Maksuõigus › Maksuotsused

3-15-2437 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Liburna OÜ esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 02.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2946-2 rahuldamata.

OÜ Liburna esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada.

Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et Soyuz Svyaz OOO ja Kayman SPB OOO olid kaebaja pikaajalised tehingupartnerid. Kaebaja müüs Soyuz Svyaz OOO-le elektroonikatooteid ning Kayman SPB OOO-le kellasid. Ostja tellis kauba ja tasus ettemaksu, mille tasus kaebaja pangakontole Soyuz Svyaz OOO puhul Kuperson Products LLP ja Kayman SPB OOO puhul Marketing Experts INC. Kaebaja soetas edasi müüdud elektroonikakauba Pro-Found Trading SIA-lt ja käekellad AB-lt Nymans UR. Pro-Found

2(13)

3-15-2437 Trading SIA toimetas kauba Eesti Vabariiki aadressile Linda tn 15, Jõhvi või Narva mnt 141A, Jõhvi. Nimetatud aadressilt anti kaup üle ostja saadetud kullerile. Vormistatud ekspordideklaratsioonid ja arved saadeti e-kirjaga ostjale. AB Nymans UR toimetas kauba Eesti Vabariigis Combidek Logistika OÜ lattu. OÜ Liburna tellis OÜ Combidek Logistika OÜ-lt ekspordideklaratsioonide vormistamise ja edastas selleks vajalikud dokumendid (arve ja pakkelehe). Combidek Logistika OÜ laost toimetas Cargobus OÜ kauba Jõhvi aadressile Linda tn 15 või Narva mnt 141A. Nimetatud aadressilt anti kaup üle ostja saadetud kullerile. Kauba eksport toimus tarnetingimusel EXW, mille järgi müüja ainus kohustus on teha kaup ostjale oma territooriumil kättesaadavaks ja ostja peab kaubale järele tulema ning kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist. Maksuhalduri etteheide, et puuduvad kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, ostjate kontaktide ja esindajate allkirjadega saate- ja veoselehed ning ostjate väljastatud volikirjad väidetavatele kulleritele, on põhjendamatu, sest kauba müük ja liikumine toimus arve ja ekspordideklaratsiooni alusel. Kui maksuotsuses nimetatud ekspordideklaratsioonide puhul puudub märge kauba piiriületuse kohta, siis tuleb hinnata eksporti teiste tõendite alusel. Kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kõnealustes ekspordideklaratsioonides märgitud kaubad on eksporditud. Samuti on tõendatud, et osa käekellasid, mille kaebaja kavatses esialgu eksportida Venemaale, müüdi 2013. a novembris ühendusesiseselt Leedu Vabariigi äriühingule el-Trade UAB. Üheks tõendiks on kauba eest tasumine. Ei ole usutav, et müüja tasub kauba eest, mida ta ei ole saanud ega esita ühtegi pretensiooni, kuigi kaup temani ei jõua. Kaebaja ei oska selgitada, miks ostjad kasutasid kauba eest tasumiseks Kuperson Products LLP-d ja Marketing Experts INC-d. Asjaolu, et ostjad olid nõus tasuma kaebajale 100% ettemaksu, näitab usaldust müüja vastu ja soovi kaupa osta. Kaebaja ei müüks kaupa ilma ettemaksuta. Samuti oli kaebajal vaja raha, et tasuda soetatud kauba eest. Kaebaja palvel tühistas deklarant Combidek Logistika OÜ ainult ekspordideklaratsioonid 13EE1310EE71508552, 13EE1310EE71508461, 13EE1310EE71508496 ja 13EE1310EE71508510. Ülejäänud deklaratsioonid on deklarant tühistanud maksuhalduri nõudmisel. Tähendust ei oma tühistamise põhjendus, sest tollideklaratsioonide süsteem annab need automaatselt ette. Kuna maksuhaldurile ei olnud võimalik esitada piiri ületamist kinnitavaid ekspordideklaratsioone, siis on tollideklarant valinud õige deklaratsioonide tühistamise viisi. Ainuüksi deklaratsioonide tühistamisest ei teki kaebajale maksukohustust. Ekspordideklaratsioonide 13EE1310EE71508552, 13EE1310EE71508461, 13EE1310EE71508496 ja 13EE1310EE71508510 tühistamine on õige, kuna neis märgitud käekellad võõrandas kaebaja 29.11.2013 arve nr 291101 alusel Leedu äriühingule el-Trade UAB. Kuna kaup võõrandati teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasest äriühingule, siis rakendub samuti 0% maksumäär. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et tühistatud ekspordideklaratsioonides märgitud kaubad kavatseti algselt müüa Kayman SPB OOO-le, kuid tehing katkestati. Deklaratsioonid koostati müüjalt saadud andmete põhjal ja vormistati kiirustades enne pühi, kuna juhatuse liige sõitis välismaale. Pärast selgus, et käekellade müüja AB Nymans UR ei täitnud tarnet nõuetekohaselt. Pärast pühi hakkas kaebaja AB-ga Nymans UR tekkinud probleemi lahendama. Kuna koostöö Kayman SPB OOO-ga katkestati 2013. a juulis, siis otsis kaebaja käekelladele uut ostjat, kelleks sai el-Trade UAB. Seepärast toimus nende käekellade müük alles viie kuu pärast. Maksuhalduri järeldus, et käekellad realiseeriti Eestis, on äriliselt ebamõistlik ja vastuolus kaebaja ärimudeliga. Kui selguks, et kaebaja on käekellade müügil rikkunud seadust või kahjustanud Rolex kaubamärgi mainet, siis 3(13)

3-15-2437 lõpetatakse talle Rolex kellade müümine ning kaebaja kaotaks aastate jooksul väljavõideldud õiguse Rolex kellade ostmiseks. Kaebaja ei võtaks selliseid riske. Arvestades kaebaja pikaajalist koostööd Kayman SPB OOO-ga ja kaebaja ärimudelit, on selge, et ekspordideklaratsioonides 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 märgitud käekellade eest on tasutud ning ostja on kauba kätte saanud. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet, kui ta jättis GS-lt, kes käis mõned korrad kaebaja deklareeritud käekellasid üle piiri viimas, konkreetsete deklaratsioonide kohta küsimata. Kayman SPB OOO kinnitab 22.07.2015 kirjas koostööd kaebajaga, tehingute toimumist ja pretensioonide puudumist. Põhjendamatu on maksuhalduri väide deklareerimata käibe ja tasumata 20% käibemaksu arvelt saadud tulust. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et käekellad võõrandati Eestis. Kellade võõrandamine Eestis tähendaks nende müümist mitteametlikult ja sularaha eest. Käekellade hinda ja kogust arvestades ei ole see usutav. Ekspordideklaratsioonides 13EE1310EE71296052, 13EE1310EE71296920 ja 13EE1310EE71296997 märgitud mobiiltelefonid müüs kaebaja Soyuz Svyaz OOO-le. Maksuhaldur ei vaidlusta kauba olemasolu ega kauba eest tasumist. Kaebaja täitis lepingust tulenevad kohustused ning andis kaubad üle. Tõenditest ei järeldu kaebaja tahe jätta mobiiltelefonid Eestisse ja need siin võõrandada. Võttes arvesse pikaajalist koostööd Soyuz Svyaz OOO-ga, eelkirjeldatud ärimudelit ning asjaolu, et Soyuz Svyaz OOO jätkas kaupade ostmist ja ettemaksude tasumist, on usutav, et Soyuz Svyaz OOO sai kauba kätte, millest omakorda saab järelda ekspordi toimumist. Ekspordideklaratsioonides 13EE1310EE71344481, 13EE1310EE71344505 ja 13EE1310EE71358824 märgitud mobiiltelefonid ja tahvelarvutid müüdi samuti Soyuz Svyaz OOO-le. Kauba eest on tasutud. Vastuses kontrollaktile selgitas kaebaja, et kauba andis kulleritele üle JJ, kes saab kinnitada kauba üleandmist ostjale (kulleritele). Kuigi maksuhaldur võttis temalt 20.02.2015 seletused, ei ole kauba üleandmise kohta ostjale temalt midagi küsitud, millega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Kauba üleandmise korral on välistatud kauba Eestisse jätmine ja nende vabasse ringlusesse jõudmine. Kauba üleandmist tõendas kaebaja ka pakkelehtedega, millel on esindaja allkiri kauba vastuvõtmise kohta. Kaebaja ei teadnud täpselt, kuidas ostja korraldab logistika või kuidas korraldavad logistikud kauba liikumise üle piiri. Pikaajalise koostöö käigus ei ole sellelaadseid probleeme varem tekkinud. Kuna ostja ei osanud kaebajale selgitada, mis põhjusel ekspordideklaratsioone piiril ei lõpetatud, siis lõpetas kaebaja koostöö Soyuz Svyaz OOO-ga. Samas ei tekkinud kaebajal kahtlust, et kaup ei ole eksporditud.

4(13)

3-15-2437 Asjaolu, et seletuste sisu või maksuhalduri arvamus esitatud tõendite kohta ei rahulda kaebajat, ei ole määratletav maksuhalduri poolse uurimiskohustuse rikkumisena. OÜ Liburna ärimudel ei tõenda vaidlusalustele ekspordideklaratsioonidele märgitud kauba väljavedu Eestist. Seda enam, et kaebaja viidatud ärimudel lõpetas toimimise just vaidlusaluste ekspordideklaratsioonide koostamise ajal. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et kaebaja kirjeldatud ärimudel toimis tema näidatud kujul, ka ei ole kontrollitud OÜ Liburna ja äriühingute Kayman SPB OOO ning Soyuz Svyaz OOO vahelisi varasemaid tehinguid ja käesoleval juhul ei oma need vaidlusaluste ekspordideklaratsioonide aluse kauba väljaveo tõendamisel olulist tähendust. Samuti ei oma tõenduslikku väärtust Kayman SPB OOO ning Soyuz Svyaz OOO üldsõnalised kinnituskirjad mingil ajaperioodil toimunud tehingute toimumise kohta. Kaebaja esitatud ning tema enda poolt koostatud raamatupidamisandmikud ei tõenda samuti kaupade piiriületust. Kaebaja väidab, et vaid neli deklaratsiooni on tühistatud tema palvel. Arvestades maksumenetluse perioodi on kummastav, et alles kontrollakti andmise järgselt avastas kaebaja, et neile neljale deklaratsioonile märgitud kaup on müüdud 2013. a novembris elTrade UAB-le. Samas teatas OÜ Liburna juhatuse liige 15.04.2015 e-kirjas, et neile neljale deklaratsioonile märgitud kaup väljus teiste dokumentidega ning ei maininud selles e-kirjas el-Trade UAB-d. Ja isegi kui eelmainitud neljale deklaratsioonile märgitud kaup müüdi Leedu äriühingule, peab olema tõendatud kauba väljavedu Eestist. Maksuhaldur on väidetavalt toimunud ühendusesisese käibe asjaolusid ning selle tõendatust piisava põhjalikkusega käsitlenud vaideotsuse punktis 13.

3-15-2437 Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud uued tõendid (impordideklaratsioonid nr 10218060/170613/0006712 ja 10218060/100613/0006598 ning rahvusvahelise kaubaveo saateleht) tuleb jätta maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel arvestamata. Kaebaja oli ekspordideklaratsioonidega tekkinud probleemidest teadlik juba maksumenetluse ajal, seega saab dokumentide varasem esitamata jätmine, mis oleks võimaldanud maksuhalduril täiendavalt dokumentidega seotud asjaolusid kontrollida, olla tingitud üksnes kaebaja tahtlusest. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust tõendite hilinenud esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(13)

3-15-2437 Ekspordi toimumise ühe asjaoluna tuleb tõendada kauba väljatoimetamine ühenduse tolliterritooriumilt ning selleks peab maksukohustuslane teatama maksuhaldurile kõik teadaolevad asjaolud, säilitama ja esitama kauba väljatoimetamist tõendavad dokumendid ning korraldama oma raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast olulistest asjaoludest (MKS § 56 lg 1 ja lg 2, § 57 lg 3 ja § 58). Ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab ekspordi korral tõendama kauba füüsilist väljaviimist (kohtuasi C-563/12). Võimalike tõendite loetelu on esitatud kuni 01.05.2016 kehtinud ühenduse tolliseadustiku rakendussätetes (määrus nr 2454/93). Kaebaja ei ole esitanud piisavalt tõendeid kaupade füüsilise väljatoimetamise kohta. Koostoimes ekspordideklaratsioonide tühistamisega on maksuhaldur seega põhjendatult kahelnud selles, et kaubad on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud. Deklaratsioonide tühistamise põhjus ei oma tähtsust. Kaebajat ei vabasta tõendamiskohustusest ka tarnetingimuse EXW kasutamine. Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2009 otsuse nr 3-05-430 asjaolud ei ole käesoleva vaidlusega sarnased, sest seal oli tolliõiguse seisukohalt eksport toimunud. Seega ei saa neist seisukohtadest käesolevas asjas lähtuda. Kohtumenetluses esitatud uued tõendid on halduskohus õigesti arvestamata jätnud. Kaebajal oli ekspordi toimumise fikseerimise ja seda puudutavate dokumentide säilitamise kohustus ning kaebaja oleks saanud need tõendid hankida ja esitada juba maksumenetluses. Muus osas jääb MTA varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 16.01.2017 otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Maksuhaldur ei ole vaidlustatud maksuotsuses kahtluse alla seadnud, et OÜ Liburna soetas Rootsi äriühingult AB Nymans UR käekellasid ning Läti äriühingult Pro-Found Trading SIA mobiiltelefone ja tahvelarvuteid. Maksuhalduri järelduste kohaselt ei ole aga tõendatud, et OÜ Liburna eksportis osa käekelladest Venemaa äriühingule Kayman SPB OOO ja müüs teise osa ühendusesiseselt Leedu äriühingule el-Trade UAB, ning et OÜ Liburna eksportis mobiiltelefonid ja tahvelarvutid Venemaa äriühingule Soyuz Svyaz OOO. Maksuhaldur leidis, et kuna kaup ei ole enam kaebaja omandis ja puuduvad tõendid, et see oleks eksporditud, lähetatud müüjale tagasi või müüdud ühendusesiseselt teise riiki, tuleb eeldada, et kaup jõudis vabasse ringlusse ja müüdi Eestis. Halduskohus nõustus maksuhalduri järeldustega ning apellatsioonimenetluses käib vaidlus jätkuvalt ekspordi ja ühendusesisese käibe toimumise tõendatuse üle. Seda, et maksuotsuses nimetatud kaup oleks OÜ Liburna omandis või müüjale tagastatud, apellant ei väida.

7(13)

3-15-2437 (likvideerimisel), et käibemaksudirektiivi artikli 146 lõike 1 punktis b kasutatud terminist „lähetab” tuleneb, et eksport on toimunud ja eksporditarne maksuvabastus on kohaldatav, kui vara omanikuna käsutamise õigus on üle läinud omandajale, kui tarnija tõendab, et kaup on lähetatud või veetud liidust välja, ja kui lähetamise või veo tulemusel on kaup liidu territooriumilt füüsiliselt välja viidud (p 24). KMS § 5 lg 5 järgi tõendatakse kauba eksporti kauba ühendusest väljatoimetamist ja kauba võõrandamist tõendavate dokumentidega. Maksuhalduril on õigus nõuda kauba eksporti tõendavaid lisadokumente. Kuni 01.05.2016 kehtinud Euroopa Komisjoni määrusega 2434/93 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 796da lõike 4 kohaselt võib eksportija või deklarant tõendada kaupade lahkumist ühenduse tolliterritooriumilt eelkõige järgmisel viisil: a) väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva kaubasaaja allkirjastatud või kinnitatud saatelehe koopia; b) maksetõend, kaubaarve või saateleht, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud ja kinnitanud ettevõtja, kes kaubad ühenduse tolliterritooriumilt välja viis; c) deklaratsioon, mille on allkirjastanud ja kinnitanud ettevõtja, kes kaubad ühenduse tolliterritooriumilt välja viis; d) liikmesriigi või väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi tolliasutuse kinnitatud dokument.

3-15-2437 ning maksukohustuslane peab müügitehingult arvutama ja tasuma käibemaksu (KMS § 24 lg 1, § 29 ja § 38).

9(13)

3-15-2437 sõbra DS suulise volituse alusel ja andis vastuvõtmise kohta allkirja, kuid ütles, et ei pidanud kauba kohta mingit laoarvestust ega koostanud ise kaubaga seonduvalt ka mingeid dokumente, vaid andis üksnes DS juhiste alusel kauba üle Soyuz Svyaz OOO logistikutele. Ringkonnakohus märgib, et DS ja JJ seletusi võrreldes jääb selgusetuks, kes ja millal kauba Soyuz Svyaz OOO esindajale üleandmise kohta dokumente vormistas. Kaebaja esitas maksuhaldurile 04.06.2013 ja 05.06.2013 koostatud pakkelehed (II kd, tl 84-85) ja selgitas, et neil on kauba Soyuz Svyaz OOO poolse vastuvõtja JI allkiri. JI aga eitas 03.07.2015 seletuses (II kd, tl 128) nimetatud pakkelehtede allkirjastamist. Kuigi JI kinnitas maksuhaldurile, et toimetas 2013. a suvel oma sugulase VK palvel OÜ Liburna pakke Jõhvist Narva, eitas ta, et on ise pakke Venemaale viinud, samuti ei teadnud JI pakkide sisu ega olnud kuulnud äriühingust Soyuz Svyaz OOO. Seega ei ole tõendeid selle kohta, kellele ja millal kaebaja Lätist saabunud kauba üle andis ning millal ja kuidas liikus kaup üle Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri. Kaebaja esitas maksuhaldurile Soyuz Svyaz OOO 29.05.2013 e-kirja DS-le (II kd, tl 112). Kuna e-kirjas ei ole nimetatud konkreetset kaupa ega konkreetse kuupäeva tehinguid, siis saab sellest e-kirjast järeldada vaid seda, et pooled tegid koostööd. Kaebaja esitas ka DS 30.05.2013, 31.05.2013, 04.06.2013 ja 05.06.2013 e-kirjad Soyuz Svyaz OOO-le (II kd, tl 112-117). Nende e-kirjade lisade pealkirjad kattuvad vaidlustatud maksuotsuses nimetatud ekspordideklaratsioonide ja arvetega, kuid kirjad on saadetud e-posti aadressile XXX ning kaebaja ei ole selgitanud, milline oli e-kirjade adressaadi seos Soyuz Svyaz OOO-ga. Maksuhaldur seevastu on äriregistri andmetele tuginedes tuvastanud, et isik nimega VK oli vaidlusaluste tehingute ajal OÜ Liburna osanik ja juhatuse liige. Seetõttu ei tõenda poolte elektrooniline kirjavahetus, et maksuotsuses nimetatud kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud. Eeltoodu valguses ei piisa mobiiltelefonide ja tahvelarvutite ekspordi toimumise tõendatuks lugemiseks ka Soyuz Svyaz OOO täiendavalt esitatud 21.07.2015 kinnituskirjast (I kd, tl 34), mille kohaselt on 2005. aastast alates kogu kaup kätte saadud ja pretensioone OÜ Liburna vastu ei ole, sest ka selles ei ole mainitud konkreetseid tehinguid, kuupäevi, kauba nimetust ja kogust, maksumust vms.

3-15-2437 maksuotsuse esemeks. Puuduvad tõendid, et GS oleks esitanud maksuhaldurile kontrollimiseks ekspordideklaratsioone 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 tema poolt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidava kauba kohta. Seda, et kaebaja Kayman SPB OOO-ga kunagi ühtki tehingut ei teinud, maksuhaldur ei väidagi. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses mingeid muid tõendeid selle kohta, kellele ja millal kaebaja deklaratsioonides 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 nimetatud kauba eksportimiseks üle andis ning millal ja kuidas liikus kaup üle Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri. Eeltoodu valguses ei tõenda nendel ekspordideklaratsioonidel märgitud kauba eksporti ainuüksi Kayman SPB OOO 22.06.2015 kiri (I kd, tl 31), sest selles kinnitatakse üldiselt tehingute toimumist aastatel 2011-2013 ning sel perioodil kauba saamist ja selle eest tasumist, kuid kirjas ei ole nimetatud konkreetseid tehinguid, kaubapartiisid, tehingute aega, arveid, hindu vms.

11(13)

3-15-2437 mittevastavusest hoolimata müügiarved Kayman SPB OOO-le ja edastas need Combidek Logistika OÜ-le kauba ekspordi deklareerimiseks, kes ja millal kauba ja arvete mittevastavuse avastas ja kuidas see fikseeriti, kuidas ja millal kaebaja lahendas kauba mittevastavusega seonduvaid probleeme kauba tarninud AB-ga Nymans UR, kuidas ja millal hakkas kaebaja ostma käekelladele pärast mittevastavuse lahendamist uut ostjat ning kus käekellasid enne nende edasi müümist hoiustati. Kaebaja ei ole selgitanud ka seda, miks tunnistati ekspordideklaratsioonid kehtetuks alles siis, kui tolliasutus hakkas nende vastu huvi tundma, kuigi väidetavalt oli kaebajale juba mitu kuud varem teada, et tehing Kayman SPB OOO-ga jäi katki ning käekellade eksporti tegelikult ei toimunud. Seejuures on kaebaja maksuhaldurile selgitanud, et sai lõpetamata deklaratsioonidest teada alles 90 päeva möödumisel esitatud tolli päringust ja see tuli kaebajale suure üllatusena (15.04.2015 e-kiri, II kd, tl 50). Kaebaja poolt el-Trade UAB-le 29.11.2013 esitatud müügiarvel on nimetatud ka muud kaupa peale ekspordideklaratsioonidele 13EE1310EE71508552, 13EE1310EE71508461, 13EE1310EE71508496 ja 13EE1310EE71508510 märgitud käekellade. Ülejäänud kaupade osas ei ole maksuhaldur kaebaja ja el-Trade UAB vahelisi tehinguid kontrollinud ega makse määratud. Seetõttu ei saa ka kohus võtta seisukohta, kas 29.11.2013 arvel märgitud tehingud on täies ulatuses toimunud või mitte. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud, eelkõige kaebaja üldsõnalised ja tõendamata väited ekspordi katkijäämise põhjuste ja uue käekelladele uue ostja otsimise kohta, seavad aga põhjendatult kahtluse alla nende käekellade, mille kohta vormistati esialgu eksport Kayman SPB OOO-le, müügi el-Trade UAB-le. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et kaebaja rõhutas maksumenetluses korduvalt, et elektroonikakauba ja käekellade ostu ning müügi puhul oli tehingute kiirus kriitilise tähtsusega, sest valuutakursside kiire muutumine mõjutas kauba hinda, kuid ometi jäi käekellade Rootsist soetamise ja Leedusse edasi müümise vahele ca 5 kuud. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses ka tõendeid selle kohta, kus, millal ja kellele ta maksuotsuses nimetatud käekellad ühendusesise müügitehingu raames üle andis. Eeltoodu omakorda seab kahtluse alla ka el-Trade UAB 30.07.2015 e-kirjas sisalduva kinnituse (I kd, tl 32), et on kaebajalt maksuotsuses nimetatud käekellad kätte saanud ja selle eest tasunud.

12(13)

3-15-2437 nimetatud tehingute puhul. Lisaks ei ole maksuhaldur kõiki Kayman SPB OOO-ga ja Soyuz Svyaz OOO-ga tehtud tehinguid ka sisuliselt kontrollinud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleva vaidluse asjaolud on sarnased haldusasjaga nr 3-05-430, milles Tallinna Ringkonnakohus pidas 24.03.2009 otsuses kauba Eestist väljaviimist tõendatuks mh arvestades eksporditehingute suurt arvu (p 12). Nimetatud asjas oli kaebaja esitanud tollideklaratsioonid ja oli tõendatud, et kaebaja seaduslik esindaja ületas ise riigipiiri samaaegselt, kui tollideklaratsioonide kohaselt toimus kauba eksport. Käesolevas vaidluses on ekspordideklaratsioonid tühistatud ning tehingud Venemaa äriühingutega toimusid tarnetingimusega EXW, mille kohaselt toimetas kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja ostja.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.