Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1158
Haldusasi
AS-i Ragn-Sells kaebus Tallinna linna tegevuse (Kesklinna piirkonnas nr 9 jäätmeveo teenuse osutamise korraldamine) õigusvastasuse tuvastamiseks, keelamiseks ja riigihanke läbiviimiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Ragn-Sells, volitatud esindajad v. adv Rauno Ligi ja v.adv Kaidi Reiljan-Sihvart Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel Kivijärv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna linna määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
14.veebruari 2018. a määrus haldusasjas nr 3-17-1158 muutmata.
Tagastada Tallinna linna määruskaebuselt haldusasjas nr 3-17-1158 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see Tallinna Linnakantselei (registrikood 75014920) arveldusarvele nr EE091010220061008015 AS-s SEB Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 248 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).
1.AS Ragn-Sells koos OÜ-ga Linna Jäätmekäitlus tegelesid 06.07.2015 hankelepingu nr 16.1/136 alusel Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmete kogumise ja veoga, lepingu kehtivuse tähtaeg oli 31.10.2019. AS Ragn-Sells ja OÜ Linna Jäätmekäitlus ütlesid hankelepingu üles alates 25.05.2017, kuna hankelepingus kokku lepitud teenustasu ei katnud teenuse osutamisel tekkivaid tegelikke kulusid.
3-17-1158
2.AS Ragn-Sells esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid nõue tuvastada Tallinna linna tegevuse õigusvastasus seoses Tallinna Kesklinna piirkonnas nr 9 jäätmeveo teenuse osutamise korraldamisega, nõue Tallinna linna keelamiseks mõjutada, suunata või kallutada jäätmevaldajaid mõne kindla jäätmeveoteenuse osutaja kasuks ning nõue kohustada Tallinna linna läbi viima riigihange Tallinna kesklinna piirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks. Kaebaja leiab, et Tallinna linn on jätnud jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastava riigihanke korraldamata ning on sisuliselt andnud ilma konkursita Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmeveoteenuse osutamise üle AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (AS TJT).
3.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Linna ja jäätmevaldajate vahelised lepingud on eraõiguslikud ega kuulu riigihangete seaduse kohaldamisalasse. AS TJT konkureerib turul ausalt teiste ettevõtjatega ja korraldatud jäätmeveo lõppemisel pärast 25.05.2017 on klientide poolt vedaja vahetamata jätmine tingitud jäätmevaldajate mugavusharjumusest. JäätS ei sea tähtaega, millal tuleb riigihange läbi viia, kuid vastustaja kavatseb selle lähiajal korraldada.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.10.2017 otsusega nr 3-17-1158 AS-i Ragn-Sells kaebuse ning: 1) tuvastas, et õigusvastane oli Tallinna linna tegevus, mis seisnes Tallinna Jäätmekeskuse ja Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonna nr 9 jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle andmises AS-ile TJT ning Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 JäätS §-s 67 nimetatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamisega viivitamises (resolutsiooni p 1.1); 2) kohustas Tallinna linna alustama Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul (resolutsiooni p 1.2); 3) keelas Tallinna linnal korraldatud jäätmeveo raames Tallinna linna (sh Tallinna Jäätmekeskuse) ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste üle andmise jäätmete kogumise ja vedamisega vabaturul tegutsevale mistahes ettevõtjale, sh AS-ile TJT, samuti keelas jäätmevaldajate teavitamise korraldatud jäätmeveo lõppemisest selliselt, et vastavas teates on nimetatud ainult üks või mitu ettevõtjat, kellega on jäätmevaldajal õigus jäätmeveoleping sõlmida, ent pole nimetatud kõiki selliseid ettevõtjaid (resolutsiooni p 1.3). AS TJT sai Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 vabaturu tingimustes konkurentsieelise tulenevalt sellest, et Tallinna Jäätmekeskus andis ettevõttele üle varasema korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajatega sõlmitud lepingud. AS TJT ei olnud varem turul tegutsenud ettevõtja ja on usutav, et AS TJT sai oma turupositsiooni tulenevalt sellest, et Tallinna linn andis võimaluse astuda lepingulistesse suhetesse klientidega selliselt, et AS TJT ei pidanud ennast ise reklaamima, kliente otsima ja selleks kulutusi tegema. AS-ile TJT ei tohi anda põhimõtteliselt mistahes konkurentsieeliseid see, et ettevõte kuulub Tallinna linnale. Kohalikule omavalitsusele tuleneb Jääts § 66 lg-st 2 ja § 67 lg-st 1 kohustus korraldada kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus ja Tallinna linn ei ole menetlust mõistliku aja jooksul ja põhjendamatute viivitusteta läbi viinud – enam kui seitse kuud on möödunud varasema hankelepingu ülesütlemisest teatamisest ja viis kuud on möödunud ülesütlemisega kaasnenud korraldatud jäätmeveo lõppemisest. Tähtsust ei oma asjaolu, et Tallinna linn asus vahepeal läbi viima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust (viitenumber 184222), sest selle hankemenetluse tunnistas vastustaja ise kehtetuks. Halduskohus mõistis Tallinna linnalt AS-i
2(7)
3-17-1158 Ragn-Sells kasuks välja menetluskulu 3200 eurot. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 28.11.2017.
5.AS Ragn-Sells esitas 18.01.2018 taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 alusel Tallinna linna trahvimiseks kohtuotsuse resolutsiooni p-i 1.2 täitmata jätmise eest. Tallinna linn kohustus alustama Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid taotluse esitamise seisuga ei ole eeltoodud menetlust alustatud.
6.Tallinna linn palus 05.02.2018 kirjalikus vastuses jätta AS-i Ragn-Sells taotlus rahuldamata. Tallinna linn algatas 10.11.2017 kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke „Kesklinna ja Vanalinna veopiirkondadest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitlemine“ (viitenumber 191465) hanketeate avaldamisega. Tallinna linn otsustas konkurentsi soodustamiseks ja efektiivsemaks ärakasutamiseks korraldada Kesklinna veopiirkonnas nr 9 ja Vanalinna veopiirkonnas nr 8 korraldatud jäätmeveo rakendamiseks kaks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust. Esimese riigihanke tulemusena leitakse jäätmete käitluskoht ja teise riigihanke tulemusena jäätmete käitluskoha vedaja, kelle ülesanne on ka jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine. Selleks, et rakendada mh Kesklinna veopiirkonnas nr 9 korraldatud jäätmevedu, moodustavad jäätmete käitlushange ja veohange ühe terviku. Korraldatud jäätmevedu on võimalik rakendada ka ühe riigihanke läbiviimise tulemusena (vedaja sõlmib jäätmekäitluskohtadega kokkulepped ja määrab jäätmekäitluskohad), kuid selline lahendus võib olla vastuolus seadusega, sest JäätS § 67 lg 3 p-i 4 kohaselt peab jäätmekäitluskoht olema määratud riigihanke alusdokumentides, mitte pakkumuses. Tallinna lähiümbruses on kolm potentsiaalset jäätmekäitluskohta (Eesti Energia AS-i Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam, AS TJT ja Ragn-Sells AS-i käitluskoht aadressil Suur-Sõjamäe 31a/33) ja riigihanke korraldamine on kõige läbipaistvam viis käitluskoha valimiseks. Seega alustas Tallinna linn riigihanke nr 191465 alustamisega kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust, mille lõppeesmärk on leida Kesklinna veopiirkonda nr 9 korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja. Vastustaja märgib, et kuna riigihankes nr 191465 esitas tähtajaks (11.12.2017) ainsana pakkumuse Ragn-Sells AS, milles pakutud jäätmete käitlushind oli turu keskmisest kõrgem, siis tunnistas Tallinna Keskkonnaamet 12.01.2018 käskkirjaga nr 4-4.1/3 hankemenetluse omal algatusel kehtetuks. AS Ragn-Sells esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Tallinna Keskkonnaameti 12.01.2018 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Keskkonnaamet alustas 17.01.2018 uut riigihanget „Kesklinna ja Vanalinna veopiirkondadest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitlemine“ (viitenumber 193893). Asjaolu, et hankija pidi kohtuotsuse kohaselt kuu aja jooksul alustama Kesklinna veopiirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveo rakendamiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust, ei välista võimalust, et hankijal võib osutuda vajalikuks üks menetlus kehtetuks tunnistada ja alustada sama menetlust uuesti. Riigihanke nr 191465 hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole seotud AS-ile TJT konkurentsieelise loomisega. Vastustaja oleks saanud konkurentsieelise luua sellega, kui jäätmekäitluskohaks oleks kohe määratud AS TJT.
7.AS Ragn-Sells oli 09.02.2018 seisukohas arvamusel, et Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2 on täitmata Tallinna linna enda otsustuste ja valikute tõttu, millega jäeti riigihankel nr 191465 AS-i Ragn-Sells pakkumus edukaks tunnistamata ning otsustati korraldada veo- ja käitlushange eraldi. JäätS § 67 lg 3 p 4 ei kohusta hankijat määrama hankedokumendis nimeliselt kindlat käitluskohta, vaid tingimusi käitluskohale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015 otsus nr 3-14-52494). Kohtuotsuse täitmisega seonduvalt ei oma 3(7)
3-17-1158 tähtsust see, et vastustaja alustas käitlushanke menetlusega, tunnistas selle kehtetuks ja kuulutas seejärel välja uue samasisulise hanke, sest igal juhul ei ole vastustaja välja kuulutanud veohanget. Tallinna linn võimaldab kohtuotsuse täitmata jätmisega AS-il TJT jätkuvalt ära kasutada õigusvastast konkurentsieelist.
8.Tallinna Halduskohus määras 14.02.2018 määrusega Tallinna linnale trahvi 11 000 eurot Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Vastustaja ei ole kohtuotsust täitnud ilma, et selleks oleks olnud vastustajast sõltumatuid faktilisi või õiguslikke takistusi. Haldusasi nr 3-17-1158 ei käsitlenud mingil moel jäätmete käitluskoha valimist või seal jäätmete käitlemist ja 27.10.2017 kohtuotsuse resolutsiooni ei saa mõista teisiti, kui üksnes kohustusena alustada menetlust, mis on vahetult suunatud jäätmeveoteenuse osutaja leidmisele. Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmeveoteenuse kontsessiooni sõlmimiseks riigihanke korraldamine ei eelda õiguslikult ega faktiliselt eelnevalt Tallinna linna poolt viidatud riigihangete nr 191465 ja 193893 läbiviimist. Tallinna linn ei ole varem esitanud väidet, et enne jäätmeveoteenuse riigihanke korraldamist on vaja viia läbi käitlemise hange. Kohtuotsusega pandud kohustus on täitmata ja vastustaja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Arvestades vastustajale negatiivse kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaolusid, vastustaja tegevust pärast kohtuotsuse tegemist ning kohtuotsuse täitmata jätmise mõjusid kaebajale ja avalikele huvidele, on õiglane määrata Tallinna linnale trahv 11 000 eurot, mis vastab umbes ühele kolmandikule seaduses sätestatud trahvisumma maksimaalsest määrast. Kohtuotsuse täitmata jätmine on antud juhul keskmisest raskem põhjusel, et kohtuotsuse täitmiseks oleks vastustaja pidanud lõpetama juba niigi pikalt kestnud viivituse (viis kuud alates vabaturu avanemisest). Sisuliselt toob linna viivitus kohtuotsuse täitmisel kaasa selle, et kaebaja on jätkuvalt ka pärast talle soodsa kohtuotsuse tegemist teda kahjustavas olukorras. Leevendava asjaoluna tuleb arvestada, et linn ei ole olnud täielikult tegevusetu ja on hakanud astuma samme, mis on kaudselt suunatud kohtuotsusega nõutud olukorra saavutamisele. Trahvi määramise taotluse lahendamisel ei hinda kohus seda, kas riigihanke nr 191465 kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane. Trahvi määramine ei vabasta Tallinna linna kohtuotsuse täitmise kohustusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Tallinna linn palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määrus ja jätta AS-i Ragn-Sells taotlus rahuldamata. Tallinna linn on kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul alustanud menetlust, mis on vahetult suunatud korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmisele. Selleks, et tuvastada, kas Tallinna linn on õigusvastaselt viivitanud korraldatud jäätmeveo riigihanke alustamisega, tuleb hinnata, kas riigihanke väljakuulutamine eeldab faktiliselt ja õiguslikult jäätmete käitluskoha riigihanke läbiviimist. Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määruse p-s 5 esitatud seisukoht, et jäätmeveoteenuse kontsessiooni sõlmimiseks riigihanke korraldamine ei eelda õiguslikult ega faktiliselt riigihangete nr 191465 ja 193893 läbiviimist, on vastuolus Riigikohtu 15.01.2015 otsuse nr 3-3-1-68-14 selgitustega selle kohta, millistest reeglitest lähtudes tuleb korraldatud jäätmeveo alusdokumentides jäätmekäitluskoht määrata. Tallinna lähiümbruses on kolm potentsiaalset segaolmejäätmete käitluskohta ja ainus õiguspärane viis jäätmete käitluskoha määramiseks on korraldada jäätmete töötlemise hange enne jäätmeveo hanget. Eesti Jäätmekäitlejate Liit on samuti tähelepanu juhtinud jäätmete käitlemise hanke korraldamise vajadusele. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 20.02.2018 otsusega nr 7-18/191465/193893 rahuldamata AS-i Ragn-Sells vaidlustuse Tallinna Keskkonnaameti 12.01.2018 käskkirjale, millega tunnistati riigihange nr 191465 hankija algatusel kehtetuks. Kohtuotsusega ei kohustatud Tallinna linna kuu aja jooksul rakendama Kesklinna veopiirkonnas nr 9 korraldatud jäätmevedu ja Tallinna linn on kohtuotsuse täitnud sellega, et alustas riigihangetega nr 191465 ja 193893 menetlust, mille lõppeesmärk on leida vaidlusalusesse piirkonda korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja. 4(7)
3-17-1158 Alternatiivselt palub Tallinna linn vähendada trahvisummat mõistliku suuruseni, sest kohtuotsuse väidetav täitmata jätmine ei ole keskmisest raskem, AS-ile Ragn-Sells ei ole tõendatud kahju tekkimine, Tallinna linna käitumises puudus pahatahtlikkus ja vastustaja lähtus Riigikohtu 15.01.2015 kohtuotsusest nr 3-3-1-68-14. Vastustaja palub sel juhul ka selgitada, kuidas tuleb korraldatud jäätmeveo alusdokumentides määrata õiguspäraselt jäätmekäitluskoht vastavalt JäätS § 67 lg 3 p-le 4.
10.AS Ragn-Sells palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna linn ei olnud Tallinna Keskkonnaameti ja Eesti Jäätmekäitlejate Liidu 11.07.2017 koosoleku protokolli kohaselt seisukohal, et peab kohustuslikult teostama käitlushanke enne veohanget, mistõttu on vastustaja määruskaebuses esitatud seisukoht vastuoluline. Tallinna linna tegevus on suunatud sellele, et kahjustada AS-i Ragn-Sells huvisid ja konkurentsipositsiooni. Vastustajal ei olnud takistust korraldada käitlus- ja veohange koos. Tallinna linn tunnistas ASi Ragn-Sells pakkumuse esmalt riigihanke nr 191465 raames edukaks ja seejärel tunnistas hankemenetluse kehtetuks. Kui Tallinna linn oleks sõlminud riigihanke nr 191465 tulemusel hankelepingu, siis oleks olnud võimalik ikkagi alustada veohankega halduskohtu 27.10.2018 otsuses määratud aja jooksul. Tallinna linn ei ole käesoleva ajani veohanget alustanud. Vastustaja ei saa käesolevas menetluses juba põhimõtteliselt tugineda 27.10.2017 kohtuotsuse täitmata jätmisel väitele, et enne veohanget on vajalik läbi viia käitlushange, kuna see tooks kaasa juba eelnevalt lahendatud vaidluse kordamise (vt Riigikohtu 13.03.2018 määrus nr 3-17643, p 10; 27.05.2015 otsus nr 3-3-1-14-15, p 27).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks.
12.HKMS § 248 lg 1 sätestab, et kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Kohtulahendi täitmise menetluses ei ole kohane arutada, kas jõustunud kohtulahendiga säilitati haldusorganile piisav otsustusruum või oleks valikuvõimalusi tulnud jätta rohkem. Riigikohus on selgitanud, et jõustunud kohtulahend võib tuua kaasa haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise (vt Riigikohtu 13.03.2018 määrus nr 3-17-643, p 10). Trahvi määramisel ei tule hinnata teistele menetlusosalistele kahju tekkimist.
13.Haldusasja nr 3-17-1158 menetluses hindas halduskohus 27.10.2017 kohtuotsuses vastustaja tegevuse õiguspärasust seoses JäätS § 66 lg-s 2 ja § 67 lg-s 1 sätestatud kohustusega jäätmevedaja leidmiseks ja otsuse resolutsiooni p-s 1.2 kohustati vastustajat „alustama Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul“. Vaidlus puudub selles, et Tallinna Keskkonnaamet avaldas 10.11.2017 riigihanke nr 191465 hanketeate eesmärgiga sõlmida Kesklinna ja Vanalinna jäätmeveopiirkondadest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoha ja käitlushinna osas hankeleping. Pärast 12.01.2018 käskkirjaga riigihanke nr 191465 kehtetuks tunnistamist alustas Tallinna Keskkonnaamet 17.01.2018 korduvat hankemenetlust nr 193893. Samuti puudub vaidlus selles, et riigihangete nr 191465 ja 193893 tulemusena ei näinud hankija ette JäätS § 67 lg-s 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimist, vaid jäätmekäitluskoha ja käitlushinna osas hankelepingu sõlmimist.
5(7)
3-17-1158
14.JäätS sätestab § 67 lg-s 1 erimenetluse korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks, mitte aga jäätmekäitluskoha määramiseks. JäätS § 67 lg 3 p 4 ei sätesta, milline konkreetne jäätmekäitluskoht tuleb hankedokumentides määrata. Ühtlasi ei sätesta viimati mainitud punkt ka neid kriteeriume, mille alusel tuleb jäätmekäitluskoht kindlaks määrata. Kuna jäätmekäitluskoha kindlaksmääramine on jäetud kohaliku omavalitsuse pädevusse, on kohalikul omavalitsusel õigus valida, millisesse jäätmekäitluskohta tuleb jäätmed vedada. Seejuures tuleb tal juhinduda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, p 27). Riigikohus pidas vajalikuks otsuses nr 3-3-1-68-14 välja tuua asjaolu, et korraldatud jäätmeveo hankes sihtpunkti kindlaksmääramise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas ja kuidas on kohalik omavalitsusüksus eelnevalt lahendanud jäätmete töötlemise küsimuse. Kuigi otstarbekas oleks korraldada jäätmete töötlemise hange enne jäätmeveo hanget, ei anna halduse tegevuse ebaotstarbekus iseenesest alust pidada õigusvastaseks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni hankedokumente, milles on määratud kindel jäätmekäitluskoht (p-d 29‒31).
15.Määruskaebuse esitaja leiab, et jäätmeveoteenuse kontsessiooni sõlmimiseks riigihanke korraldamine eeldab eelnevalt riigihanke läbiviimist, et määrata jäätmekäitluskoht. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt 26.02.2015 otsuses nr 3-14-52494 pidanud võimalikuks jäätmeveo teenuse tellimist nii kombineeritud veo- ja käitlushankega kui ka eraldi läbiviidavate hankemenetluste tulemusel (p 15). Riigikohus on 06.01.2015 otsuse nr 3-4-1-34-14 p-s 49 selgitanud, et jäätmekäitluskoha määramisel tuleb omavalitsusüksusel järgida JäätS §-s 32 sätestatud läheduse põhimõtet, mille kohaselt kõrvaldatakse jäätmed ja taaskasutatakse segaolmejäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Omavalitsusüksuse läheduspõhimõttest juhinduva kaalutlusotsuse tegemine jäätmekäitluskoha määramisel peab HMS § 4 lg 2 järgi olema kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 otsuse resolutsiooni p-st 1.2 tulenes vastustajale selge kohustus alustada Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 just korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust, siis oli jõustunud otsusega piiratud haldusorgani õigus algatada veoteenuse hanke asemel ainult jäätmete käitluskoha määramise hankemenetlus, sh põhjendusel, et otstarbekas on eelnevalt käitluskoha määramiseks hankemenetluse korraldamine.
16.Asjakohased ei ole Tallinna linna viited riigihanke 191465 läbiviimisele ja 12.01.2018 käskkirja õiguspärasusele, sest hange ei olnud selline, mida saaks pidada Tallinna Halduskohtu 27.10.2017 otsuse täitmiseks. Riigihanke 191465 raames tehtud toimingud võivad olla õiguspärased, kuid sellest ei tulene, et tegemist on 27.10.2017 otsuse resolutsiooni p 1.2 nõuetekohase täitmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 27.10.2017 kohtuotsuse resolutsiooni p 1.2 jäi vastustajal tähtajaks täitmata ja kohtuotsuse täitmisena saab käsitada üksnes vahetult jäätmeveoteenuse osutaja leidmisele suunatud menetluse alustamist.
17.Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (vt Riigikohtu 08.08.2013 määrus nr 3-3-1-21-13, p 18; 28.03.2006 määrus nr 3-3-1-27-06, p 13). Halduskohus on kooskõlas HKMS § 248 lg-ga 2 põhjendanud trahvi suuruse määramisel kohtuotsuse täitmisega viivitamise mõju ning tähtsust omavaid asjaolusid. Halduskohtu poolt määratud trahvi suurus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole käesoleva ajani alustanud JäätS § 66 lg-s 2 ja § 67 lg-s 1 nimetatud menetlust korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna 6(7)
3-17-1158 Keskkonnaamet on käesolevaks ajaks juba neljal korral pikendanud Kesklinna ja Vanalinna veopiirkondadest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitlemise riigihanke nr 193893 pakkumuste esitamise tähtpäeva (13.02.2018, 19.02.2018, 09.03.2018 ja 28.03.2018 esitatud hanketeate muudatused). Seega on omakorda viibinud jäätmeveo käitluskoha ja -hinna osas hankelepingu sõlmimine, millele viidates vastustaja on põhjendanud jäätmeveoteenuse tellimise viibimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud trahvi 11 000 euro vähendamine.
18.Eeltoodust tulenevalt jääb Tallinna linna määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 määrus muutmata.
19.Haldusasjas määruskaebuse esitamisel ei ole alates 01.01.2018 enam vajalik tasuda riigilõivu (vt HKMS § 104 lg 1 ja § 2852 lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Seetõttu tuleb Tallinna linna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.