Liburna OÜ kaebus Maksu - ja Tolliameti 09.04.2018 otsusele nr 12.2-3/022032-15
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Liburna OÜ, esindaja Meelis Krautmann Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mari-Liis Reidi
RESOLUTSIOON
Jätta Liburna OÜ kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu - ja Tolliameti (MTA) 10.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/022032-13 kohustati Liburna OÜ-t tasuma käibemaksu summas 112 867,67 eurot. Liburna OÜ esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 02.09.2015.a vaideotsusega nr 6-1/2946-2 rahuldamata. Liburna OÜ esitas maksuotsusele kaebuse, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-2437 rahuldamata. Liburna OÜ apellatsioonkaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2017 otsusega rahuldamata. Liburna OÜ kassatsioonkaebus jäeti Riikohtu 05.02.2018 määrusega menetlusse võtmata.
2.Liburna OÜ esitas 23.02.2018 MTA taotluse, milles palus: 1) kustutada arvestuslikud intressid sõltuvalt perioodist alates 21. juunist ja 21. juulist 2013 kuni veebruarini 2018, kuna intresside suurus ei arvesta Liburna OÜ maksevõimelisust ja tehingute käibemaksuga maksustamisest tekkinud ebamõistliku suurusega kahjumit nii tehingute lõikes kui ka majandusaastate lõikes alates 2013 kuni 2016; 2) alternatiivselt kustutada arvestuslikud intressid, mis on arvestatud perioodil 06.06.2014 kuni 10.07.2015, kontrollimenetluse viivituse
tõttu; 3) alternatiivselt kustutada arvestuslikud intressid, mis on arvestatud perioodil 25.09.2016 kuni 05.02.2018 kohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tõttu; 4) pärast intresside kustutamist koostada intressinõue ülejäänud arvestuslike intresside kohta ja lisada intressinõue ajatamisgraafikusse ühes ajatamise perioodil intresside määra vähendamisega kuni 50%. Liburna OÜ leidis, et intressivõlg on ebaõiglane intressisuuruse, maksumenetluse viivituse ja kohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tõttu ning tuleb kontrollida, kas ei esine muid aluseid intressi vähendamiseks.
3.MTA 09.04.2018 otsusega nr 12.2-3/022032-15 rahuldati Liburna OÜ osaliselt ning kustutati MTA 10.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/022032-13 määratud maksusummalt 112 867,67 eurot tasumisele kuuluva intressi perioodi 29.11.2014 kuni 10.07.2015 eest, summas 15 114,13 eurot. Otsuse põhjendused: 3.1 Taotluses palutakse kustutada intress, kuna selle suurus ei arvesta Liburna OÜ maksevõimelisust ja tehingute maksustamisel tekkinud kahjumit. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg-st 3 tulenevalt võib maksuhaldur kustutada maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks lootusetu või ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu või kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Kuna Liburna OÜ maksuvõla puhul ei ole tegemist tulumaksuvõlaga, mis tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses, siis analüüsisime, kas intressi on võimalik kustutada tuginedes asjaolule, et maksuvõla sissenõudmine oleks lootusetu või ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. MKS § 114 lõike 4 kohaselt kehtestab maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määruse § 5 sätestab reeglid maksuvõla kustutamiseks, kui selle sissenõudmine on lootusetu. Sätte sõnastusest tulenevalt on sissenõudmise lootusetusele tuginedes võimalik maksuvõlga kustutada vaid füüsiliste isikute puhul. Kuna Liburna OÜ puhul on tegemist juriidilise isikuga, ei ole võimalik intressi kustutada tuginedes sissenõudmise lootusetusele. Maksuhalduri hinnangul ei ole samuti tegemist olukorraga, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Tehingute korrektset fikseerimata jätmist ei saa pidada maksukohustuslasest mitteolenevaks asjaoluks. Samuti ei ole Liburna OÜ halb majandusseis maksukohustuslasest mitteolenev asjaolu, kuna Liburna OÜ majanduslik seis on otseselt seotud Liburna OÜ enda majandustegevuses tehtud otsustega. Liburna OÜ esindaja on 19.03.2018 kirjas täpsustanud, et kahjumit ei oleks tekkinud, kui ostjad oleksid enda kohustused nõuetekohaselt täitnud ja piiri ületamise kaupadega nõuetekohaselt fikseerinud, nii nagu see toimus teiste tehingute puhul. Liburna OÜ esindaja märkis täiendavalt, et käibemaksukohustus tekkis mitte käibemaksu kogumisest ja tasumata jätmisest, vaid asjaolust, et puudusid piiri ületamist kinnitavad tõendeid. Maksuhalduri hinnangul peab maksukohustuslane täitma hoolsuskohustust oma tehingupartnerite valimisel. Maksukohustuslase võimsuses on valida endale usaldusväärseid tehingupartnereid, kes täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt sh fikseerivad tehingud korrektselt. Sellest tulenevalt ei ole maksuhalduri hinnangul tegemist maksukohustuslasest mitteoleneva asjaoluga. Arvestades eeltoodut ei ole maksuhalduri hinnangul alust kustutada intressi tuginedes MKS § 114 lõikele 3 tulenevalt asjaolust, et intresside suurus ei arvesta Liburna OÜ maksevõimelisust ning tehingute käibemaksuga maksustamisel tekkis kahjum.
3.2 Taotluses palutakse ühtlasi kustutada intressi, kuna kohtumenetlus oli ebamõistlikult pikk. Maksuhalduri hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel. Eelnevalt nimetatud määruse § 51 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teise maksukohustuslasega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust ning tõendada, et eelmises punktis nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada. Maksuhalduri hinnangul ei ole Liburna OÜ teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdses olukorras. Kõik maksukohustuslased, kes oma maksukohustust õigeaegselt ei tasu, peavad tasuma sellelt õigeaegselt tasumata maksukohustuselt arvestatud intressi. Kaasa arvatud siis, kui maksukohustus jätetakse tasumata kohtumenetluse ajal. Maksukohustuse õigeaegselt tasumata jätmine oli Liburna OÜ enda otsusja tahe, millest tulenevalt kandis riisikot, et kui kohus jätab Liburna OÜ kaebuse rahuldamata, tuleb Liburna OÜ tasuda õigeaegselt tasumata maksukohustuselt arvestatud intressi pikema perioodi eest. Võttes arvesse eelnevat, ei ole maksuhalduri hinnangul alust kustutada intressi tuginedes MKS § 114 lõikele 3 tulenevalt asjaolust, et kohtumenetlus oli ebamõistlikult pikk. 3.3 Liburna OÜ suhtes läbiviidud kontroll kestis perioodil 06.03.2014 kuni 10.07.2015, kokku 492 päeva. Arvestades läbiviidud maksumenetluse mahukust ja Liburna OÜ poolset kaasaaitamiskohustuse täitmist, on mõistlik maksumenetluse kestvus sellise maksumenetluse puhul on 268 päeva. Intressi kustutamisel tuleb maksukohustuslane asetada olukorda, mis oleks olnud, kui maksumenetlus ei oleks viibinud. MTA ei teostanud menetlustoiminguid Liburna OÜ maksumenetluses kokku 224-l päeval ning see viivitus ei olnud tingitud antud menetlusega seotud asjaoludest. Seetõttu ei ole nimetatud perioodide eest ei ole intresside nõudmine Liburna OÜ-lt õigustatud ning maksumenetlus oleks pidanud lõppema 224 päeva varem ehk 28.11.2014. MKS § 117 lg 1 kohaselt on sama seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr 0,06 protsenti päevas.
4.Liburna OÜ esitas 09.05.2018 MTA 09.04.2018 otsusele nr 12.2-3/022032-15 vaide, milles taotles otsuse kehtetuks tunnistamist osas, milles jäeti Liburna OÜ intresside kustutamise taotlus rahuldamata ja uue otsuse tegemist. Vaide põhjendused: 4.1 Vaides toodi välja mitmeid asjaolusid, sh majanduslikke, miks intresside maksmine on antud juhul ebaõiglane. MTA ei ole põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Seega ei ole maksuhaldur arvestanud kõikide oluliste asjaoludega. 4.2 Taotluses paluti kustutada intressi, kuna kohtumenetlus oli ebamõistlikult pikk. Maksuhalduri hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel. Sellise väitega ei saa nõustuda. Iga kohtumenetlus on individuaalne. MTA-l on olemas statistika maksuasjades kohtumenetluste pikkuste kohta ja MTA oleks saanud hinnata, kas Liburna OÜ-le tehtud maksuotsuse läbivaatamine oli võrreldes teiste kohtuasjadega tavapärasest pikema menetlusajaga. 4.3 Liburna OÜ ei takistanud ega venitanud kohtumenetlust ja täitis kõik kohtu poolt määratud menetlustähtajad. Liburna OÜ ei saanud kuidagi kohtumenetlust kiirendada. Vaide esitaja leiab, et MKS § 114 lg 3 on kohaldatav ka kohtumenetluste korral. MKS § 114 lg 3 kohaldamist ei
välista asjaolu, et Liburna OÜ otsustas enda subjektiivseid õigusi kohtulikult kaitsta, kuigi lõppkokkuvõttes jäi kaebus rahuldamata. Vaide esitaja leiab, et MTA on MKS § 114 lg-t 3 ebaõigesti kohaldanud ja jätnud arvestamata otsuse vastuvõtmisel olulised asjaolud.
5.MTA 29.05.2018 vaideotsusega nr 6-1/4086-3 jäeti Liburna OÜ vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: 5.1 MTA 10.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/022032-13 kindlaksmääratud maksukohustuse ega sellelt arvestatud intressi osas ei ole tegemist olukorraga, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Otsuses on õigesti märkinud, et tehingute korrektset fikseerimata jätmist (ning sellest tulenevalt maksuvõla ja maksuvõlalt arvestatud intressi tekkimist) ei saa pidada maksukohustuslasest mitteolenevaks asjaoluks, kuna Liburna OÜ majanduslik seis on otseselt seotud Liburna OÜ enda majandustegevuses tehtut otsustega. Tartu Ringkonnakohus on seoses Liburna OÜ-le tehtud 06.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-15-2437 sedastanud, et nii kauba eksporti kui kauba ühendusesisest müüki ja selle Eestist väljatoimetamist peab tõendama müüja ning et ka tarnetingimuse EXW kasutamine, mille järgi müüja kohustus oli teha kaup ostjale enda juures kättesaadavaks ja ostja pidi kaubale järele tulema ning selle ühenduse tolliterritooriumilt välja toimetama, ei vabasta kaebajat kohustusest tõendada, et kaup on ühenduse tolliterritooriumilt faktiliselt välja viidud (vt kohtuotsuse p-d 10, 11, 14). Tehingute korrektse fikseerimata jätmise all pidas maksuhaldur silmas seda, et Liburna OÜ ei hoolitsenud kauba väidetaval eksportimisel ekspordi tõendamiseks vajalike dokumentide kogumise ja säilitamise eest, mille puhul seadus paneb tõendamiskoormuse kauba müüjale. 5.2 Maksuhaldur on põhjendatult jätnud kustutamata intressi kohtumenetluse aja eest. Põhimõtteliselt on küll õige vaide esitaja seisukoht, et Liburna OÜ ei saanud kohtumenetlust kiirendada (kuigi HKMS § 100 lubab menetlusosalisel esitada muuhulgas taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks), kuid siiski ei saa sellest järeldada, nagu oleks kohtumenetluse aja eest arvestatud intressi puhul tegemist maksukohustuslasest mitteoleneva ehk temast sõltumatu asjaoluga, mis on MKS § 114 lg 3 järgi maksuvõla kustutamise eelduseks. Liburna OÜ-l oli võimalik vältida intressikohustuse suurenemist kohtumenetluse vältel, tasudes maksukohustuse kas maksuotsuse tegemise järgselt või hiljemalt peale vaideotsuse tegemist või siis vähemasti vähendada intressikohustust 50% võrra, taotledes maksuvõla tasumise ajatamist, juhul kui selle kohene tasumine ei olnud võimalik. Tartu Ringkonnakohus on märkinud sarnases vaidluses, et kaebaja võimuses oli intressiarvestuse jätkumine võlgnevate maksusummade tasumisega peatada, tasudes riigile võlgnetavad maksusummad kas kohe pärast maksuotsuse koostamist või juba pärast kontrollaktiga tutvumist.
6.Liburna OÜ esitas 28.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: 1) tühistada MTA 09.04.2018.a otsus nr 12.2-3/022032-15 osas, milles jäeti rahuldmata 23.02.2018.a MTAle esitatud intresside kustutamise ja vähendamise taotlus järgmiste intresside kustutamiseks: a) kustutada arvestuslikud intressid sõltuvalt perioodist alates 21.06 ja 21.07.2013.a kuni 05.02.2018.a, kuna intresside suurus ei arvesta Libruna OÜ maksevõimelisust ja tehingute kä ibemaksuga maksustamisest tekkinud ebamõistlikku suurusega kahjumit nii tehingute lõikes kui ka majandusaastate lõikes alates 2013 kuni 2016; b) alternatiivselt kustutada arvestuslikud intressid, mis on arvestatud perioodil 06.06.2014.a kuni 10.07.2015.a, kontrollimenetluse viivituse tõttu; b) alternatiivselt kustutada arvestuslikud intressid, mis on arvestatud perioodil 25.09.2016.a kuni 05.02.2018.a kohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tõttu; 2) teha MTA-le
ettekirjutus 23.02.2018.a taotluse uuesti läbi-vaatamiseks ja intresside kustutamise otsustamiseks.
7.Kohus võttis kaebuse 04.12.2018 menetlusse ja määras vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebuse põhjendused. 8.1 Intresside mittevähendamine ja mittekustutamine taotluses toodud ulatuses on alusetu ja põhjendamatu. MTA on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud MKS § 114 lg-t 3, millele kaebaja intresside kustutamisel tugines. Praegune intressivõlg on ebaõiglane intressisuuruse, maksumenetluse viivituse ning kohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tõttu. Samuti tuleb kontrollida, kas ei esine muid aluseid arvestusliku intressi vähendamiseks või välistamiseks. 8.2 Käibemaksuseaduse (KMS) mõtte järgi on kaupade müüja käibemaksu koguja, st ta kogub kokku ostja poolt talle kaupade müügilt hinna lisana tasutud käibemaksu, deklareerib kogutud maksu ning kannab üle riigile. Praegusel juhtumil ei ole Liburna OÜ käibemaksu, mida temalt maksuotsusega nõutakse, müüjalt saanud. Järelikult ei ole Libruna käibemaksu arvel rikastunud, vaid peab käibemaksu tasuma omavahenditest, mis suurendab kauba omahinda (soetamismaksumust) ja vähendab märkimisväärselt kaupade müügist saadavat kasumit. Seega käibemaks ja sellest arvestatud intress kahjustab Liburna OÜ konkurentsivõimet võrreldes teiste maksukohustuslastega ja käibemaks koos intressiga koormab kaupu, mida kasutakse Liburna OÜ ettevõtluses, mitte aga tarbimises. 8.3 Liburna OÜ vältis enda majandustegevuses kahjumi tekkimist, kuid antud juhtumil selle tekkimist ei saanud ära hoida, sest ekspordi toimumise tõendamatus tekkis ostja poolt lepinguliste kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest, millist viga ei saanud enam ka täiendavate dokumentide esitamisega MTA-le ja kohtule kõrvaldada. 2013 majandusaasta andmetel oli aasta kasum 75772 eurot. Maksuotsusega määrati juurde käibemaksu 112867,67 eurot. Seega on majandusaasta kahjum 47095,67 eurot (122867,67 – 75772). Nimetatud kahjum vähendab 2014 majandusaasta kasumit nullini ja vähendab 2015 majandusaasta kasumit 38888,67 eurot võrra. Kui tasuda veel määratud käibemaksu ulatuses arvestuslikke intresse, siis see viib kahjumisse 2015 majandusaasta ja 2016 majandusaasta. Määratud käibemaks ja sellelt arvestatud intress on ilmselgelt ebaõiglased, sest viib kahjumisse majandusaastad alates 2016 ning vähendab 2017.a kasumit. 8.4 Alusetu ja põhjendamatu on MTA väide, et temal ei alust kustutada intressi tuginedes MKS § 114 lg-le 3 tulenevalt asjaolust, et intresside suurus ei arvesta Liburna OÜ makse-võimelisust ning tehingute kä ibemaksuga maksustamisel tekkis kahjum. MKS § 114 lg 3 kohaselt saab maksuintressi kustutada kui maksuintresside sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel. Kaebaja on selgitanud taotluses, kuidas määratud maksusumma tõttu tekkis kahju, sh käibemaksu kumuleerumine ja miks tuleb maksuintressid kustutada. MTA ei ole põhjendanud, mis tema hinnangul ei ole tegemist ebaõiglase olukorraga. 8.5 Põhjendamatu on MTA poolt tugineda asjaolule, et tehingute korrektset fikseerimata jä tmist (ning sellest tulenevalt maksuvõla ja maksuvõlalt arvestatud intressi tekkimist) ei saa pidada maksukohustuslasest mitteolenevaks asjaoluks. Tehingud olid võlaõiguslikult viidud läbi
korrektselt ja kaubad oli pooletele tarnitud. Maksuõiguslikult ei võimaldatud kohaldada 0% määra, sest eksport ei olnud nõuetekohaselt tõendatud. Kaebaja ei saanud seda asjaolu tehingute tegemisel ette näha. Kaebaja on selgitanud, et ta samade tehingupartneritega teinud tehingud varem ja samal perioodil, kusjuures tehingute käive moodustab mitmeid miljoneid eurosid. Selliste käivete puhul ei saa rääkida tehingupartnerite ebaõigest valikust.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 9.1 Vastustaja ei nõustu, et käesoleval juhul oleks tegemist olukorraga, kus intresse oleks ebaõiglane sisse nõuda kaebajast mitteoleneva asjaolu tõttu ning, et MTA ei ole seda põhjendanud. Vastustaja nõustub otsuses tooduga ja lisab, et on seisukohal, et maksuvõla kustutamise taotluse rahuldamine antud juhul mitte ei likvideeriks ebaõiglust, vaid hoopis tekitaks seda, sest nii võrdustaks maksuhaldur kaebuse esitaja põhjuseta korrektsete maksukohustuslastega või eelistaks teda maksukohustuslastele, kellele on sarnastes kaasustes käibemaks määratud ning kelle maksuvõlga ei ole kustutatud. Vastustaja selgitab siinkohal kaebaja maksuvõla tekkimise asjaolusid. Liburna OÜ kajastas 2013 mai ja juuni maksuarvestuses mh kauba eksporti Vene Föderatsiooni äriühingutele. KMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kauba eksport liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt. KMS § 15 lg 3 p 1 järgi on ühendusevälisesse riiki eksporditava kauba käibemaksumäär 0% kauba maksustatavast väärtusest. Käibedeklaratsioonil ekspordi deklareerimise eeltingimuseks on kauba väljavedu tõendavate dokumentide olemasolu ning ekspordi toimumise ühe asjaoluna tuleb ka tõendada kauba väljatoimetamine ühenduse tolliterritooriumilt (selleks peab maksukohustuslane teatama maksuhaldurile kõik teadaolevad asjaolud, säilitama ja esitama kauba väljatoimetamist tõendavad dokumendid ning korraldama oma raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast olulistest asjaoludest). Maksumenetluse käigus ei seadnud maksuhaldur konkreetse kauba olemasolu küll kahtluse alla, kuid leidis, et kauba eksport ei ole tõendatud ja et on alust eeldada, et kaubad jõudsid vabasse ringlusse ning müüdi Eestis maha, mistõttu ei saa tehingute maksustamisel kohaldada 0% käibemaksumäära, vaid kaupade müük tuleb maksustada 20% käibemaksumääraga. Argument, et kaebaja on varemgi samade äripartneritega sama ärimudelit kasutades, ei tähenda, et ka kõnealused tehingud kindlasti toimusid. 9.3 Kaebaja ei saa MTA-le heita ette, et maksuhaldur ei alustanud koheselt peale tema poolt KMD-l valeandmete esitamist ettevõtte suhtes maksukontrolli – maksuaudiitoritel on korraga töös mitu kontrolli ja kaebaja ei saa eeldada, et teda puudutavad maksudeklaratsioonid on ainus millega MTA tegeleb. Mõistliku menetlusaja arvutamisel on MTA lähtunud maksumenetluse mahukusest, aga ka maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmisest ja menetluses esinenud viivitustest, mis ei olnud seotud konkreetsest menetlusest tingitud asjaoludega. 9.4 Maksuhaldur on põhjendatult jätnud kustutamata intressi ka kohtumenetluse aja eest. Põhimõtteliselt on küll õige kaebaja seisukoht, et ta ei saanud kohtumenetlust kiirendada, kuid sellest ei saa järeldada, nagu oleks kohtumenetluse aja eest arvestatud intressi puhul tegemist kaebajast sõltumatu asjaoluga. Tartu Ringkonnakohus on märkinud sarnases vaidluses, et kaebaja võimuses oli intressiarvestuse jätkumine võlgnevate maksusummade tasumisega peatada, tasudes riigile võlgnetavad maksusummad kas kohe pärast maksuotsuse koostamist või juba pärast kontrollaktiga tutvumist.
9.5 Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et maksuhaldur on vaidlusaluse otsuse koostamisel lähtunud MKS § 114 lg 3 sisust ja eesmärgist ning koostanud õiguspärase ja motiveerimisvigadeta haldusakti, milles ei ole jäetud tähelepanuta kaebaja (taotleja) väiteid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 10.1 MTA 09.04.2018 otsus nr 12.2-3/022032-15 on vaidlustatud osas õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsus on piisavalt põhjendatud, kohus nõustub maksuotsuse ja MTA 29.05.2018 vaideotsuse nr 6-1/4086-3 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kuna kaevatav otsus on õiguspärane puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. 10.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebuse väidetele järgmist. Kaebaja tugines taotluse esitamisel MKS § 114 lg-le 3, mille kohaselt riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. MTA § 114 lg 4 alusel antud rahandusministri 02.05.2002 määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ § 51 lg 2 kohaselt kui isik taotleb maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et p-s 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid p-s 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lisatakse taotlusele kõik vajalikud tõendid või tehakse viide nende asukohale. Seega võib maksuhaldur kustutada erandlikel asjaoludel tekkinud ebaõiglase maksukohustuse, kusjuures need asjaolud tuleb esitada ja tõendada maksuvõla kustutamist taotleval isikul endal (vrdl kaebuse põhjendused, p 8.1). Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud selliste erandlike asjaolude esinemist, mille tõttu oleks maksu sissenõudmine konkreetsel juhul kaebajast mitteolenevatel põhjustel ebaõiglane. Maksuvõla kustutamiseks ei anna alust kaebuses viidatud kaebaja maksuvõla tekkimise asjaolud, ega maksu- ja kohtumenetluse pikkus. Asjas kogutud teabe kohaselt on kaebaja maksuvõlg ja sellelt arvestatud intress tekkimine seotud otseselt asjaoluga, et kaebaja ei vormistanud oma majandustegevuse raames tehinguid korrektselt – ekspordideklaratsioonid tunnistati kehtetuks mh põhjusel, et Liburna OÜ ei esitanud ühtegi tõendit (lepinguid, kauba üleandmis-vastuvõtuakte, saate- või veoselehti), mis kinnitaks vaidlusalustele tühistatud ekspordideklaratsioonidele märgitud kauba väljavedu Eestist. Seega, jättes hoolitsemata kauba väidetaval eksportimisel ekspordi tõendamiseks vajalike dokumentide kogumise ja säilitamise eest (vt MKS § 56 lg 1 ja 2, § 57 lg 3 ja § 58), ei saa kaebaja väita, et ta ei saanud ette näha, et tal ei võimaldata nende tehingute osas kohaldada 0%-ga käibemaksumäära ning tal tekib käibemaksu osas täiendav maksukohustus. Seega on kaebaja maksuvõlg ja sellelt arvestatud intress tekkinud tema enda käitumise tagajärjel: tehingute korrektse fikseerimata jätmise
tagajärjel. Kaebuses rõhutatud asjaolu, et kaebaja on samade partneritega teinud tehinguid ka varem, ei oma kirjeldatud kontekstis määravat tähtsust. Samuti ei ole kaebaja halb majandusseis temast mitteolenev asjaolu, kuna see on otseselt seotud tema enda poolt majandustegevuses tehtud otsustega. Seega leiab vastustaja õigesti, et kaebaja taotluse rahuldamine mitte ei likvideeriks ebaõiglust, vaid tekitaks seda, sest nii võrdsustaks maksuhaldur kaebaja põhjuseta korrektsete maksukohustuslastega või eelistaks teda maksukohustuslastele, kelle maksuvõlga pole sarnases olukorras kustutatud. Puutuvalt maksumenetluse kestvusse, märgib kohus, et maksuhaldur on 224 päeva osas, millal kaebaja suhtes menetlustoiminguid ei teostatud intressinõuet juba vähendanud (vt MTA 09.04.2018 otsus nr 12.2-3/022032-15). Ülejäänud menetlusaega - 268 päeva - on vastustaja kohtu hinnangul maksuasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatult pidanud mõistlikuks. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebajal oli võimalik vältida intressikohustuse suurenemist kohtumenetluse vältel, tasudes maksukohustuse maksuotsuse tegemise järgselt või vähemalt vähendada intressikohustust 50% võrra, taotledes maksuvõla tasumise ajatamist, juhul kui selle kohene tasumine ei olnud võimalik. Seega ei ole intressi arvestamine kohtumenetluse kestel selline asjaolu, mida maksukohustuslane ei saaks mõjutada. Seega on maksuhaldur MKS § 114 lg-t 3 kohaldanud õigesti. Maksuvõlgnevuse kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest, mida tuleb rakendada ebavõrdsuse likvideerimiseks, mitte selle tekitamiseks.
11.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.