OÜ Ecostock kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 476 681 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Ecostock, volitatud esindajad vandeadvokaadid Madis Saar ja Marit Toom Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Valmond Mikli, Mariann Loide, advokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaat Karl Kask
Asja läbivaatamine
19.09.2017
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Ecostock kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) kohustas 02.07.2013 ettekirjutusega nr 6.12-2/13/176003 OÜ-d Ecostock peatama Läti tootja SIA Tego poolt toodetud vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja 120 turul kättesaadavaks tegemine kuni kaebaja on esitanud toodete nõuetele vastavust tõendava dokumentatsioon ning vastustaja on neile andnud positiivse hinnangu ja lubanud toodete turustamise.
2.TJA edastas 09.07.2013 e-kirjaga Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Riigi Kinnisvara AS-ile ja Eesti Maaülikoolile teate SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide turustamise keelustamise kohta. E-kirjas märgiti täiendavalt, et SIA Tego EPS-plaatide EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemine ja ehitisse püsivalt paigaldamine on ebaseaduslik. TJA avaldas 12.07.2013 sarnase sisuga teate oma koduleheküljel www.tja.ee.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.10.2013 otsusega haldusasjas nr 3-13-1645 OÜ Ecostock kaebuse, tühistas TJA 02.07.2013 ettekirjutuse ning kohustas TJA-d kõrvaldama kodulehelt 12.07.2013 avaldatud teade. Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2014 otsusega jäeti TJA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigikohus ei võtnud TJA kassatsioonkaebust menetlusse.
4.OÜ Ecostock esitas 26.01.2016 TJA-le kahju hüvitamise nõude summas 473 671 eurot. OÜ Ecostock esitas kahju tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi Olavi Grünvaldi ekspertarvamuse, samuti OÜ Ecostock raamatupidamisandmed ja raamatupidamise algdokumendid.
5.TJA tegi 25.07.2016 otsuse nr 16-1/16-247, millega jättis OÜ Ecostock taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. 1) OÜ Ecostock nõuab vaidlusega seotud juriidiliste kulude hüvitamist summas 10 308 eurot. Kulude tekkimist OÜ Ecostock tõendanud ei ole (puuduvad nõutud summas OÜ-le Ecostock esitatud kuluarved kui ka nende tasumist tõendavad maksekorraldused). Ekspertarvamuses juriidiliste kulude tekkimise põhjuseid ega kahju suuruse määramist ei selgitata. Ei nähtu, et ekspert oleks tutvunud juriidiliste kulude tekkimist ja sisu tõendavate arvete ega ka nende tasumist tõendavate maksekorraldustega. TJA päringuid OÜ Ecostock ei täitnud. Isegi kui OÜ Ecostock oleks vaidlusega seotud juriidiliste kulude tekkimist tõendanud, ei ole nimetatud kulud käsitletavad hüvitamisele kuuluva kahjuna, kuivõrd need kulud on TJA poolt haldusasjas nr 3-13-1645 raames juba hüvitatud. 2) Juhtkonna palga- ja tegevuskulude hüvitamist nõuab OÜ Ecostock kokku summas 94 768 eurot. Palga- ja tegevuskulud võivad olla otsese varalise kahjuna hüvitatavad juhul, kui need on põhjuslikus seoses TJA 02.07.2013 ettekirjutusega. OÜ Ecostock oleks kandnud samasuguseid palga- ja tegevuskulusid pärast TJA ettekirjutust ka siis, kui ettekirjutust ei oleks tehtud. Seega ei ole OÜ Ecostock vara ettekirjutuse toimel kahanenud, millest tuleneb, et OÜ Ecostock ei ole palga- ja tegevuskulude näol kahju kandnud. 3) Uue töötaja värbamiskulude tõendamiseks esitas OÜ Ecostock raamatupidamisprogrammi väljavõtte, millelt nähtub, et CV-Online arve nr 0134 summas 595 eurot on registreerinud raamatupidamisprogrammis 28.06.2013. OÜ Ecostock ei saanud 28.06.2013 olla teadlik sellest, et ta vajab uusi töötajaid TJA ettekirjutuse tõttu. Kuna uute töötajate värbamiskulud summas 595 eurot ei ole teoreetiliseltki põhjuslikus seoses TJA ettekirjutusega, ei kuulu see hüvitamisele.
2(14)
3-16-1698 4) OÜ Ecostock nõuab ettevõtte maine kahjustusega seotud reklaamikulude hüvitamist summas 11 945 eurot. Reklaamikuludena on ekspertarvamuses käsitletud kokku 38 arvet, millest on TJA-le reaalselt esitatud 21 arvet. Ühtlasi on ekspertarvamus pidanud hüvitatavateks reklaamikuludeks kuluaruandeid, millest ei nähtu, millega seoses kulu on tekkinud või kuidas see seondub TJA ettekirjutusega. OÜ Ecostock ei ole esitanud tõendeid kuluaruannete alusel tekkinud reklaamikulude kohta, mistõttu ei ole kahju tekkimine tõendatud. Ühtlasi puudub OÜ Ecostock poolt avaldatud reklaamikuulutuste ja TJA ettekirjutuse vahel põhjuslik seos. Arvetelt ja reklaamide sisust ei nähtu, et tegemist on tavapärasest erineva (või suuremas mahus) reklaami tegemisega. 5) OÜ Ecostock saamata jäänud tulu tekkimine ei ole põhjuslikus seoses TJA ettekirjutusega. OÜ Ecostock ekspertarvamuse osas on ekspert Teet Tender 13.06.2016 arvamuses toonud välja mitmeid puudujääke, mis seavad kahtluse alla ekspertarvamuses toodud samata jäänud tulu arvestuse korrektsuse. OÜ-l Ecostock puudunuks võimalus saada tulu SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 müügist ka siis, kui TJA poleks ettekirjutust andnud. Läti Vabariigi vastavushindamisasutus tühistas 15.07.2013 SIA Tego vastavussertifikaadi nr 1325-CPD-982. Sertifikaat kinnitas, et SIA Tego toodetavad vahtpolüstüreenplaadid, mh EPS 80 ja EPS 120 vastavad harmoneeritud standardi EVS EN 13163:2008 nõuetele. Standardi järgimine on vahtpolüstüreenplaatide puhul kohustuslik. Vastavussertifikaadi tühistamise tõttu kutsus SIA Tego juba enne sertifikaadi tühistamist tühistatava vastavussertifikaadi alusel toodetud plaadid EPS 80 ja EPS 120 Eesti turult tagasi. Pärast 12.07.2013 pakkus SIA Tego uusi EPS 80 ja EPS 120 plaate, mida OÜ Ecostock enam aga sisse ei ostnud. Kuna OÜ Ecostock loobus omal soovil SIA Tego uute EPS 80 ja EPS 120 plaatide tellimisest, siis ei ole tegemist TJA ettekirjutusest tuleneva tagajärje, vaid äriühingu ärilise otsusega. Oluline on viidata, et EPS 80 ja EPS 120 plaatide müügist loobumisel jätkas OÜ Ecostock SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide EPS 60 ja EPS 100 tellimist, millised moodustasid ka enne ettekirjutust suurema osa OÜ Ecostock poolt müüdavatest SIA Tego EPS plaatidest (2013 I poolaasta ostuarvete analüüsist nähtuvalt oli SIA-lt Tego ostetud EPS 80 ja EPS 120 plaatide osakaal vaid ca 16% kogu 2013 I poolaastal SIA-lt Tego ostetud EPS plaatidest). Neid plaate müüs OÜ Ecostock pärast ettekirjutust Eesti turul 2013 I poolaastaga võrreldes rohkem. OÜ Ecostock peamine väide seisneb selles, et TJA ettekirjutus tõi neile kaasa mainekahju, mille tõttu Eesti turg ei soovinud enam SIA Tego toodangut osta. Eelneva pinnalt nähtub, et SIA Tego toodete maine Eesti ehitajate silmis ei vähenenud. SIA Tego selgitusest järeldub seejuures, et põhjus, miks koostöö OÜ-ga Ecostock katkes, seisneb tegelikult OÜ Ecostock suures võlgnevuses 2013 II poolaastal tellitud plaatide eest (summas 108 232,72 eurot). Ekspertarvamusest nähtub, et Ecostock ei ole eelnevalt väljatoodud informatsiooni eksperdile ekspertiisi koostamise ajal esitanud. Ettekirjutus puudutas üksnes EPS 80 ja EPS 120 plaate. Seega saab olla saamata jäänud tulu seotud üksnes nende toodetega, mille turustamise TJA ettekirjutusega ära keelas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.OÜ Ecostock esitas 22.08.2016 (täiendatud 18.08.2017) Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 476 681 eurot. 1) Jõustunud kohtulahendiga haldusasjas 3-13-1645 on tuvastatud, et TJA tegevus rikkus OÜ Ecostock õigusi ning oli õigusvastane. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et OÜ-le Ecostock
3(14)
3-16-1698 tekkinud kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 2) Tallinna Halduskohus tuvastas haldusasjas nr 3-13-1645, et TJA rikkus ärakuulamisõigust, mis võis tingida ebaproportsionaalsete meetmete kohaldamise kaebaja suhtes, samuti rikkus TJA toote nõuetele vastavuse seaduse § 54 lg 4 p 5, sest ei tuvastanud, kas vaidlusalused tooted on ohtlikud. Eeltoodud rikkumiste tulemusena sekkus TJA ebaõigesti OÜ Ecostock majandustegevusse ning keelas ebaõigesti toodete müügi. Ärakuulamisõigust reguleerivad normid ning toote turustamise keelamise aluseid reguleerivad normid peavad muuhulgas kaitsma menetlusosalist talle tekkida võiva otsese varalise kahju või saamata jääva tulu eest. Seega on kaebaja poolt nõutav kahju hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga. 3) Eeltoodust tulenevalt on TJA kohustatud hüvitama kaebajale tekkinud kahju. Kaebaja tõendab kahju eelkõige riiklikult tunnustatud eksperdi O. Grünvaldi ekspertarvamusega. 4) Kaebajale tekkinud otsene varaline kahju seisneb järgmistes kuludes: kulud õigusabile; juhtkonna tegevusega ning müügiga seotud palga- ja tegevuskulud; töötajate värbamiskulud; reklaamikulud. Kulud on ajaliselt jaotatud kolme perioodi. Esimese perioodi (02.07.2013 – 31.12.2013) kulud on seotud õigusvastase ettekirjutuste tühistamise ning eelnenud olukorra taastamisega. Sellel perioodil kulus oluline osa kaebaja müügipersonali ja juhtkonna ajast ning tegevusest kaebaja olukorra stabiliseerimiseks. Teise perioodi (01.01.2014 – 30.06.2014) kulud on seotud uue ligilähedase hinna ja kvaliteediga toote tarnija leidmisega. Kulutusi tehti kliendibaasi säilimise nimel. Sellesse perioodi jääb ka ettekirjutuse tühistamiseks algatatud kohtuvaidluse pidamine ning sellega seotud täiendav ressursikulu. Kolmanda perioodi (01.07.2014 – 31.07.2015) kulud on seotud klientidele uue tarnija kvaliteetsete toodete esitlemise ja turuosaliste veenmisega. Kahju õigusabikulude näol on 10 308 eurot. Viidatud õigusabikulud on põhjustatud ettekirjutusest ja sellega kaasnenud TJA teavituskampaaniast. Ebaõige on TJA väide, justkui oleks kahjunõude sisse arvestatud ka haldusasjas nr 3-13-1645 välja mõistatud õigusabikulud. Kahju palga- ja tegevuskulude näol on 94 768 eurot. Kaebaja juhtkond ja müügipersonal pidid TJA tegevuse järgselt tegelema selliste tööülesannetega, mida nad tavapäraselt täitma ei pidanud, s.o TJA tegevuse negatiivsete mõjude likvideerimisega. Kui TJA tegevust ei oleks olnud, siis oleksid saanud juhtkond ja töötajad tegeleda toodete müügiga ja tavapärase kliendisuhtlusega. Ekspert hindas, milline osa juhtkonna ja müügipersonali tegevusest moodustas ettekirjutuste tagajärgedega tegelemine ning vastavalt sellele leidis kahju summa. Kahju uue töötaja värbamiskulude näol on 595 eurot. Seoses ettekirjutusega ning sellega seotud negatiivse avaliku kuvandiga pidi kaebaja võtma tööle täiendava töötaja. Sellega seoses tuli kanda kulu CV-Online keskkonnas töökuulutuse avaldamise eest. Kahju reklaamikulude näol on 11 945 eurot. Kaebaja reklaamikulud perioodil 05.07.2013 – 31.07.2015 seonduvad ettekirjutuse tagajärjel kaebaja suhtes tekkinud negatiivse kuvandi vähendamisega ning kaebaja maine ja usaldusväärsuse taastamisega. OÜ Ecostock pidi reklaami tegema planeeritust suuremas mahus, samuti suunama reklaami sellistesse kanalitesse ja sellisele sihtgrupile, keda varem ei olnud kasutatud. 5) Saamata jäänud tulu perioodil 05.07.2013 – 31.12.2015 on 359 065 eurot. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole saamata jäänud tulu suurust võimalik alati täpselt kindlaks teha. Sellele vaatamata ei saa nimetatud kahju jätta hüvitamata. Kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Nõutav saamata jäänud tulu oli põhjuslikus seoses TJA tegevusega. Kui TJA tegevust ei oleks olnud, oleks kaebaja saanud jätkata oma tavapärast majandustegevust ning teeninud sellest tulu. 4(14)
3-16-1698 Ettekirjutus keelas kõigi SIA Tego poolt toodetud EPS 80 ja EPS 120 vahtpolüstüreenplaatide müügi, seega ei olnud kaebajal alates ettekirjutuse tegemisest enam võimalik neid tooteid müüa. Seega jäi teenimata tulu, mida oleks võinud saada viidatud toodete müügist. Ebaõige on TJA 25.07.2016 otsuses esitatud väide, et isegi, kui ettekirjutust ei oleks tehtud, ei oleks kaebaja saanud teenida tulu SIA Tegu plaatide müügist. TJA ei arvesta sellega, et perioodil 02.07.2013 kuni 15.07.2013 vastavussertifikaat kehtis, seega sellel perioodil oleks kaebaja saanud SIA Tego plaate müüa, kui ettekirjutust ei oleks tehtud. TJA ei arvesta ka sellega, et vastavussertifikaati ei tühistatud seetõttu, et tegemist oleks olnud nõuetele mittevastavate EPS-plaatidega, vaid seetõttu, et SIA Tego tõi turule uue toote uue kaubamärgi all, millele tehti esmane tüübikatsetus. Kaebaja ei saanud uut toodet müüa, sest ettekirjutus oli sõnastatud ebaproportsionaalselt laialt, mistõttu ei võinud müüa ühtegi SIA Tego poolt toodetud EPS 80 ja EPS 120 vahtpolüstüreenplaati. Haldusakti mõju ja tähenduse tuvastamisel tuleb lähtuda haldusakti resolutsioonist. Seega oli just ettekirjutus põhjuseks, miks kaebajal jäi teenimata tulu SIA Tego EPS 80 ja EPS 120 plaatide müügist. Lisaks omas TJA tegevus kahjulikku mõju kaebaja mainele, mistõttu jäi teenimata tulu ka teiste kaebaja tooteportfelli kuulunud SIA Tego toodete ning muude kaebaja poolt turustatavate ehitusmaterjalide müügist. TJA informeeris ettekirjutuse tegemist aktiivselt nii avalikkust kui ka isikuid, kes potentsiaalselt võiksid kaebajalt ehitusmaterjale osta. TJA väide, et ehitustoodete müüja turustab mingisugust ebaseaduslikku ehitustoodet, tekitab klientides ilmselgelt kahtlus selle müüja usaldusväärsuse osas. Pärast TJA tegevust vähenes ka muude kaebaja poolt turustatavate toodete käive ning müügitulu kasv, mis oleks pidanud turuolukorda arvestades toimuma, jäi saavutamata. Asjaolu, et TJA tegevus kahjustas SIA Tego toodete mainet üldisemalt ning selle kaudu ka kaebaja mainet ja tulu teenimise võimalust üldisemalt, kinnitab ka fakt, et SIA Tego ei ole senini leidnud oma toodetele Eestis uut turustajat. TJA väited selle kohta, et kaebaja müüs pärast ettekirjutust muid EPS plaate umbkaudu samas mahus võrreldes varasemaga, ei ole asjakohased. Ekspert O. Grünvald on asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et kui ettekirjutust ei oleks tehtud, oleks kaebaja käive oluliselt kasvanud. Saamata jäänud tulu on kahjuna tekkinud ka siis, kui kahju tekitamise tõttu jäi oodatav kasv ära. 2013. a augustis langes SIA Tego toodete müük 73% võrreldes juuliga ning 2013. a lõpuks lõppes sisuliselt kogu SIA Tego toodete müük. Kui SIA Tego toodete müük lõppes, siis ilmselgelt ei saanud müügimahud jääda samaks, nagu TJA väidab. 6) TJA ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel tellinud omapoolset ekspertiisi, vaid palunud üksnes AS-l PricewaterhouseCoopers Advisors (PWC) hinnata ekspertarvamuse metoodikat. Kuigi PWC on oma hinnangus kritiseerinud O. Grünvaldi ekspertarvamust, ei ole PWC hinnanud seda, kas nimetatud kriitika tulemusel on ekspertarvamuse tulemus täiesti ebaõige või tuleb seda üksnes kahju suuruse osas mõningal määral korrigeerida. Seega ühtegi sisulist järeldust kaebajale tekkinud kahju osas ei saa PWC hinnangu alusel teha.
Tehnilise Järelevalve Amet palub 22.03.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Vaatamata sellele, et haldusasjas nr 3-13-1654 leiti, et vastustaja ettekirjutus oli õigusvastane, keelustati samade plaatide tootmine Lätis ning tootja SIA Tego kutsus ettekirjutuse objektiks olnud plaadid juba 12.07.2013 tagasi. Kaebaja ei oleks saanud ettekirjutusest puudutatud plaate Eesti turul edasi müüa ka siis, kui vastustaja ei oleks ettekirjutust teinud. Kaebaja müüs laos olnud plaadid SIA-le Tego tagasi kõrgema hinnaga kui nende sisseostuhind. Samas jätkas kaebaja teiste SIA Tego toodete (EPS 60 ja 100 plaatide) müüki Eestis suuremas mahus ning ettevõtte majandusaasta aruannetest kui ka kaebaja esitatud eksperdi arvamusest nähtub, et kaebaja ettevõtluse maht ei vähenenud, vaid suurenes. 5(14)
3-16-1698 2) Õigusabikulud on vastustaja poolt eelmise haldusasja (nr 3-13-1654) tulemusena hüvitatud. Ülejäänud osas on kulud tekkinud enne vastustaja ettekirjutuse kättesaamist või ei nähtu arvetelt, kuidas need on seotud vastustaja tegevuse tagajärjel väidetavalt tekkinud olukorra likvideerimisega. 3) Kaebajal puudub palga- ja tegevuskuludega seotud otsene varaline kahju, kuna kaebaja ei ole ära näidanud, mida ta pidi ettevõtte käigushoidmiseks varasemaga võrreldes maksma rohkem või millised olid suurenenud kohustused. Kaebaja tasus töötajatele ning kandis tegevuskuludena samasuguseid kulusid nagu varem, mistõttu on tegemist tavapäraste ettevõtte käimashoidmise kuludega, mida ei ole võimalik käsitleda kahjuna. Isegi, kui leida, et kulud on käsitletavad kahjuna, puudub põhjuslik seos, kuna kaebajal puudus vajadus uue tarnija leidmiseks. 7 päeva pärast ettekirjutuse kaebajale teatavaks tegemist kutsus senine tootja kõik ettekirjutusest puudutatud plaadid turult tagasi ja hüvitas kaebajale sellega seotud kulu. Samast ajast hakkas SIA Tego tootma uue vastavussertifikaadi alusel uusi samaväärseid nõuetele vastavaid plaate, mida kaebajal olnuks võimalik Eestis edasi turustada. Vastustaja ettekirjutuse resolutiivosaga oli kaebajal keelatud teha turul kättesaadavaks vahtpolüstüreenplaate, mis olid toodetud harmoneeritud tootestandardi EVS-EN 13163:2008 alusel, ega puudutanud muid SIA Tego tooteid. Lisaks oli kaebaja senisele tootjale suures ulatuses võlgu, mistõttu katkes osaliselt koostöö senise tootjaga ka sellel põhjusel. Sellisel ajendil uue tootja otsimise kulusid vastustajalt välja mõista pole võimalik. Palga- ja tegevuskulud, värbamis- ning reklaamikulud ei ole vastustaja tegevusega põhjuslikus seoses 4) Värbamiskuludel puudub seos vastustaja tegevusega. Uut töötajat hakati otsima juunis 2013, mil vastustaja ettekirjutust tehtud ei olnud. Kaebajal ei olnud võimalik aimata „väidetava kahju tulevikus tekkimist ja selle likvideerimise vajadust“. Järelikult on kaebaja teinud kulutusi uue töötaja leidmiseks muul põhjusel. Selliseid kulutusi oleks kaebaja teinud ka sõltumata vastustaja tegevusest. 5) Vastustaja ettekirjutuse kohta koostatud uudist vastustaja kodulehel klikkas perioodil juulioktoober 2013 kokku 269 inimest. Seega ei saanud kaebajale tekkida väidetavat mainekahju, mida tulnuks reklaamiga leevendada. Kaebaja raamatupidamisdokumentidest nähtus ühtlasi, et kaebaja tegi reklaami samades allikates ja samades mahtudes nii enne kui ka pärast ettekirjutust. Järelikult ei suurenenud kaebaja kulutused reklaamile vastustaja tegevuse tõttu. Kaebaja nõuab selliste reklaamide eest tasutud kulude hüvitamist, mis ei sisalda ei toote ega kaebaja nime, mistõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik selliste reklaamidega kellegi mainet taastada. 6) Saamata jäänud tulu prognoosi aluseks olev ekspertarvamus on koostatud olulist infot arvestamata jättes. Kaebaja ei ole teinud eksperdile teatavaks, et müüs pärast vastustaja ettekirjutust Eesti turul sama tootja teisi plaate edasi suuremas mahus. Samuti ei ole kaebaja eksperti informeerinud, et tootja kutsus kõik ettekirjutusest puudutatud plaadid nädal aega pärast ettekirjutust tagasi ning tasus nende eest kaebajale suuremas summas kui oli nende sisseostuhind. Seega sai kaebaja tagasi plaatide ostmise kulud kui ka teenis neilt täiendavat tulu. 7) Kaebaja ei oleks saanud ettekirjutusest puudutatud EPS plaate Eesti turul edasi müüa, kuna tootja lõpetas nende tootmise. Samas oli kaebajal võimalus turustada uue vastavussertifikaadi alusel toodetud plaate, millest loobumine oli kaebaja äriline otsus. 8) Kuivõrd ekspert Grünvaldi analüüs on sisult majandusanalüüs, mis seisneb võimaliku tulu modelleerimises, kaasas vastustaja ekspert Grünvaldi hinnangu õigsuse kontrolliks riiklikult tunnustatud finantseksperdi T. Tenderi. T. Tender tõi ekspert Grünvaldi hinnangu puhul välja alljärgnevad puudused, mis seavad modelleeritud saamata jäänud tulu tõsiseltvõetavuse kahtluse alla: 2014. a müügitulu prognoosimisel on ekspertarvamuses lähtutud kaebaja peamiste konkurentide müügimahtude kasvust a-l 2014, kuid konkurentidena on käsitletud osaliselt tootjaid. Korrektsem oleks lähtuda levitajate, mitte aga tootjate müügimahtude kasvust. 6(14)
3-16-1698 Saamata jäänud tulude arvutamisel on ekspertarvamuses lahutatud prognoositud müügituludest vastustaja ettevõtte tegelikud tulemused aastatel 2013-2015. Saadud tulem on korrutatud müügikatte määraga ning sellest on veel lahutatud tulemustasude ja turustuskuludega seotud muutuvkulud. Jääb aga ebaselgeks, mida antud kulud täpsemalt sisaldavad ja kas need on täielikud. Ekspertarvamusest ilmneb ka, et antud määr põhineb kaebaja hinnangul ning ekspertarvamuses ei ole viidatud, et ekspert oleks antud määra kontrollinud, sh alusdokumentide alusel. Seetõttu pole ka antud määr usaldusväärne. Kaebaja prognoositud tulemused, eeldusel et vastustaja tegevust ei oleks olnud, on a-l 2014 ligikaudu 47% kõrgemad kui tegelikud tulemused ning 2015 prognoositud tulem ületab prognoositud tulemit ligikaudu 100%. Kuna müügitulu erinevus on märkimisväärne, siis on väga tõenäoline, et selle toetamiseks peaksid suurenema ka püsikulud. Seda ei ole aga ekspertarvamuses arvestatud ega ka antud lähenemist põhjendatud. Ilma asjakohase selgituseta ei ole antud lähenemine korrektne. Kogumis on seega ekspert Grünvaldi arvamus ebausaldusväärne ega saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja nõuab TJA-lt kahju hüvitamist summas 476 681 eurot, sh otsene varaline kahju 117 616 eurot (õigusabikulud 10 308 eurot, palga- ja tegevuskulud 94 768 eurot, uue töötaja värbamiskulu 595 eurot ja reklaamikulud 11 945 eurot) ning saamata jäänud tulu 359 065 eurot. Kaebaja kahjunõue tugineb asjaolul, et halduskohus tühistas 18.10.2013 otsusega haldusajas nr 3-13-1645 (jõustus 22.10.2014) TJA 02.07.2013 ettekirjutuse, millega TJA oli kohustanud OÜ-d Ecostock peatama SIA Tego poolt toodetud vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja 120 turul kättesaadavaks tegemise. Kaebaja leiab, et TJA 02.07.2013 ettekirjutus ja sellega seonduv TJA teavitustegevus tekitas kaebajale kahju.
9.Esmalt märgib kohus, et kahjunõude lahendamisel on olulised järgmised õigusnormid ja põhimõtted.
9.1.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad seega kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Lisaks sätestab RVastS § 13 vastutuse piiramise alused, sh lg 2 sätestab, et saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lg 4).
9.2.Varalise kahjuna on RVastS § 7 lg 1 alusel võimalik taotleda nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu hüvitamist (RVastS § 7 lg 3). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad 7(14)
3-16-1698 mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
9.3.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigivastutusõiguses on selliseks asjaoluks avaliku võimu kandja õigusvastane tegu isiku subjektiivseid õigusi rikkuvas ulatuses. See, kas kahju tekkis õigusvastase teo tagajärjel, tuvastatakse nn conditio sine qua non reegli abil. Selleks tuleb kindlaks teha, kas kahju oleks tekkinud ilma õigusvastase teota ehk kas õigusvastane tegu oli kahju tekkimise vältimatuks põhjuseks. Õiguslikus mõttes kahjuna ei kuulu siiski hüvitamisele kõik õigusvastase teoga põhjuslikus seoses olevad tagajärjed, vaid üksnes selline kahju, mille ärahoidmine oli normi eesmärgiks. See nn normi eesmärgi teooria on sätestatud VÕS § 127 lg-s 2, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
10.Kohus leiab, et OÜ Ecostock kaebus (kahjunõue) ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub TJA 25.07.2016 otsuse (millega jäeti rahuldamata kaebaja samasisuline kahjunõue TJA-le) põhjendustega neid täismahus üle kordamata. HKMS § 165 lg-s 2 ettenähtud võimalus, et halduskohus võib viidata haldusorgani põhjendustega nõustumisele, seondub küll vaidlustatud haldusaktiga või vaideotsusega, samas on see põhimõte kohtu hinnangul analoogia korras laiendatav ka kahjunõude menetlemisel tehtud haldusorgani otsusele. Olulisemana toob kohus ühtlasi esile alljärgneva.
11.Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusena tuleb vaidlusaluse kahjunõude kontekstis mõista TJA 02.07.2013 ettekirjutust, millega kohustati OÜ-d Ecostock peatama Läti tootja SIA Tego poolt toodetud vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja 120 turul kättesaadavaks tegemine ja mille kohus haldusaja nr 3-13-1645 raames tühistas. Teiste sõnadega on avaliku võimu kandja õigusvastaseks tegevuseks TJA poolt koormava õigusvastase haldusakti andmine kaebajale. Selles ei ole poolte vahel ka vaidlust. Kaebajale antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamisega kohtu poolt võib ühtlasi lugeda tuvastatuks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise. Ka kaebaja ja vastustaja on seisukohal, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena tuleb mõista kohtu põhjendusi TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tühistamiseks, s.o kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumist ja TJA poolt kaalutlusõiguse rikkumist, mis võis viia ebaproportsionaalse meetme kohaldamiseni kaebaja suhtes. Seega võib asuda seisukohale, et täidetud on kahjunõude esimesed kaks tingimust, s.o avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes ning isiku subjektiivsete õiguste rikkumine.
12.Kohus on seisukohal, et TJA 02.07.2013 ettekirjutusega kaebajale kahju tekitamine ei ole tõendatud, põhjendades seda järgnevalt.
8(14)
3-16-1698
13.Kaebaja kahjunõue, eelkõige otsese varalise kahju nõue tugineb eeldusel, et kaebaja sattus TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tegemise järgselt ja ettekirjutusest tingituna tavapärasest erinevasse, nö kriisisituatsiooni, mis kestis kuni 2015. a-ni (kaebaja taotleb otsese varalise kahju hüvitamist perioodi eest kuni 31.07.2015 ja saamata jäänud tulu hüvitamist perioodi eest 2015. a lõpuni). Kaebaja on selgitanud, et otsese varalise kahjuna nõutavad kulud (õigusabikulud, palga- ja tegevuskulud, uue töötaja värbamiskulud ja reklaamikulud) on otseselt seotud kriisiolukorra likvideerimisega.
14.Kohus on esmalt seisukohal, et nn kriisisituatsiooni sattumine 2013. a keskpaigas ja selle kestus kuni 31.07.2015 / 31.12.2015 ei ole tõendatud ega kontrollitav. Kaebaja vastav seisukoht tugineb ekspert O. Grünvaldi ekspertarvamusel. Vastav arvamus on tellitud OÜ Ecostock poolt ning on koostatud OÜ Ecostock juhtkonnalt ja töötajatelt saadud informatsiooni pinnalt1. OÜ Ecostock majandusnäitajate analüüsimisel on ekspert lähtunud kaebaja raamatupidamise andmetest, sh kulukannete ja kulukontode väljavõtetest2. Ekspertarvamusest ei nähtu, et analüüs tugineks raamatupidamiskannete aluseks olevatel algdokumentidel (nende sisu analüüsil). Vastavat järeldust kinnitab asjaolu, et kahjunõude tõenduseks esitas kaebaja TJA-le kohtueelses menetluses 5000-6000 arvet perioodi kohta 2013-2015. a kogusummas ca 2,5 miljonit eurot3, seostamata neid ekspertarvamuses esitatud summadega. Samas ei esitatud TJA-le kõiki algdokumente (vt nt kohtuotsuse p 16.4). Algdokumente ei osanud ekspertarvamuse summadega seostada kaebaja ka kohtumenetluses4. OÜ Ecostock poolt äriregistrile esitatud 2013. a majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtub, et „Aruandeaastal äritegevuses olulisi muutusi ei toimunud võrreldes 2012.aastaga. Müügitulu oli ligikaudu 2 miljonit ja kasumit teeniti 27 tuhat eurot. /-/.../-/ 2014. aastal on plaanis jätkata kasvu samal tegevusalal“. Seega ei nähtu 2013. a majandusaasta aruandest viidet majandusraskustesse sattumisele. OÜ Ecostock poolt äriregistrile esitatud 2014. a majandusaasta aruandest nähtub, et oma sisult on tegemist 2013. a majandusaasta aruandega (2014. a majandusaasta aruandena on esitatud uuesti 2013. a majandusaasta andmeid kajastav aruanne). See tähendab, et 2014. a aruanne on sisuliselt esitamata. 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruandeid ei ole OÜ Ecostock samuti äriregistrile, TJA-le ega kohtule esitanud. Seega ei toeta majandusaasta aruanded kaebaja väiteid kriisisituatsiooni sattumisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida kaebaja tegelikke majandusnäitajaid (käivet), eelkõige TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tegemise järgselt. Tähelepanuväärne on samas, et 2013. a tegelik müügitulu on nii ekspertarvamuse kui 2013. a majandusaasta aruande kohaselt suurem kui 2012. a müügitulu (vastavalt 1 963 541 eurot ja 1 972 373 eurot). 2014. a ja 2015. a tegelik müügitulu on ekspertarvamuse kohaselt küll väiksem, kuid nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole vastav faktiväide sisuliselt kontrollitav (algdokumentide ja majandusaasta aruannete alusel). Samuti on tähelepanuväärne, et kahju ja kriisisituatsiooni ei sisustagi kaebaja / ekspert O. Grünvald (ainuüksi) käibe vähenemise kaudu, vaid prognoositud käibe ja müügitulu kasvu ärajäämise kaudu.5 Kaebaja ei ole samas veenvalt selgitanud, kuidas on käibe kasvu ärajäämine võrdsustatav kriisisituatsiooni sattumisega (mis tingis nt töötajate poolt selliste tööülesannetega tegelemise, mida nad tavapäraselt täitma ei pidanud).
vt nt O. Grünvaldi ekspertarvamuse lk 10 „TJA tegevuse mõju Ettevõtte äritegevusele“ ja lk 18 „Reklaamikulud“ – I kd, tl 91-111
O. Grünvaldi ekspertarvamuse lk 4 „Sissejuhatus“, lk 16 „Lähenemine“
vt TJA koostatud koond – II kd, tl 34-61
vt 19.09.2017 istungiprotokoll
vt ekspertarvamuse lk 15 tabel ja kokkuvõte
9(14)
3-16-1698 Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud, et kaebaja väide kriisisituatsiooni sattumisest tugineb liialt kaudsetel ja kontrollimatutel asjaoludel. Sisuliselt puuduvad muud tõendid, kui kaebaja enda vastav väide (kaebaja tugineb ekspertarvamusele, mis tugineb kaebajalt saadud selgitustel).
15.Isegi kui lähtuda eeldusest, et TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tegemise järgselt toimus kaebaja käibe langus / planeeritud käibe kasvu ärajäämine, siis on tuvastatud mitmeid olulisi asjaolusid, mis seavad kahtluse alla käibe muutuse seostamise TJA 02.07.2013 ettekirjutusega.
15.1.Esmalt on oluline, et paralleelselt TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tegemisega on Läti Vabariigi vastavushindamisasutus tühistanud SIA Tego vastavussertifikaadi nr 1325-CPD-982, mille alusel toodeti kõnealuseid vahtpolüstüreenplaate, ning SIA Tego on lõpetanud senise EPS 80 ja 120 tootesarja „Tegoterm“ müümise ja laojäägid edasimüüjatelt tagasi kutsunud6. TJA poolt kaebaja juures 09.07.2013 teostatud paikvaatlusel kinnitas kaebaja laojuhataja, et tooted, mille turustamise õigus peatati, saadetakse SIA Tego tehasesse tagasi7. Eeltoodust nähtub, et sõltumata TJA poolt läbiviidud menetlusest ei olnud alates 2013. a juulist võimalik (heauskselt) SIA Tego poolt vastavussertifikaadi nr 1325-CPD-982 alusel toodetud plaate EPS 80 ja EPS 120 levitada, samuti ei olnud võimalik neid tootjalt juurde tellida. Asjaoludest nähtuvalt oli kaebaja sellest teadlik hiljemalt 09.07.2013. TJA 02.07.2013 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 05.07.2013 (reede)8, s.o sisuliselt samaaegselt. Eeltoodu tähendab, et SIA Tego poolt vastavussertifikaadi nr 1325-CPD-982 alusel toodetud plaate EPS 80 ja EPS 120 ei olnud kaebajal võimalik alates 2013. a juulist enam turul kättesaadavaks teha sõltumata TJA 02.07.2013 ettekirjutuse andmisest. Seega pidi tegevuse ümberkorraldamise vajadus ning sellega seotud võimalik lisakulu ja käibe/müügitulu langus tekkima kaebajal sõltumata TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tegemisest. Riigikohus on selgitanud, et kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada. Sellise muu asjaolu esinemise korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus väiksem, kuid võib olla ka välistatud.9
15.2.Kaebaja on seisukohal, et TJA 02.07.2013 ettekirjutus ei võimaldanud müüa ka SIA Tego poolt senise EPS 80 ja EPS 120 tootesarja „Tegoterm“ asemel turule toodud uut EPS 80 ja EPS 120 tootesarja ning see on kaebajale kahju tekkimise põhjuseks. Kohus vastava järeldusega ei nõustu. TJA on kinnitanud, et sellist piirangut ettekirjutusest ei tulenenud. Ka kohtu hinnangul võimaldab TJA 02.07.2013 ettekirjutus, sh selle resolutsiooni p-s 3.1.1 tehtud viide harmoneeritud tootestandardile EVS-EN 13163:2008, seostada resolutsiooni p-s 3.1.2 sisalduvat keeldu just nimetatud tootestandardi alusel valmistatud SIA Tego vahtpolüstüreenplaatidega EPS 80 ja EPS 120. Isegi kui TJA 02.07.2013 ettekirjutus võis olla selle mõjuulatuse küsimuses mõneti mitmetitõlgendatav, siis ei ole kaebaja operatiivselt pöördunud TJA poole (nt teabenõudega) antud küsimuses selge seisukoha saamiseks. Nimetatud viitab, et tegemist ei olnud kaebaja jaoks olulise küsimusega. Seejuures on TJA koostanud kaebajale 05.11.2013 teatise, milles on märgitud, et TJA loeb enda 02.07.2013 ettekirjutuse täidetuks10. Hiljemalt nimetatud
Läti Vabariigi vastavushindamisasutuse 28.08.2013 kiri ja 15.07.2013 otsus – II kd, tl 79; SIA Tego 30.09.2013 ja 29.10.2013 kirjad TJA-le – III kd, tl 113-115; OÜ Ecostock 12.07.2013 arve – II kd, tl 82
Riikliku järelevalve paikvaatluse protokoll – II kd, tl 73-74
kättetoimetamise teatis – II kd, tl 72
Riigikohtu 08.01.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-173-12, p 19
TJA 05.11.2013 teatis – II kd, tl 84
10(14)
3-16-1698 ettekirjutuse saamisest pidi kaebaja igal juhul mõistma, et TJA 02.07.2013 ettekirjutus ei takista enam SIA Tego toodete turul kättesaadavaks tegemist. Kogutud teave ei toeta ega tõenda samas ka järeldust, et TJA 02.07.2013 ettekirjutus põhjustas kaebajale kahju perioodi osas kuni 05.11.2013.
15.3.Kaebaja on lisaks seisukohal, et TJA 02.07.2013 ettekirjutuse ja sellega kaasnenud TJA teavitustegevuse negatiivne mõju väljendus kaebaja klientide usalduse kadumises kaebaja poolt pakutava tootevaliku suhtes (nii SIA Tego toodete, kui muude kaebaja poolt pakutavate toodete osas) ja seega ka kaebaja suhtes. Kohtu hinnangul ei toeta kogutud teave sellist järeldust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi näidet või tõendit kliendisuhtlusega seonduvalt. Samas tuvastas TJA kaebaja majandustegevuse dokumentatsiooni analüüsimisel, et vaatamata EPS 80 ja EPS 120 plaatide müümise lõpetamisele 2013. a keskpaigas jätkas kaebaja 2013. a II poolaastal SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide EPS 60 ja EPS 100 tellimist, millised moodustasid ka enne TJA ettekirjutust suurema osa kaebaja poolt müüdavatest SIA Tego EPS plaatidest (2013 I poolaasta ostuarvete analüüsist nähtuvalt oli SIA-lt Tego ostetud EPS 80 ja EPS 120 plaatide osakaal vaid ca 16% SIA-lt Tego ostetud EPS plaatide kogumahust). SIA Tego EPS 60 ja EPS 100 plaate soetas kaebaja SIA-lt Tego pärast ettekirjutuse tegemist regulaarselt ning 2013 I poolaastaga võrreldes rohkem.11 Nimetatud asjaolud viitavad vastupidiselt kaebaja väidetule, et usaldamatust seonduvalt SIA Tego toodetega turul ei tekkinud (pigem asendasid EPS 60 ja EPS 100 plaadid EPS 80 ja EPS 120 plaate). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et SIA-lt Tego ostetud EPS 60 ja EPS 100 plaadid oleksid jäänud klientidele müümata. Kaebaja on küll viidanud, et 2013. a augustis langes SIA Tego toodete müük 73% võrreldes juuliga ning 2013. a lõpuks lõppes üldse, samas on SIA Tego TJA-le selgitanud, et koostöö kaebajaga lõppes hoopis seonduvalt kaebaja võlgnevusega SIA Tego ees12. Kaebaja ei ole selgitanud ega ümber lükanud SIA Tego väidet võlgnevuse tekkimise kohta ja/või seostanud võlgnevust usaldusväärselt TJA 02.07.2013 ettekirjutusega. Kaebaja väide, et SIA Tego plaatide EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemise keelamine tingis kaebaja kogukäibe vähenemise / kasvu ärajäämise, on liialt hüpoteetiline ja kontrollimatu. Kaebaja ei osanud kohtumenetluses selgitada, kui suur oli SIA Tego toodete müügi osakaal kaebaja kogukäibes13. Arvestades samas, et EPS 80 ja EPS 120 plaatide osakaal moodustas üksnes ca 16% SIA-lt Tego ostetud EPS plaatide kogumahust ning SIA Tego tooted moodustasid vaid osa kaebaja poolt müüdavatest kaupadest, siis tuleb asuda seisukohale, et SIA Tego EPS 80 ja EPS 120 plaatide müük ei moodustanud olulist osa kaebaja käibest. Nimetatud toodete müügi keelamisega seonduva laiendamine kaebaja kogukäibele ja kogu tegevusele ei ole kahtlusteta veenev (seda eriti arvestades eelnevalt märgitud asjaolu, et kaebaja jätkas SIA Tego toodete müüki ka pärast TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tegemist). Sellise järelduse tegemiseks peaksid esinema muud toetavad tõendid ja/või peaks esinema põhjendatud kahtlus, et välistatud on muud põhjused, mis võivad tingida äriühingu käibe vähenemise või kasvu ärajäämise (nt juhtimis-/prognoosimisvead, probleemid tarnijatega, laekumata nõuded, turusituatsioon laiemalt jms). Kaebaja ei ole esitanud muid veenvaid põhjendusi ega tõendeid lisaks ekspert O. Grünvaldi hinnangule (mis tugineb valdavalt kaebaja juhtkonna väidetel, et kahju põhjuseks oli TJA tegevus).
16.Lisaks eeltoodule ei saa lugeda kaebaja otsese varalise kahju hüvitamise nõuet üksikute nõude liikide lõikes põhjendatuks alljärgnevatel põhjustel.
TJA 25.07.2016 otsuse lk 27-28 – I kd, tl 142-158 TJA 25.07.2016 otsuse lk 28; SIA Tego 10.11.2015 kiri – II kd, tl 97
vt 19.09.2017 istungiprotokoll
11(14)
3-16-1698
16.1.Tuvastatav ei ole, milliseid konkreetseid kulutusi on kaebaja lugenud 10 308 euro suuruse õigusabikulu nõude osaks. O. Grünvaldi ekspertarvamuses puudub õigusabikulude osas selgitav põhjendus ning vastavat selgitust ei esitanud kaebaja ka TJA-le esitatud kahjunõude menetlemise käigus. Kohtumenetluses on kaebaja viidanud 17-le arvele kogusummas 20 413,82 eurot (s.o suuremas mahus, kui kahjunõue)14. Nimetatud arved on väljastatud perioodil 20132015. a ja kajastavad teenuse sisuna üldsõnalisi selgitusi „Üldine õigusabi“, „Õigusalane nõustamine“, „Konsultatsioon“ jms15. Ainuüksi selliste selgitustega arved ei tõenda kohtu hinnangul, et õigusabikulu on seotud TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tagajärgede kõrvaldamisega, seda enam, et kaebaja ei oska selgitada, milliste arvete pinnalt on ekspert saanud kahjunõude summa, s.o 10 308 eurot.
16.2.Kaebaja töötajate (juhtkonna) palga- ja tegevuskulusid tuli kaebajal kanda sõltumata TJA 02.07.2013 ettekirjutusest. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja. Samas on kaebaja poolt piisavalt põhjendamata seisukoht, et töötajad pidid tegelema tööülesannetega, mida nad tavapärases olukorras täitma ei oleks pidanud. Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, millised tööülesanded jäid täitmata, milliseid tööülesandeid nende asemel täideti, kuidas neid ülesandeid eristada ning kuidas eelnevat kontrollida.
16.3.Kaebaja poolt enne TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tegemist elektroonsesse värbamissüsteemi CV-Online töökuulutuse üles panemise kulu ei ole sisustatav TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tulemusena tekkinud kahjuna. Kaebaja ei osanud kohtumenetluses selgitada, millised olid täidetava ametikoha ülesanded, selgitades samas, et vastavat ametikohta tegelikkuses ei täidetudki (konkurss luhtus)12. Viimati nimetatud seisukoht toetab pigem järeldust, et TJA 02.07.2013 ettekirjutuse järgselt loobuti nimetatud lisatöötaja värbamisest, kui et värbamine oli seotud TJA tegevuse tagajärgede kõrvaldamisega.
16.4.Reklaamikulude nõudega seonduvalt on O. Grünvalid ekspertarvamuses viidatud raamatupidamisregistritest nähtuvatele 38 arvele ja kuluaruannetele16. TJA-le esitati reaalselt samas üksnes 21 viidatud arvet17. TJA tuvastas esitatud algdokumentide ja muu kogutud teabe analüüsi pinnalt, et kaebaja reklaamialases tegevuses enne ja pärast TJA 02.07.2013 ettekirjutust ei esinenud olulisi muutusi. Kohus leiab sarnaselt TJA-ga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid ja selgitusi, mis annaksid aluse seostada peale 02.07.2013 tehtud reklaamikulusid selgelt TJA õigusvastase tegevusega. Tuvastatav ei ole, et märkimisväärselt oleks muutunud kaebaja poolt tellitava reklaami maht või selle iseloom. Seega ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et suuremas mahus reklaam seondub kaebaja maine ja usaldusväärsuse taastamisega ning reklaami suunati uute kanalitesse ja uuele sihtgrupile.18
16.5.Eeltoodu kinnitab, et lisaks otsese varalise kahju kandmise tõendamatusele ei ole tuvastatav ka põhjuslik seos kaebaja poolt väidetud kahju ja TJA 02.07.2013 ettekirjutuse vahel. Riigikohus on selgitanud, et põhjusliku seose nõue tähendab seda, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult19. Käesoleval juhul see tuvastatav ei ole.
17.Saamata jäänud tulu nõude osas märgib kohus täiendavalt järgmist.
OÜ Ecostock 18.08.2017 menetlusdokumendi lisa 6 – III kd, tl 90 vt TJA analüüs 01.09.2017 menetlusdokumendi p-s 3 (vastavad algdokumendid on esitatud TJA poolt kohtule 22.03.2017) – III kd, tl 94-98
O. Grünvaldi ekspertarvamuse lk 18-19 tabel ja lisa 5
TJA 25.07.2016 otsuse p 2.3.4
vt TJA 25.07.2016 otsuse p 2.3.4
Riigikohtu 16.03.2005 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-93-04, p 12
12(14)
3-16-1698
17.1.Riigikohus on selgitanud, et majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine võib olla keeruline, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada, on tagantjärele keeruline või lausa võimatu tuvastada. Sellest aga ei järeldu, et sellisel juhul tuleks jätta kahjuhüvitis välja mõistmata. Majandustegevuses saamata jäänud tulu tõendamiseks on põhjendatud kasutada mh asjatundjate hinnanguid. Saamata jäänud tulu kui tõenäoliselt tekkiva kahju, eriti tulevikus tekkiva kahju hüvitamise tõendamist lihtsustab kohtule VÕS § 127 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg 1 järgi antud võimalus hinnata kahju tekkimise kindlakstegemisel kahju suurust diskretsiooni alusel.20 Samuti on Riigikohus leidnud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab taotleja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.21
17.2.Kaebaja sisustab saamata jäänud tuluna mitte üksnes kasu, mis jäi saamata SIA Tego EPS 80 ja EPS 120 plaatide müümata jäämisest, vaid negatiivset mõju kaebaja majandustegevusele / käibele tervikuna. Seejuures ei pea kaebaja negatiivseks mõjuks (üksnes) käibe vähenemist, vaid kaebaja enda poolt prognoositud müügitulu kasvu ärajäämist. Esmalt kordab kohus eeltoodud järeldusi, et kaebaja tegelikud majandustulemused (eelkõige 2014-2015. a osas) ei ole kontrollitavad ning usaldusväärselt ei ole välistatud muud võimalikud käibe languse / prognoosi mittetäitumise põhjused (lisaks asjaolule, et TJA keelas SIA Tego EPS 80 ja EPS 120 plaatide müügi, millised moodustasid mitteolulise mahu kaebaja kogukäibest).
17.3.Lisaks on kohtu hinnangul oluline, et kaebaja kahjunõudest (O. Grünvaldi ekspertarvamusest) ei ole selgelt tuvastatav, mida sisustab kaebaja kasuna, mille saamise võimaluse ta väidetavalt kaotas (vt VÕS § 128 lg 4). Saamata jäänud tulu sisustamiseks kasutab O. Grünvaldi ekspertarvamus mõistet saamata jäänud müügikate. Hüvitamisele kuulvaks kahjuks on ekspertarvamuse kohaselt tegeliku müügitulu ja prognoositud müügitulu vahe (teenimata müügitulu), mis on korrutatud müügikatte määraga (tegeliku müügitulu müügikatte %). Ekspertarvamuses saab järeldada, et müügikate saadakse, kui müügitulust lahutatakse ostukulu, transpordikulu ja muutuvkulud (1,08%).22 Kohtu hinnangul ei ole kontrollitav, millised ettevõtte tegevuskulud on reaalselt kahjuna nõutavast kasust maha arvatud ehk siis millest koosneb nn müügikate. Eelkõige ei ole kontrollitav, millest koosnevad nn ostukulud ja muutuvkulud. Sarnase järelduse on teinud O. Grünvaldi ekspertarvamust hinnanud ekspert T. Tender. T. Tenderi hinnangul jääb ebaselgeks, mida muutuvkulud täpsemalt sisaldavad ja kas need on täielikud23. Ka kohtuistungil tunnistusi andes kinnitas T. Tender, et talle jäi ebaselgeks, millest koosneb nn müügikate24. T. Tenderi kirjaliku hinnangu kohaselt nähtub kaebaja arvestusest, et prognoositud tulemused on 2014. a-l ligikaudu 47% kõrgemad kui tegelikud tulemused ning 2015. a prognoositud tulem ületab 2015. a esimese 6 kuu tegelikku ja teise poolaasta prognoositud tulemit ligikaudu 100%. Kuna müügitulu erinevus on märkimisväärne, siis on eksperdi hinnangul väga tõenäoline, et selle toetamiseks peaksid suurenema ka püsikulud. Kohtu hinnangul on vastav järeldus põhjendatud. Kaebaja ei osanud kohtumenetluses lisaks O. Grünvaldi ekspertarvamuses kajastatule saamata jäänud tulu arvestamise metoodikat täiendavalt selgitada.23
Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 22 Riigikohtu 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12
O. Grünvaldi ekspertarvamuse lk 11-15 „Saamata jäänud tulu arvestus“
T. Tenderi hinnang – III kd, tl 28-31
vt 19.09.2017 istungiprotokoll
13(14)
3-16-1698
17.4.Ekspert T. Tender on ühtlasi esile toonud, et ebaselgeks jääb, miks on O. Grünvaldi ekspertarvamus käsitletud kaebaja peamiste konkurentidena (kelle majandusnäitajad võeti kasvuprognoosi võrdlusandmeteks) osaliselt mineraalvilla tootjate ning EPS ja XPS toodete tootjaid ja esindusi, mitte aga mineraalvillatootjate edasimüüjaid sarnaselt kaebajale25. Arvestades, et kaebaja ei ole ehitusmaterjalide tootja ega tootja esindus, siis on ka kohtu hinnangul küsitav selliste võrdlusandmete asjakohasus. Samuti nõustub kohus ekspert T. Tenderi hinnanguga selles, et kui O. Grünvaldi ekspertarvamus on esitatud 2016. a esimese kvartali lõpus, siis jääb ebaselgeks, miks on kaebaja 2015. a teise poolaasta tegelikke majandusnäitajaid prognoositud 2015. a esimese poolaasta majandusnäitajate alusel (st ei ole lähtutud tegelikest 2015. a tulemustest).
18.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja kahjunõude (O. Grünvaldi eksperthinnangu) alusel ei saa küll asuda seisukohale, et kahju tekkimine kaebajal seoses SIA Tego vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja 120 müümise lõpetamisega on välistatud, samas ei ole kaebaja kahjunõue sellisel määral tõendatud ja kontrollitav, et see annaks aluse riigivastutuse tekkimiseks. Kahju hüvitamise eeldused, eelkõige kahju tekkimine kaebajale ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, ei ole käesoleval juhul täidetud. Kasvõi ühe eelduse puudumine välistab kahjunõude rahuldamise, mis tähendab ühtlasi, et mõne eelduse mittetäidetuse tuvastamisel puudub vajadus analüüsida täiendavalt muid eeldusi. Seega ei analüüsi kohus ka vastustaja süü küsimust, samuti seda, kas TJA 02.07.2013 ettekirjutuse tühistamise tinginud asjaolude eesmärgiks saab pidada kaebaja poolt nõutava kahju ärahoidmist (VÕS § 127 lg 2).
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja kahjunõue ei kuulu rahuldamisele.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud ega menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).