitletud maksumenetluse nr 12.3-3/032299 episoodid, vt lisad III) ja raskest hooletusest (vastutusotsuse p-s 2.1 käsitletud maksumenetluse nr 12.3-3/029935 episoodid, vt lisad II) 3(11)
3-17-1482
tingitud rikkumist on süülisuse ja selle vormide osas vastutusotsuse p-s 3.2 piisavalt põhjalikult ning vastavates maksuperioodides deklareeritud maksukohustuste kaupa ja kaebaja tegevusega seostatult analüüsitud. Vastutusotsuse p-s 3.3 on välja toodud põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja etteheidetava maksuvõla vahel ning p-s 4 on esitatud detailne ülevaade kujunenud ja solidaarselt sissenõutavast maksuvõlast.
4.2.Kui äriühingul on üks juhatuse liige, kelle puhul on tuvastatud, et ta on ka faktiliselt juhtinud äriühingut, saab äriühingu poolt rikutud kohustused omistada juhatuse liikmele. Kaebaja tegeles ainuisikuliselt OÜ Fosford juhtimisega, samuti organiseeris katalüsaatorite ostmise ja müümisega seonduvat, mistõttu sai OÜ Fosford poolt rikutud kohustusi omistada temale. Juhatuse ainuliikmena oli kaebajal kohustus tagada OÜ Fosford maksukohustuste täielik ja õigeaegne täitmine, sealhulgas deklareerida ostukäive ning sellelt arvestada ja tasuda käibemaks, samuti kajastada sisendkäibemaksuarvestuses nõuetekohaseid arveid.
4.3.OÜ-l Fosford oli tasumata perioodide oktoober 2014 kuni märts 2015 käibemaks 34 933,64 eurot, mis määrati täiendavalt tasumisele maksuotsustega nr 12.3-3/032299 ja nr 12.3-3/029935 (vt lisa II ja III). Tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks ebaõigete andmete kajastamise tõttu OÜ Fosford perioodide oktoober 2014 kuni märts 2015 käibedeklaratsioonidel. Kaebaja omas juhatuse ainuliikmena kontrolli OÜ Fosford rahaliste vahendite kasutamise üle, kuid samas jättis nõuetekohaselt deklareerimata ja tasumata äriühingu maksukohustused. Kaebaja rikkus oma tegevusega MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi: deklareerimiskohustust (MKS § 85 lg 4, koostoimes KMS §-ga 24, § 411 lg-ga 1, § 411 lg 2 p-ga 4, § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1), tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 1) ja kõrvalkohustust, jättes arvestamata ja tasumata intressi MKS § 115 lg 1).
4.4.Vastutusotsuse p-s 3.2 on objektiivselt asjaoludele tuginedes hinnatud erinevaid süü vorme (tahtlus ja raske hooletus). Vastutusmenetluse käigus on hinnatud tehinguid maksuotsustes nr 12.3-3/032299 ja nr 12.3-3/029935 raames (vt lisad II ja III), neile on vastutusotsuse ptk-s 2 viidatud. Maksumenetluses nr 12.3-3/029935 leidis käsitlemist raskelt hooletult ostukäibe deklareerimata jätmine ning ostukäibelt arvestatud käibemaksu tasumata jätmine perioodil oktoober 2014 – jaanuar 2015. Maksumenetlusega nr 12.3-3/032299 seoses analüüsiti kaebaja poolt tahtlikult valearvete kajastamist OÜ Fosford sisendkäibemaksu arvestuses veebruar 2015 ja märts 2015.
4.5.Vastutusotsus on antud pädeva haldusorgani poolt kooskõlas kehtiva õigusega, see on kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Vastutusotsus on selge ja üheselt mõistetav, selles on märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus koos MTA kaalutlustega, millest on vastutusotsuse tegemisel lähtutud.
4.6.Maksumenetlustes nr 12.3-3/032299 ja nr 12.3-3/029935 on siduvalt kindlaks tehtud OÜ Fosford põhivõlgnevuse tekkimine. Käesoleva menetluse ese ei ole põhivõlg, vaid kaebaja süüline käitumine. Ainetud on praeguses vaidluses kaebaja etteheited tema palgatud õigusbüroole, sest need ei õigusta vaidlusele nr 3-15-1635 eelnenud kaebaja õigusvastast käitumist. Maksuotsusega nr 12.3-3/032299 seostatud kaebaja tahtlikku tegevust kaebaja aga õigusbüroo tegevusetusega ei õigusta. Maksumenetluse nr 12.3-3/029935 raames 13.03.2015 antud seletuse (vt lisa II nr 13) järgi teadis kaebaja, et katalüsaatorid sisaldasid väärismetalli, mistõttu on ebaõige kaebuse p-s 2.1.3 esitatud käsitlus, et tegemist on juhatuse liikme kerge hooletusega. 13.03.2015 seletuse p-st 1 ja 2 ilmnes ka, et isik teadis jäätmeloa omamise kohustusest ning asus alles poolelioleva kontrolli raames seda hankima. Otsustades tehinguid siiski teha ilma loata, on tegu ilmselgelt raske hooletusega ning hilisemad argumendid KMS § 411 erikorra mittekohaldumisest on vaid ennast õigustvad argumendid, ebaõigesti deklareeritud pöördmaksustamata maksukohustuse osas.
4(11)
3-17-1482
4.7.Kaebaja kirjeldab seletuse p-s 3 selgesõnaliselt, et katalüsaatorid tuleb purustada jahuks ning selles pulbris oli hinnaline pallaadium. Seega väärtustas kaebaja katalüsaatorite võõrandamisel neid sisalduva väärismetalli jäätmena, mitte kasutuseesmärgipärase edasimüügi kavatsuse ajendil. Seletuse vastusest nr 7 ja 8 lähtuvalt osteti neid kokku ka ilma kestata ja tükis. Aine sisalduse osas tehti proovid, mis viitas ilmselgelt väärismetalli käitlemisele, seejuures ei omanud tähtsust katalüsaatorite nimetused ja margid vaid katalüsaatori sees oleva aine kogus (13.03.2015 seletuse p-d 9, 10, 11, 20, 21). Kaebaja teadmisel oli lõpphind väärismetalli oma, mistõttu puudub kaebajal alus eitada väärismetalli sisaldava metallimaterjali või väärismetalli sisaldava jäätme ostu pöördmaksustamise kohustust (KMS § 411 lg-st 1 ja lg 2 p 4).
4.8.Kaebaja enda seletusest nähtuv viitab ilmselgelt tema teadlikule tegevusele ja vastutusmenetluses tuvastatud raskele hooletusele õige maksukohustuse deklareerimata jätmisel. Fosford OÜ tegevuse eesmärgiks oli kaebaja teadmisel kokku osta katalüsaatorite sisu, mis sisaldas kaebaja seletuse kohaselt töödeldavat pallaadiumi. Kaebaja kinnitas MTA-le 13.03.2015 seletuses, et Fosford OÜ ostis ja müüs katalüsaatoreid ning et kõik perioodi oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmed on tema arvates tõesed, sellega rikkus ta raskelt hooletu tegevuse tõttu deklareerimiskohustust. Kaebaja raskele hooletusele viitab, et ta kahtleb jätkuvalt, kas ta peab üldse teadma oma valdkonnas tegutsedes valdkonna maksustamisega seonduvaid küsimusi. Arvestades MKS § 8 lg-s 1 sätestatut ja äriühingu seaduslikule esindajale pandud kohustusi, ei ole selline vastutus kehtiva õiguse kohaselt delegeeritav ei raamatupidajale ega õigusbüroole. Pädeva isikuna oli vaid kaebajal õigus kontrollida väidetud ebakvaliteetse teenuse sisulisust, kohasust ja kohustus tagada oma esindatava maksuseadustest tulenevate rahalise ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.
4.9.Vastustaja ei ole juriidilise isiku maksuvõlgnevusest tuletanud automaatse järelmina juhatuse liikme vastutust. Vaidlustatud vastutusotsuses (sh p 3.2) on arvestatud kaebajat iseloomustavaid asjaolusid ning kahe erineva maksuotsusega käsitletud maksuperioodidel esinenud fakte. Äriühingu esindajana viitas kaebaja ebakorrektne maksukäitumine esindatavale taotletud lubamatu maksueelise saamisele.
4.10.Vastustaja on piisavalt üksikasjalikult kaebajat küsitlenud ja kogunud kahes läbiviidud maksumenetluses (vt lisad II ja II) teavet. Toimunud on analüüs ka eeltäitetoimingu menetluses (tl 56-67). Maksumenetluses oli kaebajal kaasaaitamiskohustus. Kaebaja on vastutusmenetluses 13.05.2015 ära kuulatud (tl 118-119), talle oli tagatud ka eriarvamuse esitamise võimalus, mida ta ei kasutanud.
4.11.Õigeks ei saa pidada kaebaja arvamust, et ta ei pidanud oma tegevusvaldkonda reguleerivaid maksustamisega seonduvaid õigusakte tundma. Jäätmeseaduse mittetundmist ei saa kaebaja eitada, sest vastava loataotluse ta keskkonnaametile siiski esitas, kuid jättis lõpuni realiseerimata (lisa II, nr 11 ja 12). Alates 2012. aastast e-maksuametis raamatupidaja paketi omajana mh äriühingus arvete koostajana ja deklaratsioonide esitajana, ei saanud ta vastavate nõuete ja õigusaktidega mitte kursis olla.
4.12.Vastutusotsuses on piisavalt põhjalikult välja toodud nii OÜ Fosford maksuvõla tekkimise asjaolud kui ka asjaolud, millel põhineb kaebaja vastutus maksuvõla tasumise eest. Väidetud menetlus- ja kaalutulusvead ei ole viinud otsust selle sisulise õigusvastasuseni. kui kaebaja oleks käitunud õiguskuulekalt (deklareerinud ja tasunud makse).
4.13.Kui kaebaja oleks taganud esindatava nimel MKS §-s 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise (korraldanud OÜ Fosford raamatupidamist ning maksuarvestust kooskõlas raamatupidamise seaduse ning maksuseadustega ja poleks loonud fiktiivsete tehingutega kujunenud olukorda), poleks äriühingul maksuvõlga ka tekkinud. 5(11)
3-17-1482
4.14.Äriühingu juhatuse liikmetele kehtib kõrgendatud standard kohustuste täitmise järgimisel. Kaebaja kohustuste täitmata jätmist ei õigusta süvateadmiste puudumine ega õigusbüroo tegevusetus.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidlus asjas on selle üle, kas kaebaja vastutab Fosford OÜ maksuvõla eest.
Vastustaja on vaidlustatud vastutusotsuses leidnud kokkuvõtvalt järgmist: 1) perioodil oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 ostis OÜ Fosford, omamata jäätmeluba, teistelt käibemaksukohustuslastena registreeritud isikutelt katalüsaatoreid, mis sisaldasid väärismetalli, kuid käibemaksuga maksustamisel ei rakendanud maksustamise erikorda käibemaksuseaduse (KMS) § 411 lg 1 ja lg 2 p 4 mõistes. OÜ Fosford kui kauba soetaja pidi tasuma kauba võõrandajatele kauba käibemaksuta müügihinna ja deklareerima perioodide oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 käibedeklaratsioonidel ostukäibe kogusummas 160 275,22 eurot ning sellelt arvestatud käibemaksu kogusummas 32 055,04 eurot, millest on tasumata 30 080,8 eurot. Tallinna Halduskohus leidis 07.12.2015 otsuses haldusasjas nr 3-15-2015, et OÜ Fosford poolt soetatud kauba korral kehtib pöördmaksustamine ning maksuotsus nr 12.23/029935-10 (tl 68-70) oli põhjendatud ja õiguspärane (lisade osa II kättesaadav KIS-s); 2) OÜ Fosford ei ole 2015. a veebruaris ostnud katalüsaatoreid Caliostro OÜ-lt, mistõttu on ta alusetult Caliostro OÜ rekvisiitidega arvete alusel maha arvanud ja deklareerinud veebruaris 2015 sisendkäibemaksu 2 612,9 eurot. Samuti ei ole OÜ Fosford 2015. a veebruari- ja märtsikuus ostnud kaupu Deeppoint OÜ-lt, mistõttu on ta alusetult Deeppoint OÜ rekvisiitidega arvete alusel maha arvanud ja deklareerinud veebruaris 2015 ja märtsis 2015 sisendkäibemaksu kogusummas 3 833 eurot. MTA määras 03.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/032299-16 (tl 7273) täiendavalt tasumisele 6 445,9 eurot, millest on tasumata 4 852,84 eurot; 3) OÜ-le Fosford maksuotsusega nr 12.2-3/029935-10 ja maksuotsusega nr 12.2-3/032299-16 määratud, ent tasumata maksukohustuste kogusummaks on 34 933,64 eurot. Maksuhaldur on 01.06.2017 koostanud OÜ-le Fosford intressinõude nr 13-3/95670 (tl 28-29) summa osas, millest on tasumata 18 468,42 eurot; 4) maksukontrollide käigus on tuvastatud, et kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal on OÜ Fosford oktoobri 2014 kuni jaanuari 2015 käibedeklaratsioonidel jätnud deklareerimata ostukäibe kogusummas 160 275,22 eurot ning sellelt arvestatud käibemaksu 32 055,04 eurot. Veebruari 2015 ja märtsi 2015 käibedeklaratsioonidel on deklareeritud OÜ Caliostro ja Deeppoint OÜ rekvisiitidega arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu kogusummas 6 445,9 eurot. Arved kajastasid tegelikkuses mittetoimunud tehinguid, mistõttu tekkisid OÜ-le Fosford alusetud käibemaksu tagastusnõuded. Sellega on S. Vaskov OÜ Fosford juhatuse ainsa liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat deklareerimiskohustust, mis tulenes MKS § 85 lg-st 4, koostoimes KMS §-ga 24, § 411 lg-ga 1, § 411 lg 2 p-ga 4, § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1; 5) S. Vaskov rikkus tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 1. OÜ Fosford tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks ebaõigete andmete kajastamise tõttu oktoober 2014 kuni märts 2015 käibedeklaratsioonidel; 6) tasumata maksusummalt on arvutatud intress (intressinõue nr 13-3/95670, tl 28-29); 7) perioodil oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 ostis OÜ Fosford käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutelt katalüsaatoreid, mis sisaldasid pallaadiumi (väärismetall väärismetalltoodete seaduse (VMTS) § 2 p 1 mõistes). OÜ Fosford kajastas oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 sisendkäibemaksuarvestuses katalüsaatorite tehingutega seotud arvetel toodud käibemaksu, kuid jättis käibedeklaratsioonidel kajastamata katalüsaatorite ostutehingute alusel tekkinud ostukäibe (160 275,22 eurot) ning sellelt arvestamata ja tasumata käibemaksu (32
6(11)
3-17-1482
055,04 eurot). OÜ Fosford eiras KMS § 411 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 sellistele ostutehingutele rakenduvat käibemaksuga maksustamise erikorda. S. Vaskovi maksumenetluses antud seletuste järgi teadis ta, et katalüsaatorid sisaldavad väärismetalli. Äriühingu põhitegevusalaks alates 2009. a oli metallide ja metallimaakide hulgimüük. Seega saab S. Vaskovilt eeldada vajalikke teadmisi ja õigusaktide tundmist metalltoodete ostu-müügiga seotud valdkonnas, sh maksustamise erikorda; 8) võltsarvete kajastamisega seoses on maksuhaldur selgitanud järeldust, et tehinguid OÜ-dega Caliostro ja Deeppoint pole tegelikult toimunud (vaideotsuse lk 7; tl 23); 9) tagastusnõuete alusetu tekkimise eesmärgil tehtud tehingud või toimingud saavad olla oma olemuselt ainult tahtlikud. S. Vasvkov ei astunud tema juhatuse liikmeks oleku ajal samme võla tasumiseks. Arvestades eeltoodut, tuleb ka intressivõla tekkimise osas osaliselt jaatada S. Vaskovi rasket hooletust ning osaliselt tahtlust; 10) S. Vaskovi süülise tegevuse ning OÜ Fosford maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos; 11) maksuvõla kujunemist on kajastatud vastutusotsuses tabelis 1 (tl 24); kohaldub kolme- ning osaliselt viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Maksuhaldur on vastutusmenetluse käigus asunud seisukohale, et Sergey Vaskov rikkus raskest hooletusest OÜ Fosford maksukohustusi oktoobris 2014 kuni jaanuar 2015 ning tahtlikult veebruar 2015 ja märts 2015 maksukohustusi. Vastutusotsuse tegemise ajal ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg (vanim maksusumma aegub 20.11.2017); 12) maksuhaldur edastas S. Vaskovile vastutusotsuse projekti, andes eriarvamuse ja vastuväidete esitamiseks 10-päevase tähtaja. S. Vaskov ega tema lepinguline esindaja ei ole seda võimalust kasutanud.
6.Äriühingu juhatuse liikme vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel (Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17 p 11 ja seal viidatud lahendid). Kehtiv õigus ja senine kohtupraktika (sh Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2015 otsuse nr 3-13-1581 p-s 11) näevad vastutusotsuse tegemise tingimused ja juhatuse liikme vastutuse eeldused ette järgmiselt:
6.1.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
6.2.Viidatud sätetest tulenevalt on maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi kohtupraktikas piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-1612, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine;
7(11)
3-17-1482
2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine; 5) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28).
6.3.Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on põhjalikult käsitletud mitmetes lahendites: nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17 p 11; Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-31-37-13 (p 12); 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16); 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12 (p-d 10-11, 14 ja 20); 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
7.Kohus leiab, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastutusotsuses on analüüsitud selle tegemise eeldusi piisava põhjalikkusega ning maksuhalduri seisukohad on kooskõlas vastutusotsust reguleerivate õigusnormide ja väljakujunud kohtupraktikaga. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi väiteid ega tõendeid, mida pole ilmnenud vastutusmenetluses. Kohus nõustub vastutusotsuse põhjendustega neid kõiki käesolevas otsuses üle kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2) ning märgib vastuseks kaebuse väidetele järgmist.
8.Asjas puudub vaidlus OÜ Fosford kehtiva maksuvõla olemasolu ning selle suuruse üle. Põhivõla kujunemist on kajastatud vastutusotsuse p-s 4 (tl 24) ning intressisumma kujunemist (01.06.2017 intressinõue nr 13-3/95670, tl 28-29). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajale süüks arvatav OÜ Fosford maksuvõlg tekkis kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et kui äriühingul on üks juhatuse liige, kelle puhul on tuvastatud, et ta on ka faktiliselt juhtinud äriühingut, saab äriühingu poolt rikutud kohustused omistada juhatuse liikmele. Vaidlust ei ole, et S. Vaskov juhtis OÜ-d Fosford käesoleva vaidlusega hõlmatud ajavahemikul üksinda.
9.Kaebaja väidab põhjendamiskohustuse rikkumist. Vaidlustatud vastutusotsuse kohaselt tulenesid kaebajale ette heidetavad rikkumised järgnevast. OÜ Fosford, mille juhatuse ainsaks liikmeks kaebaja oli, kajastas oktoobris 2014 kuni jaanuar 2015 sisendkäibemaksuarvestuses katalüsaatorite tehingutega seotud arvetel toodud käibemaksu, kuid jättis käibedeklaratsioonidel kajastamata katalüsaatorite ostutehingute alusel tekkinud ostukäibe ning arvestamata ja tasumata sellelt käibemaksu. OÜ Fosford eiras seega KMS § 411 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 sellistele ostutehingutele rakenduvat käibemaksuga maksustamise erikorda. Veebruari 2015 ja märtsi 2015 käibedeklaratsioonidel on OÜ Caliostro ja Deeppoint OÜ rekvisiitidega arvete alusel alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu (6445,9 eurot). Kuna arved kajastasid
8(11)
3-17-1482
tegelikkuses mittetoimunud tehinguid, tekkisid OÜ-le Fosford alusetud käibemaksu tagastusnõuded. Vastustaja on põhjendamiskohustust kohtu hinnangul piisava põhjalikkusega täitnud. Vastutusotsuses on toodud välja maksuvõla olemasolu, selle kujunemiskäik ning kaebajale juhatuse liikmena ette heidetav tegevus (rikkumised vastavalt MKS § 8 lg-le 1).
10.Kohus ei nõustu kaebuse väitega, et vastustaja pole analüüsinud kaebaja tegevuse süülisust ega süü vorme ning pole välja toonud, milles seisnes kaebaja käitumine raske hooletuse ja tahtlusega. Riigikohus on viidatud lahendites selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel tuleb MKS § 40 lg 4 järgi lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist. Kohtupraktika (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-123-12, p 14; samuti Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 15) on rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid nr 3-3-1-43-14, p 18; nr 3-3-1-37-13, p 24).“
11.Vastustaja on analüüsinud süü olemasolu ja vormi, näidates ära, millist tegevust ta peab rikkumiseks raske hooletuse tõttu ning millist käitumist tahtlikuks.
11.1.Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja raskelt hooletu tegevuse tõttu on OÜ-l Fosford tekkinud ja jäänud tasumata perioodi oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 käibemaksukohustus (vastutusotsuse lk 6, tl 22 p).Vastustaja on märkinud, et kaebaja juhtis OÜ-d Fosford juba alates 2005. a ning OÜ Fosford tegevusalaks on olnud mitu aastat katalüsaatoritega seotud tehingud. Seega saab kaebajalt eeldada vajalike teadmiste ja õigusaktide tundmist metalltoodete ostumüügiga seotud valdkonnas, sh kursis olemist metallitoodete maksustamise erikorraga. Arvestades, et ta tegeles ainuisikuliselt ettevõtte juhtimisega, sh katalüsaatorite kokkuostu ja müügiga, ning teadis, et katalüsaatorid sisaldavad väärismetalli pallaadium, pidi kaebaja vastustaja hinnangul teadma, et katalüsaatorite ostu puhul tuleb ostukäive deklareerida ning sellelt arvestada ja tasuda käibemaks.
11.2.Veebruari 2015 ja märtsi 2015 käibemaksu deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumist peab maksuhaldur tahtlikuks. Maksuhaldur leiab, et tagastusenõuete alusetu tekkimise eesmärgil tehtud tehingud või toimingud saavad olla oma olemuselt ainult tahtlikud. Olukorras, kus kaebaja teadis tehingute tegelikest asjaoludest, sh et tehingute kohta esitatud dokumendid ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid, kuid kajastas neid siiski äriühingu raamatupidamises eesmärgiga tekitada alusetuid käibemaksu tagastusnõudeid, saab oma iseloomult olla üksnes tahtlik tegu (vastutusotsuse lk 7-8; tl 23-23p).
11.3.Vastutusotsuse kohaselt on maksuvõla mittetasumine toonud kaasa intressivõla tekke. Vastutusotsusega kuulub sissenõudmisele intress, mis on arvestatud maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud ning seni tasumata käibemaksusummadelt. Kaebaja ei ole astunud tema juhatuse liikmeks oleku ajal samme võla tasumiseks. Kuna maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga on ka
9(11)
3-17-1482
intressivõlg vastutusotsuse kohaselt tekkinud osaliselt kaebaja raske hooletuse ning osaliselt tahtluse tõttu (vastutusotsuse lk 8, tl 23p).
11.4.Vastustaja on vastutusotsuses selgitanud, millistel õiguslikel ja faktilistel asjaoludel on kaebajal juhatuse liikmena kohustus solidaarselt tasuda äriühingu maksuvõlg. Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja tegevuse kvalifitseerimisel raske hooletuse ja tahtluse määratlemisel lähtunud õigetest asjaoludest ja asjakohastest kaalutlustest.
12.Kaebaja märgib, et kohe maksuhalduri 19.05.2015 kontrollaktist (tl 139-142) nimetatud rikkumistest teada saades pöördus ta õigusbüroo poole õigusabi saamiseks. MTA tegevuse vaidlustamine seiskus kaebaja väitel aga Tallinna Ringkonnakohtu menetluses õigusbüroo tegevusetuse tõttu (haldusasi nr 3-15-1635). Kohus nõustub vastustajaga, et see asjaolu ei õigusta kuidagi kaebaja enda rikkumisi maksukohustuste täitmisel. Ettevõtja hoolsuskohustus hõlmab ka kohustuse oma ettevõtluse õiguspäraseks juhtimiseks vajadusel õigeaegselt asjakohast õigusabi ja raamatupidamisteenust hankida ja kasutada. Õigusbüroo tegevusetus või ebapiisav tegevus ei tee olematuks kaebaja eelnevaid rikkumisi. Määrav ei ole ka asjaolu, et kaebaja sai apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamisest teada alles ajal, mil ta polnud enam OÜ Fosford juhatuse liige. Kohus nõustub vastustajaga, et MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse esinemise seisukohast on oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel. Vastutusotsusega tuvastatud deklareerimiskohustuse rikkumist ei mõjuta ka kaebaja väide, et kui selline rikkumine oleks tuvastatud maksuotsuse vaidluses toimunud kohtumenetluses, oleks ta rikkumise kohe kõrvaldanud. Vaidlust ei ole, et rikkumine toimus ja jäi kõrvaldamata. Haldusasja nr 3-15-1635 menetlus lõppes KIS andmetel põhjusel, et kaebaja ei tasunud kohtu antud tähtajaks apellatsioonkaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu.
13.Heites vastustajale ette uurimispõhimõtte rikkumist, leiab kaebaja, et vastustaja pole välja selgitanud, kas kaebaja pidi süvitsi tundma jäätmeseadust ja maksustamist reguleerivaid õigusakte, et mõista deklareerimiskohustuse rikkumist. Kaebaja on seisukohal, et deklareerimiskohustuse rikkumise puhul oli tegemist pigem kerge hooletusega, kuna juhatuse liikmena rikkus ta ebaselget maksuõiguse normi. Samuti pole vastustaja kaebaja arvates arvesse võtnud kaebaja tegevust õigusselguse saavutamiseks.
14.KMS §-s 411 sätestatud käibemaksustamise (pöördmaksustamise) erikord kohaldub ka väärismetalli mh pallaadiumi sisaldavale metallimaterjalile ja väärismetalli sisaldavatele jäätmetele. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebaja tegutses deklareerimiskohustust ja sellest tulenevat tasumiskohustust rikkudes raske hooletusega. S. Vaskovi poolt maksumenetluse raames antud 13.03.2015 seletustest (lisad III nr 17, kättesaadav KIS-s) tuleneb, et kaebaja teadis, et katalüsaatorid sisaldavad väärismetalli. Kaebaja on kirjeldanud katalüsaatorit kui metallist kesta, kus on sees keraamiline võrk, mille sees on pallaadium. Samast ilmneb ka, et katalüsaatorite võõrandamisel väärtustati neid sisalduva väärismetalli jäätmena, mitte utiliseeritud katalüsaatorite kasutuseesmärgipärase edasimüügi kavatsusega. Seejuures osteti neid kokku ka ilma kestata. Vastustaja on nii vastutusmenetluses kui ka varasemalt maksumenetluses (vt vastustaja seisukohad otsuse p-s 4.7) välja selgitanud, et kondensaatoritega tehtud tehingute eesmärk oli neis sisalduva väärismetalli saamine. Vastustaja viitab põhjendatult ka kaebaja 13.03.2015 seletusele (p-d 1 ja 2), millest ilmnes, et kaebaja teadis küll jäätmeloa omamise kohustusest ning asus alles pooleli oleva kontrolli raames luba taotlema, kuid otsustas siiski tehingud kondensaatoritega teha ilma luba omamata. Kaebaja ise organiseeris katalüsaatorite ostmise ja müümisega seonduvat. Vastutusotsuses on viidatud kaebaja enda 17.04.2017 seletusele (tl 118-119), et ainult tema tegeles ainuisikuliselt OÜ Fosford juhtimisega, samuti koostas ja allkirjastas OÜ Fosford nimel lepinguid, arveid ja muid dokumente. 10(11)
3-17-1482
Eelnev toetab vastustaja seisukohta, et KMS §-s 411 sätestatud erikorra mittejärgimine valdkonnas tegutseva ettevõtja poolt sai toimuda raske hooletuse vormis.
15.Kohus ei nõustu kaebaja väitega põhjusliku seose puudumisest tema käitumise ja tekkinud maksuvõla vahel. Juhatuse ainsa liikmena oli kaebajal kohustus tagada OÜ Fosford maksukohustuste täielik ja õigeaegne täitmine, sh deklareerida ostukäive ning sellelt arvestada ja tasuda käibemaks, samuti kajastada sisendkäibemaksuarvestuses nõuetekohaseid tegelikke tehinguid kajastavaid arveid.
16.Vastustaja on vastutusotsuses (punkt 1) tuvastanud, et äriühingu maksevõlga pole õnnestunud sisse nõuda ning tema vara arvelt maksevõla rahuldamine pole võimalik (korraldused pangakontode arestimiseks tl 80-984). MKS § 96 lg 5 lubab äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse teha, kui äriühingu maksuvõla sissenõudmist on alustatud MKS § 130 lg 1 punktis 3 sätestatud viisil ning see pole kolme kuu jooksul õnnestunud. MKS § 130 lg 1 p 3 sätestab maksuhalduri õiguse pöörata sissenõude rahalisele õigusele. Seega piisab vastutusotsuse tegemiseks sellest, kui pangakontode arestimine kolme kuu jooksul tulemusi ei anna ning seadus täiendavaid sissenõudmisetoiminguid ei nõua (Riigikohtu lahend asjas nr 33-1-56-16, p 18). Maksuhaldur on ka välja selgitanud, et puudub registritesse kantud vara ning OÜ Fosford pole tegutsev äriühing, mistõttu puudub võimalus maksuvõlga sisse nõuda ka tulevikus tekkiva tulu arvelt. Kohtule ei ole ilmnenud asjaolusid, mis ülal viidatud õigusnorme ja kohtupraktikat arvestades välistaks vastutusotsuse tegemise kaebaja suhtes.
17.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud vastutusotsuse tegemisel on vastustaja lähtunud kehtivast õigusest ja väljakujunenud kohtupraktikast. Kohtu hinnangul ei esine ka menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Vastustaja on andnud kaebajale piisava võimaluse vastutusotsuse menetluses oma seisukohti avaldada. Kaebaja on andnud suulisi seletusi maksuhaldurile 17.04.2017 vandeadvokaadist esindaja osavõtul (protokoll, tl 118-119). Kaebajale ning tema vandeadvokaadist esindajale on edastatud vastutusotsuse projekt (tl 130-134) ning anti 10 kalendripäeva kirjalike arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Vastutusotsusest (p 5, tl 24) ilmneb, et sellist võimalust ei ole kaebaja ega tema esindaja kasutanud.
18.Kohtu hinnangul puuduvad alused vaidlustatud vastutusotsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
kohaselt kannab
Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot. Menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt on kaebaja kulud õigusabi eest esindajale 1350 eurot. Kaebaja on esitanud õigusabi eest tasumist tõendavad maksekorraldused 500 euro ulatuses (tl 182-186). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning kuludokumente ega kulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.