lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2437/28

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2437/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5530
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2437

Haldusasi

Menetlusosalised

OÜ Liburna kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. juuli 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/022032-13 tühistamiseks Kaebaja – OÜ Liburna, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Liburna OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 21. novembril 2017

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Liburna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-2437 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-2437 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) korrigeeris 10.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/022032-13 OÜ Liburna 2013. a mai ja juuni käibemaksuarvestust järgmiselt: 1) suurendas äriühingu 20% määraga maksustatavat käivet 564 338,33 eurot, 2) vähendas 0% määraga maksustatavat käivet (sh kauba eksport) 415 917 euro võrra ning 3) suurendas tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust 112 867,67 euro võrra. OÜ Liburna kajastas 2013. a mai ja juuni maksuarvestuses muu hulgas kauba eksporti Venemaa Föderatsiooni äriühingutele Soyuz Svyaz OOO (mobiiltelefonid Apple iPhone 5, HTC One ja Samsung Galaxy S4 ning tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 2) ja Kayman SPB OOO (käekellad Rolex). Kaupade eest tasusid OÜ-le Liburna kolmandad isikud Kuperson Products LLP ja Marketing Experts INC. Kaubad oli OÜ Liburna eelnevalt soetanud Läti Vabariigi äriühingult Pro-Found Trading SIA (mobiiltelefonid ja tahvelarvutid) ning Rootsi Kuningriigi äriühingult AB Nymans UR (käekellad). Maksuhaldur ei sea kahtluse alla kauba olemasolu, kuid leiab, et kauba eksport ei ole tõendatud. OÜ Liburna tolliesindaja Combidek Logistika OÜ on kaupade ekspordideklaratsioonid tühistanud põhjendusega, et kaupu ei olnud ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, eksporti ei toimunud või kauba müüjal ei olnud võimalik ekspordi toimumist tõendada. Kuna puuduvad piisavad ja usutavad tõendid kauba eksportimise või teise ühendusesisesesse riiki müümise või hankijatele tagastamise kohta ning kuna soetatud kaup ei ole enam ka OÜ Liburna omandis, on alust eeldada, et kaubad jõudsid vabasse ringlusse ja müüdi Eestis. Seetõttu ei saa tehingute maksustamisel kohaldada 0% käibemaksumäära, vaid kaupade müük tuleb maksustada 20% käibemaksumääraga. Maksu määramise õiguslik alus on käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 1, § 15 lg 1 ja § 24 lg

Liburna OÜ esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 02.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2946-2 rahuldamata.

OÜ Liburna esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada.

Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et Soyuz Svyaz OOO ja Kayman SPB OOO olid kaebaja pikaajalised tehingupartnerid. Kaebaja müüs Soyuz Svyaz OOO-le elektroonikatooteid ning Kayman SPB OOO-le kellasid. Ostja tellis kauba ja tasus ettemaksu, mille tasus kaebaja pangakontole Soyuz Svyaz OOO puhul Kuperson Products LLP ja Kayman SPB OOO puhul Marketing Experts INC. Kaebaja soetas edasi müüdud elektroonikakauba Pro-Found Trading SIA-lt ja käekellad AB-lt Nymans UR. Pro-Found

2(13)

3-15-2437 Trading SIA toimetas kauba Eesti Vabariiki aadressile Linda tn 15, Jõhvi või Narva mnt 141A, Jõhvi. Nimetatud aadressilt anti kaup üle ostja saadetud kullerile. Vormistatud ekspordideklaratsioonid ja arved saadeti e-kirjaga ostjale. AB Nymans UR toimetas kauba Eesti Vabariigis Combidek Logistika OÜ lattu. OÜ Liburna tellis OÜ Combidek Logistika OÜ-lt ekspordideklaratsioonide vormistamise ja edastas selleks vajalikud dokumendid (arve ja pakkelehe). Combidek Logistika OÜ laost toimetas Cargobus OÜ kauba Jõhvi aadressile Linda tn 15 või Narva mnt 141A. Nimetatud aadressilt anti kaup üle ostja saadetud kullerile. Kauba eksport toimus tarnetingimusel EXW, mille järgi müüja ainus kohustus on teha kaup ostjale oma territooriumil kättesaadavaks ja ostja peab kaubale järele tulema ning kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist. Maksuhalduri etteheide, et puuduvad kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, ostjate kontaktide ja esindajate allkirjadega saate- ja veoselehed ning ostjate väljastatud volikirjad väidetavatele kulleritele, on põhjendamatu, sest kauba müük ja liikumine toimus arve ja ekspordideklaratsiooni alusel. Kui maksuotsuses nimetatud ekspordideklaratsioonide puhul puudub märge kauba piiriületuse kohta, siis tuleb hinnata eksporti teiste tõendite alusel. Kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kõnealustes ekspordideklaratsioonides märgitud kaubad on eksporditud. Samuti on tõendatud, et osa käekellasid, mille kaebaja kavatses esialgu eksportida Venemaale, müüdi 2013. a novembris ühendusesiseselt Leedu Vabariigi äriühingule el-Trade UAB. Üheks tõendiks on kauba eest tasumine. Ei ole usutav, et müüja tasub kauba eest, mida ta ei ole saanud ega esita ühtegi pretensiooni, kuigi kaup temani ei jõua. Kaebaja ei oska selgitada, miks ostjad kasutasid kauba eest tasumiseks Kuperson Products LLP-d ja Marketing Experts INC-d. Asjaolu, et ostjad olid nõus tasuma kaebajale 100% ettemaksu, näitab usaldust müüja vastu ja soovi kaupa osta. Kaebaja ei müüks kaupa ilma ettemaksuta. Samuti oli kaebajal vaja raha, et tasuda soetatud kauba eest. Kaebaja palvel tühistas deklarant Combidek Logistika OÜ ainult ekspordideklaratsioonid 13EE1310EE71508552, 13EE1310EE71508461, 13EE1310EE71508496 ja 13EE1310EE71508510. Ülejäänud deklaratsioonid on deklarant tühistanud maksuhalduri nõudmisel. Tähendust ei oma tühistamise põhjendus, sest tollideklaratsioonide süsteem annab need automaatselt ette. Kuna maksuhaldurile ei olnud võimalik esitada piiri ületamist kinnitavaid ekspordideklaratsioone, siis on tollideklarant valinud õige deklaratsioonide tühistamise viisi. Ainuüksi deklaratsioonide tühistamisest ei teki kaebajale maksukohustust. Ekspordideklaratsioonide 13EE1310EE71508552, 13EE1310EE71508461, 13EE1310EE71508496 ja 13EE1310EE71508510 tühistamine on õige, kuna neis märgitud käekellad võõrandas kaebaja 29.11.2013 arve nr 291101 alusel Leedu äriühingule el-Trade UAB. Kuna kaup võõrandati teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasest äriühingule, siis rakendub samuti 0% maksumäär. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et tühistatud ekspordideklaratsioonides märgitud kaubad kavatseti algselt müüa Kayman SPB OOO-le, kuid tehing katkestati. Deklaratsioonid koostati müüjalt saadud andmete põhjal ja vormistati kiirustades enne pühi, kuna juhatuse liige sõitis välismaale. Pärast selgus, et käekellade müüja AB Nymans UR ei täitnud tarnet nõuetekohaselt. Pärast pühi hakkas kaebaja AB-ga Nymans UR tekkinud probleemi lahendama. Kuna koostöö Kayman SPB OOO-ga katkestati 2013. a juulis, siis otsis kaebaja käekelladele uut ostjat, kelleks sai el-Trade UAB. Seepärast toimus nende käekellade müük alles viie kuu pärast. Maksuhalduri järeldus, et käekellad realiseeriti Eestis, on äriliselt ebamõistlik ja vastuolus kaebaja ärimudeliga. Kui selguks, et kaebaja on käekellade müügil rikkunud seadust või kahjustanud Rolex kaubamärgi mainet, siis 3(13)

3-15-2437 lõpetatakse talle Rolex kellade müümine ning kaebaja kaotaks aastate jooksul väljavõideldud õiguse Rolex kellade ostmiseks. Kaebaja ei võtaks selliseid riske. Arvestades kaebaja pikaajalist koostööd Kayman SPB OOO-ga ja kaebaja ärimudelit, on selge, et ekspordideklaratsioonides 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 märgitud käekellade eest on tasutud ning ostja on kauba kätte saanud. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet, kui ta jättis GS-lt, kes käis mõned korrad kaebaja deklareeritud käekellasid üle piiri viimas, konkreetsete deklaratsioonide kohta küsimata. Kayman SPB OOO kinnitab 22.07.2015 kirjas koostööd kaebajaga, tehingute toimumist ja pretensioonide puudumist. Põhjendamatu on maksuhalduri väide deklareerimata käibe ja tasumata 20% käibemaksu arvelt saadud tulust. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et käekellad võõrandati Eestis. Kellade võõrandamine Eestis tähendaks nende müümist mitteametlikult ja sularaha eest. Käekellade hinda ja kogust arvestades ei ole see usutav. Ekspordideklaratsioonides 13EE1310EE71296052, 13EE1310EE71296920 ja 13EE1310EE71296997 märgitud mobiiltelefonid müüs kaebaja Soyuz Svyaz OOO-le. Maksuhaldur ei vaidlusta kauba olemasolu ega kauba eest tasumist. Kaebaja täitis lepingust tulenevad kohustused ning andis kaubad üle. Tõenditest ei järeldu kaebaja tahe jätta mobiiltelefonid Eestisse ja need siin võõrandada. Võttes arvesse pikaajalist koostööd Soyuz Svyaz OOO-ga, eelkirjeldatud ärimudelit ning asjaolu, et Soyuz Svyaz OOO jätkas kaupade ostmist ja ettemaksude tasumist, on usutav, et Soyuz Svyaz OOO sai kauba kätte, millest omakorda saab järelda ekspordi toimumist. Ekspordideklaratsioonides 13EE1310EE71344481, 13EE1310EE71344505 ja 13EE1310EE71358824 märgitud mobiiltelefonid ja tahvelarvutid müüdi samuti Soyuz Svyaz OOO-le. Kauba eest on tasutud. Vastuses kontrollaktile selgitas kaebaja, et kauba andis kulleritele üle JJ, kes saab kinnitada kauba üleandmist ostjale (kulleritele). Kuigi maksuhaldur võttis temalt 20.02.2015 seletused, ei ole kauba üleandmise kohta ostjale temalt midagi küsitud, millega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Kauba üleandmise korral on välistatud kauba Eestisse jätmine ja nende vabasse ringlusesse jõudmine. Kauba üleandmist tõendas kaebaja ka pakkelehtedega, millel on esindaja allkiri kauba vastuvõtmise kohta. Kaebaja ei teadnud täpselt, kuidas ostja korraldab logistika või kuidas korraldavad logistikud kauba liikumise üle piiri. Pikaajalise koostöö käigus ei ole sellelaadseid probleeme varem tekkinud. Kuna ostja ei osanud kaebajale selgitada, mis põhjusel ekspordideklaratsioone piiril ei lõpetatud, siis lõpetas kaebaja koostöö Soyuz Svyaz OOO-ga. Samas ei tekkinud kaebajal kahtlust, et kaup ei ole eksporditud.

4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud ja põhineb maksuotsuse koostamise hetkeks kogutud tõenditel. OÜ Liburna ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vaidlusalustele tühistatud ekspordideklaratsioonidele märgitud kauba väljavedu Eestist. Alates üksikjuhtumi kontrolli algusest 2014. a märtsis kuni maksuotsuse koostamiseni 2015. a juulis oli OÜ-l Liburna piisavalt aega ekspordi toimumist tõendavate dokumentide väljanõudmiseks ning maksuhaldurile kontrollitoimingute tegemiseks vajalikest asjaoludest teada andmiseks, kuid neid ei esitatud. Alles pärast kontrollakti andmist ja juriidilise nõustaja palkamist ilmusid välja uued tõendid, mis maksuhalduri arvamuse kohaselt olid ebausaldusväärsed ega kinnitanud ka oma sisust tulenevalt ekspordideklaratsioonidele märgitud kauba väljavedu Eestist. OÜ Liburna etteheited maksuhalduri uurimiskohustuse täitmata jätmise kohta on alusetud. Maksuhaldur võttis seletused kõigilt isikutelt, kes olid maksumenetluses kättesaadavad.

4(13)

3-15-2437 Asjaolu, et seletuste sisu või maksuhalduri arvamus esitatud tõendite kohta ei rahulda kaebajat, ei ole määratletav maksuhalduri poolse uurimiskohustuse rikkumisena. OÜ Liburna ärimudel ei tõenda vaidlusalustele ekspordideklaratsioonidele märgitud kauba väljavedu Eestist. Seda enam, et kaebaja viidatud ärimudel lõpetas toimimise just vaidlusaluste ekspordideklaratsioonide koostamise ajal. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et kaebaja kirjeldatud ärimudel toimis tema näidatud kujul, ka ei ole kontrollitud OÜ Liburna ja äriühingute Kayman SPB OOO ning Soyuz Svyaz OOO vahelisi varasemaid tehinguid ja käesoleval juhul ei oma need vaidlusaluste ekspordideklaratsioonide aluse kauba väljaveo tõendamisel olulist tähendust. Samuti ei oma tõenduslikku väärtust Kayman SPB OOO ning Soyuz Svyaz OOO üldsõnalised kinnituskirjad mingil ajaperioodil toimunud tehingute toimumise kohta. Kaebaja esitatud ning tema enda poolt koostatud raamatupidamisandmikud ei tõenda samuti kaupade piiriületust. Kaebaja väidab, et vaid neli deklaratsiooni on tühistatud tema palvel. Arvestades maksumenetluse perioodi on kummastav, et alles kontrollakti andmise järgselt avastas kaebaja, et neile neljale deklaratsioonile märgitud kaup on müüdud 2013. a novembris elTrade UAB-le. Samas teatas OÜ Liburna juhatuse liige 15.04.2015 e-kirjas, et neile neljale deklaratsioonile märgitud kaup väljus teiste dokumentidega ning ei maininud selles e-kirjas el-Trade UAB-d. Ja isegi kui eelmainitud neljale deklaratsioonile märgitud kaup müüdi Leedu äriühingule, peab olema tõendatud kauba väljavedu Eestist. Maksuhaldur on väidetavalt toimunud ühendusesisese käibe asjaolusid ning selle tõendatust piisava põhjalikkusega käsitlenud vaideotsuse punktis 13.

5.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus 10.07.2015 maksuotsuse ja 02.09.2015 vaideotsuse põhjendustega ega pidanud HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid põhjendusi korrata. Halduskohus lisas Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud KMS seletuskirjale viidates, et käibedeklaratsioonil ekspordi deklareerimise eeltingimuseks on kauba väljavedu tõendavate dokumentide olemasolu. Üldjuhul on kauba väljavedu tõendavaks dokumendiks ekspordideklaratsioon, mis on kantud süsteemi Complex koos märkega „Kaup vabastatud“. Käesoleval juhul on vaidlusalused ekspordideklaratsioonid tühistatud põhjusel, et kaupu ei olnud ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud või eksporti ei toimunud või ei olnud võimalik ekspordi toimumist tõendada. Vaidlus puudub selles, et tehingute kohta puuduvad mistahes lepingud, kauba üleandmis-vastuvõtuaktid, saate- või veoselehed. Kaebaja ei suutnud ligikaudu poolteist aastat kestnud maksumenetluse jooksul anda maksuhaldurile teavet selle kohta, kas, millal, kellele, kelle poolt ja kuhu toimetati vaidlusalustel deklaratsioonidel kajastatud kaubad ega esitada selle kohta dokumentaalseid tõendeid, et maksuhaldur oleks saanud kaebaja väiteid täiendavalt kontrollida. Kaebaja on iseloomustanud end vaid kui pikaajaliste tehingupartnerite ja väljakujunenud ärimudeliga äriühingut, kelle puhul on iseenesest mõistetav ning tõene, et hoolimata tühistatud ekspordideklaratsioonidest on kaup Eestist välja läinud. See, et kaebaja on varemgi teinud kõnealuste Venemaa äriühingutega tehinguid sama ärimudelit kasutades (kauba müük ja liikumine toimus üksnes arve ja ekspordideklaratsiooni alusel ning kauba toimetas ühenduse tolliterritooriumilt välja ostja), ei tähenda, et ka kõnealused tehingud kindlasti toimusid. Ka tarneklausli EXW kasutamine ei vabasta kaebajat kohustusest tõendada eksporti usutavate ja asjakohaste dokumentidega. Usaldusväärseid ja asjakohaseid tõendeid, mis kinnitaks maksuotsuses käsitletud tühistatud ekspordideklaratsioonidele märgitud kauba väljavedu Eestist ja tehingute toimumist Leedu äriühinguga el-Trade UAB, ei ole kaebaja esitanud. 5(13)

3-15-2437 Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud uued tõendid (impordideklaratsioonid nr 10218060/170613/0006712 ja 10218060/100613/0006598 ning rahvusvahelise kaubaveo saateleht) tuleb jätta maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel arvestamata. Kaebaja oli ekspordideklaratsioonidega tekkinud probleemidest teadlik juba maksumenetluse ajal, seega saab dokumentide varasem esitamata jätmine, mis oleks võimaldanud maksuhalduril täiendavalt dokumentidega seotud asjaolusid kontrollida, olla tingitud üksnes kaebaja tahtlusest. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust tõendite hilinenud esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.OÜ Liburna palub 15.02.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 16.01.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. KMS § 5 lg 5 järgi tõendatakse kauba eksporti kauba ühendusest väljatoimetamist ja kauba võõrandamist tõendavate dokumentidega, kuid seadus ei nimetata konkreetseid dokumente ega piira õigust tõendada kauba eksporti muude tõenditega. Sellist tõlgendust toetab Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93 art 796e lõige 2 ja 3, millest tulenevalt peavad olema kaubad välja viidud või eksport peab olema piisavalt tõendatud. Riigikohtu 07.04.2008 otsuses nr 331-8-08 sisalduvad juhised, mille kohaselt on asja lahendamisel oluline välja selgitada, kas kaupade eksport, millelt käibemaks määrati, on usaldusväärselt tõendatud. Tallinna Ringkonnakohus pidas 24.03.2009 otsuses nr 3-05-430 tehingute toimumist usaldusvä ä rselt tõendatuks asjaoluga, et apellant eksportis deklaratsioonide alusel kaupa Eestist Venemaale 2002. a jaanuarist 2004. a jaanuarini kokku 180 korral. Sellises mahus tollideklaratsioonide esitamine ja riigipiiri ü letamine ilma kauba tegeliku vä ljaveota ei olnud ringkonnakohtu arvates usutav. OÜ Liburna on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kõnealustes ekspordideklaratsioonides märgitud kaubad on Eesti Vabariigi territooriumilt välja viidud. Väljaveo tõendatuse hindamisel ei ole määrav, et deklarant on vaidlusalused ekspordideklaratsioonid tühistanud. Seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul peavad eksporditavad kaubad olema ühenduse territooriumilt välja viidud. Deklarant tühistas deklaratsioonid muu hulgas MTA nõudmisel, kuna puudus ekspordideklaratsioon, mis oleks kantud süsteemi Complex koos märkega „Kaup vabastatud“. OÜ Liburna esitas kohtumenetluses uusi tõendeid, mille halduskohus jättis ebaõigesti arvesse võtmata. Uued tõendid ei olnud varem OÜ Liburna valduses ja apellant ei ole neid maksuhalduri eest varjanud. OÜ Liburna hakkas kolmandatelt isikutelt täiendavaid tõendeid koguma põhjusel, et maksuhaldur pidas olemasolevaid tõendeid ebapiisavaks. Ülejäänud osas jääb apellant halduskohtule esitatud sisuliste väidete juurde, mille halduskohus on jätnud kohtuotsuses menetlusnorme rikkudes analüüsimata.
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus nõustus maksu- ja vaideotsuse põhjendustega ning pidas neid piisavaks. HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes ei pidanud halduskohus neid põhjendusi kordama, sest kaebaja ei ole kohtumenetluses uusi sisulisi argumente esitanud.

6(13)

3-15-2437 Ekspordi toimumise ühe asjaoluna tuleb tõendada kauba väljatoimetamine ühenduse tolliterritooriumilt ning selleks peab maksukohustuslane teatama maksuhaldurile kõik teadaolevad asjaolud, säilitama ja esitama kauba väljatoimetamist tõendavad dokumendid ning korraldama oma raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast olulistest asjaoludest (MKS § 56 lg 1 ja lg 2, § 57 lg 3 ja § 58). Ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab ekspordi korral tõendama kauba füüsilist väljaviimist (kohtuasi C-563/12). Võimalike tõendite loetelu on esitatud kuni 01.05.2016 kehtinud ühenduse tolliseadustiku rakendussätetes (määrus nr 2454/93). Kaebaja ei ole esitanud piisavalt tõendeid kaupade füüsilise väljatoimetamise kohta. Koostoimes ekspordideklaratsioonide tühistamisega on maksuhaldur seega põhjendatult kahelnud selles, et kaubad on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud. Deklaratsioonide tühistamise põhjus ei oma tähtsust. Kaebajat ei vabasta tõendamiskohustusest ka tarnetingimuse EXW kasutamine. Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2009 otsuse nr 3-05-430 asjaolud ei ole käesoleva vaidlusega sarnased, sest seal oli tolliõiguse seisukohalt eksport toimunud. Seega ei saa neist seisukohtadest käesolevas asjas lähtuda. Kohtumenetluses esitatud uued tõendid on halduskohus õigesti arvestamata jätnud. Kaebajal oli ekspordi toimumise fikseerimise ja seda puudutavate dokumentide säilitamise kohustus ning kaebaja oleks saanud need tõendid hankida ja esitada juba maksumenetluses. Muus osas jääb MTA varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 16.01.2017 otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Maksuhaldur ei ole vaidlustatud maksuotsuses kahtluse alla seadnud, et OÜ Liburna soetas Rootsi äriühingult AB Nymans UR käekellasid ning Läti äriühingult Pro-Found Trading SIA mobiiltelefone ja tahvelarvuteid. Maksuhalduri järelduste kohaselt ei ole aga tõendatud, et OÜ Liburna eksportis osa käekelladest Venemaa äriühingule Kayman SPB OOO ja müüs teise osa ühendusesiseselt Leedu äriühingule el-Trade UAB, ning et OÜ Liburna eksportis mobiiltelefonid ja tahvelarvutid Venemaa äriühingule Soyuz Svyaz OOO. Maksuhaldur leidis, et kuna kaup ei ole enam kaebaja omandis ja puuduvad tõendid, et see oleks eksporditud, lähetatud müüjale tagasi või müüdud ühendusesiseselt teise riiki, tuleb eeldada, et kaup jõudis vabasse ringlusse ja müüdi Eestis. Halduskohus nõustus maksuhalduri järeldustega ning apellatsioonimenetluses käib vaidlus jätkuvalt ekspordi ja ühendusesisese käibe toimumise tõendatuse üle. Seda, et maksuotsuses nimetatud kaup oleks OÜ Liburna omandis või müüjale tagastatud, apellant ei väida.

10.KMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kauba eksport liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt. KMS § 15 lg 3 p 1 järgi on ühendusevälisesse riiki eksporditava kauba käibemaksumäär 0% kauba maksustatavast väärtusest. Eeltooduga on riigisisesesse õigusesse üle võetud Euroopa Liidu Nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) artikli 146 lg 1. Euroopa Kohus selgitas 19.12.2013 otsuses nr C-563/12: BDV Hungary Trading Kft

7(13)

3-15-2437 (likvideerimisel), et käibemaksudirektiivi artikli 146 lõike 1 punktis b kasutatud terminist „lähetab” tuleneb, et eksport on toimunud ja eksporditarne maksuvabastus on kohaldatav, kui vara omanikuna käsutamise õigus on üle läinud omandajale, kui tarnija tõendab, et kaup on lähetatud või veetud liidust välja, ja kui lähetamise või veo tulemusel on kaup liidu territooriumilt füüsiliselt välja viidud (p 24). KMS § 5 lg 5 järgi tõendatakse kauba eksporti kauba ühendusest väljatoimetamist ja kauba võõrandamist tõendavate dokumentidega. Maksuhalduril on õigus nõuda kauba eksporti tõendavaid lisadokumente. Kuni 01.05.2016 kehtinud Euroopa Komisjoni määrusega 2434/93 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 796da lõike 4 kohaselt võib eksportija või deklarant tõendada kaupade lahkumist ühenduse tolliterritooriumilt eelkõige järgmisel viisil: a) väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva kaubasaaja allkirjastatud või kinnitatud saatelehe koopia; b) maksetõend, kaubaarve või saateleht, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud ja kinnitanud ettevõtja, kes kaubad ühenduse tolliterritooriumilt välja viis; c) deklaratsioon, mille on allkirjastanud ja kinnitanud ettevõtja, kes kaubad ühenduse tolliterritooriumilt välja viis; d) liikmesriigi või väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi tolliasutuse kinnitatud dokument.

11.KMS § 7 lg 1 p 1 järgi on kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on teise liikmesriiki võõrandatava ja toimetatava kauba käibemaksumäär 0% kauba maksustatavast väärtusest. Eeltoodule vastab käibemaksudirektiivi artikli 138 lõige 1. Euroopa Kohus selgitas 06.09.2012 otsuses nr C-273/11: Mecsek-Gabona Kft käibemaksudirektiivi art 138 lg 1 rakendamise kohta järgnevat. Ühendusesisene tarne vabastatakse maksust vaid siis, kui õigus kaupa omanikuna käsutada on läinud soetajale üle ja kui müüja tõendab, et kaup on lähetatud või veetud teise liikmesriiki ja kui selle lähetamise või veo tulemusel on kaup tarnimiskoha liikmesriigi territooriumilt füüsiliselt välja viidud (p 31). Pärast liikmesriikide vahel piirikontrolli kaotamist on maksuhalduril keeruline kindlaks teha, kas kaup on nimetatud liikmesriigi territooriumilt füüsiliselt välja viidud. Seetõttu viib maksuhaldur kontrolli läbi peamiselt maksukohustuslaste esitatud tõendite ja maksudeklaratsioonide alusel (p 35). Kuna direktiivis ei ole konkreetset sätet selle kohta, millised tõendid peab maksukohustuslane käibemaksuvabastuse saamiseks esitama, on liikmesriikide ülesanne kehtestada tingimused, millistel on ühendusesisesed tarned maksust vabastatud, et tagada maksuvabastuste nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi (p 36). Maksukohustuslasele tõendamise osas ette nähtud kohustused tuleb määrata kindlaks vastavalt siseriiklikus õiguses selle kohta sõnaselgelt kehtestatud tingimustele ja sarnaste tehingute korral tavapäraselt kohaldatavale praktikale (p 38). KMS § 7 lg 4 kohaselt tõendatakse kauba ühendusesisest käivet kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Riigikohtu 20.11.2012 otsusest nr 3-3-1-40-12 tuleneb, et kauba ühendusesisest müüki ja kauba Eestist väljatoimetamist peab tõendama eeskätt kauba müüja (p 11-12).
12.Kui kaup ei ole enam kaebaja omandis ja puuduvad tõendid, et see oleks eksporditud, lähetatud müüjale tagasi või müüdud ühendusesiseselt teise riiki, tuleb eeldada, et kaup müüdi Eestis. Sel juhul kohaldub müügitehingule 20% käibemaksumäär (KMS § 15 lg 1) 8(13)

3-15-2437 ning maksukohustuslane peab müügitehingult arvutama ja tasuma käibemaksu (KMS § 24 lg 1, § 29 ja § 38).

13.Ekspordi korral tõendab kauba väljavedu ühenduse tolliterritooriumilt üldjuhul ekspordideklaratsioon. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Liburna vormistas oma tolliesindaja Combidek Logistika OÜ vahendusel 2013. a mais ja juunis käekellade, mobiiltelefonide ja tahvelarvutite ekspordi kohta deklaratsioonid, kuid 90 päeva jooksul pärast kauba ekspordiks vabastamist neid deklaratsioone Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril eksporditolliasutusele ei esitatud, samuti ei esitanud kaebaja tolliasutuseks olevale MTA-le nimetatud ajavahemikus muid tõendeid kauba ühenduse tolliterritooriumilt lahkumise kohta. Kuna ekspordideklaratsioonid ei saanud 90 päeva jooksul tolliasutuse andmebaasis märget „eksporditud“ ja tolliasutusel ei olnud võimalust kontrollida, kas kaup ka tegelikult jõudis Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piirile ning ületas selle, tegi tolliasutus kaebaja tolliesindajale määruse 2454/93 artikli 796da lg 1 alusel järelepärimise. Selle peale tunnistas tolliesindaja 2013. a mai ja juuni ekspordideklaratsioonid ajavahemikus 2013. a oktoober kuni detsember kehtetuks põhjendustega „ekspordiks vabastatud kaup välja viimata“ või „ekspordiks vabastatud kaup on 150 päeva jooksul välja viimata või tõendamata“ (vt deklaratsioonid ja nende kehtetuks tunnistamine ning sellega seotud kirjavahetus, I kd, tl 179202 ja II kd, tl 1-4; kehtetuks tunnistatud deklaratsioonide koondtabel kontrollakti lisas 1, I kd, tl 75-76).
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määravat tähtsust, kas maksuotsuses nimetatud ekspordideklaratsioonid tunnistati kehtetuks kaebaja ettepanekul või tolliasutuse nõudel, sest kokkuvõttes tehti seda kõigi deklaratsioonide puhul põhjusel, et kaebaja ei esitanud tolliasutusele tõendeid ekspordi toimumise kohta. Kuigi ekspordideklaratsioonide kehtetuks tunnistamine ei piira kaebaja õigust esitada hiljem tõendeid ekspordi toimumise kohta ja kaebaja on seda ka teinud, tuleb deklaratsioonide kehtetuks tunnistamist ekspordi tõendatuse hindamisel siiski arvesse võtta. Muu hulgas tuleb arvestada määruse 2434/93 artikli 796e lg-t 2, mis sätestab, et kui eksporditolliasutus ei ole 150 päeva jooksul pärast kaupade ekspordiks vabastamise kuupäeva saanud väljumistolliasutuselt teadet „Väljaviimise tulemused” ega artikli 796da lg 4 kohast rahuldavat tõendusmaterjali, võib eksporditolliasutus käsitada seda tõendina, et kaubad ei ole ühenduse tolliterritooriumilt lahkunud. Ringkonnakohus märgib, et ka tarnetingimuse EXW kasutamine, mille järgi müüja kohustus oli teha kaup ostjale enda juures kättesaadavaks ja ostja pidi kaubale järele tulema ning selle ühenduse tolliterritooriumilt välja toimetama, ei vabasta kaebajat kohustusest tõendada, et kaup on ühenduse tolliterritooriumilt faktiliselt välja viidud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt kauba väljaviimise kohta esitatud tõendid piisavad ja usaldusväärsed järgmistel põhjustel.
15.Kaebaja väitel kasutas ta mobiiltelefonide ja tahvelarvutite eksportimisel Venemaa äriühingule Soyuz Svyaz OOO järgmist ärimudelit. Ostja tellis kauba ja tasus ettemaksu, mille kandis kaebaja pangakontole Kuperson Products LLP. Läti äriühing Pro-Found Trading SIA, kellelt kaebaja omakorda kauba soetas, toimetas kauba Eestisse, kus see anti üle ostja saadetud kullerile. Vormistatud ekspordideklaratsioonid ja arved saadeti ekirjaga ostjale. Kauba eksport toimus tarnetingimusega EXW. Liburna OÜ juhatuse liikme DS 09.04.2015 seletuse (II kd, tl 47-48) kohaselt toimetas ProFound Trading SIA kauba Jõhvi ning kaup väljastati JJ-le, kes seejärel väljastas kauba Soyuz Svyaz OOO esindajale ja võttis saatelehele saaja allkirja. JJ kinnitas 20.02.2015 seletuses (II kd, tl 15-16), et võttis Pro-Found Trading SIA saadetud kauba Jõhvis vastu oma

9(13)

3-15-2437 sõbra DS suulise volituse alusel ja andis vastuvõtmise kohta allkirja, kuid ütles, et ei pidanud kauba kohta mingit laoarvestust ega koostanud ise kaubaga seonduvalt ka mingeid dokumente, vaid andis üksnes DS juhiste alusel kauba üle Soyuz Svyaz OOO logistikutele. Ringkonnakohus märgib, et DS ja JJ seletusi võrreldes jääb selgusetuks, kes ja millal kauba Soyuz Svyaz OOO esindajale üleandmise kohta dokumente vormistas. Kaebaja esitas maksuhaldurile 04.06.2013 ja 05.06.2013 koostatud pakkelehed (II kd, tl 84-85) ja selgitas, et neil on kauba Soyuz Svyaz OOO poolse vastuvõtja JI allkiri. JI aga eitas 03.07.2015 seletuses (II kd, tl 128) nimetatud pakkelehtede allkirjastamist. Kuigi JI kinnitas maksuhaldurile, et toimetas 2013. a suvel oma sugulase VK palvel OÜ Liburna pakke Jõhvist Narva, eitas ta, et on ise pakke Venemaale viinud, samuti ei teadnud JI pakkide sisu ega olnud kuulnud äriühingust Soyuz Svyaz OOO. Seega ei ole tõendeid selle kohta, kellele ja millal kaebaja Lätist saabunud kauba üle andis ning millal ja kuidas liikus kaup üle Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri. Kaebaja esitas maksuhaldurile Soyuz Svyaz OOO 29.05.2013 e-kirja DS-le (II kd, tl 112). Kuna e-kirjas ei ole nimetatud konkreetset kaupa ega konkreetse kuupäeva tehinguid, siis saab sellest e-kirjast järeldada vaid seda, et pooled tegid koostööd. Kaebaja esitas ka DS 30.05.2013, 31.05.2013, 04.06.2013 ja 05.06.2013 e-kirjad Soyuz Svyaz OOO-le (II kd, tl 112-117). Nende e-kirjade lisade pealkirjad kattuvad vaidlustatud maksuotsuses nimetatud ekspordideklaratsioonide ja arvetega, kuid kirjad on saadetud e-posti aadressile XXX ning kaebaja ei ole selgitanud, milline oli e-kirjade adressaadi seos Soyuz Svyaz OOO-ga. Maksuhaldur seevastu on äriregistri andmetele tuginedes tuvastanud, et isik nimega VK oli vaidlusaluste tehingute ajal OÜ Liburna osanik ja juhatuse liige. Seetõttu ei tõenda poolte elektrooniline kirjavahetus, et maksuotsuses nimetatud kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud. Eeltoodu valguses ei piisa mobiiltelefonide ja tahvelarvutite ekspordi toimumise tõendatuks lugemiseks ka Soyuz Svyaz OOO täiendavalt esitatud 21.07.2015 kinnituskirjast (I kd, tl 34), mille kohaselt on 2005. aastast alates kogu kaup kätte saadud ja pretensioone OÜ Liburna vastu ei ole, sest ka selles ei ole mainitud konkreetseid tehinguid, kuupäevi, kauba nimetust ja kogust, maksumust vms.

16.Kaebaja väitel kasutas ta käekellade eksportimisel Venemaa äriühingule Kayman SPB OOO järgmist ärimudelit. Ostja tellis kauba ja tasus ettemaksu, mille kandis kaebaja pangakontole Marketing Experts INC. AB Nymans UR, kellelt kaebaja omakorda elektroonikakauba soetas, toimetas kauba Eesti Vabariigis Combidek Logistika OÜ lattu. OÜ Liburna tellis Combidek Logistika OÜ-lt ekspordideklaratsioonide vormistamise ja edastas selleks vajalikud dokumendid (arve ja pakkelehe). Combidek Logistika OÜ laost toimetas Cargobus OÜ kauba Jõhvi aadressile Linda tn 15 või Narva mnt 141A. Nimetatud aadressilt anti kaup üle ostja saadetud kullerile. Kauba eksport toimus tarnetingimusega EXW. Kayman SPB OOO-le kulleriteenust osutanud GS kinnitas 10.12.2014 seletuses (I kd, tl 168) üldsõnaliselt, et käis mõned korrad OÜ Liburna deklareeritud käekellasid üle Eesti-Vene piiri viimas selliselt, et kohtus Kayman SPB OOO esindajaga sillal, kuid ta ei pidanud kulleriteenuse osutamise üle täpsemat arvestust ning ei koostanud ega allkirjastanud kauba üleandmisel ühtki dokumenti. Seega ei kinnita ka GS üldsõnaline seletus, et deklaratsioonides 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 nimetatud kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud. Ka kauba läbivaatamise akt nr 13-12-1-5/00/8273 (I kd, tl 169-171) ei tõenda ekspordideklaratsioonides 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 nimetatud kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist, sest nimetatud akt puudutab üksnes deklaratsiooni 13EE5100EE71402695, mis ei ole vaidlustatud 10(13)

3-15-2437 maksuotsuse esemeks. Puuduvad tõendid, et GS oleks esitanud maksuhaldurile kontrollimiseks ekspordideklaratsioone 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 tema poolt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidava kauba kohta. Seda, et kaebaja Kayman SPB OOO-ga kunagi ühtki tehingut ei teinud, maksuhaldur ei väidagi. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses mingeid muid tõendeid selle kohta, kellele ja millal kaebaja deklaratsioonides 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 nimetatud kauba eksportimiseks üle andis ning millal ja kuidas liikus kaup üle Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri. Eeltoodu valguses ei tõenda nendel ekspordideklaratsioonidel märgitud kauba eksporti ainuüksi Kayman SPB OOO 22.06.2015 kiri (I kd, tl 31), sest selles kinnitatakse üldiselt tehingute toimumist aastatel 2011-2013 ning sel perioodil kauba saamist ja selle eest tasumist, kuid kirjas ei ole nimetatud konkreetseid tehinguid, kaubapartiisid, tehingute aega, arveid, hindu vms.

17.Kaebaja esitas kohtumenetluses uute tõenditena Kayman SPB OOO impordideklaratsioonid deklaratsioonides 13EE1310EE71401334 ja 13EE1310EE71402700 nimetatud käekellade tollivormistamise kohta Venemaa Föderatsioonis (II kd, tl 172-173, tõlked tl 185-187). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et need tõendid tuleb kõrvale jätta MKS § 102 lg 1 p-i 2 alusel. MKS § 102 lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Nimetatud sätte alusel saab arvestamata jätta eeskätt sellised tõendid, mille fikseerimise ja säilitamise kohustus tuleneb MKS §-dest 57 ja 58 või mis olid juba maksumenetluse ajal maksukohustuslasele kättesaadavad ning mille maksumenetluses esitamise vajadus pidi olema maksukohustuslasele mõistetav, kuid mille maksukohustuslane jättis pahatahtlikult esitamata (vt Riigikohtu 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p-d 21-22). On tõsi, et kaebaja ei ole käesolevas vaidluses tõendanud, millal ta sai Kayman SPB OOO-lt nimetatud impordideklaratsioonid, vaid üldsõnaliselt selgitatud, et on Venemaa äriühingu esindajaga aktiivselt suhelnud ja käinud tõendite hankimiseks korduvalt Venemaal. Vastupidiste tõendite puudumise korral tuleb siiski pidada usutavaks, et Kayman SPB OOO impordideklaratsioonid käekellade tollivormistamise kohta Venemaa Föderatsioonis ei olnud maksumenetluse ajal kaebaja, vaid kolmandate isikute valduses. Kaebaja esitas maksuhaldurile ekspordi tõendamiseks muid tõendeid. Seetõttu ei saa kaebajale käesolevas asjas ette heita, et ta jättis impordideklaratsioonid maksumenetluses esitamata tahtlusest või hooletusest. Kayman SPB OOO impordideklaratsioonid ei muuda siiski maksuotsuse järeldusi, sest ringkonnakohtu hinnangul ei saa neid tõendeid pidada usaldusväärseks. Maksuhaldur on 18.02.2017 halduskohtule esitatud seisukohas (II kd, tl 192) põhjendatult toonud välja terve rea vastuolusid ekspordi ja impordi tollivormistuste kuupäevades, samuti mitmed ebaloogilised arvutusvead impordideklaratsioonidel näidatud maksusummades. OÜ Liburna ei ole neile vastuoludele mõistlikku seletust andnud, seega ei ole kaebaja kõrvaldanud kahtlust, et impordideklaratsioonide sisu on moonutatud.
18.Kaebaja väitel müüs ta ekspordideklaratsioonidel 13EE1310EE71508552, 13EE1310EE71508461, 13EE1310EE71508496 ja 13EE1310EE71508510 nimetatud käekellad 29.11.2013 Leedu äriühingule el-Trade UAB (arve nr 291101, II kd, tl 121). Kaebaja väitel soovis ta viidatud käekellad eksportida Kayman SPB OOO-le, kuid tehing jäi katki, sest saadetud kellade artiklid ja arvele märgitud artiklid ei läinud kokku (15.04.2015 ekiri, II kd, tl 50). Kaebaja ei ole aga andnud mõistlikku selgitust, miks ta koostas kauba

11(13)

3-15-2437 mittevastavusest hoolimata müügiarved Kayman SPB OOO-le ja edastas need Combidek Logistika OÜ-le kauba ekspordi deklareerimiseks, kes ja millal kauba ja arvete mittevastavuse avastas ja kuidas see fikseeriti, kuidas ja millal kaebaja lahendas kauba mittevastavusega seonduvaid probleeme kauba tarninud AB-ga Nymans UR, kuidas ja millal hakkas kaebaja ostma käekelladele pärast mittevastavuse lahendamist uut ostjat ning kus käekellasid enne nende edasi müümist hoiustati. Kaebaja ei ole selgitanud ka seda, miks tunnistati ekspordideklaratsioonid kehtetuks alles siis, kui tolliasutus hakkas nende vastu huvi tundma, kuigi väidetavalt oli kaebajale juba mitu kuud varem teada, et tehing Kayman SPB OOO-ga jäi katki ning käekellade eksporti tegelikult ei toimunud. Seejuures on kaebaja maksuhaldurile selgitanud, et sai lõpetamata deklaratsioonidest teada alles 90 päeva möödumisel esitatud tolli päringust ja see tuli kaebajale suure üllatusena (15.04.2015 e-kiri, II kd, tl 50). Kaebaja poolt el-Trade UAB-le 29.11.2013 esitatud müügiarvel on nimetatud ka muud kaupa peale ekspordideklaratsioonidele 13EE1310EE71508552, 13EE1310EE71508461, 13EE1310EE71508496 ja 13EE1310EE71508510 märgitud käekellade. Ülejäänud kaupade osas ei ole maksuhaldur kaebaja ja el-Trade UAB vahelisi tehinguid kontrollinud ega makse määratud. Seetõttu ei saa ka kohus võtta seisukohta, kas 29.11.2013 arvel märgitud tehingud on täies ulatuses toimunud või mitte. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud, eelkõige kaebaja üldsõnalised ja tõendamata väited ekspordi katkijäämise põhjuste ja uue käekelladele uue ostja otsimise kohta, seavad aga põhjendatult kahtluse alla nende käekellade, mille kohta vormistati esialgu eksport Kayman SPB OOO-le, müügi el-Trade UAB-le. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et kaebaja rõhutas maksumenetluses korduvalt, et elektroonikakauba ja käekellade ostu ning müügi puhul oli tehingute kiirus kriitilise tähtsusega, sest valuutakursside kiire muutumine mõjutas kauba hinda, kuid ometi jäi käekellade Rootsist soetamise ja Leedusse edasi müümise vahele ca 5 kuud. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses ka tõendeid selle kohta, kus, millal ja kellele ta maksuotsuses nimetatud käekellad ühendusesise müügitehingu raames üle andis. Eeltoodu omakorda seab kahtluse alla ka el-Trade UAB 30.07.2015 e-kirjas sisalduva kinnituse (I kd, tl 32), et on kaebajalt maksuotsuses nimetatud käekellad kätte saanud ja selle eest tasunud.

19.Kohtumenetluses esitas kaebaja uue tõendina el-Trade UAB-lt saadud CMR-i (II kd, tl 170-171, tõlge tl 186), millega soovis tõendada 29.11.2013 arvel märgitud kauba väljaviimist Eestist. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendit ei saa arvestamata jätta MKS § 102 lg 1 p 2 alusel. Vastupidiste tõendite puudumise korral tuleb eeldada, et see tõend ei olnud maksumenetluse ajal kaebaja, vaid kolmanda isiku valduses. Kaebaja esitas maksuhaldurile ühendusesisese müügi tõendamiseks muid tõendeid. Seega ei ole kaebaja el-Trade UAB-lt saadud CMR-i pahatahtlikult esitamata jätnud. Nimetatud tõend tuleb siiski kõrvale jätta, sest see ei ole eespool kirjeldatud asjaolusid arvestades usaldusväärne. Lisaks on CMR-lt nähtuvalt kauba pealelaadimise kohaks Sepise 1, Tallinn ja kuupäev 21.12.2013, kuid kaebaja ei ole selgitanud ligi kuuajalist vahet müügiarve koostamise ja kauba tegeliku väljaviimise vahel olukorras, kus käekelladele oli ostja el-Trade UAB näol leitud ja tehingute kiirus oli kriitilise tähtsusega. Maksuhaldur on seetõttu põhjendatult avaldanud kahtlust, et kaebaja on 29.11.2013 müügiarvet el-Trade UAB-le hiljem muutnud, lisades seal loetletud muule kaubale, sh käekelladele, ka Kayman SPB OOO-le müümata jäänud käekellad.
20.Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, et kaebaja tegi 2013. a Kayman SPB OOO-ga 42 tehingut ja Soyuz Svyaz OOO-ga 16 tehingut. Puuduvad andmed, et vaidlustatud maksuotsusega hõlmamata tehingute puhul oleks ekspordideklaratsioonid lõpetamata jäetud ja hiljem tühistatud, seega ei ole tegemist sarnase olukorraga kui vaidlustatud maksuotsuses

12(13)

3-15-2437 nimetatud tehingute puhul. Lisaks ei ole maksuhaldur kõiki Kayman SPB OOO-ga ja Soyuz Svyaz OOO-ga tehtud tehinguid ka sisuliselt kontrollinud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleva vaidluse asjaolud on sarnased haldusasjaga nr 3-05-430, milles Tallinna Ringkonnakohus pidas 24.03.2009 otsuses kauba Eestist väljaviimist tõendatuks mh arvestades eksporditehingute suurt arvu (p 12). Nimetatud asjas oli kaebaja esitanud tollideklaratsioonid ja oli tõendatud, et kaebaja seaduslik esindaja ületas ise riigipiiri samaaegselt, kui tollideklaratsioonide kohaselt toimus kauba eksport. Käesolevas vaidluses on ekspordideklaratsioonid tühistatud ning tehingud Venemaa äriühingutega toimusid tarnetingimusega EXW, mille kohaselt toimetas kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja ostja.

21.Kõike eeltoodut arvestades on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses kokkuvõttes õigesti leidnud, et maksuotsuses nimetatud kauba eksport ega ka selle ühendusesisene käive ei ole piisavalt tõendatud. Seega jääb OÜ Liburna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja