Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-17-2003 Esineb põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ on tasumisele kuuluva käibemaksu ja erijuhtumite tulumaksu tasumise vältimiseks esitanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid, misläbi on vähendanud kontrollitaval perioodil tasumisele kuuluvat maksukohustust vähemalt 144 370,12 euro võrra. XXX OÜ soetas maksustamisperioodidel 2016. a aprill–mai OÜ-lt YYY 584 800 liitrit diislikütust. 2016. a aprilli käibedeklaratsioonil (KMD) kajastas XXX OÜ sisendkäibemaksu hulgas kokku 16 731,08 eurot, juuni KMD-l kokku 61 915 eurot ning augusti KMD-l kokku 9 150 eurot. Seega on XXX OÜ vähendanud käibemaksu tasumise kohustust kokku 87 796,08 eurot. Maksumenetluses kogutud tõendid ja toimunud tehingute faktilised asjaolud annavad aluse järelduseks, et XXX OÜ ja OÜ YYY vahel dokumentides näidatud viisil tehinguid ei toimunud ning XXX OÜ osales teadlikult maksupettuses. Tehingu aluseks olevad arved on formaalsed (s.o tegemist on võltsarvetega), et vähendada XXX OÜ käibemaksukohustust. Maksustamise õiguslikuks aluseks on OÜ-ga YYY toimunud tehingute puhul käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ning lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. XXX OÜ-l puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud isikult, vaid tundmatult kolmandalt isikult, kelle puhul puudub teadmine, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega või mitte. OÜ YYY ei oma reaalset majandustegevust ning tegemist on variühinguga. Äriregistri andmetel toimub juhatuse liikmete pidev vahetus ning juhatuse liikmetel puudub igasugune varasem kogemus kütusevaldkonnas ning üsna sagedaseks mustriks on ka isikute kriminaalkorras karistatus. OÜ-l YYY puudus töötajaskond ja vara ning äriühingu arvelduskontol toimuvad raha liikumised ei ole iseloomulikud reaalset majandustegevust omavale äriühingule. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 12.01.2017. XXX OÜ endise juhatuse liikme RR ütlused tehingute kohta OÜ-ga YYY on üldsõnalised ning isik ei oska OÜ-ga YYY seotud asjaolusid kirjeldada. Samuti ei kinnita XXX OÜ ja OÜ YYY vahel sõlmitud ja XXX OÜ poolt koostatud ostu-müügileping (tehingu kogumaksumus 526 776,48 eurot) tehingute toimumist. Tavapäraselt koostavad müüjad suuremahuliste tehingute puhul ostjatele lepingu, aga mitte vastupidiselt ning ostja tellimuste alusel väljastatakse kaup ostjale. OÜ YYY ei kinnita KMD-del tehingus osalemist XXX OÜ-ga. Kuna OÜ YYY ei ole KMD-del XXX OÜ-le kauba müüki deklareerinud ning XXX OÜ on vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ YYY nimel esitatud arvetel märgitud käibemaksu 87 796,08 euro võrra, siis on riigile tekitatud kahju tasumata käibemaksu osas. Vedelkütuse müüki ei kinnita ka OÜ YYY vedelkütuse aruanded ja teised asjas kogutud tõendid. Kütuse eest tasumine toimus CCC OÜ-le (faktoorile), kelle käest liikus raha edasi Läti ja Poola äriühingutele. OÜ-le YYY ülekannete tegemist CCC OÜ arveldusarvetelt ei nähtu. Faktooringulepingule viitamine ja raha kandmine kolmandale isikule viitavad, et kütuse tegelike müüjate eesmärgiks oli vältida raha kandmist OÜ YYY arvelduskontole, kuna müüjaks vormistatud isik ei olnud sellistest tehingutest teadlik ning raha kättesaamine oleks võinud osutuda võimatuks. XXX OÜ soetas maksustamisperioodil 2016. a august OÜ BBB rekvisiitidega arvete alusel 281 970 liitrit diislikütust maksumusega 258 002,56 eurot ning kajastas arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas kokku 43 000,42 euro ulatuses. Maksumenetluses kogutud tõendite ja tehingu faktiliste asjaolude alusel on tuvastatud, et XXX OÜ ning OÜ BBB vahelised tehingud ei ole tegelikkuses aset leidnud, s.o kõnealustel arvetel kajastatud diislikütuse müüjaks ei olnud OÜ BBB ning XXX OÜ pidi seda teadma. OÜ BBB rekvisiitidega arved on võltsarved, vähendamaks XXX OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust.

2(9)

3-17-2003 OÜ-l BBB puudus reaalne majandustegevus ning äriühingu juhatuse liikme ütlused ei kinnita tehingute toimumist. Äriühingul puudus töötajaskond, registervara ning äriühingu äriregistrijärgsel ja majandustegevuse registris märgitud registrijärgsel aadressil majandustegevust ei toimu. XXX OÜ ja OÜ BBB vahel toimusid tehingud 2016. a augustis, kuid tolleaegne juhatuse liige VV on kinnitanud, et sel ajal OÜ BBB nimel tehinguid ei toimunud ning ettevõttes aktiivset tegevust ei toimunud. Äriühingu esindamiseks volikirju ta ei andnud. Tema ID-kaart ei olnud tema enda käes. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 25.10.2016, kuna tõendamata oli ettevõtlusega tegelemine. Äriühingu tegevusluba nr VKM000650 peatati 28.10.2016 ning tunnistati kehtetuks 16.12.2016. Äriühingu arvelduskontod ei kinnita tehingute toimumist ega äriühingul majandustegevuse olemasolu. Usaldusväärseks ei saa pidada XXX OÜ juhatuse liikme seletusi OÜ-ga BBB seonduvalt, kuna need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega. Samuti ei ole VVV OÜ roll faktoorina ning faktooringlepingu olemasolu leidnud kinnitust. Arvetel märgitud faktooringulepingu alusel VVV OÜ-le ülekannete tegemine tõendab pigem asjaolu, et XXX OÜ ja kütuse tegelike müüjate eesmärgiks oli vältida raha kandmist OÜ BBB arvelduskontole, kuna müüjaks vormistatud isik ei olnud teadlik sellistest tehingutest ning OÜ BBB arvelduskontole tasumisel oleks kütuse tegelikel müüjatel osutunud kauba eest raha kätte saamine raskendatuks või võimatuks. Esineb põhjendatud kahtlus OÜ BBB KMD-del kajastatud andmete õigsuses, kuna algselt nulliga esitatud 2016. a augusti käibedeklaratsiooni muutis äriühing hiljem selliselt, et kajastas deklaratsioonil ebatavaliselt suuri ja dokumentaalset tõendamata tehinguid. XXX OÜ on saanud maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016 laenu seotud äriühingutelt järgmiselt: OÜ-lt GGG kokku 83 000 eurot, OÜ-lt LLL kokku 92 000 eurot ning füüsiliselt isikult RP-lt kokku 50 000 eurot, seega kokku 225 000 eurot. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 kohaselt on XXX OÜ, OÜ GGG ja OÜ LLL seotud isikud äriühingute juhatuse liikme RR kaudu. Maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016 oli XXX OÜ-l kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks summas 13 573,62 eurot (197,41+ 13 376,21), sest XXX OÜ on teinud tehinguid seotud isikutega ning tehingu hind on erinev tehingu turuväärtusest (tulumaksuseaduse (TuMS) § 8). Võttes võrdluse aluseks Eesti Panga statistika andmed, ei vasta XXX OÜ poolt seotud isikult OÜ-lt GGG saadud laenu intressimäär 15% aastas turutingimustele ja turutingimustele vastav intressimäär seotud isikutelt saadud laenu puhul peaks olema 3,33%. XXX OÜ ei oleks võtnud laenu samade tingimustega (intressimäär 15%) kolmandatelt osapooltelt, kui on võimalus saada soodsamate intressidega laenu. Samas on OÜ GGG väljastanud teistele seotud isikutele OÜ-le TTT (juhatuse liige RR) ja OÜ-le UUU (juhatuse liige RR) laenusid intressimääraga 3% (OÜ GGG kontrolli raames esitatud teave), mis vastab turutingimustele. Eesti Panga statistika andmete kohaselt kujunes OÜ GGG intressinõue seotud isiku XXX OÜ vastu maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 kokku 448,41 eurot. Seega on OÜ GGG saanud nimetatud perioodil suuremat tulu 1 367,59 euro võrra ning XXX OÜ kandnud suuremat kulu sama summa ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on XXX OÜ jätnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 arvestamata, deklareerimata ning tasumata tulumaksu kokku 341,90 eurot, sh kontrollitaval perioodil kokku 197,41 eurot. Ka LLL ja XXX OÜ vahel kokkulepitud intressimäär 35% aastas ei vasta turutingimustele ning turutingimustele vastav intressimäär seotud isikutelt saadud laenu puhul peaks olema 3,33%. Eesti Panga statistika andmete kohaselt kujunes OÜ LLL intressinõue seotud isiku XXX OÜ vastu maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 kokku 12 033,81 eurot. XXX OÜ on tasunud ja kuluks kandnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 OÜ-le LLL tasutud laenuintressi kokku 114 508 eurot. OÜ LLL seisuga 31.12.2016 3(9)

3-17-2003 intressinõue XXX OÜ vastu on 11 975 eurot. Eesti Panga statistika andmete kohaselt peaks 11 975 euro (arvestatud intressimääraks 35%) asemel olema 1 139,30 eurot (intressimäär 3,33%). Seega on XXX OÜ teadlikult kasutanud kõrgemat intressimäära ning jätnud teadlikult deklareerimata maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 seotud isikute vahel sõlmitud tehingute väärtuste vahe kontrollitaval perioodil (aprill, juuni, august 2016) kokku 53 504,82 eurot ning väljapool kontrollitavat perioodi, s.o jaanuar kuni märts, mai, juuli, september kuni detsember 2016, kokku 50 108,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt on XXX OÜ jätnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 arvestamata, deklareerimata ning tasumata tulumaksu kokku 25 903,37 eurot, sh kontrollitaval perioodil kokku 13 376,21 eurot. Analüüsides XXX OÜ juhatuse liikme RR (juhatuse liige perioodil 29.04.2011‒30.08.2017) käitumist läbi mitme maksumenetluse ja läbi seotud äriühingute, samuti maksupettuse toimepanekut ning maksumenetluse takistamist, siis esineb kahtlus, et maksuhalduril ei õnnestu hilisemalt maksukohustuse katteks viia läbi täitetoiminguid eesmärgipäraselt, sest ebapiisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu võib prognoosida, et hilisem sundtäitmine võib osutuda võimatuks. Ainus viis maksukohustuse tasumiseks on läbi täitetoimingute. Analüüsides XXX OÜ arvelduskontodel rahaliste vahendite olemasolu kontrollitaval perioodil ning 2016. a majandusaasta aruandes märgitud raha arvel seisuga 31.12.2016, siis nähtub, et XXX OÜ rahasaldo võrreldes kontrollitava perioodiga, s.o seisuga 31.08.2016, on vähenenud 105 867,45 eurolt 5 805 euroni. Lisaks võõrandas maksumenetluse toimumise ajal RR XXX OÜ osakud endaga seotud äriühingule R OÜ, kes omakorda müüs osakud AK-le. Alates 04.07.2017 on AK XXX OÜ juhatuse liige. Seega on XXX OÜ peale kontrolli alustamisest teadasaamist vahetanud nii omanikku kui viinud sisse muudatusi juhatuse liikmete osas. XXX OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara ning äriühingule ei kuulu ka väikelaevu, väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid või sõidukeid. XXX OÜ omab Swedbank AS-s kahte ning SEB Pank AS-s ühte arvelduskontot. Olenemata asjaolust, et maksuhaldurile ei ole teada raha hetkeline jääk pangakontodel, on MTA seisukohal, et MKS § 130 lg 1 p-de 3 ja 4 täitetoimingute sooritamist on võimalik rakendada koheselt maksukohustuse täitmiseks ning arestida XXX OÜ pangakontod summas 144 370,12 eurot.

3-17-2003 taotluses toodud asjaolud, siis ei ole välistatud kontrollimenetluse tulemusel maksuotsuse koostamine, mille kohaselt suureneb kaebaja maksukohustus kontrollitaval perioodil kokku 144 370,12 eurot. Rahalise kohustuse määramine nii sisendkäibemaksu puudutavas osas kui ka tulumaksu puudutavas osas on tõenäoline ning kohtule ei nähtu, et esineks asjaolusid, mis maksuotsuse tegemise välistaks või muudaks ilmselgelt võimatuks. Taotluses toodud asjaoludel ei välista rahalise kohustuse määramist ka kehtiv kohtupraktika. Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, miks esineb põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ arvelduskontode arestimata jätmisel on tõenäoline, et maksukohustus jääb VKS-s sätestatud tagatisega hõlmamata osas täitmata. Ehkki RR ei ole enam XXX OÜ juhatuse liige, siis näitab maksupettuses osalemine ning maksumenetluse alustamise järgselt tehtud tehingud selgelt, et maksuotsuse tegemise järgselt võib selle sundtäitmine juba ainuüksi äriühingu juhtimisest tulenevalt osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Äriühingul puudub igasugune registervara ning ainsaks varaks on arveldusarvetel olevad rahalised vahendid. Arvestades asjaolu, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ on muu hulgas toime pannud maksupettuse, mille eesmärgiks on olnud maksukohustuste vähendamine, siis ei ole välistatud, et maksukohustuslane võib asuda ka tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma. Sellise olukorra vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Maksude laekumine on oluline avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22) ning praegusel juhul aitab maksuhalduri taotluse rahuldamine avaliku huvi kaitsele selgelt kaasa ja välistab olukorra, kus võimalikku maksuotsust ei ole võimalik täita muus ulatuses, kui VKS §-s 4 sätestatud tagatisega. XXX OÜ arvelduskontode arestimine on põhjendatud, kuna seda õigustab äriühingu käitumine, võimaliku rikkumise iseloom ning maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurus. Kohtule ei nähtu praegusel juhul muid võimalikke alternatiive, millega XXX OÜ omandiõiguse või ettevõtlusvabaduse riivet vältida või vähendada. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingul puudub muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, on äriühingu pangakontode arestimine maksuhalduri nõutud ulatuses põhjendatud ja proportsionaalne. Maksusumma ületagamise vältimiseks on võimalikust arestitavast summast maha arvatud VKS §-s 4 sätestatutud tagatis kogusummas 21 092 eurot ning arestitava summa määramisel ei ole arvestatud maksustamisperioodist väljapoole jäävad kohustusi. Maksuhaldur on kinnitanud, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu langeb ära või XXX OÜ esitab MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise vähemalt suuruses 144 370,12 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata. Lisaks ei välista MKS arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4).

3-17-2003

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(9)

3-17-2003 Meelevaldne on halduskohtu seisukoht, et välistatud ei ole, et maksukohustuslane võib asuda ka tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoidma. Halduskohus ei ole hinnanud äriühingu tegevuse ajalugu ega arvestanud asjaoluga, et MTA ei ole taotluses välja toonud varasemaid sarnaseid rikkumisi. XXX OÜ-l ei ole selliseid varasemaid rikkumisi. Kohus ei ole põhjendanud, miks avalik huvi maksude laekumise vastu kaalub üles XXX OÜ õiguse tegeleda ettevõtlusega ning õiguse vabalt ja oma äranägemise järgi enda vara kasutada, käsutada ja vallata. MTA ei ole põhjendanud, miks ta ei ole teinud midagi tagatise ümbervaatamiseks ja tõstmiseks. Kohus ei ole arvestanud nõude suurusega. Kavandatava maksuotsuse andmisel võib selle täita maksuvõla ajatamise teel. Seda võimaldab maksunõude suurus. Halduskohus ei ole põhjendanud, milles väljendub äriühingu käitumine, mis õigustab pangakontode arestimist. Kütuse müügiga tegeleval äriühingul on oluline omada vabu rahalisi vahendeid. Pangakonto arestimine piirab rahaliste vahendite kasutamist, takistades muu hulgas jooksvate kohustuste nõuetekohast täitmist. Selliselt tekib uus maksuvõlg, mis suureneb igapäevaselt. XXX OÜ soovib oma majandustegevusega jätkata. Pangakontode arestimise tõttu on töötasu maksmine ja riigile tööjõumaksude tasumine raskendatud. Samas pangakontol on raha olemas. Pangakonto arest takistab XXX OÜ tegevust ja kahjustab varalist olukorda. Äriühingul on seisuga 18.10.2017 kauba ja teenuste müüjatele üle tähtaja läinud tasumata kohustusi summas 33 413,39 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-17-2003

3-17-2003 laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2012 määruste nr 3-12-88 ja 3-12-96 p-des 7 viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus möönab, et XXX OÜ pangakontode arestimine võib kaasa tuua äriühingu tegevuse seiskumise. Määruskaebuse esitaja ei ole aga näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on pangakontode arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne meede. Arestimata jätmine tähendaks tõenäoliselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses laekumata, sest äriühingul puudub peale pangakontol olevate vahendite realiseeritav vara ja pangakonto arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse läbiviimises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et selline isik heauskselt tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse ja asub koguma vara, et maksuhalduril oleks võimalik hiljem maksunõue sisse nõuda. Seega võimaldab MTA taotletud toiming praegusel juhul vähemalt osaliselt neutraliseerida maksupettuse negatiivset mõju riigieelarvele. Kui puudutatud isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja siiras soov jätkata majandustegevust, saab ta pakkuda MTA-le tagatise.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.