RAGN-SELLS AS kaebus seoses Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr
ja Nõmme jäätmeveopiirkonnas nr 2 sõlmitud hankelepingutega
Menetlusosalised
Kaebaja – RAGN-SELLS AS, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kaidi Reiljan-Sihvart ja Rauno Ligi Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Kivijärv ja Kristjan Mark Kolmandad isikud – Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autobussipark Kaasatud haldusorgan – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindaja Anastassia Amel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.11.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
20.02.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Täiendada Tallinna Halduskohtu 23.11.2017 otsuse nr 3-17-1410 resolutsiooni punkti 1.3 ning lisada sinna lause: „Vabaturu olukord rakendub hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.“
3.Muus osas jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-1410 muutmata.
4.Mõista Tallinna linnalt RAGN-SELLS AS kasuks välja menetluskulu 2160 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-17-1410 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Keskkonnaamet avaldas 14.08.2014 hanketeated Nõmmel ja Lasnamäel jäätmete kogumiseks ja veoks teenuste kontsessiooni andmiseks. Lasnamäe veopiirkonnas nr 10 ja Nõmme veopiirkonnas nr 2 tunnistas Tallinna linn edukaks ning sõlmis 2016. a novembris ja detsembris töövõtulepingud (hankelepingud) ühispakkujatega Baltic Waste Management OÜ (BWM) ja OÜ Tapa Autobussipark. Tallinna linn andis 22.11.2016 eelnimetatud hankelepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle Tallinna Jäätmekeskusele. Ühispakkujad esitasid 15.04.2017 Tallinna Jäätmekeskusele taotluse lubada kooskõlas töövõtulepingute p-dega 6.31 kasutada alltöövõtjana AS-i TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS (TJT). Tallinna Jäätmekeskus rahuldas taotluse 19.04.2017 ning alates 2017. a maist on vaidlusalustes jäätmeveopiirkondades olmejäätmete vedajaks TJT.
2.RAGN-SELLS AS esitas 05.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: tuvastada hankelepingute tühisus või alternatiivselt need tühistada; tuvastada Tallinna linna tegevuse õigusvastasus jäätmeveo teenuse osutamise korraldamisel; tuvastada, et uue riigihanke korraldamiseni ja sellel edukaks tunnistatud pakkuja poolt korraldatud jäätmeveoteenuse osutamise alustamiseni on jäätmeveopiirkondades vabaturu olukord; kohustada Tallinna linna läbi viima riigihangete seaduse (RHS) nõuetele vastav teenuste kontsessioon; keelata Tallinna linnal jäätmevaldajate mõjutamine, suunamine või mistahes muu kallutamine mõne kindla jäätmeveoteenuse osutaja kasuks; keelata Tallinna linnal jäätmevaldajatega sõlmitud jäätmeveolepingute üle andmine kolmandatele isikutele. Tallinna linn, andes korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise üle TJT-le seaduses ette nähtud riigihanke menetlust korraldamata, on rikkunud jäätmeseaduse (JäätS) ja RHS nõudeid. Antud juhul on BWM faktiliselt asendatud TJT-ga, kuid riigihanget ei korraldatud. Linn hoiab üksnes fiktiivselt lepingut BWM-ga kehtivana. TJT-l puudub korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise luba. Tallinna linn on loonud TJT-le eelise, võimaldades tal pakkuda jäätmeveoteenust riigihanke korraldamiseta ja jäätmeloata. See loob ebavõrdse konkurentsi. Linna tegevus on käsitatav keelatud riigiabina. Lisaks on linna tegevus vastuolus isikuandmete kaitse seadusega (IKS), sest TJT-le on kättesaadavaks tehtud klientide andmed. Hankelepingu muutmine ei ole lubatud, kui selle muudatuse sisuks on tegelikult uus hankeleping. Väär on linna seisukoht, et hankelepingute p 6.31 võimaldas alltöövõttu. 2(10)
3-17-1410
3.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Kui kohus peaks tuvastama, et alltöövõtja kasutamine ei ole lubatud, ei saa see kaasa tuua hankelepingute tühisust, sest BWM-l on jätkuvalt õigus ja kohustus hankelepinguid täita. Linn ei ole hankelepingute täitmist TJT-le üle andnud. TJT valiti alltöövõtjaks BWM poolt. Alltöövõtu kasutamine ei ole samastatav lepingu üleandmisega. JäätS ei välista alltöövõtu kasutamist. Lepingu täitmise eest vastutab jätkuvalt BWM. Jäätmeluba saabki olla vaid BWM-l. Linn ei ole andnud keelatud riigiabi ega rikkunud konkurentsi. Samuti pole toimunud isikuandmete kaitse nõuete rikkumist, sest juurdepääs isikuandmetele on üksnes Tallinna Jäätmekeskusel.
4.Keskkonnainspektsiooni hinnangul võimaldab JäätS osutada TJT-l korraldatud jäätmeveo teenust BWM-le väljastatud jäätmeloa alusel. TJT-le kui alltöövõtjale laieneb BWM-le antud jäätmeluba. JäätS-st ei tulene piirangut alltöövõtu kasutamisele.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.11.2017 otsusega kaebuse ning tuvastas Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 ja Nõmme jäätmeveopiirkonnas nr 2 Tallinna linna ja ühispakkujate vahel sõlmitud hankelepingute nr 1-6.1/206 ja 1-6.1/251 tühisuse (p 1.1); tuvastas Tallinna linna tegevuse õigusvastasuse Lasnamäe jäätmeveopiirkonna nr 10 ja Nõmme jäätmeveopiirkonna nr 2 jäätmeveo teenuse osutamise korraldamisel (p 1.2); tuvastas, et kuni uue riigihanke korraldamiseni ja sellel edukaks tunnistatud pakkuja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alustamiseni on Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 ja Nõmme jäätmeveopiirkonnas nr 2 vabaturu olukord (p 1.3); kohustas Tallinna linna alustama korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja leidmiseks kontsessioonlepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul (p 1.4); keelas Tallinna linnal korraldatud jäätmeveo raames Tallinna linna (sh Tallinna Jäätmekeskuse) ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste üle andmise jäätmete kogumise ja vedamise vabaturul tegutsevale mistahes ettevõtjale, sh AS-le Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, samuti keelas jäätmevaldajate teavitamise korraldatud jäätmeveo lõppemisest selliselt, et vastavas teates on nimetatud ainult üks või mitu ettevõtjat, kellega on jäätmevaldajal õigus jäätmeveoleping sõlmida, ent pole nimetatud kõiki selliseid ettevõtjaid (p 1.5). Vastustaja poolt hankelepingute täitmiseks alltöövõtja lubamine oli näilik ning tegelikult oli tegemist hankelepingu muutmisega ja senise pakkuja asendamisega TJT-ga. Vaatamata sellele, et ühispakkujad ei esitanud hankelepingute p-st 6.33 tulenevat garantiikirja ega deponeerinud nõutud summat ka Tallinna Linnakantselei arvele, ei öelnud linn hankelepinguid üles ega nõudnud leppetrahvi. Nõmme jäätmeveoteenuse puhul on garantiikiri antud 06.06.2017, s.o enam kui pool aastat pärast hankelepingu sõlmimist. Garantiikirja kohaselt on Swedbank AS teadlik, et TJT on sõlminud Tallinna Keskkonnaametiga lepingu. Selline garantiikiri ja selle aktsepteerimine Tallinna linna poolt näitab, et hankelepingu pool on asendatud TJT-ga. Lasnamäe jäätmeveopiirkonna osas esitas linn väljavõtte selle kohta, BWM poolt deponeeriti hankelepingu tagatisena Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse kontole 30 000 eurot. Tegemist ei ole pangakonto väljavõttega, vaid raamatupidamisliku kandedokumendiga, mis ei võimalda kontrollida, kas raha on endiselt vastustaja kontol. Väljavõttest nähtub, et raha deponeerimine on toimunud 30.12.2016. Samas sõlmiti hankeleping juba 11.11.2016. Väljavõttest ei nähtu, et raha oleks kasutatud lepingu täitmise tagamiseks. Jääb arusaamatuks, miks ei küsinud linn hankelepingu täitmise tagamiseks leppetrahvi.
3(10)
3-17-1410 Kuna hanked olid läbi viidud enne 07.01.2015, kui muutus kehtetuks JäätS § 66 lg 11, mis võimaldas linnal võtta jäätmevaldajatelt vahendustasu, oli linna eesmärgiks ilmselgelt see, et vastav teenustasu neile säiliks. Vastustaja asus ise otsima võimalusi jäätmeveo lepingute kehtima jäämiseks ning selle lahenduseks oli näidata ühispakkujate allhankijana TJT-d. Seda, et just vastustaja huvi oli hankelepingud jõusse jätta ning alltöövõtjad leida, kinnitavad kaebaja poolt esitatud ajaleheartiklid, kus Tallinna linna esindajad algselt teatasid, et BWM saadeti minema ja prügiveo võttis üle TJT, kuid hiljem asus TJT esindaja seda parandama, väites, et TJT osutab BWM-le allhanget. Lepingupoole vahetumist kinnitab ka asjaolu, et vastustaja tasub hankelepingutest tuleneva tasu otse TJT-le. Väidetavate alltöövõtulepingute p-des 5, 8, 14 ja 15 on TJT ja ühispakkujad kokku leppinud, et TJT tasu on täpselt sama, mis ühispakkujate ja vastustaja vahelises hankelepingus, samuti peab TJT esitama garantiikirja vastustajale otse (ilma ühispakkujaid teavitamata), sama on vastutuskindlustuse lepinguga ning TJT-le tagatakse kasutajaõigused prugi.ee ühispakkujale nähtavas vaates. Tallinna linn on otsustanud hankelepingute alusel makstavat teenustasu muuta TJT teavituse alusel. Vastutuskindlustuse sertifikaat on väljastatud BWM-le, kuid selle kehtivus lõppes 31.10.2017. Uut sertifikaati kohtule ei edastatud. Hankelepingu p 6.31 järgi on töövõtjal lubatud vahetada tema poolt tellijale kirjalikult teavitatud lepingu täitmisel kasutatavaid alltöövõtjaid üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Samas hankedokumendid alltöövõtja kasutamise võimalust ette ei näe. Hanketeate p-s III.2.3) on nõue, et pakkuja omandis peavad olema riigihanke objektiks olevate tööde teostamiseks vajalikud tehniliselt korras jäätmeveokid või pakkujal peab olema sõlmitud eelleping vastavate veokite kasutusõiguse omandamiseks. Eeltoodust saab järeldada, et alltöövõtja kasutamine ei olnud võimalik. Riigihangete aruannete p-s V.1.5) on toodud, et hankelepinguga allhankeid tõenäoliselt ei kaasne. Eeltoodust saab järeldada, et hankelepingusse on p 6.31 sattunud juhuslikult. Hankelepinguid pidid ühispakkujad täitma iseseisvalt. Allhankijate kasutamine ei ole hankelepingute täitmisel keelatud, kuid see tuleb hanketingimustes arusaadavalt sõnastada. Vastav võimalus oleks pidanud nähtuma hanketeatest, et tagada riigihanke läbipaistvus (RHS § 3 p 2). Kui pakkujad oleksid teadnud võimalusest kasutada allhankijaid, võimaldanuks see tõenäoliselt osaleda hankel ka neil isikuil, kellel endal vajalikud tehnilised vahendid puudusid. Pakkuja asendamise puhul on antud juhul tegemist olulise hankelepingu muutmisega, mis pidanuks kaasa tooma uue riigihanke tegemise. Vastustaja tegevus on vastuolus RHS § 69 lg-tega 3 ja 4. Antud juhul toob selline rikkumine kaasa hankelepingute tühisuse. Vastustaja on andnud jäätmeveo ainuõiguse TJT-le nõutavat menetlust läbi viimata. Järgitud ei ole RHS §-s 3 ning ELTL asutamislepingu art-tes 43 ja 49 sätestatut. Selline olukord ei saa jääda kehtima. Teenust ei saa jääda osutama TJT, kes on selle õiguse saanud nii Euroopa Liidu õiguse kui RHS-s toodu eiramise tulemusega. Lisaks omandaks TJT ja BWM kogemuse, mis võimaldab neil osaleda ka teistel hangetel. See kahjustab konkurentsi jäätmeturul. Tallinna linn ei saa konkurentsi moonutust põhjendada sellega, et ta jääks ilma tasudest ja vabaturg ei pruugi tagada tarbijale soodsaimat jäätmeveoteenust. Hankelepingud on tühised. Kuni uue riigihanke korraldamiseni ja sellel edukaks tunnistatud pakkuja poolt korraldatud jäätmeveoteenuse osutamise alustamiseni on jäätmeveopiirkondades vabaturu olukord. JäätS ei täpsusta, kui kiiresti tuleb varasema korraldatud jäätmeveo lõppemisel uue kontsessioonilepingu sõlmimiseks menetlus korraldada. Tallinna linnal tuleb seda teha mõistliku aja jooksul ja põhjendamatult viivitamata. Mõistlik aeg menetluse alustamiseks on üks kuu kohtuotsuse jõustumisest. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ja on põhjust arvata, et õigusi ei saa 4(10)
3-17-1410 hilisemalt tõhusamalt kaitsta. Tallinna Halduskohus on 27.10.2017 otsuse nr 3-17-1158 p-s 22 põhjendatult leidnud, et linna huvi võib olla suunatud sellele, et TJT saavutab vabaturu olukorras parema turupositsiooni. Kaebajal ei pruugi olla võimalik tulevikus saavutada sellist olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui linna õigusvastast tegevust poleks aset leidnud. Seega tuleb linnal keelata igasugune tegevus, mis on suunatud tarbija mõjutamisele.
6.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.11.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta RAGN-SELLS AS kaebus rahuldamata. Linna poolt 19.04.2017 BWM-le antud nõusolekuid alltöövõtja kasutamise lubamise kohta ei saa käsitada hankelepingute muutmisena või muutmiseks nõusoleku andmisena. Asjaolust, et vastustaja ei ole vaatamata lepingu rikkumistele ühispakkujatega sõlmitud hankelepinguid üles öelnud, ei saa teha järeldust, et alltöövõtja kasutamine muudab hankelepingud tühiseks. Swedbank AS garantiikirja p 1 sõnastus on ekslik ning sellel ei saa olla õiguslikku tähendust lepinguliste suhete kvalifitseerimisel. Vastustaja jaoks ei ole oluline, kas summa on deponeerinud või garantiikirja esitanud ühispakkujad, üks ühispakkujatest või nende alltöövõtja. Hankelepingute tühisust ei saa kaasa tuua ka see, et garantiikiri esitati hilinemisega ning et vastustaja ei nõudnud ühispakkujatelt leppetrahve. Selline seisukoht ei ole muu hulgas kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) loogikaga. Õiguskaitsevahendite mittekasutamine ja leppetrahvi mittenõudmine ei ole seotud vaidluse põhiküsimusega, s.o kas alltöövõtu kasutamine oli lubatud. Asjakohatu on halduskohtu järeldus, et vastustaja võttis endale riski, et miski ei taga lepingute nõuetekohast täitmist. Vastustaja ei ole ühispakkujatele andnud nõusolekut lepingu rikkumiseks. Vastustaja esitas 17.04.2017 ühispakkujatele meeldetuletava nõude garantiikirja esitamiseks või raha deponeerimiseks, kuid vastust sellele kirjale ei saanud. Alusetu on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei nõudnudki ühispakkujatelt garantiikirja või raha deponeerimist. Järeldus, et vastustaja seadis end olukorda, kus oli vajalik kiiresti leida uus ja sobiv lepingupartner, põhineb kohtu subjektiivsel hinnangul. Tõendid seda ei kinnita. Vastustaja eesmärk oli eelistada lahendusi, mis võimaldaksid jätkata korraldatud jäätmeveo toimimist ja hankelepingu täitmist. Seetõttu oli vastustaja alltöövõtja kasutamisega nõus. Halduskohus pidas ebausutavaks, et BMW leidis endale sobiva allhankija ise. Kohtu järeldus ei põhine kogutud tõenditel. TJT teadis juba ajakirjanduse kaudu, et BWM võib olla koostööst huvitatud ja keeruline ei saanud olla BWM-le koostööks ettepaneku tegemine. Vastustaja oleks nõusoleku alltöövõtja kasutamiseks andnud ka siis, kui tegemist poleks olnud TJT-ga. BWM deponeeris 30.12.2016 Lasnamäe hankega seoses Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arveldusarvele 30 000 eurot. See summa on käesoleva ajani alles. Summa deponeeriti hilinemisega, kuid tegemist ei ole olulise rikkumisega, sest teenuse osutamine algas alles 01.02.2017. Ei ole mõistetav, kuidas jõudis halduskohus seisukohale, et vastustaja eesmärk alltöövõtja kasutamisel nõusoleku andmisel oli tagada, et Tallinna linnale laekuks jäätmevaldajatelt võetav vahendustasu. Vastustaja ei korja jäätmevaldajate käest vahendustasu, vaid vastustaja osutab teatud osas korraldatud jäätmeveo teenust ise, pidades jäätmevaldajate registrit ja arvestust jäätmevaldajate üle. Kliendihaldusteenuse osutamisega kaasnevad vastustajale kulud, mis kaetakse jäätmevaldajatelt laekunud teenustasude arvelt. 5(10)
3-17-1410 Tallinna linna esindajate meediale avaldatud seisukohtadel puudub õiguslik tähendus, mistõttu on halduskohus asjatult nendele tuginenud. Meedias öeldi, et BWM saadeti minema, kuid see ei tähenda, et seda tehti juriidiliselt. Vastustaja ei soovinud BWM-i asendada TJT-ga. Hankeleping ei saa olla tühine põhjusel, et tasu teenuse eest kantakse igakuiselt TJT arvele. Vastustaja, ühispakkujad ja TJT on iga kuu sõlminud vastava kirjaliku kokkuleppe hankelepingu alusel tasumisele kuuluva summa kandamiseks TJT kontole. Halduskohus järeldas vääralt, et ühispakkujad ise üldse mingit teenust ei osuta. Ühispakkujad on võitnud riigihanked ja leidnud viisi, kuidas osutada vastustajale nõuetekohast teenust. Asjaolu, et ühispakkujad ise lepingu täitmise eest raha ei teeni, ei tähenda lepingute tühisust. Kohtu vastupidine tõlgendus rikub ettevõtlusvabadust ja lepinguvabadust. Ühispakkujate hinnatõusu taotluste osaline rahuldamine ja nende hilisem kehtetuks tunnistamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et töövõtja ei saa oma kulude kasvamist põhjendada sellega, et peab alltöövõtjale rohkem maksma. Veokijuhid on TJT palgal. Pakkumused esitati 2014. ja 2015. aastal, kuid teenuse osutamine algas alles 2017. aastal. Statistikaameti andmed kinnitavad, et vastavas valdkonnas on tööjõukulude osas toimunud hinnakasv. Hankelepingu p 5.19 näeb ette võimaluse lepingus kokkulepitud tasu muutmiseks. Hankelepingute kehtivus või tühisus ei sõltu BWM tahtest lepinguid täita. Asjaolu, et teenust osutab TJT, on faktiväide ja selle üle vaidlust ei ole. TJT esitas seetõttu ka vastutuskindlustuse poliisi perioodi 01.05.2017-30.04.2018 osas. Kuigi ühispakkujad hankelepingute alusel tulu ei teeni, pole tõendatud, et neil on huvi hankelepingud üles öelda. Halduskohus leidis ebaõigesti, et hanke tingimused ei luba alltöövõtjat kasutada. Hankelepingu p 6.31 räägib tõesti alltöövõtjate vahetamisest, mis justkui eeldaks, et ühispakkujad pidid olema pakkumuses alltöövõtjat nimetanud. Samas viitab p 6.31 sõnastus, et selle eesmärk on lubada hankelepingu täitmisel kasutada alltöövõtjaid juhul, kui nende kasutamine on vastustajaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud. Hankelepingu projekt on osa hankedokumentidest ja see oli kõigile pakkujatele kättesaadav. Õige pole kohtu seisukoht, et alltöövõtja kasutamise lubamiseks oleks vastustaja pidanud teisiti sõnastama hanketeate p-s III.2.3) sätestatud kvalifitseerimise tingimused. RHS § 41 (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioonis) järgi on vastustajal õigus ja kohustus seada kvalifitseerimise tingimusi üksnes pakkujatele. Kui TJT osutab oma veokitega teenust BWM-ga sõlmitud töövõtulepingu täitmise raames, võibki asuda seisukohale, et TJT jäätmeveokid on BWM-i kasutuses. Määrava tähtsusega ei ole see, kes maksab veokijuhtidele palka. Samuti ei saa alltöövõtjate kasutamise keeldu tuletada riigihanke aruande p-st V.1.5), sest pakkumuses ei märkinud ühispakkujad alltöövõtja kasutamist. Seega ei saanud vastustaja sellele aruandes viidata. Punkt 6.31 ei sattunud hankelepingusse juhuslikult. Ka siis, kui alltöövõtja kasutamist pidada lubamatuks, ei saa see asjaolu muuta tühiseks kogu hankelepingut. Õigusvastane oleks üksnes alltöövõtja kasutamine. Ühispakkujatel on jätkuvalt õigus ja kohustus hankelepinguid täita. Kui lepingud on tühised, peaks need jätma jõusse ajaks, mille jooksul on vastustajal võimalik Tallinna Jäätmekeskuse tegevus ümber korraldada ja lõpetada vaidlusalustes veopiirkondades korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine. Vajalikuks võib osutuda nt töötajate koondamine. Töötajate lepinguid ei saa päevapealt üles öelda. Kohus peab oma äranägemisel määrama mõistliku aja, mille jooksul lepingud veel kehtivad.
6(10)
3-17-1410
7.RAGN-SELLS AS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, tuues täiendavalt välja järgmist. Vastustaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et TJT võimekust jäätmeid vedada tõendas muu hulgas jäätmeluba. TJT-le oli jäätmeluba väljastatud alles 04.05.2017. Seega ei saanud vastustaja 19.04.2017, mil ta andis nõusoleku alltöövõtu kasutamiseks, olla veendunud TJT majanduslikus, tehnilises jms suutlikkuses. TJT-le väljastatud jäätmeluba välistab teenuse osutamise korraldatud jäätmeveo raames, sest sellest tuleneb sõnaselgelt, et loa alusel ei ole lubatud koguda ja vedada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliike. Vastustaja tõi 19.04.2017 nõusolekus TJT kaasamise põhjendusena välja ka vajaduse tagada jäätmete järjepidev ja graafikujärgne äravedu. Vaidlust pole ent selles, et TJT hakkas jäätmeid vedama alles 18.05.2017, sest tal puudus varem vastav võimekus. Linna tegevuse eesmärgiks oli mängida jäätmeveo teenuse osutamine TJT kätte ja senikaua, kuni TJT-l tekib vastav võimekus, hoida lepingud ühispakkujatega kehtivad, sõltumata sellest, et nad rikkusid järjepidevalt hankelepinguid ega saanud teenuse osutamisega hakkama. TJT näol on tegemist 100% linna omanduses oleva ettevõttega. Ühispakkujatel huvi lepingute osas ei ole, vaid huvitatud pooleks on linn. Vastustaja tunnistas apellatsioonkaebuses ka ise, et hankelepingu tegelikuks täitjaks on TJT. TJT-l on sõlmitud vastutuskindlustusleping ning linn muutis lepingute hinda TJT teavituse alusel. Käitluskohtade vahetus on käinud TJT huvides. Põhjendamatu on vastustaja taotlus hankelepingute kehtima jäämiseks. Vastavat taotlust halduskohtus ei esitatud. Taotlust ei saa põhjendada vastustaja enda töö ümberkorraldamise väidetavate raskustega. Vastustaja ise on õigusvastase olukorra loonud. Vastustaja enda kontrolli all on see, et nii jäätmevaldajad kui turuosalised jõuaksid tekkinud olukorrale reageerida. Nt on vastustajal võimalus kohtuotsust mitte vaidlustada ning teha vajalikud toiminud otsuse jõustumistähtaja jooksul. Vabaturg peaks tekkima maksimaalselt 8-ndal päeval pärast otsuse jõustumist.
8.Keskkonnainspektsioon leiab oma seisukohas, et vaidlustatud piirkondades on jäätmeload väljastatud BWM-le ning ühelegi teisele ettevõttele ei ole võimalik nendes piirkondades korraldatud jäätmeveoks luba väljastada. Selleks, et kasutada alltöövõttu, oleks pidanud seda selgelt väljendama hanketeates (RHS § 31 lg 2 p 9). Alltöövõtja kasutamisel peab jäätmevaldaja ja teiste osapoolte jaoks olema üheselt mõistetav, et teenuse pakkuja on BWM, mitte TJT. Tallinna linna apellatsioonkaebus ei ole alltöövõtu osas põhjendatud.
9.Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autobussipark ei ole kohtumenetluses oma seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Peatumata pikemalt küsimusel, kas alltöövõtt oli vaidlusaluse hanke puhul lubatud või mitte, nõustub ringkonnakohus halduskohtu käsitlusega, et tegelikult ei toimunud alltöövõtu kasutamist, vaid hankelepingu poole asendamine. Ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi siinkohal ei korda (HKMS § 201 lg 4), vaid vastab apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
10.1.Üksikud linna käitumist iseloomustavad asjaolud ei pruugi eraldiseisvalt tõesti viidata sellele, et ühispakkujad on asendatud TJT-ga, kuid halduskohus on neid asjaolusid hinnanud kogumis ning õigesti leidnud, et linn ei käitunud suhetes ühispakkujatega hankijale tavapäraselt omase hoolsusega, linnaettevõtteks oleva TJT asumine teostama korraldatud 7(10)
3-17-1410 jäätmevedu ühispakkujate asemel ei toimunud ühispakkujate initsiatiivil, samuti ei käitu ühispakkujad tavapärase peatöövõtjana. Ilmselgelt on ühispakkujad kaotanud igasuguse huvi hankelepingute täitmise suhtes ning nende huviks on üksnes vältida Tallinna linna poolt hankelepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist. Linn arveldab otse TJT-ga ning ühispakkujad ei saa hankelepingutest mingit majanduslikku kasu. Huvi puudumist ilmestab ka asjaolu, et käesolevas hankelepingute tühisuse üle käivas vaidluses pole ühispakkujad esitanud ühtegi seisukohta.
10.2.Halduskohus on õigesti välja toonud linna huvi, miks ei soovitud siis, kui ilmnes ühispakkujate võimetus teenust osutada, viia läbi hanget uue vedaja leidmiseks. Ühelt poolt on linnal reaalne huvi, et teenust osutaks TJT, sest tegemist on 100% linna omanduses oleva ettevõttega. Lisaks rahalisele kasule saavutab TJT vajaliku kogemuse järgmistel jäätmeveo hangetel osalemiseks. Lasnamäe ja Nõmme hangete väljakuulutamisel TJT-l vastav kogemus ja võimekus puudus. Põhjendatud on tugineda ka JäätS § 66 lg-le 11, mis võimaldas kuni 07.01.2015 jätta jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohalikule omavalitsusele endale. Vastava teenuse osutamisega kaasnevad linnale küll kulud, kuid lisaks saab teenida mõistlikku kasumit. Uute hankemenetluste väljakuulutamisel ei saa linn eeltoodud sätet enam kohaldada.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt on eeltoodud rikkumise tulemuseks hankelepingute tühisus. Rikkumise iseloomu arvestades ei ole võimalik taastada olukorda, mis oli enne seda, kui Tallinna Jäätmekeskus rahuldas ühispakkujate 15.04.2017 taotluse TJT alltöövõtjana kasutamise kohta. Ühispakkujate väidetav õigus ja kohustus lepinguid täita ei ole reaalne, vaid nendega on lepingud sisuliselt lõpetatud.
12.Vastustaja leiab, et tühised lepingud tuleks jätta jõusse ajaks, mil on võimalik Tallinna Jäätmekeskuse tegevus ümber korraldada ja lõpetada vaidlusalustes piirkondades korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiselt vabaturu olukorrale üleminek ei ole võimalik üleöö, eriti arvestades, et linn peab sellest teavitama jäätmevaldajaid ja andma neile võimaluse uute jäätmeveolepingute sõlmimiseks. Põhjendatud pole kaebaja lähenemine, et vastustaja saaks segadust vältida, kui asuks kohtuotsust täitma juba enne selle jõustumist. HKMS § 246 lg 1 kohaselt kuulub täitmisele jõustunud kohtuotsus.
12.1.On oluline avalik huvi selleks, et jäätmevedu toimuks tõrgeteta ning vältida tuleb olukorda, kus pärast kohtuotsuse jõustumist ei saa TJT enam jäätmeid vedada, kuid jäätmevaldajad pole jõudnud valida uut vedajat. HKMS § 246 lg 1 lause 2 järgi võib kohus määrata kohtuotsuse täitmiseks tähtaja. Tuvastamisotsusele, millega tehakse kindlaks lepingu tühisus, sellist tähtaega seada ei saa. Samas on võimalik halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1.3 täiendada selliselt, et näha ette tähtaeg, millal rakendub vabaturu olukord.
12.2.Korraldatud jäätmevedu tagab jäätmete nõuetekohase kogumise ja äraveo efektiivsemalt kui vabaturg. Sellele vaatamata ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lubada TJT-l vaidlusalustes piirkondades vedada jäätmeid kuni uue nõuetekohase hankemenetluse tulemusena sõlmitakse uue vedajaga kontsessioonileping. TJT osutaks teenust tühiste lepingute alusel. Sellise eelise andmine TJT-le pole õige, arvestades muu hulgas sellega, et pole võimalik prognoosida, mis aja jooksul jõuab linn uue kontsessioonilepingu sõlmimiseni. Nii on näiteks Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 otsuses haldusasjas nr 3-17-1158 linna samuti kohustatud ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest alustama menetlust jäätmeveoteenuse osutaja leidmiseks. Otsus jõustus 28.11.2017, kuid otsust pole nõuetekohaselt täitma asutud.
8(10)
3-17-1410 Tallinna Halduskohus trahvis seetõttu linna 14.02.2018 määrusega ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.04.2018 määrusega linna määruskaebuse rahuldamata.
12.3.Kaebaja leiab, et vabaturg peaks tekkima maksimaalselt kaheksandal päeval pärast otsuse jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline tähtaeg piisav. Jäätmevaldajaid on palju ning oluline on tagada, et kõik jõuaksid olukorra muutusega kaasa minna. Ringkonnakohus peab tähtajaks, mille puhul on kaitstud nii avalik huvi kui ka jäätmevaldajate ja teiste jäätmevedajate õigused, kahte kuud kohtuotsuse jõustumisest.
13.Linn on apellatsioonkaebuses halduskohtule veel ette heitnud, et viimane jättis tähelepanuta vastustaja taotluse määrata kohtukulude tasumiseks tähtaeg. Ringkonnakohus selgitab, et alates 01.01.2018 kehtib HKMS § 168 lg 11, mille kohaselt tuleb rahasumma väljamõistmist puudutavas osas kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.
14.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades vaidluse sisu ning nõudeid, loeb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamise osakaaluks 1/5.
14.1.Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist summas 3840 eurot. Esimeses astmes on halduskohus lugenud põhjendatud menetluskuluks 3200 eurot, mis vastab 24,5 tunnile advokaadi tööle. Apellatsioonimenetluse kulud ei saa reeglina olla suuremad esimese astme menetluse kuludest. Arvestades eeltoodut, peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks 2700 eurot (ca 20 tundi). Kuna apellatsioonkaebus kuulub 1/5 osas rahuldamisele, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2160 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 05.11.2018 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja kassatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles Tallinna linn vaidlustab Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2017. a otsuse resolutsiooni p 1.1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2018. a otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega tuvastati Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 ja Nõmme jäätmeveopiirkonnas nr 2 Tallinna linna ja ühispakkujate vahel sõlmitud hankelepingute nr 1-6.1/206 ja 1-6.1/251 tühisus.
2.Ülejäänud osas rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2017. a otsuse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 ning Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2018. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 osas, millega tuvastati Tallinna linna tegevuse õigusvastasus Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 ja Nõmme jäätmeveopiirkonnas nr 2 jäätmeveo teenuse osutamise korraldamisel ning see, et kuni uue riigihanke korraldamiseni ja sellel edukaks tunnistatud pakkuja poolt korraldatud jäätmeveoteenuse osutamise alustamiseni on Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 ja 9(10)
3-17-1410 Nõmme jäätmeveopiirkonnas nr 2 vabaturu olukord, mis rakendub hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Jätta kõnealused tuvastusnõuded rahuldamata.
3.Muus osas jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
5.aprilli 2018. a otsus muutmata.
4.Mõista Tallinna linnalt RAGN-SELLS AS kasuks välja menetluskulu 7800 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Arvata kautsjon riigituludesse.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.