LS, TP, RK, JN, ML, ML, GL ja AM kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 07.04.2016 otsuse nr 3-5/472 tühistamiseks ning LS kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.05.2016 otsuse nr 3-5/665 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – LS, TP, RK, JN, ML, ML, GL ja AM Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.03.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta LS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-885 muutmata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-885 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond väljastas 07.04.2016 otsusega nr 3-5/472 projekteerimistingimused Pump Track rattapargi rajamiseks Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule. Detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik, sest tegemist ei ole olulise avaliku huviga rajatisega (planeerimisseadus (PlanS) § 125 lg 1 p 3). Suur-Jõekalda tn 1 kinnistu piirneb Pärnu jõe ja Suur-Jõekalda tänavaga, millest tulenevalt ei riiva kavandatavad tööd naaberkinnisasja omanike huve ning puudub vajadus neilt planeerimistingimuste eelnõu kohta arvamust küsida (ehitusseadustik (EhS) § 31 lg 4 p 2). Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond andis 10.05.2016 otsusega nr 3-5/665 välja ehitusloa Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule Pump Track rattapargi rajamiseks kõrvaltingimusega, mille kohaselt on enne ehitustööde algust nõutav Muinsuskaitseameti väikesemahuliste tööde luba ning kaevetöödel arheoloogilised uuringud.
2.LS, TP, LK, JN, ML, ML, GL ja AM esitasid 06.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse 07.04.2016 otsuse nr 3-5/472 tühistamiseks ning LS esitas 09.06.2016 kohtule kaebuse 10.05.2016 otsuse nr 3-5/665 tühistamiseks. Halduskohus liitis mõlemad kaebused ühte menetlusse. Pump Track rattapargi rajamise idee osutuks võitjaks kaasava eelarve rahvahääletusel, saades 401 linnaelaniku häält. Rattapark mõõtmetega 60x30 meetrit koosneb 36-st poole meetri kõrgusest järjestikusest künkast ja viraažist, mis kokkuvõttes kujutab endast paljudest hüpetest ja kuuest järsust kurvist koosnevat rada. Tegemist on uudse ja ainulaadse sõiduatraktsiooniga, mida on erinevatel huvigruppidel võimalik kasutada eriliigiliste spordivõistluste korraldamisel. Seega leiab vastustaja põhjendamatult, et rattapargi näol on tegemist mitteolulise avaliku huviga rajatisega. Kaebajad olid teadlikud, et rattapark rajatakse Kesklinna silla juurde. Tegelikult kerkib rattapark kui kõrgendatud avaliku huviga Baltimaade unikaalne rattasõiduatraktsioon hoopis sisuliselt kaebajate elumaja (Suur-Jõekalda tn 4a) ukse ette. Pärnu linna üldplaneering ei näe Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule ette ühegi spordirajatise ehitamist. Üldplaneeringuga on soovitud hoida ja väärtustada jõe kallastel 15-50 meetrist rohelist koridori ning kallasrajale planeeriti kergliiklusteed. Rattapargi rajamine ei ole seega üldplaneeringu eesmärkidega kooskõlas. Samuti puudub selline objekt Pärnu linna arengukavas. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal 50 meetrit. Uute hoonete ja rajatiste ehitamine on ehituskeeluvööndis keelatud. SuurJõekalda tn 1 kinnistu asub sellisel keelualal. Suur-Jõekalda tn 4a korterelamu valmis 2005. aastal ja sel ajal oli müüdavate korterite ruutmeetri hind üks linna kalleimaid. Seda eelkõige põhjusel, et üldplaneeringuga oli ette nähtud, et antud piirkond jääb rahulikuks elurajooniks ühes kavandatava promenaadi ja jahisadamaga. Keegi ei taha osta kodu vabas õhus oleva mastaapse rattasõiduatraktsiooni 2(6)
3-16-885 lähedusse, kus tööpäevajärgne taastumine toimub intensiivse müra taustal ning sama jätkub nädalavahetustel. EhS § 31 lg 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste menetlusse vajadusel kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Isik, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada, peab saama esitada oma arvamuse. Kaebajaid menetlusse ei kaasatud, kuigi rattapark jääb korterelamust ca 20-25 m kaugusele. Vaidlustatud haldusaktid ei ole piisavalt põhjendatud. Projekteerimistingimuste väljastamise otsusest ei nähtu, miks on tegemist mitteolulise avaliku huviga rajatisega ning kuidas on tagatud naaberkinnisasja omanike huvide kaitse. Samuti ei selgu sealt, miks otsustati rattapark rajada just Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule.
3.Pärnu Linnavalitus palus jätta kaebused rahuldamata. Arvestades rattapargi mastaapi, asukohta ja mõju linnaruumile, allub ta EhS regulatsioonile ning rattapargi projekteerimiseks on kohane anda projekteerimistingimused. Rattapark, mille rajamine Suur-Jõekalda tänava ja Pärnu jõe vahelisele alale on välja selgitatud ja heaks kiidetud avalikus menetluses, on olulise avaliku huviga ehitis, kuid oma asukoha ja mastaapsuse tõttu linnaruumi kujundamisel mitteoluline.
4.Tallinna Halduskohus jättis 15.03.2017 otsusega kaebused rahuldamata. Kaebajate kaasamine projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse ei olnud vajalik. EhS § 31 lg 3 kohaselt toimub kaasamine üksnes vajaduse korral. Vastustaja arvestas muu hulgas sellega, et eelnevalt toimus rattapargi ja selle asukoha üle kaasava eelarve rahvahääletuse raames pikaajaline arutelu, mille käigus oli kõigil võimalik oma seisukohti esitada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia vastavaid arvamusavaldusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kui eeldatavate menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Rattapark on suhteliselt lähedal mitmetele kinnistutele ning vastustaja ei pidanud kõikide korteriomanike kaasamist kooskõlas olevaks eesmärgipärase, efektiivse ja lihtsa menetluse läbiviimise põhimõttega. PlanS § 125 lg 1 p 3 kohaselt on detailplaneering nõutav olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Näitena on nimetatud staadioni, golfiväljakut, laululava ja motoringirada. Vastustaja on asunud seisukohale, et rattapargi puhul on küll avalik huvi olemas, kuid see ei ole oluline. Lähtutud on eelkõige mastaapsuse ja ruumilise mõju kriteeriumitest. 1400 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga rajatise puhul ei ole ilmselgelt tegemist olulise avaliku huviga rajatisega. Kaebajad väidavad, et rattapark ei sobitu oma kujult, mõõtmetelt ning otstarbelt SuurJõekalda elamurajooni rahulikku ja väljakujunenud keskkonda. Sobivust hindab kohalik omavalitsus. Tiheasustusega linnaruumis tuleb elanikel võimalike muutustega arvestada. Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule oli planeeritud kergliikluse tee, mis tähendab seda, et kaebajad ei saanud arvestada sellega, et kinnistule midagi ei rajata. Õige ei ole kaebajate väide, et rattapark asub ehituskeeluvööndis. Üldplaneeringu kohaselt on ehituskeeld 30 m ulatuses ning asendiplaanilt nähtub, et rajatis selleni ei ulatu. Teatava müratasemega tuleb kaebajatel arvestada, kuid see peab jääma kehtestatud normide piiridesse. Haldusaktid ei ole selliste põhjendamispuudustega, mis tooksid kaasa nende tühistamise. 3(6)
5.LS palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.03.2017 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud väidete juurde. Kaebaja ja teised Suur-Jõekalda tn 4a elanikud olid teadlikud, et rattapark kavatsetakse rajada Kesklinna silla parkla lähedusse, Suur-Jõekalda tn 4a korterelamust paarisaja meetri kaugusele, mistõttu Suur-Jõekalda tn 4a elanikel ehitise asukoha osas vastuväited puudusid. Linnavalitsus avaldas seega erinevate meediakanalite kaudu rattapargi asukoha kohta väärinfot, võttes sellega kaebajalt ja teistelt Suur-Jõekalda tn 4a elanikelt õiguse seista oma huvide eest. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et kaebaja jaoks sai rattapargi tegelik asukoht teatavaks alles 16.04.2016. Linnavalitsuse poolt antud haldusaktis on märgitud, et rattapark on mitteolulise avaliku huviga rajatis, täiendavad kommentaarid kohtu poolt väidetud mastaapsuse ja ruumilise mõju kriteeriumitele haldusaktis puuduvad. Kohtumenetluses möönis vastustaja, et rattapargi näol on tegemist olulise avaliku huviga rajatisega, kuid oma asukoha ja mastaapsuse tõttu on see linnaruumi kujundamisel mitteoluline. Rattapark on olulise avaliku huviga rajatis PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses. Ehitusalune pind on kokku 1400 m2, pikkusega 71,1 meetrit ja laiusega 21,7 meetrit. Rattaparki on võimalik samaaegselt kasutada kümnetel huvilistel. Rattapargi idee autori sõnul on tegemist kogu Baltikumis unikaalse rattasõiduatraktsiooniga, mis on käesolevaks ajaks lisatud ülemaailmsesse BMX radade andmebaasi. Kuna rattapark asub rahulikus elurajoonis 28 korteriga korterelamust kõigest ca 20 m kaugusel, on elamu suhtes tegemist mastaapse rajatisega. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Linnavalitsus asus vastavaid kaalutlusi tuletama ja esitama alles asja kohtulikul menetlemisel, kuid ei teinud seda otsuse andmisel. Vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, ei ole vastustaja oma otsust sisustanud isegi põhimotiivide ulatuses. Seega pole vaieldav otsus materiaalõiguslikult kooskõlas PlanS-s ja HMS-s sätestatud õigusregulatsiooni põhimõtetega. Tulenevalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et 10.05.2016 otsusega nr 3-5/665 antud ehitusloa alusel rajatud rattapark ei ole materiaalses mõttes õiguspärane rajatis.
6.Pärnu Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus põhjendustest.
jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, lähtudes
alljärgnevatest
8.Halduskohus leidis õigesti, et detailplaneeringu koostamine ei olnud vajalik. PlanS § 125 lg 1 p 3 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringiraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Poolte vahel on vaidlus mõiste „oluline avalik huvi“ üle, täpsemalt selle üle, kas rattapark vastab sellele kriteeriumile. 4(6)
3-16-885 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi rattapark on rajatud avalikes huvides, ei ole PlanS § 125 lg 1 p 3 mõttes tegemist olulise avaliku huviga rajatisega. Isegi kui seal nt korraldatakse mingeid võistlusi, ei saa rattapargi asukohta (tänava ja jõe vahelisel suhteliselt kitsal alal) arvestades olla tegemist väga rahvarohke üritusega. Rattaparki ei saa mastaapseks pidada ei pindala (võrreldes nt golfiväljaku või staadioniga) ega selle külastatavuse (võrreldes nt laululavaga) või kaasneva müra intensiivsuse (nt motoringrada) mõttes. Mastaapseks ei muuda seda ainuüksi asjaolu, et see asub elurajooni juures. Rattapargi rajamise idee väljavalimine kaasava eelarve rahvahääletusel ei muuda seda objekti samuti olulise avaliku huviga rajatiseks.
9.EhS § 31 lg 3 kohaselt kaasab projekteerimistingimuste menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning annab lg 4 p 2 kohaselt võimaluse esitada arvamus projekteerimistingimuste eelnõu kohta isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada. Vastustaja on 07.04.2016 otsuses leidnud, et kedagi menetlusse kaasata pole vaja, sest rattapark asub tänava ja jõe vahel. Ringkonnakohus leiab, et EhS § 31 lg-s 3 sisalduva mõiste „piirnev kinnisasi“ nii kitsas tõlgendamine ei ole põhjendatud. Kui leida, et igasugune tee, mis on riigi, linna või mõne kolmanda isiku omandis, tähendab, et kummalgi pool seda teed asuvate kinnisasjade omanikud ei saa vastastikku projekteerimistingimuste menetluses osaleda, ei oleks see kooskõlas haldusmenetluse üldiste põhimõtetega. Kaebaja on puudutatud isikuks tema elukoha vahetusse lähedusse ehitatava suhtes. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja sai rattapargi rajamise küsimuses kaasa rääkida kaasava eelarve rahvahääletusel. Eelnimetatud menetlus ei asenda kohustust isikud vajadusel ära kuulata. Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebaja väitele, et rahvahääletuse ajal oli teada, et rattapark rajatakse Kesklinna silla juurde. Seega ei olnud kaebajal võimalik ka teoreetilist kuidagi avaldada oma vastumeelsust rattapargi ehitamise suhtes Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule. Pealegi selgitati rahvahääletuse tulemused häältearvu kaudu ning mingit eraldi huvide kaalumist vastustaja siis läbi ei viinud. Halduskohus on viitega HMS § 40 lg 3 p-le 6 leidnud, et arvamusi polnud vaja ära kuulata, sest eelduslikult oli ärakuulamist vajavate isikute arv suurem kui 50. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Viidatud norm annab haldusorganile õiguse kaaluda, kas menetlusosalistelt arvamust küsida või mitte. Vastustaja ei ole käesoleval juhul kaalumist läbi viinud ja kohus ei saa asuda haldusorgani asemele. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus ärakuulamine oli ilmselgelt ebavajalik või liigselt koormav.
10.Kuna vastustaja jättis kaebaja projekteerimistingimuste menetluses ära kuulamata, on 07.04.2016 otsus formaalselt õigusvastane. Eeltoodu ei tähenda aga, et 07.04.2016 otsus ning sellest tulenevalt ka 10.05.2016 otsus oleksid sisuliselt õigusvastased. Halduskohus on õigesti tuginenud HMS §-le 58, mille kohaselt ei too haldusakti tühistamist kaasa menetlus- ja vormivead, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist. Eeltoodu kehtib ka vaidlustatud otsuste põhjendamispuuduste suhtes. Kuigi 07.04.2016 otsuse põhjendus on napp, on see siiski kohtulikult kontrollitav. Vastustaja on kohtumenetluses oma positsiooni selgitanud ja see on kooskõlas haldusaktis sedastatuga. Kuigi vastustaja on olnud vastuoluline mõiste „oluline avalik huvi“ sisustamisel, on ilmne, et erisused on vaid terminiloogilised ning vastustaja on algusest peale olnud seisukohal, et rattapark ei ole selliseks olulise avaliku huviga rajatiseks, mille rajamine nõuab detailplaneeringu menetluse läbiviimist. Ringkonnakohus on eespool selle seisukohaga nõustunud. 5(6)
3-16-885
11.Kaebus jääb rahuldamata, sest hoolimata menetlus- ja vorminõuete rikkumisest ei nähtu, et rattapargi rajamine Suur-Jõekalda tn 1 kinnistule rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebajal ei ole tiheasustusalal elades õiguspärast ootust, et elukeskkond tema ümber üldse ei muutuks. Usutav on, et rattapargi tegevusega kaasneb teatav müra, mida varem ei olnud, kuid selleks, et rattapargi rajamist pidada õigusvastaseks, peab tekkiv müra olema suurem õigusnormidega ette nähtud piirnormidest. Seda pole kaebaja väitnud. Kaebaja püüab kohtulikult kaitsta rahulikku elukeskkonda. Arvestades rattapargi vähest mõju naaberkinnistutele, sellist subjektiivset õigust õigusnormidest ei tulene. Vabaajategeluste kohad (laste mänguväljakud, trikipargid jne) ei ole sellised, mille asukohavalikut peaks kohalik omavalitsus ülemääraselt põhjendama. Tegemist on linnaelu tavapärase osaga ning võimatu on leida kohta, kus lapsed ja noored saaksid oma vaba aega eesmärgipäraselt sisustada, kuid kus samaaegselt eluruume läheduses ei asu. Ka Kesklinna silla juures, kuhu rattaparki kavandati kaasava eelarve rahvahääletuse ajal, on läheduses elumajad. Pole alust arvata, et kaebaja õigus rahulikule elukeskkonnale väärib enam kaitset kui nende teiste elumajade elanike oma. Üldplaneeringus ei ole rattapargi rajamist ette nähtud ning see ei ole ka nõutav. Asjaolu, et üldplaneeringu kohaselt rajatakse jõe äärde kergliiklustee, ei välista rattapargi ehitust ega tekita kaebajal õiguspärast ootust, et lisaks kergliiklusteele jõe äärde muid rajatis ei tule. Rannapromenaadi rajamine on jätkuvalt aktuaalne.
12.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.