Maksu- ja Tolliameti taotlus AP Oil OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – AP Oil OÜ, juhatuse liige Aleksei Korovin
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida AP Oil OÜ (registrikood 10241495) arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 123 278,12 euro ulatuses.
3.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus AP Oil OÜ-le. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Nõuded määruskaebusele on toodud HKMS §-s 205 ning määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 15 euro suurune riigilõiv (RLS § 60 lg 6).
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollib AP Oil OÜ 2016. aasta aprilli, juuni ja augusti (edaspidi ka kontrollitav periood) käibemaksu ning tulumaksu (äriühinguga mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kuigi maksumenetlus ei ole lõppenud, on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise kohustuse määramine summas 144 370,12 eurot (sh käibemaks summas 130 796,50 eurot ning erijuhtumite tulumaks summas 13 573,62 eurot).
2.03.10.2017 esitas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka maksuhaldur) Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, valides meetmena Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmise AP Oil OÜ Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutustes avatud pangakontodele summas 144 370,12 eurot.
Taotluses tugineb maksuhaldur järgmisele:
2.1.Esineb põhjendatud kahtlus, et AP Oil OÜ on tasumisele kuuluva käibemaksu ja erijuhtumite tulumaksu tasumise vältimiseks esitanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid, misläbi on vähendanud kontrollitaval perioodil tasumisele kuuluvat maksukohustust vähemalt 144 370,12 euro võrra.
2.2.AP Oil OÜ soetas maksustamisperioodidel 2016. aasta aprill–mai Osaühingult Pondmark (edaspidi OÜ Pondmark) 584 800 liitrit diislikütust. 2016. aasta aprilli käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD) kajastas AP Oil OÜ sisendkäibemaksu hulgas kokku 16 731,08 eurot, juuni KMD-l kokku 61 915 eurot ning augusti KMD-l kokku 9 150 eurot. Seega on AP Oil OÜ vähendanud käibemaksu tasumise kohustust kokku 87 796,08 eurot. Maksumenetluses kogutud tõendid ja toimunud tehingute faktilised asjaolud annavad aluse järelduseks, et AP Oil OÜ ja OÜ Pondmark vahel dokumentides näidatud viisil tehinguid ei toimunud ning et AP Oil OÜ osales teadlikult maksupettuses. Tehingu aluseks olevad arved on formaalsed (s.o tegemist on võltsarvetega), et vähendada AP Oil OÜ käibemaksukohustust. OÜ-ga Pondmark toimunud tehingute osas põhineb maksuhalduri põhjendatud kahtlus järgmisel:
2.2.1.OÜ Pondmark ei oma reaalset majandustegevust (taotluse punkt 2.1.1.1.1.) ning tegemist on variühinguga. Äriregistri andmetel toimub juhatuse liikmete pidev vahetus ning juhatuse liikmetel puudub igasugune varasem kogemus kütusevaldkonnas ning üsna sagedaseks mustriks on ka isikute kriminaalkorras karistatus. Kogemusteta ja kriminaalkorras karistatud isikute juhatuse liikmeteks määramine ei ole tavapäraselt kütuse valdkonnas tegutseva äriühingu tunnus. Tihedad juhatuse liikmete vahetused viitavad sellele, et äriühingu juhatusse on nimetatud isikuid, kes reaalselt äriühingumajandustegevuses ei osale ja kelle ülesanne on jääda maksuhaldurile kättesaamatuks. Lisaks puudus OÜ-l Pondmark töötajaskond ja vara ning äriühingu arvelduskontol toimuvad raha liikumised ei ole iseloomulikud reaalset majandustegevust omavale äriühingule. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 12.01.2017.
2.2.2.AP Oil OÜ endise juhatuse liikme R. Pärnpuu ütlused tehingute kohta OÜ-ga Pondmark on üldsõnalised ning isik ei oska OÜ-ga Pondmark seotud asjaolusid kirjeldada. Seda ei saa pidada tavapäraseks, kus tehingu kogumaksumus on 526 776,48 eurot ning mille lepingu koostas AP Oil OÜ. Samuti ei kinnita AP Oil OÜ ja OÜ Pondmark vahel sõlmitud ja AP Oil OÜ poolt koostatud ostu-müügileping tehingute toimumist. Tavapäraselt koostavad müüjad suuremahuliste tehingute puhul ostjatele lepingu, aga mitte vastupidiselt ning ostja tellimuste alusel väljastatakse kaup ostjale. See annab müüjale aega enda laovarude täiendamiseks ning selline käitumine on ettevõtluses tavapärane tegevus. Toome võrdluseks välja, et soetades diislikütust kütuse turul tuntud ettevõttelt Petkam OÜ-lt (kajastatud AP Oil OÜ raamatupidamise arvestuses) on vedelkütuse müügilepingu koostajaks olnud müüja.
2.2.3.OÜ Pondmark ei kinnita KMD-del tehingus osalemist AP Oil OÜ-ga. Kuna OÜ Pondmark ei ole KMD-del AP Oil OÜ-le kauba müüki deklareerinud ning AP Oil OÜ on vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ Pondmark nimel esitatud arvetel märgitud käibemaksu 87 796,08 euro võrra, siis on riigile tekitatud kahju tasumata käibemaksu osas. Vedelkütuse müüki ei kinnita ka OÜ Pondmark vedelkütuse aruanded ja teised asjas kogutud tõendid. Ka Jõelähtme Naftabaas OÜ ja OÜ Pondmark vahel sõlmitud laoleping ei ole
usaldusväärne, kuna leping kannab A. Toslovi allkirja, kes sel ajal ei olnud Jõelähtme Naftabaas OÜ juhatuse liikmeks. Samuti ei ole leidnud kinnitust Jõelähtme Naftabaas OÜ laoarvestuses kajastatud OÜ Pondmark nimel diislikütuse hoiustamine ja vedu.
2.2.4.Kütuse eest tasumine toimus GELAMIDOS OÜ-le (faktoorile), kelle käest liikus raha edasi Läti ja Poola äriühingutele. OÜ-le Pondmark ülekannete tegemist GELAMIDOS OÜ arveldusarvetelt ei nähtu. Faktooringulepingule viitamine ja raha kandmine kolmandale isikule viitavad, et kütuse tegelike müüjate eesmärgiks oli vältida raha kandmist OÜ Pondmark arvelduskontole, kuna müüjaks vormistatud isik ei olnud sellistest tehingutest teadlik ning raha kättesaamine oleks võinud osutuda võimatuks. Maksuhalduri praktikas on kütusetehingute puhul üldjuhul faktooringlepingute kasutamine üheks asjaoluks, mis kogumis ja vastastikuses seoses viitavad näilikele tehingutele. Kütusetehingute puhul kasutatakse faktooringlepinguid tihti maksudest hoidumise puhul, kus finantsteenuseid osutavate ettevõtete vahendusel võetakse ülekantud raha hiljem sularahas välja, mis aitab raha liikumise jälgitavust segada. Kirjeldatud juhtudel soovitakse jätta üksnes mulje tehingu olemasolust ning tegelikku tehingut arvel näidatud osapoolte vahel pole toimunud. Ei ole eluliselt usutav, et reaalselt tegutsevate äriühingute puhul loovutatakse nõue faktooringulepingute alusel kolmandatele isikutele ning äriühingutele, kellele kütuse eest raha üle kantakse, ei ole ise reaalsed kütuse käitlejad.
2.2.5.Maksustamise õiguslikuks aluseks oleks OÜ-ga Pondmark toimunud tehingute puhul KMS § 29 lg 1 ning lg 3 punkt 1 ja § 31 lg 1. AP Oil OÜ-l puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud isikult vaid tundmatult kolmandalt isikult, kelle puhul puudub teadmine, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega või mitte. Seega ei ole tehingud toimunud dokumentides näidatud viisil ning asjas kogutud tõendid annavad aluse järeldusteks, et AP Oil OÜ oli teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning OÜ Pondmark nimel väljastatud võltsarvetest. Vaatamata sellele kajastas AP Oil OÜ maksudeklaratsioonides OÜ Pondmark arvetel oleva käibemaksu kogusummas 87 796,08 eurot, tekitades seeläbi riigile kahju.
2.3.AP Oil OÜ soetas maksustamisperioodil 2016. aasta august Osaühing Benako (edaspidi OÜ Benako) rekvisiitidega arvete alusel 281 970 liitrit diislikütust maksumusega 258 002,56 eurot ning kajastas arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas kokku 43 000,42 euro ulatuses. Maksumenetluses kogutud tõendite ja tehingu faktiliste asjaolude alusel on tuvastatud, et AP Oil OÜ ning OÜ Benako vahelised tehingud ei ole tegelikkuses aset leidnud, s.o kõnealustel arvetel kajastatud diislikütuse müüjaks ei olnud OÜ Benako ning AP Oil OÜ pidi seda teadma. OÜ Benako rekvisiitidega arved on võltsarved, vähendamaks AP Oil OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. OÜ-ga Benako toimunud tehingute osas põhineb maksuhalduri põhjendatud kahtlus järgmisel:
2.3.1.OÜ-l Benako puudus reaalne majandustegevus ning äriühingu juhatuse liikme ütlused ei kinnita tehingute toimumist (taotluse punkt 2.1.1.2.1 alapunktid a–f). Äriühingul puudus töötajaskond, registervara ning äriühingu äriregistri järgsel ja majandustegevus registris märgitud registrijärgsel aadressil majandustegevust ei toimu. AP Oil OÜ ja OÜ Benako vahel toimusid tehingud 2016. aasta augustis, kuid tolleaegne juhatuse liige Vjatšeslav Kopanitski (kelle elukoht on alates 26.05.2016 Venemaal) on kinnitanud, et sel ajal OÜ Benako nimel tehinguid ei toimunud ning ettevõttes aktiivset tegevust ei toimunud. Äriühingu esindamiseks volikirju ta ei andnud. Tema ID-kaart ei olnud tema enda käes. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alates 25.10.2016, kuna tõendamata oli ettevõtlusega tegelemine. 28.10.2016 peatati äriühingu tegevusluba VKM000650 ning kehtetuks tunnistati
see 16.12.2016. Ka ei kinnita äriühingu arvelduskontod tehingute toimumist või äriühingul majandustegevuse olemasolu.
2.3.2.Usaldusväärseks ei saa pidada AP Oil OÜ juhatuse liikme seletusi OÜ-ga Benako seonduvalt, kuna need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega (taotluse punkt 2.1.1.2.2.). Samuti ei ole Vipimpex OÜ roll faktoorina ning faktooringlepingu olemasolu ei leidnud kinnitust (taotluse punkt 2.1.1.2.3). Arvetel märgitud faktooringulepingu alusel Vipimpex OÜ-le ülekannete tegemine tõendab pigem asjaolu, et AP Oil OÜ ja kütuse tegelike müüjate eesmärgiks oli vältida raha kandmist OÜ Benako arvelduskontole, kuna müüjaks vormistatud isik ei olnud teadlik sellistest tehingutest ning OÜ Benako arvelduskontole tasumisel oleks kütuse tegelikel müüjatel osutunud kauba eest raha kätte saamine raskendatuks või võimatuks. Maksuhalduri põhjendatud kahtluse aluseks on seejuures faktooringule mitte tavapärased asjaolud ning soov vältida raha liikumise kontrollitavust.
2.3.3.Esineb põhjendatud kahtlus OÜ Benako KMD-del kajastatud andmete õigsuses, kuna algselt nulliga esitatud 2016. aasta augusti käibedeklaratsiooni äriühing hiljem muutis selliselt, et kajastas deklaratsioonil ebatavaliselt suuri ja dokumentaalset tõendamata tehinguid (taotluse punkt 2.1.1.2.4 –2.1.1.2.6). Samuti ei ole kinnitust leidnud OÜ Benako mahutite rent ja diislikütuse hoiustamine Lääne-Virumaal Huljas (taotluse punkt 2.1.1.2.7) ning diislikütuse ladustamine Aktsiaselts NCC & PO laos (taotluse punkt 2.1.1.2.10). Vastuolulised on ka Priormax OÜ veoteenusega seotud asjaolud (taotluse punkt 2.1.1.2.8 ja 2.1.1.2.9).
2.3.4.Maksustamise õiguslikuks aluseks oleks OÜ-ga Benako toimunud tehingute puhul KMS § 29 lg 1 ning lg 3 punkt 1 ja § 31 lg 1. AP Oil OÜ-l puudub õigus tehingutes OÜ-ga Benako sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud isikult vaid tundmatult kolmandalt isikult, kelle puhul puudub teadmine, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega või mitte. Seega ei ole tehingud toimunud dokumentides näidatud viisil ning asjas kogutud tõendid annavad aluse järeldusteks, et AP Oil OÜ oli teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning väljastatud võltsarvetest. Vaatamata sellele kajastas AP Oil OÜ maksudeklaratsioonides OÜ Benako arvetel oleva käibemaksu kogusummas 43 000,42 eurot, tekitades seeläbi riigile kahju.
2.4.AP Oil OÜ on saanud maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016 laenu seotud äriühingutelt järgmiselt: Osaühingult Genur (edaspidi OÜ Genur) kokku 83 000 eurot, OÜ-lt Lõuna Inkasso kokku 92 000 eurot ning füüsiliselt isikult Raivo Pärnpuult kokku 50 000 eurot, seega kokku 225 000 eurot. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 8 kohaselt on AP Oil OÜ, OÜ Genur ja OÜ Lõuna Inkasso seotud isikud äriühingute juhatuse liikme Raivo Pärnpuu kaudu. TuMS § 50 lg 4 sätestab, et kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. Asjas kogutud tõendid annavad aluse väita, et maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016 oli AP Oil OÜ-l kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks summas 13 573,62 eurot (197,41+ 13 376,21). Seda põhjusel, et AP Oil OÜ on teinud tehinguid seotud isikutega, mille tehingu hind on erinev tehingu turuväärtusest. Oleme seisukohal, et AP Oil OÜ saadud laenu intressimäär (vastavalt 15% ja 35% aastas) ei vasta turutingimustele ja turutingimustele vastav intressimäär seotud isikutelt saadud laenu puhul peaks olema 3,33%. Seejuures ei osanud nii OÜ Genur kui ka OÜ Lõuna Inkasso intressi kujunemisega seotud asjaolusid selgitada mõne rahandusministri kehtestatud metoodikaga.
2.4.1.Võttes võrdluse aluseks Eesti Panga statistika andmed, oleme jõudnud seisukohale, et AP Oil OÜ poolt seotud isikult OÜ-lt Genur saadud laenu intressimäär 15% aastas ei vasta turutingimustele ja turutingimustele vastav intressimäär seotud isikutelt saadud laenu puhul peaks olema 3,33%. Maksuhaldur on veendumusel, et AP Oil OÜ ei oleks võtnud laenu samade tingimustega (intressimäär 15%) kolmandatelt osapooltelt kui on võimalus saada soodsamate intressidega laenu. Samas on OÜ Genur väljastanud teistele seotud isikutele, osaühingule Tarveston (juhatuse liige Raivo Pärnpuu) ja Osaühingule UN Investeeringud (juhatuse liige Raivo Pärnpuu), laenusid intressimääraga 3% (OÜ Genur kontrolli raames esitatud teave), mis vastab turutingimustele. Eesti Panga statistika andmete kohaselt kujunes OÜ Genur intressinõue seotud isiku AP Oil OÜ vastu maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 kokku 448,41 eurot. Seega on OÜ Genur saanud nimetatud perioodil suuremat tulu 1 367,59 euro võrra ning AP Oil OÜ kandnud suuremat kulu sama summa ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on AP Oil OÜ jätnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 arvestamata, deklareerimata ning tasumata tulumaksu kokku 341,90 eurot, sh kontrollitaval perioodil kokku 197,41 eurot.
2.4.2.Ka Lõuna Inkasso ja AP Oil OÜ vahel kokkulepitud intressimäär 35% aastas ei vasta turutingimustele ning turutingimustele vastav intressimäär seotud isikutelt saadud laenu puhul peaks olema 3,33%. Oleme veendumusel, et AP Oil OÜ ei oleks võtnud laenu samade tingimustega (intressimäär 35%) kolmandatelt osapooltelt kui on võimalus saada soodsamate intressidega laenu. Eesti Panga statistika andmete kohaselt kujunes OÜ Lõuna Inkasso intressinõue seotud isiku AP Oil OÜ vastu maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 kokku 12 033,81 eurot. AP Oil OÜ on tasunud ja kuluks kandnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 OÜle Lõuna Inkasso tasutud laenuintressi kokku 114 508 eurot. Märgime ära, et OÜ Lõuna Inkasso seisuga 31.12.2016 intressinõue AP Oil OÜ vastu on 11 975 eurot. Eesti Panga statistika andmete kohaselt peaks 11 975 euro (arvestatud intressimääraks 35%) asemel olema 1 139,30 eurot (intressimäär 3,33%). Seega on AP Oil OÜ teadlikult kasutanud kõrgemat intressimäära ning jätnud teadlikult deklareerimata maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 omavahel seotud isikute vahel sõlmitud tehingute väärtuste vahe kontrollitaval perioodil (aprill, juuni, august 2016) kokku 53 504,82 eurot ning väljapool kontrollitavat perioodi, s.o jaanuar kuni märts, mai, juuli, september kuni detsember 2016, kokku 50 108,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt on AP Oil OÜ jätnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 arvestamata, deklareerimata ning tasumata tulumaksu kokku 25 903,37 eurot, sh kontrollitaval perioodil kokku 13 376,21 eurot.
2.5.Analüüsides AP Oil OÜ juhatuse liikme Raivo Pärnpuu (juhatuse liige perioodil 29.04.2011 kuni 30.08.2017) käitumist läbi mitme maksumenetluse ja läbi seotud äriühingute, samuti maksupettuse toimepanekut ning maksumenetluse takistamist, siis esineb tõsikindel kahtlus, et maksuhalduril ei õnnestu hilisemalt maksukohustuse katteks viia läbi täitetoiminguid eesmärgipäraselt, sest ebapiisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu võib prognoosida, et hilisem sundtäitmine võib osutuda võimatuks. Ainus viis maksukohustuse tasumiseks on läbi täitetoimingute. Analüüsides AP Oil OÜ arvelduskontodel rahaliste vahendite olemasolu kontrollitaval perioodil ning 2016. aasta majandusaasta aruandes märgitud raha arvel seisuga 31.12.2016, siis nähtub AP Oil OÜ rahasaldo võrreldes kontrollitava perioodi s.o seisuga 31.08.2016 on vähenenud 105 867,45 eurolt 5 805 euroni. Lisaks võõrandas maksumenetluse toimumise ajal Raivo Pärnpuu AP Oil OÜ osakud endaga seotud äriühingule RPRP Investeeringud OÜ-le, kes omakorda müüs osakud Aleksei Korovinile. Alates 04.07.2017 on
Aleksei Korovkin AP Oil OÜ juhatuse liige. Seega on AP Oil OÜ peale kontrolli alustamisest teadasaamist vahetanud nii omanikku kui viinud sisse muudatusi juhatuse liikmete osas.
2.6.AP Oil OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara ning väikelaeva registri kohaselt ei kuulu äriühingule väikelaevu (MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 2). Samuti ei oma AP Oil OÜ väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid (MKS § 130 lg 1 p 5) või sõidukeid. AP Oil OÜ- on konto Swedbank AS-is kahte arvelduskontor ning SEB Pank AS-is ühte. Seisuga 31.08.2016 oli AP Oil OÜ pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 105 867,45 eurot, 2016. aasta majandusaasta aruandes märgitud raha arvel seisuga 31.12.2016 oli 5 805 eurot. Olenemata asjaolust, et eelnevast tulenevalt on raha seis vähenenud ning põhjusel, et meile ei ole teada raha hetkeline jääk, oleme seisukohal, et MKS § 130 lõikes 1 p 3 ja 4 täitetoimingute sooritamist on võimalik rakendada koheselt maksukohustuse täitmiseks ning arestida AP Oil OÜ pangakontod summas 144 370,12 eurot.
3.Maksuhalduri taotluses toodud asjaolude selgitamiseks palus kohus MTA-l täpsustada arestitava summa suurust, kuna vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 4 kohaselt peab vedelkütuse müüja omama tagatist.
4.Maksuhaldur vastas halduskohtu kohtunõudele 04.10.2017 ning selgitas, et AP Oil on tasunud VKS §-s 4 sätestatud tagasi summas 21 092 eurot, mistõttu tuleks AP Oil OÜ pangakontod arestida 123 278,12 euro ulatuses (144 370,12–21 092).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest ning taotlust lahendades ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse
tulemusena tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Taotluse saab kohus jätta rahuldamata üksnes olukorras, kus kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
7.Kohtu hinnangul vastab maksuhalduri 03.10.2017 taotlus MKS § 1361 lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (taotluse punkt 3); 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2); 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5); 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4). Ka on maksuhaldur esitanud kohtule enda väiteid kinnitavad tõendid ning asja lahendamise seisukohalt vajalikud selgitused.
8.Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused, et toimumas on kontrollimenetlus ning selle tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (taotluse punktid 1 ja 2).
8.1.Maksuhaldur kontrollib 30.05.2016 korralduse nr 12.2-3/037087-1, 27.07.2016 korralduse nr 12.2-3/037087-3 ja 23.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037087-12 alusel AP Oil OÜ käibemaksu, tulumaksu (äriühinguga mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016. Nimetatud perioodist väljapoole jäävad episoodid (tulumaksuga seonduvalt) on maksuhaldur küll taotluses ära märkinud, kuid võimaliku rahalise kohustuse määramisel ei ole nendega sisuliselt arvestatud.
8.2.Võttes aluseks taotluses toodud asjaolud, siis ei ole välistatud kontrollimenetluse tulemusel maksuotsuse koostamine, mille kohaselt suureneb kaebaja maksukohustus kontrollitaval perioodil kokku 144 370,12 eurot. Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on rahalise kohustuse määramine nii sisendkäibemaksu puudutavas osas kui ka tulumaksu puudutavas osas tõenäoline ning kohtule ei nähtu, et esineks asjaolusid, mis maksuotsuse tegemise välistaks või muudaks ilmselgelt võimatuks. Taotluses toodud asjaoludel ei välista rahalise kohustuse määramist ka kehtiv kohtupraktika.
9.Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.
9.1.MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, punkt 22).
Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
9.2.Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, miks esineb põhjendatud kahtlus, et AP Oil OÜ arvelduskontode arestimata jätmisel on tõenäoline, et maksukohustus jääb VKS-is sätestatud tagatisega hõlmamata osas täitmata. Ehkki Raivo Pärnpuu ei ole enam AP Oil OÜ juhatuse liige, siis näitab maksupettuses osalemine ning maksumenetluse alustamise järgselt tehtud tehingud selgelt, et maksuotsuse tegemise järgselt võib selle sundtäitmine juba ainuüksi äriühingu juhtimisest tulenevalt osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Maksuhaldur tõi välja, et äriühingul puudub igasugune registervara ning ainsaks varaks on arveldusarvetel olevad rahalised vahendid. Arvestades asjaolu, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et AP Oil OÜ on muu hulgas toime pannud maksupettuse, mille eesmärgiks on olnud maksukohustuste vähendamine, siis ei ole välistatud, et maksukohustuslane võib asuda ka tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma. Sellise olukorra vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
10.Maksude laekumine on oluline avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-413, punkt 22) ning praegusel juhul aitab maksuahalduri taotluse rahuldamine avaliku huvi kaitsele selgelt kaasa ning välistab olukorra, kus võimalikku maksuotsust ei ole võimalik täita muus ulatuses, kui VKS §-s 4 sätestatud tagatisega. Kohus leiab, et maksuhalduri valitud meede on eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohus peab põhjendatuks AP Oil OÜ arvelduskontode arestimist, kuna seda õigustab äriühingu käitumine, võimaliku rikkumise iseloom ning maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurus. Kohus möönab, et arvelduskontode arestimine on äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav meede ning tegemist on pigem äärmusliku abinõuga, kuid kohtule ei nähtu praegusel juhul muid võimalikke alternatiive, millega AP Oil OÜ omandiõiguse või ettevõtlusvabaduse riivet vältida või vähendada. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingul puudub muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab kohus äriühingu pangakontode arestimist maksuhalduri nõutud ulatuses põhjendatuks ja proportsionaalseks. Maksusumma ületagamise vältimiseks on võimalikust arestitavast summast mahaarvatud VKS §-s 4 sätestatutud tagatis kogusummas 21 092 eurot ning arestitava summa määramisel ei ole arvestatud maksustamisperioodist väljapoole jäävad kohustusi.
11.Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu langeb ära või AP Oil OÜ esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt tagatise vähemalt suuruses 144 370,12 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata. Lisaks ei välista maksukorralduse seadus arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4).
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa arestida AP Oil OÜ (registrikood 10241495) arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 123 278,12 euro ulatuses (144 370,12 eurot – 21 092 eurot). Pangakontode arestist vabastamiseks saab AP Oil OÜ pakkuda MTA-le tagatise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.