Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
Haldusasi
AS Ragn-Sells kaebus Tallinna linna tegevuse (Kesklinna piirkonnas nr 9 jäätmeveo teenuse osutamise korraldamine) õigusvastasuse tuvastamise, tegevuste keelamise ja riigihanke läbi viimiseks kohustamise nõuetes.
27. oktoober 2017, Tallinn 3-17-1158
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i Ragn-Sells kaebus ning
1.1.tuvastada, et Tallinna linna tegevus, mis seisnes Tallinna Jäätmekeskuse ja Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonna nr 9 jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle andmises AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ning Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmeseaduse §-s 67 nimetatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamisega viivitamises, oli õigusvastane;
1.2.kohustada Tallinna linna alustama Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul;
1.3.keelata Tallinna linnal korraldatud jäätmeveo raames Tallinna linna (sh Tallinna Jäätmekeskuse) ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste üle andmine jäätmete kogumise ja vedamisega vabaturul tegutsevale mistahes ettevõtjale, sh AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, samuti keelata jäätmevaldajate teavitamine korraldatud jäätmeveo lõppemisest selliselt, et vastavas teates on nimetatud ainult üks või mitu ettevõtjat, kellega on jäätmevaldajal õigus jäätmeveoleping sõlmida, ent pole nimetatud kõiki selliseid ettevõtjaid.
2.Mõista Tallinna linnalt AS-i Ragn-Sells kasuks välja menetluskulu 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27. novembril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on
-1-
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.Tallinna linnaga 6. juulil 2015 sõlmitud hankelepingu alusel tegeles Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmete kogumise ja veoga AS Ragn-Sells koos OÜ-ga Linna Jäätmekäitlus. Tegu oli jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 66 lg 11 alusel toimunud korraldatud jäätmeveoga, kus jäätmevedaja ainsaks kliendiks ja tasu maksjaks oli Tallinna linn, ja jäätmevaldajate üle pidas arvestust ning nendega arveldas Tallinna Jäätmekeskus, mis on Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus. Tallinna Jäätmekeskus oli sõlminud jäätmevaldajatega omakorda lepingud, mis reguleerisid jäätmete kogumise ja vedamise korraldust. AS Ragn-Sells ja OÜ Linna Jäätmekäitlus teatasid 10. märtsil 2017 eelnimetatud hankelepingu üles ütlemisest alates 25. maist 2017. Sellest kuupäevast lõppes kõnealuses jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmevedu.
2.28. aprilli 2017 väljaandes "Kesklinna Sõnumid" (tl. 23) ja 4. mail 2017 väljaandes „Pealinn“ (tl. 24) avaldatud artiklites kajastati vastavalt Kesklinna vanema Taavi Pukki ja abilinnapea Arvo Sarapuu öeldut, et seoses korraldatud jäätmeveo lõppemisega annab Tallinna Jäätmekeskus jäätmevaldajatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Viimase näol on tegemist äriühinguga, mille aktsiad kuuluvad Tallinna linnale. 18. mail 2017 saadeti Kesklinna jäätmeveopiirkonna nr 9 jäätmevaldajatele Tallinna Jäätmekeskuse ja AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus nimel teade (tl. 29), mis sisaldas muuhulgas järgmist teksti: „[...] Teavitame Teid, et alates 25. maist 2017 lõpeb Tallinna kesklinna piirkonnas korraldatud jäätmevedu. Siiski on jäätmeveoteenust võimalik ka edaspidi tellida samadel tingimustel. Alates 25. maist 2017 annab endine teenuse osutaja Tallinna Jäätmekeskus Tallinna linnale kuuluvale Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ASle (TJT) üle Kesklinna piirkonnas sõlmitud jäätmeveolepingud. See tähendab, et alates 25. maist 2017 võtab Teie ja Tallinna Jäätmekeskuse vahel sõlmitud jäätmeveolepingust jäätmevedajale tulenevad kohustused ja õigused üle Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS. Teenuse jätkumiseks samadel tingimustel palume Teil kindlasti TJT-le tellimust kinnitada. Selleks piisab käesolevale e-kirjale vastamisest [...] Tellimust on võimalik esitada ka telefoni teel. [...]"
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.AS Ragn-Sells esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis on menetlusse võetud taotlustega tuvastada Tallinna linna tegevuse õigusvastasus Tallinna kesklinna piirkonnas nr 9 jäätmeveo teenuse osutamise korraldamisel, keelata Tallinna linnal jäätmevaldajate mõjutamine, suunamine või kallutamine mõne kindla jäätmeveoteenuse osutaja kasuks ning kohustada -2-
Tallinna linna läbi viima riigihange Tallinna kesklinna piirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks.
4.Kaebaja hinnangul andis Tallinna linn oma tegevusega konkurentsiõiguse norme ja riigiabi eeskirju rikkudes AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (edaspidi AS TJT) lubamatu konkurentsieelise tegutsemiseks vabaturu tingimustes Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9. Kaebaja heidab Tallinna linnale ette varasema korraldatud jäätmeveo raames Tallinna Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle andmist AS-ile TJT ning leiab, et sellise tegevuse tulemusena sai AS TJT ligi 90% Kesklinna piirkonna klientidest, tegemata selleks selliseid pingutusi ja kulutusi, nagu oleks pidanud tegema mistahes muu jäätmeveoturul tegutsema hakkav uus ettevõtja. Kaebaja hinnangul mõjutas Tallinna linn Kesklinna piirkonna jäätmevaldajaid eelistama peale korraldatud jäätmeveo lõppemist AS-i TJT.
5.Kaebaja leiab samuti, et Tallinna linna tegevus, mis seisnes Tallinna Jäätmekeskusele teada olnud jäätmevaldajate lepinguliste andmete edastamises AS-ile TJT, on vastuolus isikuandmete kaitse nõuetega. Kaebaja toob välja ka selle, et kuigi vastustaja on väitnud, et kõik jäätmevaldajad, kellega sõlmitud lepingud Tallinna Jäätmekeskus AS-ile TJT üle andis, on selleks andnud oma nõustumuse, ei ole vastustaja seda väidet mitte millegagi tõendanud. Kaebaja hinnangul on vastustaja sisuliselt andnud vastavas piirkonnas jäätmeveoteenuse osutamise ASile TJT ilma JäätS § 67 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat riigihanget korraldamata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Tallinna linn taotleb AS-i Ragn-Sells kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja hinnangul ei mõjutanud kaebaja ja linna vahel 2015. aastal sõlmitud lepingu lõppemine linna ja jäätmevedajate vahel sõlmitud lepingute kehtivust. Vastustaja leiab, et peale kaebaja poolt linnaga sõlmitud lepingu lõppemist on linna ja jäätmevedajate vahelised lepingud käsitatavad tavaliste jäätmeveolepingutena, mille üle andmine oli võlaõigusseaduse § 179 kohaselt lubatav. Vastustaja rõhutab, et linna ja jäätmevaldajate vahelised lepingud ei ole kunagi olnud avalikõigusliku iseloomuga, vaid puhtalt eraõiguslikud lepingud, need ei kuulu riigihangete seaduse kohaldamisalasse ning linn ei ole nende lepingute kohaselt midagi tellinud ega soetanud. Vastustaja toob välja, et ka neis olukordades, kus korraldatud jäätmeveo raames oli leping sõlmitud jäätmevaldaja ja vedaja vahel, ei pidanud jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo lõppemisel sõlmima vedajaga uusi lepinguid, vaid vedaja jätkas teenuse osutamist. Vastustaja on seisukohal, et lepingute üle andmine AS-ile TJT ei kahjusta konkurentsi, kuna tegemist on 100% Tallinna linnale kuuluva äriühinguga.
7.Vastustaja peab asjakohatuks kaebaja viidet Euroopa Liidu konkurentsiõiguse normidele ning selgitab, et linn pole andnud AS-ile TJT mingisugust ainuõigust ja viimane konkureerib turul ausalt teiste ettevõtjatega. Mis puudutab kliendibaasi, siis selgitab vastustaja, et kõnealuses piirkonnas osutas enne 1.11.2015 korraldatud jäätmevedu kaebaja, mistõttu oli tal tegelikult klientide andmebaas olemas. Vastustaja hinnangul ei saa jäätmevaldajatega sõlmitud lepingute üle andmist käsitada ka riigiabi andmisena, sest ASi TJT ja jäätmevaldaja vaheliste suhete tekkimine sõltus jäätmevaldajatest, kes pidid teenuse tellimise kinnitama. Vastustaja hinnangul on kaebaja seisukoht, et AS TJT poleks ilma lepingute üle andmiseta kliente saanud, oletuslik. Vastustaja hinnangul pole sellel, et TJT-l on 90% klientidest, seotud sellega, et selle osanik on Tallinna linn, vaid vedaja vahetamata jätmine korraldatud jäätmeveo lõppemisel on tavapärane praktika, mis on tingitud jäätmevaldajate mugavusharjumustest. -3-
8.Vastustaja hinnangul ei saa 18. mai 2017 teavitust käsitada jäätmevaldajate mõjutamisena, vaid tegemist oli jäätmevaldajate informeerimisega korraldatud jäätmeveo lõppemisest. Vastustaja toob välja, et samasisulise teavituse ja omapoolse pakkumise saatis jäätmevaldajatele ka kaebaja. Vastustaja hinnangul ei saa vastustaja tugineda isikuandmete kaitse sätete rikkumisele, sest esiteks ei ole vastustaja töödelnud kaebaja isikuandmeid ja teiseks oli tal jäätmevaldajate nõusolek isikuandmete töötlemiseks olemas.
9.Seoses kaebuses esitatud kohustamisnõudega selgitab vastustaja, et JäätS § 67 ei sea tähtaega, millal tuleb riigihange läbi viia, ent sõltumata kaebaja nõudest kavatseb vastustaja selle korraldada lähiajal.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et AS-i RagnSells kaebus on kokkuvõttes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tallinna linna tegevus, mis seisnes Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 varasema korraldatud jäätmeveo raames Tallinna Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle andmises AS-ile TJT koosmõjus JäätS §-s 67 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamisega viivitamises, on õigusvastane. Kuivõrd Tallinna linna kõnealuse õigusvastase tegevuse pinnalt on piisavalt põhjust arvata, et linn võib asuda sarnasel õigusvastasel moel käituma ka teistes jäätmeveopiirkondades korraldatud jäätmeveo lõppemisel ning vastavate toimingute hilisem vaidlustamine ei ole kaebaja huvide seisukohast tõhus, tuleb rahuldada ka kaebuses esitatud keelamisnõue ja keelata linnal sarnasel moel lepingute üle andmine ja jäätmevaldajatele mittetäieliku ja ühe ettevõtja eelistamisele suunatud teabe andmine. Põhjendatud on ka kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamiseks kohustamise nõude rahuldamine, sest kuigi seadus ei sätesta kindlat tähtaega sellise menetluse korraldamiseks, tuleb seda teha mõistliku aja jooksul, mille Tallinna linn antud juhul on ületanud ning jätkuvat õigustust sellega viivitamiseks ei ole. Linnale tuleb siiski anda vajalik aeg selle menetluse ette valmistamiseks, milleks pean piisavaks ühte kuud.
11.Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 lõppes korraldatud jäätmevedu 25. mail 2017. See tähendab, et pärast nimetatud kuupäeva oli igal jäätmevaldajal õigus sõlmida vabaturu tingimustes jäätmete kogumise ja äraveo leping ükskõik millise selleks tegevusluba omava ettevõtjaga. Vaidlust ei ole ka selles, et varasem korraldatud jäätmevedu kõnealuses piirkonnas toimus selliselt, et riigihanke tulemusena Tallinna linnaga sõlmitud lepingu alusel tegeles jäätmete kogumise ja veoga kaebaja koos teise ühispakkujaga ning Tallinna Jäätmekeskus, mis on Tallinna linna asutus, oli sõlminud jäätmete kogumise ja veo korraldust reguleerivad lepingud jäätmevaldajatega. Vaidlust pole ka selles, et pärast korraldatud jäätmeveo lõppemist teenindab umbes 90% vastava piirkonna jäätmevaldajates AS TJT. Vaidlus taandub küsimusele, kas munitsipaalasutuse Tallinna Jäätmekeskus ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle andmine AS-ile TJT andis viimasele lubamatu konkurentsieelise vabaturu tingimustes tegutsemiseks ning kas Tallinna Jäätmekeskus võis sel moel need lepingud üle anda.
12.Leian, et Tallinna Jäätmekeskuse tegevus, mis seisnes jäätmevaldajatega sõlmitud lepingute üle andmises AS-ile TJT, oli lubamatu ning kujutas endast avaliku võimu kandja õigusvastast sekkumist konkurentsi vabaturul. Antud juhul kasutas Tallinna linn andmeid, mille ta oli saanud jäätmeveo korraldajana ja JäätS § 66 lõikes 11 kohalikule omavalitsusele pandud arvestuse pidamise ja arveldamise kohustuse kandjana, selleks, et anda korraldatud jäätmeveo lõppemisel -4-
ilmne konkurentsieelis ühele ettevõtjale, kelleks oli AS TJT. See, et AS-i TJT aktsiad kuuluvad Tallinna linnale, ei ole oluline, sest vabaturu tingimustes pidanuks see äriühing konkureerima turul täpselt samadel tingimustel, nagu mistahes teised tegevusloaga ettevõtjad, näiteks kaebaja. Kuivõrd AS-i TJT näol oli tegemist varem turul mitte tegutsenud ettevõtjaga, oleksid tema konkurentsitingimused pidanud olema samasugused nagu mistahes muul 2017. aasta mai lõpus turule tuleval ettevõtjal. Vastustaja ei saa oma tegevust kuidagi õigustada sellega, et soovis luua AS-ile TJT samaväärset positsiooni nagu oli oma varasema tegevuse käigus saanud kaebaja. Erinevus seisneb siinkohal selles, et kaebaja oli oma loomulikud turueelised (näiteks potentsiaalsete klientide andmed) saanud ausalt turul tegutsedes. Isegi kui ta sai need seoses sellega, et tegeles varasemalt korraldatud jäätmeveoga vastavas piirkonnas, siis sellise tegevuse õiguse oli ta saanud riigihankemenetluses ausalt konkureerides. Vastustaja, see tähendab konkreetsemalt Tallinna Jäätmekeskus, oli need andmed saanud tulenevalt oma avaliku võimu positsioonist: valiku kasutada selle piirkonna korraldatud jäätmeveo puhul JäätS § 66 lõikes 11 sätestatud skeemi tegi kohalik omavalitsus võimupositsioonilt ning pani seeläbi tegelikult jäätmevaldajad sundolukorda Tallinna Jäätmekeskusega nende lepingute sõlmimiseks. See tähendab seda, et kui AS Ragn-Sells pidi omal ajal klientide andmete saamiseks võitma riigihanke, siis Tallinna linn (mille asutuseks Tallinna Jäätmekeskus on) sai need andmed seetõttu, et ta ise nii otsustas.
13.Käesoleva vaidluse seisukohast ei ole tegelikult oluline, kuidas Tallinna Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajate vahelisi lepingulisi suhteid kvalifitseerida. Isegi kui möönda, et tegemist oli eraõiguslike lepingutega, ei olnud jäätmevaldajatel nende sõlmimisel mistahes lepinguvabadust ning nende lepingute teine pool, see tähendab Tallinna linn Tallinna Jäätmekeskuse kaudu, ei olnud selliste lepingute sõlmimise õigust saanud mingil moel konkurentsi tingimustes. Sellest lähtudes tuleb hinnata ka seda, kas või mida Tallinna linn nende lepingute ja nendes sisalduva teabega edasi teha võis. Leian, et JäätS § 66 lg 11 mõistes said Tallinna Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajate vahelised lepingud puudutada üksnes korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ja nendega arveldamist. Linn võis võtta nende lepingutega kohustuse korraldada vastavate jäätmevaldajate jäätmete kogumine ja vedu vastavalt korraldatud jäätmevedu reguleerivate normidele, ent need lepingud ei saa reguleerida teenuse osutamist vabaturul pärast korraldatud jäätmeveo lõppemist. Vastustaja seisukoht, et korraldatud jäätmeveo lõppemisel muutusid need lepingud automaatselt tavalisteks jäätmeveolepinguteks, ei ole õige. Isegi kui vastustaja oleks kohtumenetluses tõendanud, et kõik jäätmevaldajad, kellega sõlmitud lepingud Tallinna Jäätmekeskus AS-ile TJT üle andis, andsid selleks oma nõusoleku, ei saaks linna asutuse poolt lepingute üle andmist AS-ile TJT pidada õiguspäraseks, sest selliselt toimides asetas linn AS-i TJT igal juhul turul paremasse olukorda kui oli mistahes teine ettevõtja, sh. kaebaja.
14.Vastustaja leiab ekslikult, et puudub norm, mis lepingute sellist üle andmist keelaks. Vabal turul ühele ettevõtjale teiste ees konkurentsieelise andmine, näiteks seeläbi, et kohaliku omavalitsuse asutus annab üksnes sellele ettevõtjale teabe, mille ta sai avalikke ülesandeid täites või propageerib oma autoriteedile tuginedes valima isikuid konkreetse ettevõtja kasuks, on vastuolus kohalikule omavalitsusele põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 12, 14 ja 31 tulenevate kohustustega. PS § 31 ja § 9 lõike 2 koosmõjust tuleneb igaühele õigus tegeleda ettevõtlusega. See õigus hõlmab õigust tegutseda ausas konkurentsis ilma avaliku võimu poolsete põhjendamatute piirangute või avaliku võimu poolsete vaba konkurentsi moonutava tegevuseta. PS §-st 14 tuleneb kohalikule omavalitsusele õiguste ja vabaduste tagamise kohustus. PS §-st 12 tuleneb igaühe õigus sellele, et avalik võim, sealhulgas kohalik omavalitsus, kohtleks teda võrdselt temaga võrdses olukorras olevate teiste isikutega. Eeltoodud -5-
põhiseaduse normidest tuleneb kohalikule omavalitsusele kui avaliku võimu kandajale keeld teha toiminguid, mille mõjuks on seadusega kehtestatud piirangutest vabal turul teatud ettevõtjale konkurentsieeliste loomine.
15.Käesoleval juhul on ilmne, et AS TJT sai Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 vabaturu tingimustes tegutsemiseks konkurentsieelise tulenevalt sellest, et Tallinna Jäätmekeskus andis üle varasema korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajatega sõlmitud lepingud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS TJT turuosa suurus selles piirkonnas on umbes 90%. On usutav, et mistahes muul turule siseneval uuel ettevõtjal ei oleks olnud võimalik sedavõrd kiiresti sellist turuosa endale saada. Kaebaja ja vastustaja on mõlemad selgitanud, et korraldatud jäätmeveo lõppemisel on tavapärane, et kliendid jätkavad teenuse tellimist samalt isikult, kes vedas jäätmeid korraldatud jäätmeveo raames. Antud juhul tuleb aga tähele panna, et AS-il TJT ei olnud korraldatud jäätmeveos üldse mingit rolli ning tegelikult tegeles teenuse osutamisega kaebaja koos teise ühispakkujaga, mitte kohalik omavalitsus ise. Selles kontekstis ei saa AS-i TJT ligi 90%-list turuosa selgitada tavapärase praktikaga korraldatud jäätmeveo lõppemisel. Seega on usutav, et AS TJT sai oma turupositsiooni tulenevalt sellest, et Tallinna linn andis talle võimaluse astuda lepingulistesse suhetesse klientidega selliselt, et AS TJT ei pidanud ise ennast reklaamima, kliente otsima ja selleks kulutusi tegema.
16.Tallinna linna tegevus korraldatud jäätmeveo lõppemisest teavitamisel, mis väljendub näiteks linnajuhtide sõnu kajastavates ajaleheartiklites (tl. 23, 24), ent ka jäätmevaldajatele otse saadetud teates (tl. 29), oli üheselt suunatud sellele, et anda jäätmevaldajatele mõista, et nende jaoks kõige mugavamaks lahenduseks on see, kui edaspidi tegeleb jäätmete veoga AS TJT. Tõsi, eelnimetatud ajaleheartiklites oli küll kajastatud võimalust sõlmida leping mistahes pakkujaga, ent selles, milline lahendus oleks linna poolt vaadates eelistatuim ning kliendile kõige mugavam, ei saanud artiklite pinnalt tekkida mingisugust kahtlust. 18. mai 2017 teates ei viidata aga muude jäätmevedajatega lepingu sõlmimise võimalusele sootuks ning sisuliselt teavitatakse jäätmevaldajaid sellest, et edaspidi osutab teenuseid AS TJT. Eeltoodut tuleb minu hinnangul käsitada ühemõtteliselt kohaliku omavalitsuse poolt enda autoriteedile ja teatud avaliku võimu usaldusväärsusele tuginedes ühe turuosalise teenuste propageerimisena. Selline tegevus on vastuolus ülalnimetatud põhiseaduse sätetest tuleneva kohaliku omavalitsuse kohustusega kaitsta ettevõtlusvabadust ja vaba konkurentsi.
17.Asjakohatud on vastustaja selgitused, et samasuguseid meetmeid kasutas endale vabaturu olukorras klientide saamiseks ka kaebaja või et kaebajal olid samuti varasemast ajast olemas potentsiaalsete klientide andmed. Esiteks ei ole kaebajal seadusest tulenevalt kohustust kaitsta teiste ettevõtjate huve või keeldu oma tegevusega luua endale konkurentsieeliseid teiste ees. Selline kohustus ja keeld on aga PS §-dest 12 ja 14 tulenevalt kohalikul omavalitsusel. Teiseks ei ole vabaturul tasu eest jäätmevaldajatele jäätmeveoteenuse osutamine kohaliku omavalitsuse ülesanne ning liiati ei olnud linna tegevus suunatud mitte iseendale klientide hankimisele, vaid nende hankimisele AS-i TJT jaoks. See, et AS TJT kuulub Tallinna linnale, ei tohi talle põhimõtteliselt anda mistahes konkurentsieeliseid. Antud juhul ei oleks ilmselt mingisugust probleemi, kui klientide hankimisega samaväärselt nagu sellega tegeles kaebaja, oleks tegelenud AS TJT ise ja ilma linnaasutuse toe ja abita. AS TJT-l oleks olnud võimalik hankida potentsiaalsete klientide andmed samamoodi nagu seda oleks saanud teha mistahes muu Tallinna linnaga mitte seotud äriühing. Tal oleks olnud võimalik potentsiaalseid kliente teavitada oma turule tulekust, teha hinnapakkumisi ja ettepanekuid lepingu sõlmimiseks. Käesoleval juhul on aga probleemiks just see, et selmet AS TJT ise nii toiminud oleks, teavitas Tallinna Jäätmekeskus oma avalike ülesannete täitmise raames saadud teabele tuginedes -6-
jäätmevaldajaid sellest, et teenuseid hakkab osutama AS TJT, ilma et viimane oma klientide saamiseks üldse midagi tegema oleks pidanud. Eelviidatud 18. mai 2017 e-kirjas viidatud kontaktandmed (e-posti aaress [email protected] ja tel. 616 4000) on samuti Tallinna Jäätmekeskuse omad. Seega sisuliselt on linna asutus palunud kolmanda isikuga (AS TJT) lepingu sõlmimist kinnitada iseendale. Vaadeldava teatega jäetakse jäätmevaldajatele üheselt mulje, et jäätmeveoteenuse sisu jääb samaks, nagu seni korraldatud jäätmeveo ajal. Selline info on ilmselgelt eksitav, kuna AS-il TJT polnud korraldatud jäätmeveos mingit rolli. Teade on aga suunatud just sellele, et jäätmevaldajad astuksid lepingulistesse suhetesse AS-iga TJT. Linna lubamatu ja õigusvastane tegevus tuleneb juba pelgalt sellest, et linna asutus pakkus AS-ile TJT sellist abi ja tuge, mida ta ei pakkunud näiteks kaebajale. Tallinna Jäätmekeskus kohtles vabaturu tingimustes erinevaid turuosalisi ebavõrdselt, luues AS-ile TJT seeläbi teiste ees eelise ehk aitas AS-il TJT saada kliente moel, millisel teistel neid saada võimalik ei olnud.
18.Vastustaja leiab ekslikult, nagu tohtinuks linn AS-i TJT aidata põhjusel, et näiteks kaebajal oli varasemast korraldatud jäätmeveo raames toimuvast tegevusest tulenevalt klientide andmebaas olemas. Ettevõtjate võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi kaitse ei tähenda seda, et kohalik omavalitsus võiks turule tulevat uut ettevõtjat aidata selleks, et tal oleks varem tegutsenud ettevõtjatega lihtsam konkureerida. Kaebajal ei ole mistahes seadusest tulenevat keeldu kasutada vabaturu olukorras andmeid, mille ta ise sai korraldatud jäätmeveo raames sõlmitud hankelepingut täites. Selles mõttes pidigi kaebaja olema paremas positsioonis kui turul varem mitte tegutsenud AS TJT. Selle kaebaja potentsiaalse paremuse nullimine vastustaja tegevusega on avaliku võimu poolt vaba konkurentsi kahjustava iseloomuga.
19.Vastustaja ei saa kaebaja poolt ette heidetavat tegevust õigustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõikest 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse ülesandega. Kohalikul omavalitsusel on küll kohustus korraldada oma territooriumil heakorda ja jäätmehooldust, ent see ei õigusta vabaturu olukorras ühe jäätmeveoettevõtja eelistamist teiste ees. KOKS § 6 lõikes 1 sätestatud ülesannet peab kohalik omavalitsus täitma läbi JäätS alusel toimuva korraldatud jäätmeveo, mitte aga vabaturu olukorras oma osalusega äriühingule teistega võrreldes konkurentsieeliste andmise teel.
20.Leian, et kuivõrd eeltoodud põhjustel on Tallinna linna tegevus õigusvastane, ei ole vaja eraldi analüüsida selle tegevuse kokkusobivust Euroopa Liidu ühisturuga või selle võimalikku vastuolu Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade ja riigiabi sätetega. Märgin siiski, et kaebaja poolt viidatud ELTL art 106 ja 102 ning 107 kaitsevad liikmesriikide vahelist kaubandust, mille kahjustamisele kaebaja antud juhul tugineda ei saa, kuivõrd kaebaja näol ei ole tegemist teise liikmesriigi ettevõtjaga ning kaebajale AS-iga TJT võrreldes halvemate konkurentsitingimuste loomine ei kujuta endast liikmesriikide vahelise kaubavahetuse takistamist. ELTL eeltoodud sätete rikkumisele saaksid tugineda teiste liikmesriikide ettevõtjad, kes leiavad, et Tallinna linna meetmed takistavad neil oma teenuste osutamist võrreldes mõne või mitme Eesti ettevõtjaga.
21.Koosmõjus Tallinna Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajavate vaheliste lepingute AS-ile TJT üle andmisega on õigusvastane ka Tallinna linna viivitus JäätS § 67 lg 1 kohaselt kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega viivitamisel. Sellise menetluse korraldamise kohustus tuleneb kohalikule omavalitsusele JäätS § 66 lõikest 2 ja § 67 lõikest 1. On tõsi, et seadus ei täpsusta, kui kiiresti tuleb varasema korraldatud jäätmeveo lõppemisel uue kontsessioonilepingu sõlmimiseks menetlus korraldada. See ei tähenda aga seda, et kohalik omavalitsus võiks sellega põhjendamatult viivitada. Seaduses vastava tähtaja sätestamata jätmisel on kohalikul omavalitsusel kohustus teha seda mõistliku aja jooksul, see tähendab -7-
põhjendamatult viivitamata. Viivitamist ei saa õigustada kohaliku omavalitsuse teiste ülesannete täitmisega. Samuti pole kontsessioonilepingu sõlmimisega viivitamise seisukohast mingisugust tähtsust sellel, et Tallinna linn asus vahepeal jäätmeveoteenuse tellimiseks läbi viima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Selle hankemenetluse tunnistas vastustaja ise kehtetuks. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus menetlus korraldada ja kaebajal kui selles menetluses osalemisest huvitatud isikul on õigus menetluse korraldamist nõuda, sest seeläbi võib tal (parima pakkumise tegemise korral) tekkida õigus asuda osutama vastavas piirkonnas jäätmete kogumise ja äraveo teenuseid, mis on kabeaja tegevusalaks. Käesolevaks ajaks on vastustaja põhjendamatu viivitus ilmselge – varasema hankelepingu ülesütlemisest teatamisest on möödunud enam kui seitse kuud ja ülesütlemisega kaasnenud korraldatud jäätmeveo lõppemisest 5 kuud. Korraldatud jäätmeveo raames vedaja leidmise kogemus peab Tallinna linnal varasemast olemas olema, tegemist ei ole ka tehniliselt või õiguslikult sedavõrd keeruka hankemenetlusega, mille ette valmistamine oleks eriti aeganõudev. On usutav, et riigihangete seaduse kohaselt menetluse alustamine kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest on võimalik ning on ebausutav, et linn vajab objektiivselt sellest pikemat aega.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 45 lg 1 kohaselt on keelamiskaebuse rahuldamise eelduseks piisav põhjus arvata, et vastustaja annab õigusvastase ja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti või teeb õigusvastase toimingu ning kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Leian, et Tallinna linna tegevus korraldatud jäätmeveo lõppemisel Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 annab alust arvata, et linn võib olla põhimõtteliselt huvitatud sellest, et vabaturu tekkimisel ka muudes piirkondades saavutaks AS TJT parema turupositsiooni. Seega ei ole välistatud, et linn kordab sama tegevust ka muudes piirkondades. Nõustun, et sellise tegevuse kordamisel on kaebaja võimalused oma huve linna tegevuse hilisema vaidlustamisega kaitsta pigem vähesed. On usutav, et kliendid, kellele üks teenuse osutaja (näiteks AS TJT) on vabaturu olukorras juba asunud teenuseid osutama, ei ole eriti motiveeritud teenuse osutajat muutma, kui sellega ei kaasne mingisugust ilmset eelist. Seega on usutav, et vaidlustades linna tegevust, mis seisneb ühele turuosalisele lubamatu konkurentsieelise andmises, ei ole kaebajal võimalik tulevikus saavutada tegelikult sellist olukorda, milles ta oleks olnud, kui vastavat õigusvastast tegevust poleks aset leidnud. Ainsaks võimaluseks oma huvide kaitsel jääb ilmselt kahju hüvitamise nõude esitamine. Samas on ilmne, et kahju suuruse tõendamine sellisel puhul osutuks väga keerukaks kuna juba seda, kui palju kliente oleks kaebaja linna õigusvastase tegevuse puudumisel endale saanud, on keeruline tõendada. Seetõttu on keelamisnõue antud juhul asjakohane. Kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv keeld ei saa aga olla sedavõrd üldsõnaline nagu kaebaja kaebusega taotlenud on. Keeld peab olema selline, et sellest kinni pidamist on võimalik üheselt kontrollida. Võimatu oleks kohtuotsuse täitmise kontrolli menetluses hinnata üheselt seda, kas mingisugune tegevus on käsitatav klientide mõjutamise, kallutamise vms-na. Seetõttu pean võimalikuks keelata Tallinna linnal ja tema asutustel korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajatega sõlmitud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üle andmine mistahes vabaturul tegutsevale kolmandale isikule, samuti jäätmevaldajate teavitamise korraldatud jäätmeveo lõppemisest selliselt, et vastavas teates on nimetatud üks või mitu ettevõtjat, kellega jäätmevaldajal on võimalik leping sõlmida, ent pole nimetatud kõiki vastavat vastavas jäätmeveopiirkonnas jäätmete kogumise ja veo teenuse osutamiseks vajalikke lubasid omavate ettevõtjate nimesid. Seega 18. mai 2017 teatele sarnanevates teadetes võib linn jätta võimalikud vedajad üldse nimetamata või nimetada need kõik, ent ei tohi seda teha valikuliselt.
-8-
23.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on taotlenud vastustajalt kokku 13 727,42 + 520 = 14 247,42 euro suuruse menetluskulu välja mõistmist. Taotluse kohaselt koosnevad kulud 75 euro suurusest riigilõivust, 2 euro suurusest kulust registripäringutele ning õigusabikulust, mis esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt vastab kokku 109 advokaadi töötunnile. Põhjendatud riigilõivukulu on 15 eurot, sest ülejäänud riigilõiv seondub esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebustega, mis jäeti rahuldamata. Õigusteenuse arvete (tl. 124, 125, 132) spetsifikatsioonide kohaselt on õigusabikulu umbes 61 tunni ulatuses seotud samuti puhtalt esialgse õiguskaitse küsimuses vastustaja seisukoha läbitöötamise või määruskaebusmenetlustega. Kuivõrd kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jäi rahuldamata, samuti jäid rahuldamata määruskaebused, ei saa sellega seotud menetluskulu pidada põhjendatuks. Samuti tuleb tähele panna, et algne kaebus, mille koostamisele kulus kokku 34 advokaadi töötundi, hõlmas ka rahuldamata jäänud esialgse õiguskaitse taotluse koostamist ning kaebuse koostamist nende nõuete osas, mis kuulusid tagastamisele. Ka eelnimetatud toimingutega seotud kulusid ei saa põhjendatuks lugeda. Kaebuse mahtu ning menetlusse võetud ja tagastatud nõuete vahekorda arvestades saab kaebuse koostamisega seotud kulu lugeda põhjendatuks umbes pooles ulatuses. Lisaks kaebuse koostamisele ja määruskaebusmenetlustega seotud kuludele koosnevad kaebaja kulud edasise menetlusliku positsiooni analüüsimisest, kohtuistungi ette valmistamisest ja kohtuistungil osalemisest kokku 13 tunni ulatuses, seejuures kohtuistungil osalemine ja sellele järgnev kliendi teavitamine 4 tunni ulatuses. Leian, et kohtuistungiga seoses on põhjendatud istungi kestusele vastava ajakulu (1,5 tundi) ulatuses kulude väljamõistmine. Kahe advokaadist esindaja osalemine istungil ei kergita põhjendatud kulude suurust. Kaebuse mahtu ja keerukust silmas pidades on põhjendamatult suur ka kohtuistungiks ette valmistamine 6 tunni ulatuses, mida pean otstarbekaks umbes poole võrra vähendada. Seega tuleb kokku vastusajalt kaebaja kasuks välja mõista 3200 eurot, mis vastab umbes 24,5 tunnile advokaadi tööle ja hõlmab 15 euro suurust põhjendatud riigilõivukulu. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik
-9-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.