Maksuõigus › Maksuotsused

7) Läti äriühingud Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ja Grand Textile LLP on mittetegutsevad ettevõtted, kelle juhatuse liikmed ei tea midagi ettevõtete tegevusest; 8) Polar Tekstiil OÜ oli teadlik, et Eestist Lätti transporditud kastid ja sama kaup liikus tagasi Eestisse; 9) Spordi ja Töörõivad OÜ oli reaalselt mittetegutsev äriühing, mis tegutses Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikmete O. Tihhina ja S. Podžuki kontrolli all; kontrolli käigus selgus ka, et Spordi ja Töörõivad OÜ pangakontolt võeti sularahas perioodil jaanuar 2012.a kuni juuli 2013.a välja kokku 1 989 620 eurot. Kuivõrd tegemist oli reaalselt mittetegutseva äriühinguga, viitab sularaha suures koguses väljavõtmine koheselt peale laekumist sellele, et väljavõetud summad jõudsid tõenäoliselt Polar Tekstiil OÜ juhtidele tagasi; 10) pangakontode analüüsimisel ilmnes, et Polar Tekstiil OÜ kannab raha Spordi ja Töörõivad OÜ-le, kes kannab raha Ledyard Assets Ltd-le, kes kannab raha Fintrans Business Inc Eesti filiaalile, kes kannab raha Mattex Trade Ltd Eesti filiaalile, kes kannab raha OÜ-le PVMP-Ex ning kes kannab raha Polar Tekstiil OÜ-le. Äriühingute käitumine, kus ahelas osalenud äriühingult saadud raha kantakse koheselt edasi teisele ahelas osalenud äriühingule, oli päevast päeva ja kuust kuusse samalaadne. Rahalisi ülekandeid erinevate äriühingute vahel tehti ja kontrolliti Polar Tekstiil OÜ kontorist aadressil Tehnika tn 16-2, Tallinn. Maksuotsuses leiti, et näilikud olid ka Polar Tekstiil OÜ muud tehingud Spordi ja Töörõivad OÜ-ga (rõivakaupade, transporditeenuste, õmblemise, pappkastide, pakkimise, kangaste ja õmblusmasinate rent). Sellisele järeldusele jõudis maksuhaldur kokkuvõttes järgmistele asjaoludele tuginedes: 1) Spordi ja Töörõivad OÜ oli mittetegutsev äriühing, tal ei olnud arvetel näidatud kaupa ning tal puudusid vahendi ja võimalused ise arvetel näidatud teenuseid osutada; 2) Spordi ja Töörõivad OÜ juhatuse liige A. Piel ei andnud maksuhaldurile selgitusi, esitanud dokumente ega teisi tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist, Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme O. Tihhina vastused olid üldsõnalised ja väheinformatiivsed; 3) Spordi ja Töörõivad OÜ arvete alusel on soetatud suuremahulisi ja ajakulukat transporditeenust, kuid Maanteeameti andmetel puuduvad äriühingul veokid. Samuti ei oma äriühing töötajaid, kes oleks saanud teenust osutada; 4) kontrolli käigus tuvastati, et ringles üks ja sama formaalne kaup, seega puudus reaalne vajadus transporditeenuse täiendavaks soetamiseks, vajadus osta pappkaste ning õmblustoodete ümberpakkimist pappkastidesse; 5) Spordi ja Töörõivad OÜ-l puudusid töötajad, kes oleksid saanud osutada õmblusteenust, samuti pole pangakonto väljavõttest nähtuvalt ühelegi hankijale õmblusteenuse eest tasutud. Lisaks leiti maksuotsuses, et Polar Tekstiil OÜ-l puudus õigus tehingutelt Polar Eesti Kinnisvara OÜ-ga sisendkäibemaksu maha arvata, kuivõrd: 1) Polar Tekstiil OÜ ei esitanud tehingute kohta arveid (v.a mai 2012.a arved); 2) Polar Kinnisvara Eesti OÜ 2012.a maikuu arvete majanduslik sisu ei ole tuvastatav ning 3) Polar Tekstiil OÜ ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Tõendatud ei ole, millist teenust on soetatud ning kas ja kuidas on soetatud teenus seotud Polar Tekstiil OÜ ettevõtluse ja maksustatava käibega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.1 Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuse tegemise ajaks oli möödunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg ning viieaastase aegumistähtaja kohaldamise alused puuduvad. Kuivõrd hulgikaubatehingute maksustamisega seoses on kaebaja väidetav tahtlus sisustatud üksnes kriminaalmenetluses kogutud tõendite kaudu, mille kasutamiseks puudus prokuratuuri luba (vastav luba saadi viis päeva enne kontrollakti tegemist), on olulise menetlusnormi rikkumise tõttu kriminaalmenetluse tõendid lubamatud. Seega ei ole tahtliku maksusumma tasumisest kõrvalehoidumise asjaolud maksuotsuses nõuetekohaselt välja toodud. Aegunud on ka käibe- kui tulumaksu määramine nii OÜ Spordi ja Töörõivad poolt kaebajale müüdud muudelt kaupadelt ja teenustelt kui tehingutelt OÜ-ga Polar Kinnisvara Eesti, kuivõrd kriminaalmenetluses (kriminaalasi nr 13930000093) neid tehinguid ei käsitletud, mistõttu ei saa kaebajale ette heita tahtlust. Seega tuleb maksuotsus aegumise tõttu tühistada. 4.2 Kaebaja leiab ka, et maksuhaldur on olulisel määral rikkunud uurimispõhimõtet, kuivõrd maksuotsus on tehtud teistes menetlustes saadud teabe ja tõendite alusel. Uurimispõhimõtte mittejärgmine on oluline menetluslik rikkumine, mis toob kaasa maksuotsuse tühistamise. Kriminaalmenetluse tõendite kasutamise õigustamine maksukohustuslase poolt MKS §-st 56 tuleneva kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisega on pahatahtlik. Kaebaja kasutas maksumenetluses enese mittesüüstamise privileegi ega pidanudki tõendeid esitama. Maksuhaldur on maksumenetluse alustamisega paralleelselt kriminaalmenetluse alustamisega loonud olukorra, kus kaebajal tuli valida kaasaitamiskohustuse täitmise ja enese mittesüüstamise privileegi vahel. Kaebaja valik tõendeid mitte esitada oli täiesti loogiline ja põhjendatud. 4.3 Kaebaja hinnangul moonutab maksuhaldur tehingute maksustamisel OÜ-ga Polar Kinnisvara Eesti fakte. Maksuhaldur märgib, et Tehnika 16-2 ei ole kaebaja tegevuskoht ega kaebajaga seotud, samas leiab, et Tehnika 16-2 aadressil asus mingisugune varjatud kontor. Arusaamatuks jääb, kuidas oli võimalik uurimisosakonnal Tehnika 16-2 läbi viia menetlustoiminguid ja võtta ära raamatupidamisdokumente kui Tehnika 16-2 büroopind oleks varjatud kontor. 11.09.2012.a andis kaebaja juhatuse liige O. Tihhina seletuse, et tema töökohaks on Tallinna kontor. Maksuhaldur ei ole hiljem tundnud huvi Tallinna kontori vastu ega küsinud, mis alusel antud ruume kasutatakse. Fakte moonutav on ka väide sellest, et kaebaja tegevuskohaks on Turu 5, Haapsalu, mitte Tehnika 16-2, Tallinnas. Maksuhaldur on olnud ilmselgelt pahatahtlik. 4.4 Kaebaja jaoks on topeltmaksustamine OÜ-le Polar Kinnisvara Eesti arvete alusel tasutud käibemaks, mis vaidlustatava maksuotsusega juurde määratakse. Maksuotsuses ei ole märgitud, et OÜ-l Polar Kinnisvara Eesti käibemaksukohustust oleks muudetud samaaegselt kaebaja maksukohustusega, sest kui kaebaja peab käibemaksu tasuma, tuleb OÜ-le Polar Kinnisvara Eesti käibemaks tagastada.

kaebaja MKS § 99 lg 1 p-s 5 sätestatud aegumise peatumise regulatsiooni, kus kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni lõpetamise päevani aegumine peatus. 5.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja 31.05.2016.a eriarvamust kordavate vastuväidetega maksuotsusele. Vastustaja on eriarvamust maksuotsuse lehekülgedel 17-41 põhjalikult analüüsinud ega pea nende argumentide kordamist otstarbekaks. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult, et kaebaja ärakuulamisõigust ei ole õigusvastaselt piiratud, kaebaja on kaasitamiskohustust rikkunud, kriminaalasjas ning OÜ PVMP-Ex ja Spordi ja Töörõivad OÜ maksumenetluses kogutud tõenditele tuginemine on lubatav, analüüsitud seletustest ja bürooruumide osas tehtud järeldused on asjakohased, kaebaja I. Podžuki allkirjade võltsimise eitus on väär, kaebaja ladustamisega seonduvaid õigustused on ebaveenvad, K. M. tehingute sõlmija keskne versioon on ebaustav, Läti offshoridega tehingute toimumise argumendid ja väidetav teadmatus karuselltehingutest on vastuoluline, õigustused kaubakoguste erinevusest eriarvamusega esitatud arvel nr 505241 näidatud kogustega on ebausaldusväärsed ning väited Polar Kinnisvara Eesti OÜ tehingutesse õigustamatust sekkumisest ja maksukohustuse lubamatust muutmisest on alusetud. 5.3 Vastustaja ei jaga kaebaja arvamust, et maksuhaldur on pahatahtlikult ja otsitult rikkunud kaebaja juhatajate õigust enese mittesüüstamisele. Isikutele on võimaldatud maksumenetluse jooksul oma õigusi kasutada ning maksuhaldur ei ole rakendanud nende isikute suhtes sunnimeetmeid ega MKS §-s 154 karistusi. Samas ei ole maksumenetluses keelatud kaebaja või kaebaja väidetavate tehingupartnerite vaikimisest järelduste tegemine, sõltumata sellest, kas need on kaebajat maksumenetluses soosivad või mitte. Maksumenetluses ei ole tegu isiku süüküsimuse lahendamisega. Õigus vaikida ei ole absoluutne ning seos haldusmenetluses nõutud teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ja hüpoteetiline. Kaebaja totaalsest andmete avaldamise ja ka tema tehingupartnerite lakoonilistest keeldumistest ei nähtunud küsitud tehingute kaupa kaalutlusi teabe andmisest keeldumiseks, mis iseenesest viitas sellele, et kaebaja ja tema esindajad üldse ei kaalunud erinevate küsimustele vastamise süü küsimust, vaid teadlikult keelduti läbivalt maksuhalduriga koostööst, mis sai oma iseloomult kanda ka maksukohustuse varjamise eesmärki. Nimetatu on käsitletav kaebaja poolt MKS § 56 sätestatud kohustuse rikkumisena. Seega osaliselt oli kaebajal ja tema esindajatel küll õigus teavet mitte anda (enda süüküsimuse osas), kuid ilmselt omavahel koordineeritud ja kooskõlastatud tegevusel, täieliku teabe andmisest keeldumine ei ole õigustatud teabe osas, mis ei saanuks isikut ennast süüstada, ei olnud kriminaalmenetluse ese ja ka teabe osas, mille eesmärgiks oli kaitsti n.ö töökaaslast või lähtus kriminaalmenetluses valitud vaikimise kaitsetaktikast. 5.4 Vastustaja hinnangul kohaldub viieaastane aegumistähtaeg ka muude tehingute osas OÜga Spordi ja Töörõivad ja tehingute osas OÜ-ga Polar Kinnisvara Eesti. Maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud piisavas ulatuses põhjendusi kaebaja teadlikust ja tahtlikust käitumisest olematute, näilike ja vastavalt ka karuselltehingute maskeerimiseks teostatud tehingute iseloomust, mistõttu on ka maksupettuse maskeerimiseks tehtud tehingud käsitletavad pettuse osana ja toovad endaga kaasa samasugused maksuõiguslikud tagajärjed n.ö karuselltehingutega võrreldavalt. 5.5 Kaebuse rahuldamiseks ei anna käesoleval juhul alust ka kaebuses esitatud topeltmaksustamise argument, sest Polar Kinnisvara Eesti OÜ arvete osas, mida ei ole kumbki tehingu osapool esitanud, ei ole kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud. Mai 2012.a teenuste arvete osas on maksuhaldur hinnanud need n.ö topelt väljastatuks, kaebaja juhatuse liikmete kontroll all olnud teistele äriühingutele ja eesmärgiga maskeerida hulgikaubanduse haru maksupettuse tegevusega seonduvaid kulutusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

vahel ei toimunud (vt maksuotsuse p 2.1.1.1). Vastavat järeldust kinnitab asjaolu, et tuvastamist ei leidnud kauba reaalne olemasolu, mida oleks vaidlusalustes tehinguteahelates võõrandatud, samuti tehinguteahelas raha liikumisega seonduvad asjaolud ning tõendid, mis viitavad samade füüsiliste isikute poolt tehinguteahela üle kontrolli omamisele (kontrollakti lk 8-50, 62-63). Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldust, et vaidlusaluste tehinguteahelate puhul oli tegemist maksupettusega, ümber lükanud ega piisava kahtluse alla seadnud. 8.3 Kohus leiab, et tahtlusele viitavad ka maksuotsuses tuvastatud asjaolud seoses Spordi ja Töörõivad OÜ-lt muu kauba ja teenuse soetamisega. Tuvastatud on, et Spordi ja Töörõivad OÜ puhul oli tegemist kaebaja juhatuse liikmete O. Tihhina ja S. Podžuki kontrolli all oleva variäriühinguga, kes ei ole ise soetanud arvetel näidatud kaupu ja teenuseid ning kellel puudusid vahendid ja võimalused ise arvetel näidatud teenuseid osutada ja kaupu müüa. Kuivõrd kontrolli käigus selgus, et nn hulgikaup Spordi ja Töörõivad OÜ arvetel Polar Tekstiil OÜ-le näidatud kogustes tegelikult ei liikunud, vaid ringles üks ja sama kaup, puudus vajadus transporditeenuse täiendavaks soetamiseks ning vajadus osta juurde pappkaste ja õmblustoodete pakkimist pappkastidesse. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ-lt Spordi ja Töörõivad muude kaupade ja teenuste fiktiivne soetamine oli tehtud karusellpettuse maskeerimiseks ning neid tehinguid on käsitletud maksupettuse osana. Kaebaja ei ole ka neid järeldusi ümber lükanud. 8.4 Tehingute osas Polar Kinnisvara Eesti OÜ-ga on maksuhaldur tuginenud asjaolule, et kaebajal ei olnud vaidlusaluse sisendkäibemaksusumma mahaarvamist õigustavaid arveid (v.a maikuu 2012.a arved). Kaebaja ei ole arveid maksuhaldurile kontrollmenetluse käigus esitanud ega ole ka väitnud, et ta oleks sellised arved Polar Kinnisvara Eesti OÜ-lt. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg-s 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. See tähendab, et teenuse soetajal tekib õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks siis, kui müüja on esitanud talle KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve. Kui ostjal sellist arvet ei ole, ei ole tal õigust sisendkäibemaksu maha arvata (vt RKHKo 3-3-1-81-12, p 11; 3-3-1-57-13, p 13; 33-1-76-14). Kuna kaebajal polnud arveid, mille alusel ta oleks võinud tehingutelt Polar Kinnisvara Eesti OÜ-ga sisendkäibemaksu oma maksuarvestuses kajastada, ei tohtinud ta seda teha. Otsustades vaatamata arvete puudumisele sisendkäibemaks käibedeklaratsioonil maha arvata, tegi kaebaja selge ja teadliku valiku ning kohtu hinnangul saab sellise valiku puhul eeldada tahtlust. 8.5 Polar Kinnisvara Eesti OÜ 14.05.2012.a arved nr 63, 65, 68, 69, 71 ja 73 luges maksuhaldur mittenõuetekohasteks algdokumentideks, kuivõrd arvetel märgitud tehingu majanduslik sisu polnud tuvastatav ega kontrollitav. Polar Kinnisvara Eesti OÜ 14.05.2012.a arvetel nr 63, 65 ja 68 ei ole märgitud, millistel aadressidel asuvate objektide kohta on rendiarved esitatud; 14.05.2012.a arve nr 69 osas puuduvad andmed Vabriku 15, Kiltsi tootmishoone ja lao kasutamise kohta ning 14.05.2012.a arvetel nr 71 ja 73 ei ole märgitud, milliste objektide kohta on kommunaalkulud ja valvesignalisatsiooni-valveteenuse arved esitatud. Selgitustesse on küll lisatud viide lepingule, kuid lepinguid ei ole kaebaja esitanud, samuti on asjaosalised keeldunud sisulise teabe esitamisest. KMS § 37 lg 7 p 5 kohaselt tuleb arvel näidata kauba või teenuse nimetus või kirjeldus. Tegemist pole pelgalt formaalse nõudega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tehingu majanduslik sisu on algdokumendil märgitud ebaõigesti, pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. KMS § 4 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 p-d 1 ja 2 võimaldavad käibeks lugeda konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamise. Kui algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel

seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud ning tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (vt RKHKo 3-3-1-81-12, p 11; 3-3-1-57-13, p 13). MKS § 56 lg-st 2 tulenevalt on maksukohustuse aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus menetluses maksukohustuslasel. Asjas puudub vaidlus, et ühtegi dokumenti ega selgitust, mis oleks võimaldanud kontrollida, millise konkreetse teenuse eest Polar Kinnisvara Eesti OÜ kaebajale 2012.a mais arved esitas ning kas sellised tehingud tegelikult ka aset leidsid, kaebaja maksumenetluses ei esitanud. Kaebaja seaduslik esindaja keeldus teabe ja dokumentide esitamisest tuginedes MKS § 65 lg 1 p-dele 5 ja 6 põhjusel, et ta oli tunnistatud kolmandaks isikuks kriminaalasjas nr 13930000093. Tehingute toimumist ei kinnitanud ka Polar Kinnisvara Eesti OÜ (KA p 1.4.1). Seega on vastustaja õigustatult asunud seisukohale, et Polar Kinnisvara Eesti OÜ 2012.a mai arvete näol on tegemist mittenõuetekohaste algdokumentidega ning kaebaja on käibedeklaratsioonide esitamisel arvestanud sisendkäibemaksu selleks kõlbmatute arvete alusel. Kaebaja seisukoht, et enese mittesüüstamise privileegile tuginemine vabastab ta tõendamiskoormusest maksuõigussuhte aluseks olevate asjaolude suhtes on ekslik. Kohus nõustub vastustajaga, et tekkida ei saa olukorda, kus maksukohustuslasel on õigus deklareerida dokumentaalselt tõendamata andmeid ning maksuhalduril ei ole võimalik neid kontrollida. Vaikimisõiguse eesmärk on tagada isiku kaitseõigus tema vastu esitatud kuriteosüüdistuses, kuid vaikimisõiguse kasutamisega ei saa maksukohustuslane nõuda endale paremat positsiooni tõendamiskoormuse osas maksude tasumise õiguse kontrollimisel. Otsustades jätta kaasaaitamiskohustuse täitmata ja keeldudes teabe andmisest enese mittesüüstamise privileegile tuginedes, peab maksukohustuslane arvestama sellega, et maksumenetluses tuvastatakse asjaolud sellisel juhul muude tõendite pinnalt, seejuures ei ole keelatud teha järeldusi ka kaebaja või tema väidetavate tehingupartnerite vaikimisest ning isikul endal on MKS § 150 lg-st 1 tulenevalt kohustus hiljem tõendada, et maksusumma määrati valesti. Käesolevas ei ole kaebaja suutnud tõendada, et Polar Kinnisvara Eesti OÜ oleks reaalselt rentinud kaebajale kinnisvara ning see rent on seotud kaebaja ettevõtlusega. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus maksukohustuslane otsustab käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu maha arvata arvete alusel, mille õigsust ta maksuhalduril kontrollida ei võimalda, tuleb eeldada tahtlust.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.