Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2635 AS Raisner, Hans Teivi ja AS Eesti Elekter kaebused Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamiseks või alternatiivselt Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamiseks; Keskkonnaministeeriumi keelamiseks anda haldusakte ja sõlmida lepinguid, mis on suunatud Tootsi Suursoo tuulepargi ala kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusameti registriossa nr 5730650, mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS omandisse andmisele
Haldusasi
VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS kaebused Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamiseks või alternatiivselt Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – AS Raisner ja Hans Teiv, esindajad v.adv Piret Blankin ja v.adv abi Edgar-Kaj Velbri Kaebajad – VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS, esindajad v.adv Allar Jõks ja adv Kaspar Endrikson Kaebaja – AS Eesti Elekter, esindaja v.adv Silja Holsmer Vastustajad – Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium, esindajad v.adv Villu Otsmann, adv-d Mikk Põld ning Sandor Elias Kolmas isik – AS Eesti Energia, esindajad v.adv Tanel Kalaus, adv Mart Parind, Liis Pilbas, Marelle Esko, Lauri Ulm ja Alo Kelder
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2017. a määrus
3-16-2635 Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Raisner, Hans Teivi ja AS Eesti Elekter määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS Raisner, Hans Teivi ja AS Eesti Elekter määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-2635 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse läbi vaatamata jätmist ja menetluskulude jaotust (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 155 lg 5). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus volitas 09.12.2016 korraldusega nr 404 rahandusministrit riigi esindajana hääletama AS Eesti Energia aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 4 148 000 euro võrra 4 148 000 uue 1-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Samuti andis Vabariigi Valitsus nõusoleku Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsakülas asuva kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 5730650; riigi kinnisvararegistri objekti kood KV69170) AS-le Eesti Energia üleandmiseks mitterahalise sissemaksena.
2.AS Raisner ja Hans Teiv esitasid 19.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-2635) Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse korralduse kehtivuse peatamiseks ja kinnisasjale keelumärke või eelmärke seadmiseks.
3.Tallinna Halduskohus võttis 20.12.2016 määrusega AS Raisner ja H. Teivi kaebuse menetlusse ja kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset 30-päevaseks tähtajaks, peatades Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 kehtivuse ja seades kinnisasjale (registriosa nr 5730650) AS Raisner kasuks keelumärke.
4.AS Eesti Elekter esitas 21.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-162647) Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse korralduse kehtivuse peatamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 18.01.2017 määrusega AS Eesti Elekter kaebuse menetlusse ja liitis selle ühte menetlusse kaebustega haldusasjas nr 3-16-2635.
5.VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS esitasid 23.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 316-2673) Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamiseks. Kaebajad palusid liita kaebus ühte menetlusse AS Raisner kaebusega. Kaebus sisaldab esialgset õiguskaitset puudutavaid põhjendusi, mida kaebajad palusid kaaluda põhjendustega esialgse õiguskaitse määruse tegemisel. Kui AS Raisner peaks oma kaebusest loobuma või AS Raisner kaebust peetakse perspektiivituks, soovisid kaebajad nende põhjenduste kasutamist esialgse õiguskaitse rakendamisel. Tallinna Halduskohus võttis 03.01.2016 määrusega kaebuse menetlusse ning liitis selle ühte menetlusse AS Raisner ja H. Teivi kaebusega haldusasjas nr 3-16-2635. 2(11)
3-16-2635
6.Tallinna Halduskohus jättis 19.01.2017 määrusega AS Raisner ja H. Teivi 16.01.2017 täiendava esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata; rahuldas AS Eesti Elekter esialgse õiguskaitse taotluse; jätkas esialgse õiguskaitse kohaldamist vastavalt Tallinna Halduskohtu 20.12.2016 määruse resolutsiooni p-le 8; peatas Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 kehtivuse; jätkas keelumärke kohaldamist AS Raisner kasuks kinnisasjale (registriosa nr 5730650).
7.Tallinna Halduskohus rahuldas kaebajate taotlused kaebuste täiendamiseks alternatiivse nõudega Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamiseks.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2017 määrusega AS Raisner, H. Teivi ja AS Eesti Elekter taotlused kaebuste täiendamiseks alternatiivse nõudega Keskkonnaministeeriumi keelamiseks anda haldusakte ja sõlmida lepinguid, mis on suunatud Tootsi Suursoo tuulepargi ala kinnistu (registriosa nr 5730650) mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS omandisse andmisele.
9.Vabariigi Valitsuse 28.04.2017 korraldusega nr 129 tunnistati Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldus nr 404 kehtetuks.
10.Vastustajad esitasid 03.05.2017 halduskohtule taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasjas nr 3-16-2635 menetluse lõpetamiseks. Viidates HKMS § 253 lg-le 2, taotlesid vastustajad ka esialgse õiguskaitse tühistamist. Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine korraldusega nr 129 ei ole tingitud kaebuste esitamisest ega nendega nõustumisest, vaid soovist vältida Tootsi tuulepargiga seotud protsessi venitamist, mis on kaebajate tegelik eesmärk. Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine, kohtumenetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine on vastustajate arvates vajalik selleks, et kinnistu võõrandamiseks läbi viia avalik enampakkumine, et kinnistule saaks rajada tuulepargi. Vastustajad taotlesid menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt.
11.Kolmas isik taotles menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ja toetas vastustajate taotlust menetluse lõpetamiseks.
12.VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS nõustusid menetluse lõpetamisega.
13.OÜ Raisner ja H. Teiv palusid jätta vastustajate taotlused rahuldamata või alternatiivselt jätkata HKMS § 152 lg 2 alusel menetlust. Korraldus nr 404 ei pruugi olla haldusakt. Kui see on toiming, puudub menetluse lõpetamiseks alus. Korralduse õigusmõju kehtib vähemalt ajani, kui on toimunud avalik enampakkumine Tootsi tuulepargi kinnisasja võõrandamiseks ja selle tulemusel on kinnisasi enampakkumise võitnud isikule üle antud. Siis võib olla kindel, et kinnistut ei anta korralduse nr 404 alusel kolmandale isikule üle. Kuni korralduse nr 129 vaidlustamise tähtaja möödumiseni ei saa olla kindel, et seda ei vaidlustata ja kaebuse tulemusel ei tunnistata kehtetuks. Menetluse jätkamine on põhjendatud ka HKMS § 152 lg 2 alusel. Kaebajatel on preventiivne huvi, sest vastustaja võib seniseid vigu korrata. Kui korraldus nr 404 tunnistati kehtetuks muutunud asjaolude tõttu, mitte kaebuste esitamise tõttu, on kaebajate huvi ka menetluskulude jätmine vastustaja kanda. 3(11)
3-16-2635
14.AS Eesti Elekter palus jätta vastustajate taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Korraldus nr 404 ei pruugi olla haldusakt. Kui see on toiming, puudub menetluse lõpetamiseks alus. Korraldus nr 129 on motiveerimata. Ebaselge on, milline on korralduse mõju kinnistu üleandmist puudutavale haldusmenetlusele. Kui kolmas isik vaidlustab korralduse nr 129, võib juhtuda, et korralduse nr 404 mõju taastub. Menetlust tuleb igal juhul jätkata HKMS § 152 lg 2 alusel. Ei saa välistada, et vastustajate järgnevad võimalikud haldusaktid või toimingud rikuvad kaebaja õigusi. Kaebajal on seetõttu preventiivne huvi.
15.Kaebajad taotlesid vastustajate ja kolmanda isiku menetluskulude jätmist nende enda kanda ja kaebajate menetluskulude väljamõistmist vastustajatelt.
16.Tallinna Halduskohtu 06.06.2017 määrusega lõpetati haldusasja menetlus (resolutsiooni p 1), tühistati esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine (p 2), kohustati Tartu Maakohtu kinnistusosakonda eemaldama määruse p 2 jõustumisel AS Raisner kasuks seatud keelumärge kinnisasjal, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusameti registriossa nr 5730650 (p 3), tagastati kaebajatele kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv (p 4), mõisteti Vabariigi Valitsuselt välja menetluskulud AS Raisner kasuks summas 8430 eurot (p 5.1), VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid ja Nelja Energia AS kasuks igaühele summas 2652 eurot (p-d 5.2–5.6) ning AS Eesti Elekter kasuks summas 8688 eurot (p 5.7). Ülejäänud osas jäeti menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (p 6). HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajate eesmärk on vabaneda korraldusest nr 404, mis välistab nende võimaluse arendada Tootsi tuulepargi kinnistul ise välja tuulepark ning saavutada kinnistu võõrandamine enampakkumisel. Korralduse nr 129 andmisega on kaebajad saavutanud oma eesmärgi. HKMS § 152 lg 1 p 4 eeldus on täidetud. HKMS § 45 lg 1 peab keelamiskaebust lubatavaks üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtupraktika on pidanud keelamisnõude esitamist lubatavaks, kui olukord, mida keelamisnõudega soovitakse vältida, on tõenäoline ning kui puuduvad muud võimalused tõhusaks õiguskaitseks (Riigikohtu 09.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-16, p 10). Keelamisnõue on korralduse nr 129 andmise järel minetanud eduväljavaate. Kaebajate poolt vältida soovitava olukorra tekkimise oht ei ole enam tõsine. Kaebajatele jääb võimalus vaidlustada haldusakte ja toiminguid, mis ei ole kooskõlas lubadusega korraldada kinnistu enampakkumine. Korralduse nr 129 seletuskiri ja meediakajastused võimaldavad arvata, et vastustajad ei asu tegema taas toiminguid kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks. HKMS § 152 lg 1 p 4 laia tõlgendust toetab erialakirjandus (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 509). Vaidlustatud korraldus ei avalda kaebajatele mõju, mida selle kehtetuks tunnistamine ei kõrvalda. Tegemist ei ole kaebajate viidatud haldusasjaga (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 33-1-60-14) sarnaneva olukorraga, kuna praegusel juhul ei järgne haldusakti kehtetuks tunnistamisele eelduslikult uuendatud samasisuline menetlus, milles haldusorgan võiks jätkata või korrata oma varasemaid (väidetavaid) vigu.
4(11)
3-16-2635 Esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud ja menetluse lõpetamise tõttu tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulud tuleb seetõttu jätta vastustaja kanda. Kohtul puudub veendumus, et korraldus nr 404 oleks kehtetuks tunnistatud ka siis, kui kaebusi praeguses asjas poleks esitatud. Vastustaja selgitused korralduse nr 129 andmise kohta seonduvad vajadusega vältida pikaajalist kohtumenetlust. Seega on akt antud kohtumenetluse tõttu. Hoolimata küllalt lühikesest ajalisest kestusest on vaidlus kujunenud märkimisväärselt mahukaks ja sisult keeruliseks ning mitmetahuliseks. Vaidlus hõlmab nii menetlus- (sh kaebeõiguse olemasolu, kohaste nõuete valik) kui ka materiaalõigust riigisisesel (haldusõiguslikud küsimused ja riigivaraseaduse kohaldamine) ning Euroopa Liidu tasandil (võimalik ebaseaduslik riigiabi ja konkurentsireeglite rikkumine). Menetlusdokumentide mahtu ja ajakulu on suurendanud kolm määruskaebemenetlust, millest kaks (esialgse õiguskaitse menetluses) on algatanud Vabariigi Valitsus ja kolmas isik. Asjas on liidetud kolm kohtuasja kokku kaheksa kaebaja kaebustes ning kohtul on tulnud lahendada erinevaid menetluslikke taotlusi, mille kohta on menetlusosalised saanud esitada oma seisukohti ja vastuväiteid. Kaebajad on tellinud menetluse jooksul täiendava eksperthinnangu. Asjas on toimunud üks kohtuistung ning menetlusosalistel on tulnud esitada korduvalt seisukohti ja vastuväiteid. Asja mahukust kinnitab ka see, et praeguseks ajaks paiknevad haldusasja materjalid juba kaheksas toimiku köites, kusjuures kohus on hoidunud trükkimast eriti mahukaid dokumente. AS Raisner palub vastustajatelt välja mõista õigusabikulud 20 475 eurot. Käibemaksu hüvitamist kaebajad ei taotle. Menetluskulude nimekirja järgi on õigusabi osutamisele kulunud 146 tundi ja 15 minutit. Õigusabi tunnihind 140 eurot on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Kulude maht on ülepaisutatud. Valik kahe esindaja kasutamiseks ei tähenda, et nende poolt üheaegselt tehtavad tegevused oleks ühtviisi põhjendatud ja vajalikud (nt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-35-13, p 32). Esindus kohtuistungil ja osalemine kohtuistungil on sisult sama ajakulu, mis on kattuvalt kajastatud ning põhjendatud on esindus/osalemine kohtuistungil 4 tundi 30 minutit. Kuna kohtuistung algas 20.03.2107 kell 10.00, ei ole usutav selleks valmistumine samal päeval (20.03.2017) rohkem kui 2 tunni ulatuses. Põhjendatud ei ole seega märgitud kulud 8 tunni 15 minuti ulatuses. Ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele ja toimiku koostamisele ei ole selline kulu, mida võiks esindajatasuna välja mõista. Ülemäärane on ajakulu 29.03.2017 kohtumäärusega tutvumiseks ja selle vaidlustamiseks, arvestades vaidlusküsimuse ulatust. Vabariigi Valitsuse ja kolmanda isiku määruskaebustega tutvumine ja neile vastamine kokku 13 tundi ja 30 minutit on liigselt ajamahukas, arvestades käsitatud küsimuste ringi. Kõnelused AS Eesti Elekter esindajaga ei ole vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Teenuste ajakulu tervikuna hinnates tekkis kohtul veendumus menetluskulude nimekirjas loetletud tegevuste ülemäärasuses. Põhjendatud on mõista AS Raisner kantud esindajatasu välja 60 tunni ulatuses. AS Eesti Elekter palub mõista vastustajalt välja menetluskuluna kohtuväline kulu 14 607,60 eurot. AS Eesti Elekter märgib, et arve nr 20143149 (VIII kd, tl 66 ja 66p), tööaeg 29,75 tundi (materjalide analüüs, ülevaate koostamine kaebuse võimalike aluste ja perspektiivide kohta, kaebuse koostamine, täiendus), kajastab muu hulgas kaebuse koostamist Euroopa Komisjonile, kuid samadel alustel esitati ka siseriiklik kaebus praeguses haldusasjas, mille koostamise ajakulu ning eelnev materjalide analüüs on selle võrra väiksem vastavalt arvel nr 20143165 5(11)
3-16-2635 kajastatule. Seega on kaebaja selgituste kohaselt sellel arvel nr 20143149 kajastatud õigusabi osutatud ka Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 vaidlustamiseks ning sellele eelneva analüüsiga seoses, summas 5715,60 eurot. Halduskohus leidis, et arvel kajastatud tegevused on selgesõnaliselt seotud kaebuse koostamisega Euroopa Komisjonile ja neid ei saa arvata menetluskulude hulka. Asjaolu, et halduskohtusse kaebuse esitamiseks tehtud töö ja selleks tehtud kulutused on Euroopa Komisjonile kaebuse koostamise tõttu väiksemad, ei õigusta haldusmenetluses tehtud kulutuste väljamõistmist halduskohtumenetluses. Menetluskulude nimekirja koostamisele tehtud kulutused ei ole põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile. Ülejäänud osas (55,5 tundi) on esindajatasu põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
17.AS Eesti Elekter palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.06.2017 määruse p-d 1–3 ja p 6 osas, millega jäeti AS Eesti Elekter menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus ei ole olnud järjekindel küsimuses, kas korraldus nr 404 on haldusakt või toiming. Kui korraldus on toiming, ei ole menetluse lõpetamiseks alust. Kui korraldus nr 404 on haldusakt, tuli halduskohtul hinnata, kas menetlust tuleb jätkata HKMS § 152 lg 2 alusel, nagu kaebaja seda taotles. Halduskohus ei ole seda teinud. Teadmata on, millised on Vabariigi Valitsuse järgnevad haldusaktid või toimingud seonduvalt Tootsi tuulepargi maa-alaga. Ajakirjanduses avaldatu ei ole aluseks õiguslike järelduste tegemisel. Pole välistatud, et edasised toimingud või haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi. Kuna puudub alus menetluse lõpetamiseks, pole alust ka esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja menetluskulud, mis on kantud advokaadibüroo arve nr 20143149 alusel summas 5715,60 eurot, ei ole seotud praeguse haldusasjaga. Arve ei kajastanud üksnes Euroopa Komisjonile kaebuse koostamist, vaid analüüsiti ka esmalt praeguses asjas esitatud kaebust.
18.AS Raisner ja Hans Teiv paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.06.2017 määruse punktid 1–3 ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Samuti palutakse halduskohtu määrus tühistada punkti 5.1 osas ning teha uus määrus, millega mõista menetluskulud täies ulatuses AS Raisner kasuks välja. AS Raisner taotleb enda menetluskulude väljamõistmist Vabariigi Valitsuselt ning vastustaja menetluskulude jätmist tema enda kanda. Puuduvad alused menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus ja vastustaja on olnud seisukohal, et korraldus nr 404 on toiming. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud menetluse lõpetamise määruses, et korraldus nr 404 on haldusakt. Kui korraldus nr 404 on toiming, ei kaota selle kehtetuks tunnistamine tema õigusmõju. Nii on jätkuvalt võimalik anda vaidlusalune kinnisasi korralduse nr 404 alusel kolmandale isikule. HKMS § 152 lg 1 p 4 ei võimalda menetluse lõpetamist uue toimingu tegemise tõttu. Kaebajad taotlesid menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel. Menetluse jätkamine on kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Ei saa välistada, et haldusorgan kordab vigu, mille vaidlustamiseks kaebaja kohtusse pöördus. Kaebajatel on preventiivne huvi vähemalt kuni ajani, mil on lõppenud Tootsi tuulepargi kinnisasja võõrandamise menetlus. Pole selge, kas 6(11)
3-16-2635 kinnisasi üldse pannakse enampakkumisele. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu ootab enampakkumise väljakuulutamiseks vastust Euroopa Liidult. Pole arusaadav, miks tunnistati korraldus nr 404 kehtetuks enne, kui EL-lt nõusolek saadi. Kohus peaks võtma seisukoha kaebajate väite osas, et riigivara võõrandamiseks kohane viis antud juhul on avalik enampakkumine, kus kaebajatel on võimalik osaleda. RMK senist tegevust arvestades ei ole kaebajatel kindlust, et seda tehakse. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-11-1990 selgitanud, et HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei saa menetlust lõpetada mh siis, kui tühistamiskaebus jääks rahuldamata muutunud asjaolude tõttu ja seeläbi jääks kaebaja kanda ka menetluskulud. Menetluse lõpetamiseks pole seega alust, kui korraldus nr 404 tunnistati kehtetuks muutunud asjaolude, mitte kaebuste tõttu. Eelviidatud lahendi kohaselt tuleb aktsepteerida kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebusele üleminekuks selleks, et jaotada menetluskulud. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Ehkki halduskohus on jätnud menetluskulud vastustaja kanda, ei ole kohtumäärus jõustunud. Menetluse jätkamise korral ei ole alust esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Halduskohus on ebaõigesti jätnud vastustajatelt välja mõistmata osa AS Raisner menetluskuludest. Õigusabi osutati kaebajale kokku 146 tundi ja 15 minutit, millest kohus pidas vaatamata asja mahukusele põhjendatuks vaid 60 tundi. Põhjendatud on menetluskulude vähendamine vaid osas, mis puudutab menetluskulude nimekirja koostamiseks kantud kulusid. Kohtuistungiks valmistumine oli aeganõudev; vajalik oli ajakulu toimiku koostamiseks, et oleks kiiresti võimalik leida oluline teave, eriti olukorras, kus kohtuistungile ei ole võimalik võtta kogu materjali. Määruskaebuse koostamisele kulunud aeg oli põhjendatud. Materjalid seonduvalt Vabariigi Valitsuse ja kolmanda isiku määruskaebustega olid samuti väga mahukad. Küsimuste läbiarutamine Eesti Elekter AS esindajatega võimaldas läbitöötatavate küsimuste ringi paremini jaotada ja kulusid kokku hoida. 102 tunni ja 15 minuti õigusabi osas ei ole halduskohus menetluskulude põhjendatust hinnanud. Põhjendamata on halduskohtu väide, et õigusabi ajakulu oli ülemäärane. Menetluskulude välja mõistmata jätmine on kaebajate jaoks karistusliku iseloomuga.
19.VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS toetavad määruskaebusi. Kaebajad olid nõus menetluse lõpetamisega eeldusel, et riik korraldab kinnisasja võõrandamiseks enampakkumise. Riigi esindajad kinnitasid, et enampakkumine korraldatakse jaanipäevaks. Tänaseks puudub teave, millal enampakkumine korraldatakse. RMK nõukogu ei ole 19.06.2017 seisuga teinud nende valduses oleva kinnisasja võõrandamise otsust.
20.Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium paluvad jätta määruskaebused rahuldamata. Kaebuste eesmärk on korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamisega saavutatud. Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine tõkestaks avaliku enampakkumise läbiviimist. Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamise tõttu puudub RVS § 37 lg 2 p 2 kohane Vabariigi Valitsuse nõusolek Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva riigivara üleandmiseks mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule RVS § 51 p 1 alusel. Korralduse nr 404 õigusjõud on lõppenud. Seetõttu ei saa vara kolmandale isikule üle anda. Tähtsust ei oma seetõttu, kas korraldus nr 404 on haldusakt või toiming. Isegi kui otsustataks kinnistu avalikust enampakkumisest loobuda ja kinnistu uuesti otsustuskorras üle anda, on selleks vajalik 7(11)
3-16-2635 Vabariigi Valitsuse nõusolek ning kaebajatel oleks võimalik sellist nõusolekut vaidlustada. Esialgse õiguskaitse vajadus seetõttu puudub. Menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel oli põhjendatud. Kui korraldus nr 404 oli toiming, ei saa tühistamisnõuet menetleda ja esialgset õiguskaitset kohaldada. Kui tegemist oli haldusaktiga, oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õiguspärane. Kaebajatel puudub õiguslikult kaitstav huvi saada kohtu seisukoht või veenduda toimingu õigusvastasuses. Tuvastamiskaebuse esitamise õiguse välistab see, kui isikul on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnastes olukordades (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-75-16). Põhjendatud vajadus oleks menetluse jätkamiseks juhul, kui haldusakti varasem kehtivus saaks avaldada kaebajatele mõju. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi käituda õigusvastaselt. Kaebajate väidetav eesmärk vältida tuulepargi kinnistu andmist mitterahalise sissemaksena ja avaliku enampakkumiseta kolmanda isiku kapitali on saavutatud. Kaebuste edasine menetlemine ei aita kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. Kaebajate õigusi ei saa puudutada küsimus, kas ja millal avalik enampakkumine läbi viiakse. Keelamisnõude menetlemise lõpetamine oli samuti õigustatud. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et HKMS § 152 lg 1 p 4 tuleb mõista laialt, arvestades, kas kaebaja huvi ja eesmärk on täidetud. Kuna puudub vahetu võimalus, et kinnistu antakse kolmandale isikule üle ilma täiendavate haldusaktideta või Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, on kaebajatel võimalik oma õigusi kaitsta vajadusel selliseid haldusakte vaidlustades. Keelamisnõude esitamine on lubatav vaid juhul, kui olukord, mida keelamisnõudega soovitakse vältida, on tõenäoline ning puuduvad muud tõhusad õiguskaitse võimalused. Isegi kui keelamisnõue jääb menetlusse, tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. Kaebajate menetluskulud on asja keerukust arvestades ülepaisutatud. Halduskohus on kaebajate menetluskulusid välja mõistnud pigem liiga suures ulatuses. AS Raisner otsustus kasutada kahte advokaadist esindajat ei õigusta mõlema esindaja tasu väljamõistmist. AS Eesti Elekter menetluskulud arvel nr 20143149 ei seondu praeguse haldusasjaga.
21.Eesti Energia AS ei soovinud määruskaebuste suhtes oma seisukohta esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.
23.Korraldus nr 404 on haldusakt, millega antakse riigivara valitsejale õigus otsustada vara üleandmine eraõigusliku isiku omandisse. Isegi kui tegemist oleks toiminguga, oleks halduskohtu määrus menetluse lõpetamise kohta lõppjäreldustes õige, sest tühistamisnõuet ei saaks rahuldada ning tuvastamis- või keelamisnõude esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebajatel on oma õigusi võimalik kaitsta efektiivsema nõudega kui õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kui Vabariigi Valitsuse nõusolekut pidada toiminguks, siis ei ole korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamise järel sellist nõusolekut antud ja kinnisasja üleandmine kolmanda isiku omandisse ei ole lubatav. Keelamiskaebuse esitamise välistab HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt nii see, et pole põhjust arvata, et vastustajad annavad haldusakti või teeavad
8(11)
3-16-2635 toimingu, mis rikub kaebajate õigusi, kui ka see, et kaebajatel oleks võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
24.Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamise järel on võimalik menetluse jätkamine tuvastamisnõude osas kahe eelduse olemasolu korral: esiteks, kaebajad taotlevad seda, ja teiseks, menetluse jätkamine tuvastamisnõudes on vajalik kaebajate õiguste kaitseks.
25.Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamisega langes ära alus vaidlusaluse kinnistu andmiseks kolmanda isiku omandisse. Kinnistut ei ole korralduse alusel kolmanda isiku omandisse antud (seda on takistanud esialgne õiguskaitse) ning kaebajatele ei ole seetõttu saanud tekkida ebaausa konkurentsiga kahju. Asjaolust, et Vändra Vallavalitsus on andnud kolmandale isikule ehitusloa tuulepargi püstitamiseks vaidlusalusele maatükile, ei saa teha järeldust, et kahju tekitati korraldusega nr 404. Kahju võiks kaebajatele tekkida – kui eeldada konkurentsi kahjustamist riigi poolt sellega, et tuulepargi rajamise võimalus antakse kolmandale isikule ilma enampakkumise või avaliku konkursita – alles tuulepargile kasutusloa andmise korral ja kinnisasja omaniku nõusolekul kasutada riigi omandis olevat maatükki. Sellist olukorda ei esine.
26.Tuvastamisnõude lahendamine kaebajate preventiivset huvi silmas pidades oleks võimalik vaid juhul, kui oleks alust arvata, et Vabariigi Valitsus võib ka edaspidi anda sama sisuga haldusakti nagu korraldus nr 404 või vastustajad teha sellekohaseid menetlustoiminguid. Vastustajate senine käitumine seda ohtu ei kinnita. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamist põhjendati kavatsusega korraldada kinnistu võõrandamiseks avalik enampakkumine. Ühtegi menetlustoimingut kinnistu uuesti kolmanda isiku omandisse või kasutusse andmiseks kohtule teadaolevalt tehtud ei ole. Toimikus sellekohased tõendid puuduvad ning meedias sellist menetlust kajastatud ei ole. Viivitusest avaliku enampakkumise korraldamisel ei saa järeldada, et riik kavatseb vaidlusaluse maatüki anda kolmanda isiku kasutusse või omandisse. Viivituse põhjuseks võib olla asjaolu, et kinnistusraamatusse on kantud keelumärge kinnistu võõrandamiseks kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. Riigil on võimalus loobuda kinnisasja võõrandamisest sootuks, mistõttu avaliku enampakkumise läbiviimiseks vajalike menetlustoimingute ja haldusaktide mitteandmisest ei saaks järeldada, et kinnistu kavatsetakse anda uuesti samal viisil kolmanda isiku omandisse.
27.Isegi kui riik annab maatüki kolmanda isiku kasutusse või omandisse viisil, mis õigusvastaselt kahjustab konkurentsi, on kaebajatel võimalik, nagu halduskohus õigesti selgitas, vaidlustada sellekohased haldusaktid või toimingu. Vastustajad on õigesti selgitanud, et kinnistu kolmanda isiku omandisse andmine ei saa toimuda RVS § 37 lg 2 p 2 ja § 51 p 1 kohaselt ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta. Seega saavad kaebajad kaitsta oma õigusi tõhusalt ka faktiliste asjaolude muutumise järel.
28.Põhjendamatu on kaebajate kartus, et kolmas isik võib korralduse nr 129 vaidlustada ja korraldus nr 404 omandada seeläbi oma õigusjõu uuesti. Korraldust nr 129 ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt vaidlustatud ning kaebetähtaeg on kolmanda isiku jaoks möödunud.
29.Menetluskulude vastustajatelt väljamõistmiseks ei ole menetluse jätkamine tuvastamisnõudes vajalik, sest vaidlustatud kohtumäärusega on kaebajate menetluskulud põhjendatud ja vajalikus suuruses vastustajatelt juba välja mõistetud. Korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajatele selles osas eeliseid.
30.Kuna korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamine ei olnud kaebajate õiguste kaitseks vajalik, oli menetluse lõpetamine põhjendatud. 9(11)
3-16-2635
31.Keelamisnõude osas menetluse lõpetamine oli õiguspärane. Korralduse nr 129 andmise järel ei ole põhjust arvata, et Keskkonnaministeerium annab haldusakti või teeb toimingu, mille tulemusel antakse maatükk kolmanda isiku omandisse. Keelamiskaebuse rahuldamine on võimalik vaid juhul, kui kaebajatel on kohtuotsuse tegemise ajal jätkuvalt kaebeõigus keelamisnõude esitamiseks. Korralduse nr 129 andmise järel puudub piisav põhjus arvata, et Keskkonnaministeerium sellise toimingu teeb või haldusakti annab.
32.Menetluse lõpetamise tõttu puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus.
33.Menetluskulude osaliselt välja mõistmata jätmist on halduskohus õigesti ja piisavalt põhjendanud.
34.Eesti Elekter AS esindajatasu arve nr 20143149 (spetsifikatsiooni peakiri „Kaebus Euroopa Komisjonile seoses Tootsi kinnistu võõrandamisega“) alusel kajastab arve kohaselt üksnes selliseid esindajate tegevusi, mis olid vajalikud Euroopa Komisjonile kaebuse esitamiseks. Tegevused „Analüüs“, „Euroopa Komisjoni kaebuse võimalike aluste analüüs“ ja „Ülevaate koostamine Euroopa Komisjoni kaebuse võimalike aluste ja perspektiivi kohta“ ei seondu kirjelduse kohaselt praeguse haldusasjaga ega võimalda järeldada, et need tegevused tehti eesmärgiga esitada paremini seisukohti praeguses haldusasjas.
35.AS Raisner esindajatasudega seonduvalt märkis halduskohus õigesti, et kulude maht on ülepaisutatud. Sellise hinnangu andis halduskohus kõigile AS Raisner kantud esindajatasudele, mitte üksnes neile, mida kohus on täiendavalt detailsemalt põhjendanud.
36.Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (vt nt 03.07.2009 otsus asjas nr 3-07-1257, 19.04.2012 määrus haldusasjas nr 3-10-3200), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida piiratud. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum.
37.Kohtuistungiks ettevalmistamine olukorras, kus sama esindaja on esitanud kohtule arvukalt juba menetlusdokumente, ei pidanud olema sedavõrd pikaajaline, nagu arvetest nähtuvalt see oli. Toimiku koostamine olukorras, kus kohtusaalis on olemas tasuta wifi-võrk ning kohtuasja materjalid on valdavalt elektroonilised, puudus vajadus arvetel näidatud ajakuluks toimikute koostamiseks ja materjalide süstematiseerimiseks. Kuigi õige on AS Raisner väide, et vastustajate ja kolmandate isikute materjalide läbitöötamine oli aeganõudev, sest materjalid olid mahukad, ei järeldu sellest, et halduskohus on menetluskulude väljamõistmisel eksinud. Välja mõistetud menetluskulude suurus ületab oluliselt tavapäraselt ühes kohtuastmes toimunud menetluses samas õigusvaldkonnas välja mõistetava esindajatasu suurust ning võtab arvesse praeguse vaidluse keerukust ja mahukust. Isegi kui AS Raisner saavutas esindaja suhtlemise tõttu Eesti Elekter AS esindajaga menetluskuludes kokkuhoiu, on esindajatasu tervikuna ikkagi jäänud põhjendamatult suureks, et seda tervikuna vastustajatelt välja mõista. 10(11)
3-16-2635
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.