Haldusasi AS Raisner, H. T. ja AS Eesti Elekter kaebused Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamiseks või alternatiivselt Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Keskkonnaministeeriumi keelamiseks anda haldusakte ja sõlmida lepinguid, mis on suunatud Tootsi Suursoo tuulepargi ala kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusameti registriossa nr 5730650, mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS omandisse andmisele, ning VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS kaebused Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamiseks või alternatiivselt Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised
Kaebajad – AS Raisner (kaebaja I) ja H. T. (kaebaja II), volitatud esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri VV Tuulepargid OÜ (kaebaja III), OÜ Aseriaru Tuulepark (kaebaja IV), OÜ Pakri Tuulepargid (kaebaja V), Hanila Tuulepargid OÜ (kaebaja VI), Nelja Energia AS (kaebaja VII), volitatud esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Kaspar Endrikson AS Eesti Elekter (kaebaja vandeadvokaat Silja Holsmer
VIII),
volitatud
esindaja
Vastustajad – Vabariigi Valitsus (Rahandusministeeriumi kaudu) ja Keskkonnaministeerium; volitatud esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann, advokaat Mikk Põld ning advokaat Sandor Elias Kolmas isik - AS Eesti Energia, volitatud esindajad vandeadvokaat Tanel Kalaus, advokaat Mart Parind, Liis Pilbas, Marelle Esko, Lauri Ulm ja Alo Kelder Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine RESOLUTSIOON 1(16)
Lõpetada haldusasja nr 3-16-2635 menetlus.
Tühistada haldusasjas nr 3-16-2635 Tallinna Halduskohtu 20.12.2016 määruse resolutsiooni punktiga 8 ja 19.01.2017 määruse resolutsiooni punktiga 3 määratud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine.
Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal eemaldada käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisel AS Raisner kasuks seatud keelumärge kinnisasjal, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusameti registriossa nr 5730650.
Tagastada tasutud riigilõiv järgmiselt:
Raisner AS ja H. T. kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv 30 (kolmkümmend) eurot Advokaadibüroo Derling OÜ kontole nr EE322200221063937025;
VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ, Nelja Energia AS kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot Advokaadibüroo Sorainen AS kontole nr EE302200221035086933;
AS Eesti Elekter kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot tagastada AS Eesti Elekter kontole nr EE142200221022421640.
Mõista Vabariigi Valitsuselt menetluskulud kaebajate kasuks välja järgmiselt:
Raisner AS kasuks 8430 (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend) eurot;
VV Tuulepargid OÜ kasuks 2652 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot;
OÜ Aseriaru Tuulepark kasuks 2652 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot;
OÜ Pakri Tuulepargid kasuks 2652 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot;
Hanila Tuulepargid OÜ kasuks 2652 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot;
Nelja Energia AS kasuks 2652 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot;
AS Eesti Elekter kasuks 8688 (kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 2(16)
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ning 4- 6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale (esialgse õiguskaitse lõpetamine) võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 7 peale ei saa määruskaebust esitada
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on AS Raisner ja H. T., VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS ning AS Eesti Elekter kaebused. Asjas on vaidlustatud Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldus nr 404, millega otsustati anda nõusolek Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisasja nr 5730650 AS-le Eesti Energia mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. Kaebajad AS Raisner, H. T. ja AS Eesti Elekter on taotlenud Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamist või alternatiivselt Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamist ning Keskkonnaministeeriumi keelamist anda haldusakte ja sõlmida lepinguid, mis on suunatud Tootsi Suursoo tuulepargi ala kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusameti registriossa nr 5730650, mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS omandisse andmisele. VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS taotlevad Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 tühistamist või alternatiivselt Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 õigusvastasuse tuvastamist.
2.Vastustajad esitasid 03.05.2017 taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasjas nr 3-16-2635 menetluse lõpetamiseks. Viidates HKMS § 253 lg-le 2 taotlevad vastustajad ka asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist. Teised menetlusosalised esitasid 11.05.2017 oma seisukohad taotluste suhtes. Kaebajad I, II ja VIII soovisid menetluse jätkamist vastavalt HKMS § 152 lg-le 2. Kaebaja III-VII ja kolmas isik toetasid menetluse lõpetamist ning esitasid oma seisukohad menetluskulude jaotuse kohta. Menetlusosaliste seisukohti on kohus refereerinud 12.05.2017 kohtumääruses.
3.Vastustajad esitasid vastavalt 12.05.2017 kohtumäärusele 19.05.2017 oma seisukoha (VIII kd, tl 20-24), milles palusid lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine. Vastustajad on seisukohal, et vaidlusaluse korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine korraldusega nr 129 ei ole tingitud kaebuste esitamisest ega nendega nõustumisest, vaid soovist vältida Tootsi tuulepargiga seotud protsessi venitamist, mis on kaebajate tegelik eesmärk. Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine, kohtumenetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine on vastustajate arvates vajalik selleks, et kinnistu võõrandamiseks läbi viia avalik enampakkumine (vt kaebajate III-VII 11.05.2017 seisukoha lisa 1), et kinnistule saaks rajada tuulepargi.
4.Kohus teavitas menetlusosalisi 22.05.2017 määruses oma seisukohast menetluse lõptamise võimalikkuse kohta ja andis menetlusosalistele tähtajad menetluskulude taotluste ja kuludokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. 3(16)
Menetlusosaliste taotlused saabusid kohtule 29.05.2017 (täpsemalt kajastatud käesoleva määruse p-des 19-24). Vastuväited menetluskulude väljamõistmise taotluste ja kuludokumentide kohta saabusid kohtule 05.06.2017 ja menetlusosalised on neis järgmistel seisukohtadel.
4.1.Vastustaja jääb 29.05.2017 menetlusdokumendis esitatud taotluse juurde mõista vastustaja menetluskulud välja kaebajatelt ning jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Kui kohus peaks leidma, et kaebajate menetlukulude väljamõistmine vastustajalt on (osaliselt) põhjendatud, leiab vastustaja, et kaebajate esitatud menetluskulude maht ei ole põhjendatud ega vajalik HKMS § 109 lg 6 mõttes. Sealhulgas kaebajate III-VII esitatud KPMG Baltics OÜ arve eksperthinnangu eest ei ole tervikuna põhjendatud (puudus igasugune vajadus hinnata ex post kinnistu turuväärtust; KPMG Baltics OÜ „eksperthinnang“ ei lükka ex ante eksperthinnangu tulemusi kuidagi ümber, vaid üksnes kritiseerib metoodikat, kuid ei lükka ümber, et vastustaja on lähtunud ex ante antud eksperthinnangust; nii vähese detailsusastmega dokumendi eest sellises summas (6900 eurot ja käibemaks) arve esitamine pole ilmselgelt kuidagi põhjendatud). Kõigi kaebajate volitatud esindajate kulude (õigusabikulud) maht ei ole vaidluse tegelikku keerukust arvestades põhjendatud ega vajalik. Kaebajate menetlusdokumendid on vaidluse õigusliku tuumaga võrreldes põhjendamatult mahukad ning läbivalt on korratud varasemate dokumentide argumente, midagi sisulist lisamata – sellises mahus õigusabikulud ei saanud vastustajale olla ettenähtavad. Isegi juhul, kui kohus kaebajate menetluskulude väljamõistmist õigeks peab, pole õigustatud kaebajate õigusabikulude hüvitamine suuremas mahus kui vastustaja või kolmanda isiku menetluskulude suurusjärk (vastustaja taotluse kohaselt 8676, 40 eurot koos käibemaksuga, VIII kd, tl 28p; kolmas isik 8920 eurot ilma käibemaksuta). Halduskohtu 29.03.2017 määruse resolutsiooni p 4 peale esitatud määruskaebustega seotud õigusabikulusid ei tuleks välja mõista, kuna määruskaebused jäeti rahuldamata.
4.2.Kaebajad III-VII leiavad jätkuvalt, et korralduse kehtetuks tunnistamise ja käesoleva kohtuasja vahel on otsene seos, mis leiab kinnitust ka korralduse nr 129 seletuskirjast. Seetõttu peavad HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral kaebaja menetluskulud jääma vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 6) ning kolmanda isiku kulud kolmanda isiku enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Igal juhul ei ole põhjendatud kolmanda isiku õigusabikulude hüvitamise nõudmine kaebajatelt, sest kolmandat isikut esindasid menetluses lisaks advokaatidele järjepidevalt ka kaks majasisest juristi ning samaaegselt ei olnud välise õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik.Vaidlus ei välju ka Rahandusministeeriumi põhitegevuse raamidest – esitatud kuludokumentidest nähtub, et vastustajate esindaja töömahust moodustab suure osa just riigivaraseaduse ja riigiabi reeglite analüüs, mis kuulub Rahandusministeeriumi põhitegevuse hulka.
4.3.Kaebaja VIII on jätkuvalt seisukohal, et korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuste esitamisest, vastasel korral oleks vastustaja võinud seda teha juba palju varem. Puudub alus vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt, vaid lähtuvalt HKMS § 108 lg-le 6 jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Vaidlus ei välju ka vastustaja põhitegevuse raamidest ega tinginud välise õigusabi vajadust – Rahandusministeeriumis on vastavate valdkondade tegelemiseks moodustatud eraldi riigivara osakond ning riigiabi osakond, kus igapäevaselt töötab hulgaliselt spetsialiste ning juriste. Vastavalt HKMS § 108 lgle 8 jäävad kolmanda isiku 4(16)
menetluskulud tema enda kanda. Lisaks märgib kaebaja, et kolmandat isikut esindab käesolevas haldusasjas kaks AS Eesti Energia juristi, mis kinnitab täiendava välise õigusabi mittevajalikkust.
4.4.Kolmas isik on seisukohal, et HKMS § 108 lg 6 ei kohaldu ning kõik menetluskulud (sh kolmanda isiku omad) tuleb jätta täies ulatuses kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 4). Kaebajate menetluskulud on ka ilmselgelt ebamõistlikult suured, sh on kaebajate esindajad kulutanud menetluses ülemääraselt aega ning esindajate küsitud tunnitasud ebamõistlikult kõrged. Kolmas isik on suutnud kõigi kaebajate kaebustele ja täiendavatele seisukohtadele vastu vaielda oluliselt väiksemate menetluskuludega, kui iga kaebaja poolt eraldi kantud menetluskulud. Seega on arusaamatu Nelja Energia Grupi 05.06.2017 vastuväide, et kolmas isik on lisaks vandeadvokaatidele kasutanud ka enda juriste ning vandeadvokaatide osutatud teenusega seonduvad menetluskulud on ebavajalikud. Kolmanda isiku dokumentide mahtu paisutas asjaolu, et kaebajad on muutnud haldusasja põhjendamatult keerukamaks ja tõstatanud samu küsimusi. Kaebajate menetluskuludena on esitatud mitmeid põhjendamatuid kulusid, sh: Euroopa Komisjonile kaebuse koostamise kulud (Eesti Elekter); KPMG Baltics AS eksperthinnanguga seonduvad kulud, kuna see hinnang ei saanud olla kuidagi asjas relevantne, sest Vabariigi Valitsus pidi lähtuma talle korralduse nr 404 tegemisel kättesaadavast informatsioonist (Nelja Energia Grupp); mitme vandeadvokaadi poolt samade menetlusdokumentide osas tehtud kulutused (nt juba koostatud dokumendi analüüsile või parandamisele ning mitme esindaja kulud kohtuistungil osalemisel).
5.Menetlusosalised ei ole neis menetlusdokumentides esitanud enam vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Seega otsustab kohus käesoleva määrusega menetluse lõpetamise (I), esialgse õiguskaitse tühistamise (II), tasutud riigilõivude tagastamise (III) ning menetluskulude jaotuse (IV). I
6.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus peab kujunenud menetluslikku olukorda ja menetlusosaliste seisukohti arvesse võttes põhjendatuks menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jääb ka juba varasemalt 22.05.2017 kohtumääruse põhjenduste punktis 4 ja selle alapunktides esitatud seisukohtade juurde.
6.1.Kohus mõistab kaebajate kohtusse pöördumise eesmärgina vabaneda korraldusest, mis välistab nende kui tuuleenergia ettevõtete võimaluse arendada kõnelausel kinnistul ise välja nn Tootsi tuulepark ning saavutada kõnelause kinnistu võõrandamine enampakkumisel, mis annaks valdkonna ettevõtjatele võimaluse võrdsetel tingimustel kandideerida. Kohtu hinnangul on kaebajad Vabariigi Valitsuse 28.04.2017 korralduse andmisega saavutanud oma tühistamisnõuete eesmärgi. Seega on täidetud HKMS § 152 lg 1 p 4 eeldus – kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
6.2.Kaebajad I - II ning VIII on esitanud ka keelamisnõuded. HKMS § 45 lg 1 peab keelamiskaebust lubatvaks üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta 5(16)
haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtupraktika on pidanud keelamisnõude esitamist lubatavaks, kui olukord, mida keelamisnõudega soovitakse vältida on tõenäoline ning kui puuduvad muud võimalused tõhusaks õiguskaitseks (Riigikohtu 09.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-16, p 10). Kohus, leiab et vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise ja kinnistu enampakkumise kavatsuste taustal on oma eduväljavaate kaotanud ka keelamisnõue, st praktiliselt olematuks on kahanenud oht, et vastustajad teeksid toiminguid või võtaksid vastu haldusakte, mis kaebajate õigusi kahjustaks (võõrandaks kinnistu otsustuskorras selle asemel, et võimaldada valdkonna ettevõtjatel ausas konkurentsis osaleda enampakkumisel). Vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamisega on ära langenud Vabariigi Valitsue nõusolek riigivara otsustuskorras kolmanda isiku aktsiakapitali suurendamiseks, mis oleks seadusest (riigivara seaduse § 37 lg 2 p 2) tulenevalt eeltingimuseks Keskkonnaministeriumile kui riigivara valitsejale riigivara võõrandamise otsuse tegemisel. Keelamisnõudega vältida soovitava olukorra tekkimine ei ole pärast vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist enam sedavõrd tõsine ning kui vastustajad siiski asuvad tegema toiminguid või andma haldusakte, mis ei ole kooskõlas antud lubadusega korraldada vaidlusaluse Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumine, ei puudu kaebajatel selliste toimingute või aktide puhul õiguskaitsevõimalus halduskohtumenetluses. Vastustajad on esitanud kohtule „Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 «Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine» kehtetuks tunnistamine“ eelnõu seletuskirja (VIII kd, tl 35-35p). Sealt nähtub, et olles jätkuvalt arvamusel, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldus on õiguspärane, teeb Rahandusministeerium ettepaneku tunnistada vaidlusalune Vabariigi Valitsuse korraldus nr 404 kehtetuks ning Tootsi tuulepargi projekti elluviimiseks tuleks algatada riigile kuuluvate tuulepargimaade avalik enampakkumine (seletuskirja p 3). Samas on p-s 4 märgitud, et sellega lõpevad rahandusministri volitused AS Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks 4148000 euro võrra 4148000 1-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning ka keskkonnaministri volitused Tootsi tuulepargi kinnistu üleandmiseks Eesti Energiale mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks. Seletuskirja kohaselt võimaldab korralduse kehtetuks tunnistamine edasi liikuda Tootsi tuulepargi kinnistute võõrandamisega ning enampakkumise läbiviimine lähikuudel avab võimaluse teostada Tootsi tuulepargi investeering enne toetusskeemi rakendamise tähtaja lõppu (p 5). Eeltoodu ning ka varasemalt kohtule kättesaadav teave (Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 pressiteade enampakkumise kavatsuse kohta (VIII kd, tl 10) ja meediakajastused, sh 28.04.2017 artikkel ajalehest Eesti Ekspress (VIII kd, tl 11) ei anna kohtule alust arvata, et vastustajad asuks sõnamurdlikult tegema taas toiminguid, mis Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise asemel viiks otsustuskorras võõrandamisele.
6.3.Kohtu hinnangul ei saa HKMS § 152 lg 1 p 4 mõista selliselt, et hoolimata vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisest ja seeläbi kaebusega taotletud eesmärgi sisulisest saavutamisest takistaks menetluse lõpetamist formaalselt HKMS § 152 lg 1 p 4 sõnastus, mis ei hõlma keelamisnõudeid. Ka erialakirjandus on pidanud põhjendatuks sätte laia tõlgendust, lähtuvalt kaebaja eesmärgi saavutamisest (K. Merusk, I. Pilving Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 509). Praegusel juhul ei ole ilmnenud, et vaidlustatud korraldus oleks avaldanud kaebajatele mõju, mida kehtetuks tunnistamine ei kõrvaldaks.
6(16)
Kohtu hinnangul ei ole tegemist kaebajate viidatud haldusasjaga (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-60-14) sarnaneva olukorraga, kuna praegusel juhul ei järgne haldusakti kehtetuks tunnistamisele eelduslikult uuendatud samasisuline menetlus, milles haldusorgan võiks jätkata või korrata oma varasemaid (väidetavaid) vigu.
7.Eelnevat kokku võttes peab kohus põhjendatuks lõpetada haldusasja nr 3-16-2635 menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel kõigi haldusasjas esitatud nõuete osas. Praeguseks ei ole selleks ka enam menetluslikke takistusi – nüüdseks on lõppenud määruskaebemenetlus halduskohtu 29.03.2017 määruse resolutsiooni p 4 peale (Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2017 määruse edasikaebetähtaeg on tänaseks lõppenud). II
8.Kohus on 10.12.2016 ja 19.01.2017 kohtumäärustega kohaldanud käesolevas asjas esialgset õiguskaitset, mille kohaselt peatati Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 kehtivus ning seati keelumärge kohaldamist AS Raisner kasuks kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusameti registriossa nr 5730650. Kohus tühistab vastavalt HKMS § 253 lg-le 3 esialgse õiguskaitse kohtumäärusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Vabariiig Valitsus on juba vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud, mistõttu on ära langenud esialgse õiguskaitse vajadus Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 kehtivuse peatamiseks. Seoses menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel tuleb lõpetada ka käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal tuleb eemaldada AS Raisner kasuks seatud keelumärge kinnisasjal, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusameti registriossa nr 5730650 (käesoleva määruse resolutsiooni p 3). III
HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.
HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt peab kohus põhjendatuks tagastada kõikide kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv (kõikide kaebuste esitamisel on tasutud riigilõivu 15 eurot). Esialgse õiguskaitse taotluste ja määruskaebuste esitamise eest tasutud riigilõivu kohus ei tagasta, kuna kohus on need taotlused ja kaebused sisuliselt lahendanud. Riigikohus on 25.01.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-99-10 (p-d 11 ja 12) leidnud, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Ka viidatud lahendis jõudis Riigikohus järeldusele, et riigilõivu tagastamiseks pole alust, kui määruskaebus on sisuliselt läbi vaadatud (vt ka Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10 esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu kohta).
Seega jäävad rahuldamata menetlusosaliste taotlused esialgse õiguskaitse taotluste ja määruskaebuste esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riiiglõivu tagastamise taotluste rahuldamata jätmine ei välista tasutud riigilõivu kui kohtukulu (HKMS § 101 lg 2) väljamõistmist HKMS §-de 108 ja 109 järgi.
7(16)
AS Raisner taotleb riiiglõivu tagastamist 45 euro ulatuses. Kui kohus ei pea võimalikuks riigilõivu tagastamist, taotleb kaebajate esindaja selle käsitamist väljamõistetava menetluskuluna.
Kuigi H. T. on kinnitanud, et tal puuudvad menetluskulud, mille väljamõistmist ta taotleb (VIII kd, tl 38), tuleb seaduse alusel tagastada ka tema kaebuse esitamisel tasutud riiiglõiv (15 eurot). Kaebajate I ja II kaebuse lisast 24 nähtuvalt on mõlema kaebaja (AS Raisner ja H. T.) eest riigilõivu tasunud Advokaadibüroo Derling OÜ, kelle kontole tuleb ka riigilõiv 30 eurot tagastada.
VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ, Nelja Energia AS kaebuse esitamisel on kokku 75 eurot riigilõivu tasunud Advokaadibüroo Sorainen AS (kaebuse lisa 12), kelle kontole tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada.
AS Eesti Elekter taotleb riigilõivu tagastamist 45 euro ulatuses ning juhul, kui kohus ei pea riigilõivu tagastamist võimalikuks, käsitada seda väljamõistetava menetluskuluna. Ülaltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot AS Eesti Elekter kontole (vastavalt kaebaja taotlusele VIII kd, tl 64p).
Kolmanda isiku AS Eesti Energia taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot (VIII kd, tl 84) tagastamiseks tuleb eeltoodud põhjustel jätta rahuldamata. IV
HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
Menetlusosalised on vastandlikel seisukohad menetluskulude jaotuse osas, sh küsimuses, kas vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise on tinginud käesolevas haldusasjas kaebuste esitamine.
16.1.Vastustajad on rõhutanud järjekindlalt seisukohta, et Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldus nr 404 on õiguspärane (viimati 29.05.2017 vastuses ja 05.06.2017 seisukohas (VIII kd, tl 27-28p ja tl 99-101) ning põhjalikumalt 19.05.2017 seisukohas (VIII kd, tl 20-24), et korralduse kehtetuks tunnistamise põhjuseks ei ole kaebuste esitamine käimasolevas kohtumenetluses. Vaidlusaluse korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine korraldusega nr 129 ei ole vastustajate hinnangul tingitud kaebuste esitamisest ega nendega nõustumisest, vaid soovist vältida Tootsi tuulepargiga seotud protsessi venitamist, mis on kaebajate tegelik eesmärk. Tootsi tuulepargi kinnistule tuulepargi kiirest rajamisest tuleneks kaebajate taastuvenergiatoetuste mahu vähenemine, mis ilmselgelt ongi põhjuseks, miks kaebajad on huvitatud kohtumenetluse ja esialgse õiguskaitse säilimisest. Korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamine, kohtumenetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine on vajalik selleks, et kinnistu võõrandamiseks läbi viia avalik enampakkumine (vt kaebajate III-VII 11.05.2017 seisukoha lisa 1), et kinnistule saaks rajada tuulepargi. Korralduse kehtetuks tunnistamise järel on võimalik otsustada kinnistute enampakkumise korraldamine, mis peaks kaebajate eesmärke teenima, juhul, kui kohtumenetluses sõnastatud eesmärgid vastaksid tõele. Korraldusega nr 129
8(16)
on valitsus tagasi võtnud oma nõusoleku RVS § 37 lg 2 p 2 mõttes ning on selge, et vastustajate soov on minna edasi avaliku enampakkumise menetlusega.
16.2.Kõik kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise tingis käimasolev kohtumenetlus), kõik menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda ning nad taotlevad enda menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
16.3.Kolmas isik märgib, et vastustajad on informeerinud kohut, et vaidlustatud korralduse tühistamine ei ole tingitud kaebuste esitamisest ega nendega nõustumisest, vaid soovist vältida Tootsi tuulepargiga seotud protsessi venitamist, mis on kaebajate tegelik eesmärk (VIII kd, tl 15-17).
Kohus on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 kehtetuks tunnistamise on tinginud kaebuste esitamine praeguses haldusasjas, st kohaldada tuleb HKMS § 108 lg 6 esimest lauseosa ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamisel on eelkõige oluline kaebuse seos menetluse lõpetamist ajendanud vastustaja tegevusega. Kohtupraktika kohaselt vastustaja tegevuse seost kaebusega eeldatakse1.
17.1.Vastustajad on läbivalt seisukohal, et vaidlustatud korraldus, millega Vabariigi Valitsus andis nõusoleku kõnealuse kinnistu näol rahalise sissemase tegemiseks AS Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks, on õiguspärane. Seega on riigi tegevus olnud suunatud nn Tootsi tuulepargi kinnistul tuulepargi rajamisele AS Eesti Energia poolt. Vaidlustatud korraldusest ning selle seletuskirjast järeldub üheselt vastustajate eesmärk ning kohtul puudub veendumus, et Vabariigi Valitsus või Rahandusministeerium (korralduse nr 129 eelnõu ja seletuskirja koostajana) oleksid korralduse nr 404 kehtetuks tunnistanud olukorras, kus seda poleks vaidlustatud ja käimasolev kohtuvaidlus puuduks. Miski Vabariigi Valitsuse poolt kohtumenetluses esitatud
seisukohtades ei viita kohtu arvates sellele, et kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks antud nõusolek oleks tagasi võetud ja riik oleks alustanud menetlust kinnistu enampakkumisel võõrandamiseks, kui ei toimuks käesolevat kohtuvaidlust.
17.2.Vastustajate selgitused vajadusest vältida tuulepargi valmimise venimist, sh prognoosimatu pikkusega kohtuvaidluse tõttu, on veenvad. Siiski leiab kohus, et ka sellistel põhjendustel vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on toimunud seetõttu, et akt on kohtumenetluses vaidlustatud, mitte aga kohtumenetlusest sõltumatutel põhjustel (nt õigusliku regulatsiooni või faktilise olustiku muutumine). Vastustajad ei ole välja toonud põhjendusi, et valik kinnistu enampakkumisel võõrandamiseks olnuks tingitud millestki muust, kui käimasolevast kohtuvaidlusest.
HKMS §108 lg 6 esimese lauseosa kohaldamine ei välista menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise muude sätete (sh HKMS § 108 lg-d 8, 9 ja 11 ning HKMS § 109 lg 6) kohaldamist (vt ka Riigikohtu 05.11.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-50-13, p 17), seejuures on väljamõistetavate kulude vähendamine kujunenud praktikas tavapäraseks2.
Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et hoolimata küllalt lühikesest ajalisest kestusest on vaidlus kujunenud märkimisväärselt mahukaks ja sisult keeruliseks ning mitmetahuliseks. Vaidlus hõlmab nii menetlus- (sh kaebeõiguse olemasolu, kohaste nõuete valik) kui ka materiaalõigust riigisisesel (haldusõiguslikud küsimused ja riigivaraseaduse kohaldamine) ning Euroopa Liidu tasandil (võimalik ebaseaduslik riigiabi ja konkurentsireeglite rikkumine). Menetlusdokumentide mahtu ja ajakulu on suurendanud kolm määruskaebemenetlust, millest kaks (esialgse õiguskaitse menetluses) on algatanud Vabariigi Valitsus ja kolmas isik. Asjas on liidetud kolm kohtuasja kokku kaheksa kaebaja kaebustes ning kohtul on tulnud lahendada erinevaid menetluslikke taotlusi, mille kohta on menetlusosalised saanud esitada oma seisukohti ja vastuväiteid. Kaebajad on tellinud menetluse jooksul täiendava eksperthinnnagu. Asjas on toimunud üks kohtuistung ning menetlusosalistel on tulnud esitada korduvalt seisukohti ja vastuväiteid. Asja mahukust kinnitab ka, et käesolevaks ajaks paiknevad haldusasja materjalid juba kaheksas toimiku köites, kusjuures kohus on hoidunud välja printimast eriti mahukaid dokumente (nt kolmanda isiku vastus kaebusele lisa 4 (Marilin Tilksoni magistritöö pealkirjaga „Taastuvenergia toetuste analüüs – tuuleelektrijaamade näitel“) ja lisa 9 (Konkurentsiameti aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis), mis on kohtule ja menetlusosalistele kättesaadavad üksnes kohtute infosüsteemis.
HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt jäävad vastustajate menetluskulud nende enda kanda.
Samas, lk 13.
10(16)
Kaebaja H. T. ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Tema kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastatakse vastavalt kohtumääruse resolutsiooni p-le
4.1.selle tasunud isikule.
AS Raisner palub vastustajatelt välja mõista õigusabikulud 20 475 eurot. Käibemaksu hüvitamist kaebajad ei taotle (VIII kd, tl 36-38). Kaebaja on esitanud kulude nimekirjad ja kulude kandmist tõendavad dokumendid (VIII kd, tl 39-49p), millelt nähtub ka kantud kulude seos käesoleva kohtuasjaga. Kuna kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel ainult kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (15 eurot), siis esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (30 eurot) kujutab endast samuti menetluskulu, mille väljamõistmine tuleb kohtul otsustada.
21.1.Menetluskulude nimekirja järgi on õigusabi osutamisele kulunud 146 tundi 15 minutit. Kohus nõustub, et õigusabi tunnihind (140 eurot) on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga3.
21.2.Hoolimata kaebaja poolt välja toodud kohtuasja mahtu ja keerukust, millega kohus nõustub (vt eelpool määruse põhjenduste p 18, on nimekirjas loetletud kulude maht siiski osaliselt ülepaisutatud. Seejuures märgib kohus, et valik kahe esindaja kasutamiseks ei tähenda, et nende poolt üheaegselt tehtavad tegevused oleks ühtviisi põhjendatud ja vajalikud (nt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-35-13, p 32). Kohus ei pea ilmselgelt põhjendatud ja vajalikuks järgmisi kulude nimekirjas loetletud kulusid.
21.2.1.Kulude nimekirjas on 20.03.2017 näidatud esindus kohtuistungil (4h 30m) ning kohtuistungi ettevalmistus ja osalemine istungil (10 h 15m). Kohus leiab, et esindus kohtuistungil ja osalemine kohtuistungil on sisult sama ajakulu, mis on kattuvalt kajastatud ning põhjendatud on esindus/osalemine kohtuistungil 4h 30m. Kuna kohtuistung algas 20.03.2107 kell 10.00, ei ole usutav selleks valmistumine samal päeval (20.03.2017) rohkem kui 2 tunni ulatuses. Põhjendatud ei ole seega märgitud kulud 8 h 15m ulatuses
21.2.2.Seisukoha koostamine 26.05.2017 ja 29.05.2017 (1h 45 min) ei saa menetluse kulgu arvestades kujutada muud tegevust peale menetluskulude nimekirja koostamise. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 13) ning seda on tunnustatud ka halduskohtumenetluses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-2102, p 31). Samuti ei pea kohus ajakulu toimiku koostamisele (1 tund, 15.03.2017) selliseks kuluks, vaid see kuulub olemuslikult teenuse osutamise juurde ja oleneb iga teenuseosutaja töökorraldusest.
21.2.3.Ilmselgelt ülemäärane on ajakulu 29.03.2017 kohtumäärusega tutvumiseks ja selle vaid-lustamiseks. Tegemist oli vaid määruskaebusega ühes
Samas, lk 24-25.
11(16)
kitsas lõigus (ühe vastustaja esitatud dokumendi osas juurdepääsupiirangu kohaldamine), kuid kaebajad on märkinud ajakulu sellele kaheksal päeval (29.03.2017-13.04.2017) kokku 10 h 15 min. Vabariigi Valitsuse ja Eesti Energia määruskaebustega tutvumine ja neile vastamine on kajastatud neljal päeval (06.02.201709.02.2017) kokku 13 h ja 30 min ulatuses on samuti liigselt ajamahukas, arvestades määruskaebemenetluses käsitatud küsimuste ringi.
21.2.4.Kõnelused AS Eesti Elekter esindajaga (19.12.2016) võisid olla vajalikud menetlus-taktika kujundamisel, kuid mitte vajalikuks ja põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 kontekstis.
21.3.Kohtul puudub võimalus täpselt analüüsida kõiki menetluskulude nimekirjas kajastatud tegevusi (sh tegevused nagu seisukohtadega tutvumine, suhtlemine kliendiga, nõupidamine jms) ja nende põhjendatust seoses menetlustoimingutega. Teenuse ajakulu tervikuna vaadeldes tekib veendumus kaebaja I menetluskulude nimekirjas loetletud tegevuste (VIII kd, tl 39-40) ülemäärasuses. Kuna samale menetlustoimingule kulunud aega on näidatud mitmel järjestikusel päeval lühikeste ajavahemikena, on alust järelduseks, et paralleelselt on tegemist kahe esindaja ajakuluga.
21.4.Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja AS Raisner kasuks välja õigusabikulud 60 tunni ulatuses (8400 eurot)ja riigilõivu 30 eurot, st kokku 8430 eurot.
VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS taotluse kohaselt on hüvitatavad menetluskulud taotluse esitamise seisuga 38 808,24 eurot (õigusabikulud 30 453,12 eurot + riigilõiv 75 eurot + pangakulu 0,12 eurot + ekspertiisitasu 8280 eurot), ning taotleb igale kaebajale välja mõista vastavalt 1/5 kantud menetluskuludest, s.o 7761,65 eurot (VIII kd, tl 50-52). Kuna kohus tagastab kaebajatele riigilõivu vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni p-le 4.2, ei kuulu see menetluskulude hulka, mille jagamise üle kohus otsustab ning menetluskulude väljamõistmise taotlusega on hõlmatud kogusumma 38 733 eurot 24 senti.
22.1.Teenust osutati taotluse kohaselt keskmise tunnitasuga 198,26 eurot/tund (koos käibemaksuga). Kaebajad viitavad põhjendatult senisele praktikale, mis on aktsepteerinud käibemaksu sisaldavat tunnihinda kuni 200 eurot (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-14, p 28; Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2016 otsus asjas nr 2-14-3492, ka viidatud kohtupraktika analüüs4 kinnitab, et aktsepteeritud ülempiir on olnud kuni 200 eurot). Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri (VIII kd, tl 52p54p) ning arved ja maksekorraldused, millest nähtuvalt kantud kulude seos käesoleva haldusasjaga ( VIII kd, tl 55-60p).
22.2.Taotluse ja kulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud kokku 153,60 tunni ulatuses. Kaebaja viitab põhjendatult menetluse ja kohtuasja sisulisele keerukusele (vt
Samas, lk 24-25.
12(16)
ka eelpool otsuse p 18). Kohus ei nõustu siiski kaebajatega, et õigusabikulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud.
22.2.1.Kohus märgib ka kaebajate III-VII puhul, et valik kahe esindaja kasutamiseks ei tähenda, et nende poolt üheaegselt või ka paralleelselt tehtavad tegevused oleks ühtviisi põhjendatud ja vajalikud (nt Riigikohtu lahend asjas 33-1-35-13, p 32). Seejuures ei ole põhjendatud ja vajalik HKMS § 109 lg 6 kontekstis kahe esindaja osalemine samal menetlustoimingul, sh kohtuistungil.
22.2.2.Menetluskulude nimekirjas loetletud tegevused on formaalselt võttes asjakohased. Seejuures ei pea kohus põhjendatuks ühetaolise tunnihinnaga väärtustada nii kulusid ilmselgelt kvalifitseeritud õigusabile kui ka nt dokumentide printimisele (04.01.2017, 10.01.2017). Sarnaselt juba ülal väljendatud seisukohaga (otsuse p 21.3) leiab kohus, et erinevaid tegevusi nagu tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga jms ei saa eitada kui vajalikku osa õigusabiteenusest kui tervikust, kuid kohus ei pea kulude nimekirjas kajastatud tegevusi tervikuna vajalikuks ja põhjendatuks HKMS § 109 lg 6 tähenduses, eriti arvestades kahe esindaja olemasolu.
22.2.3.Kohus peab, arvestades ka hinnangut kaebajate I ja VIII ajakulu põhjendatusele, kaebajate III-VII kulusid õigusabile põhjendatuks 10 500 euro ulatuses. Kaebajad III-VII (erinevalt teistest kaebajatest) ei ole esitanud määruskaebusi ega esialgse õiguskaitse taotlusi. Kuigi menetluskulude nimekirjast ei ilmne ühese selgusega, millises osas on töid teinud vandeadvokaat A. Jõks ja milles advokaat K. Endrikson, on kohus veendumusel, et valdavalt on teenuse osutamisega tegelenud K. Endrikson, kelle puhul ei ole põhjendatud kohtupraktikas aktsepteeritava tasu ülemmäära lähedale küündiv tasu. Vaieldamatult on vandeadvokaat A. Jõks esindanud kaebajaid kohtuistungil ning tema osavõttu teenuse osutamisel on ka kuludes mõnel juhul konkreetselt ära märgitud (17.02.2017, 15.03.2017). Ülejäänu osas on põhjust arvata, et advokaat K. Endriksoni roll on üksikute tegevuste puhul olnud suurem.
13(16)
22.3.Kaebajad III-VII taotlevad ka KPMG Baltics AS-i koostatud eksperthinnangu (kaebajate III-VII 17.04.2017 menetlusdokumendi lisa) koostamise kulu (8280 eurot) väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 102 p 2 kohaselt loetakse asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus nõustub iseenesest kaebajatega KPMG Baltics analüüsi tellimise vajalikkuses, kuna vaidlusaluse kinnistu võõrandamise hinna turutingimustele vastavus on olnud kohtuasja lahendamisel üks keskseid küsimusi ning kaebajatel oli kohustus oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitada (HKMS § 59 lg 1). Kohus peab veenvaks ka kaebajate poolt välja toodud ajalist ja sisulist seost, et Vabariigi Valitsus otsustas vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistada pärast selle kohtule esitamist, kuigi vastustaja eitab vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise seost praeguse kohtumenetlusega. Tasu on ette nähtud 72 töötunni eest ning see on KPMG Baltics OÜ-le välja makstud (VIII kd, tl 61-62). Tegemist on kaebajate ning hinnangu koostaja vahel kokku lepitud hinnaga. Vaieldamatult on hinnangu koostaja oma valdkonna asjatundja ja on usutav, et tasu ühe töötunni kohta (115 eurot) on audiitortegevuse valdkonnas põhjendatud. Kohtul puuduvad küll põhjalikud teadmised, et hinnata taolise hinnangu koostamise ajakulu põhjendatust, kuid võttes arvesse arvamuse mahtu ja sisu ning pidades põhjendatuks vastustajate vastuväiteid (käesoleva määruse põhjenduste p 4.1), samuti asjaolu, et põhimõtteliselt ei ole olnud vaidlust hindamismetoodikate paljususe üle, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tõendi saamise kulu HKMS § 109 lg 6 mõttes 2760 euro ulatuses.
22.4.Seega on vastustajalt põhjendatud välja mõista kokku 13 260 eurot ning kaebajatest IIIVII igaühele vastavalt 2652 eurot.
AS Eesti Elekter palub mõista vastustajalt välja menetluskuluna kohtuväline kulu 14 607,60 eurot riigilõiv (45 eurot), kui kohus ei pea võimalikuks seda tagastada. Kuna kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (15 eurot) vastavalt käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-le 4.3, kuulub menetluskulude, mille väljamõistmise üle kohus otsustab, hulka lisaks kohtuvälistele kuludele riigilõiv 30 eurot (esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse esitamisel).
23.1.Kaebaja AS Eesti Elekter märgib, et arve nr 20143149 (VIII kd, tl 66 ja 66p), tööaeg 29,75 h (materjalide analüüs, ülevaate koostamine kaebuse võimalike aluste ja perspektiivide kohta, kaebuse koostamine, täiendus) kajastab muuhulgas kaebuse koostamist Euroopa Komisjonile, kuid samadel alustel esitati ka siseriiklik kaebus käesolevas haldusasjas, mille koostamise ajakulu ning eelnev materjalide analüüs on selle võrra väiksem vastavalt arvel nr 20143165 (VIII kd, tl 68-68p) kajastatule. Seega on kaebaja selgituste kohaselt käsitletaval arvel nr 20143149 kajastatud õigusabi osutatud ka Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 vaidlustamisega ning sellele eelneva analüüsiga seoses), summas 4 760 ja käibemaks, kokku 5 715,6 eurot.
Kohus leiab, et arve nr 20143149 alusel tasutud ja arve spetsifikatsioonil (VIII kd, tl 66p) kajastatud tegevused on seotud selgesõnaliselt kaebuse koostamisega Euroopa Komisjonile. Kaebuse esitamine Euroopa Komisjonile on oma olemuselt haldusmenetlus ning kehtiv kohtupraktika ei pea võimalikuks haldusmenetluse kulude väljamõistmist halduskohtumenetluses (Riigikohtu 3-3-1-43-14, p 26 ja seal viidatud praktika). Hoolimata kaebaja selgitustest, et kirjeldatud teenuse raames osutatud õigusabi on aluseks ka käesolevas
14(16)
asjas kaebuse koostamisel ning Euroopa Komisjonile ja halduskohtule esitatud kaebuste põhialustes esineb kokkulangevusi, ei pea kohus põhjendatuks selle arve spetsifikatsioonis kajastatud kulude arvamist haldusasja nr 3-16-2365 kulude hulka ega nende väljamõistmist vastustajalt. On olnud kaebaja vaba valik kasutada õiguskaitsevõimalusena pöördumist Euroopa Komisjoni poole ning selleks kasutatud õigusabi eest ka tasuda. Asjaolu, et halduskohtusse kaebuse esitamiseks tehtud töö ja selleks tehtud kulutused on selle võrra väiksemad, ei õigusta haldusmenetluses tehtud kulutuste väljamõistmist halduskohtumenetluses
23.2.Kohus nõustub, et käesoleva haldusasja menetluskuludeks saab pidada kaebaja arvetel nr 20143165, nr 20143560, nr 20144093, nr 20144383, nr 20144833, nr 20145242 ja nende spetsifikatsioonidel esitatud kulusid, välja arvatud arvel nr 20145242 (VIII kd, tl 78 ja 78p) märgitud menetluskulude taotluse koostamine (1,5 tundi), mis ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud ja vajalikuks kuluks (vt eespool määruse p 21.2.2.). Ülejäänud osas, st kokku 55,5 tunni ulatuses kulusid osutatud õigusabile peab kohus põhjendatuks. Samuti olid põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (kokku 30 eurot).
23.3.Taotlusest ja arvetelt nähtuv õigusabiteenuse tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibe-maks, on kehtiva kohtupraktika järgi aktsepteeritav. Kulude kandmine ja seos käesoleva haldusasjaga nähtub maksekorraldustelt (VIII kd, tl 69, 71, 73, 75, 77 ja 79) koosmõjus neil viidatud arvetega.
23.4.Kohus peab eelnevat arvestades põhjendatuks vastustajalt välja mõista AS Eesti Elekter kasuks õigusabikulud 8658 euro ulatuses ja riigilõivu 30 eurot, st kokku 8688 eurot. Kohus ei saa praegu vaidluse raames otsustada, kas kaebajal on õigus õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu oma ettevõtluses sisendkäibemaksuna deklareerida või mitte, seetõttu tuleb õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-12, p 22).
Kolmas isik taotleb menetluskulude (õigusabikulude 14 607,60 eurot ja riigilõiv 15 eurot) väljamõistmist kaebajatelt. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on tingitud praegusest kohtuvaidlusest, kohaldub menetluskulude jagamisele HKMS § 108 lg 6 esimene lauseosa („Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel [---]“). See säte ei reguleeri kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist, vaid käsitab erijuhtu võrreldes HKMS § 108 lg-st 1, mil asi lahendatakse sisuliselt ja menetluskulude jagamisel on võimalik lähtuda sellest, kelle kasuks lahend tehakse. Kohus on seisukohal, et HKMS § 108 lg 6 esimene lauseosa ei tähenda nagu jääksid vastustaja kanda ka kolmandate isikute menetluskulud sõltumata sellest, kelle poolel nad menetluses on, vaid et see säte kohaldub koos HKMS § 108 lg-ga 8, mille järgi kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Vastupidine tõlgendus (võimalus, et HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamisel jääksid haldusorgani kanda igal juhul ka kolmandate isikute kulud, võiks mh 15(16)
pärssida haldusorgani valmisolekut ise haldusakti kehtetuks tunnistada). Kolmandal isikul on ka menetluslikud võimalused kulude tegemist vältida (HKMS § 122 lg 2 p 4 sätestab kolmanda isiku võimaluse (mitte kohustuse) kaebusele vastata; kolmas isik saab enda menetlusse kaasamist vaidlustada, HKMS § 21 lg 3). Eelnevat arvestades jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
Kohus on eelnevalt pidanud põhjendatuks mõista kaebajate kasuks välja menetluskulud kokku 30 378 euro ulatuses (määruse põhjenduste p-d 21-23). Haldusasjas on vastustajateks Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium. HKMS § 108 lg 6 kohaselt mõistetakse menetluskulud välja vastustajalt. Kuigi HKMS § 17 lg 1 käsitab Vabariigi Valitsust ja ministeeriumi kui riigiasutust iseseisvate vastustajatena, peab kohus praegusel juhul põhjendatuks menetluskulude väljamõistmise tervikuna Vabariigi Valitsuselt, jagamata kulu kahe vastustaja vahel. Keskkonnaministeerium on vastustajana mentlusse astunud alles väga hilises menetlusstaadiumis ning sisuliselt on vastustajad toiminud koos, kasutades ühiseid esindajaid ja esitades ühiseid seisukohti (v.a Keskkonnaministeeriumi 17.04.2017 vastus kaebusele). Vaidlus on põhiolemuselt olnud Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 üle. Kuigi vastustajate puhul on tegemist kahe erineva institutsiooniga, tuleneb ka menetluskulude katmiseks vajalik ressurss lõppkokkuvõttes samast allikast, so riiigeelarvest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.