Keskkonnaõigus › Jäätmed

5.Jõustunud kohtulahend avaldatakse selleks ettenähtud arvutivõrgus muutmata kujul. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 27.07.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus Keskkonnainspektsioon on koostanud 08.03.2017 ettekirjutuse nr 228. Ettekirjutuse kohaselt on vanarehvide ladustamine endisel Raadi lennuvälja objektil nr 4 põhjustanud keskkonna ülemäärase risustamise. Lisaks ülemäärasele risustamisele on tegemist kõrgendatud keskkonnaohu ja –häiringu tekkimise võimalusega. Keskkonnainspektsioon peab suures koguses seisvaid vanarehve keskkonnahäiringuks ja keskkonnaohtlikuks. Nimetatud asjaolu on tinginud ka ettekirjutuse tegemise. OÜ-le Rubronic on väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/326599 (kehtivusega alates 10.12.2015 kuni 31.12.2017) olemasolevate tavajäätmete (vanarehvide) taaskasutamiseks (sortimiseks ja vaheladustamiseks) endisel Raadi lennuvälja objektil nr 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas. Jäätmeloa tabelis 3 on tehnilised nõuded kuidas jäätmete äravedu peab toimuma. OÜ Rubronic ei ole täitnud talle jäätmeloaga ettenähtud kohustust ning Keskkonnainspektsioon on koostanud mitmeid ettekirjutusi ning ettekirjutuste koostamiseks on läbi viidud ka haldusmenetlus. Perioodil 10.09.2016-09.12.2016 ei ole OÜ Rubronic vanarehvide taaskasutusse suunamise andmeid esitanud ega täitnud talle jäätmeloaga pandud kohustusi. Vanarehvide näol on tegemist probleemtootega ja rehvidele kehtib tootjavastutuse põhimõte – kas täidab ise kohustused individuaalselt või annab kohustused lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. Seega on vanarehvide käitlus korraldatud tootjate poolt või tootjate ühenduse poolt. MTÜ Rehviringlus on sõlminud 2010.a AS-ga Kuusakoski lepingu vanarehvide käitlemiseks ja transpordi osutamiseks ning AS Kuusakoski kogutud rehvid on alates 2012. aastast üle antud edasiseks käitlemiseks OÜ-le Netronic. Rehvid on ladustatud vanarehvide kogumisplatsile endisele Raadi lennuväljale objektile nr 4. OÜ Netronic on rehvid üle andnud OÜ-le Rubronic. AS Kuusakoski on vanarehvide kogumisplatsile viinud ka ettevõtte enda lammutustegevuses tekkinud ja tootjate eest täidetud kohustuste täitmisel tekkinud rehvid. Keskkonnainspektsioon on kaasanud haldusmenetlusse jäätmekäitleja OÜ Rubronic, tootjate ühenduse MTÜ Rehviringlus ja AS Kuusakoski Jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg 4 alusel , kuna Raadil on vanarehvid, mille suhtes on OÜ-l Rubronic, AS-il Kuusakoski ja MTÜ-l Rehviringlus jäätmeseadusega ettenähtud kohustused täitmata. Ettekirjutuse nr 228 p 1 kohaselt tuleb OÜ-l Rubronic käidelda nõuetekohaselt (suunata taaskasutusse) 750 tonni endisel Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvaid vanarehve hiljemalt 20.03.2017. Ettekirjutuse nr 228 p 2 kohaselt tagada MTÜ-l Rehviringlus punktis 1 nimetatud kohustusest 469 tonni vanarehvide nõuetekohane käitlemine hiljemalt 20.03.2017. Ettekirjutuse nr 228 p 3 kohaselt on kohustus AS-l Kuusakoski tagada punktis 1 nimetatud kogusest 240 tonni vanarehvide nõuetekohane käitlemine hiljemalt 20.03.2017.

Käesolevas asjas on ettekirjutust vaidlustanud AS Kuusakoski teda puudutavas osas. Kohus on kaebuse kohtumäärusega 23.03.2017 menetlusse võtnud ning kaasanud menetlusse 3. isikutena OÜ Rubronic ja Mittetulundusühingu Rehviringlus ning vastustajaks on tunnistatud Keskkonnainspektsioon. OÜ Rubronic esindaja kohtuistungile ei ole ilmunud, oli asja arutamisest teadlik. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt on taotletud tuvastada Keskkonnainspektsiooni 08.03.2017 ettekirjutuse nr 228 tühisus ja alternatiivselt tühistada Keskkonnainspektsiooni 08.03.2017 ettekirjutus osas, milles kohustati AS Kuusakoski JäätS § 26 lg 4 alusel oma vastutuse ulatuses suunama 240 tonni vanarehve käitlusesse hiljemalt 20.03.2017. Kaebuse kohaselt on ettekirjutus tühine ja alternatiivselt õigusvastane, kuna sellega on kohustatud isikut toime panema õiguserikkumist. Rehvid kuuluvad OÜ-le Rubronic. Jäätmeid saab käidelda ainult selle omanik, kellel on jäätmeluba. Kaebaja leiab, et õigusvastane on vastustajal nõuda seda, et kaebaja viiks ära hiljemalt 20.03.2017 Raadi lennuväljalt 240 tonni OÜ-le Rubronic kuuluvaid rehve. Haldusmenetlus on alustatud OÜ Rubronic suhtes ning vastutus on pandud OÜ-le Kuusakoski. Kaebaja seisukohalt võib ettekirjutuse teha isikule, kellel on kohustus avalikku korda kaitsta. Samuti ei ole kaebaja vanarehvide tootja ega tootjate ühendus, seega ei laiene kaebajale ka tootjavastutuse põhimõte ning kaebaja ei muutu ka avalikku korda tagavaks isikuks. Kaebuses on märgitud, et vastustaja on tuvastanud OÜ Rubronic suhtes nõuete rikkumise seoses vanarehvide käitlemisega perioodil 10.09.2016-09.12.2016 ning kaebaja ei ole 2015 ega 2016 aastal andnud OÜ-le Rubronic käitlemiseks vanarehve. Raadi lennuväljal olevad rehvid ei ole kaebaja omandis ega valduses, need on OÜ Rubronic omandis. Seega ei ole kaebaja ettekirjutuse subjekt. Kaebajat ei ole kaasatud kolmandasse haldusmenetlusse, mistõttu ei saa ka kaebajale kohustusi panna. Samuti ei ole kaebaja JäätS § 26 lg 4 tähenduses tootja ega tootjate ühendus. Vastustavaks isikuks on OÜ Rubronic. Kaebaja taotleb kaebuse rahuldamist ning esitas kohtuistungil ka menetluskulude nimekirja. Kohtuistungil toob kaebaja välja asjaolu, et haldusakt on motiveerimata, puudub arvutuste käik, kust nähtuks, millest tuleneb vastutus ja kohustus käidelda 240 tonni vanarehve ning millisest arvutusest nähtub, et AS Kuusakoski on iseseisvalt üle andnud 4989,718 tonni vanarehve. Samuti ei nähtu millest tuleneb vanarehvide käitlemise kohustamise kuupäev 20.03.2017, mis on liiga lühike aeg ettekirjutuse täitmiseks kui arvestada, et ettekirjutus on tehtud 08.03.2017. JäätS § 26 lg 3 puudub delegatsiooninorm, mistõttu see säte ei ole kohaldatav, samuti tekib küsimus, miks ei võinud kaebaja ise rehve ära viia oma lattu. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Ettekirjutusega on kohustatud tagama kaebajat kohustuste täitmiseks. Vastustaja seisukohalt on ebaõige kaebaja väide, et kaebajat on kohustatud käitlema OÜ Rubronic omandis olevaid rehve. Ettekirjutusega on kohustatud täitma kaebajal JäätS § 26 lg 1 ́ ja JäätS § 26 lg 3 ja lg 4 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ (edaspidi Määrus nr 79), mis on vastu võetud 17.06.2010 , et oleks tagatud vanarehvide taaskasutusse suunamine.

Vastustaja leiab, et haldusakti tühisuse tunnused haldusaktil puuduvad, haldusakt on õiguspärane ja ettekirjutus, millega kohustati kaebajat tagama 240 tonni vanarehvide nõuetekohane käitlemine, on õiguspärane. Vastustaja viitab JäätS § 26 lg 11 eesmärgile ning märgib, et kaebaja ei ole oma tootjavastutuse kohustust täitnud. Kaebaja on ka avaliku korra eest vastutav isik, mistõttu on keskkonnainspektsioonil õigus panna ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse. Kuna nii MTÜ Rehviringlus kui ka kaebaja osalus Raadil asuvate vanarehvide osas on lepingu kohaselt tuvastatud aastast 2010, on ettekirjutuses kajastatud vanarehvide kogus arvutatud OÜ Netronic ja OÜ Rubronic poolt esitatud jäätmearuannete põhjal alates aastast 2010. Kohtuistungil täpsustab vastustaja esindaja, et kogus, mille eest AS Kuusakoski vastutab, on 4989,718 tonni. Jäätmearuandluse põhjal on AS Kuusakoski OÜ-dele Netronic ja Rubronic kokku üle andnud 14 741,337 tonni vanarehve, mille sisse on arvutud ka 4989,718 tonni. Vastustaja viitab tabelile 3 (tl 55 pöördel). Vastustaja esindaja märgib kohtuistungil, et kaebajal on tagamiskohustus, et tagada rehvide taaskasutus ja käitlemine. Samuti peab vastustaja õiguspäraseks ettekirjutuses märgitud ettekirjutuse täitmise tähtaega ning viitab JäätS § 34 lg 3 p 2. Vastustaja esindajad tunnistavad kohtuistungil, et ettekirjutuses puudub motivatsioon selle kohta, et millest tuleb keeld, et kaebaja ei või ise rehve ära viia oma valdusesse ning tõendeid ei ole esitatud ettekirjutuse lk 2 kahe eelviimase lõigu kohta ja jäätmearuannetest lähtuvalt on õigeid andmeid välja arvutada väga raske.

4.Keskkonnainspektsioon on saatnud OÜ-le Rubronic 27.02.2017 teate haldusmenetlusest, mille kohaselt on ette heidetud, et isik ei ole talle jäätmeloaga ettenähtud kohustust täitnud. Isiku suhtes on koostatud 14.07.2016 ettekirjutus nr 0000113 ja 23.11.2016 ettekirjutus nr 177. OÜ Rubronic ei ole perioodi 10.09.2016-09.12.2016 kohta vanarehvide taaskasutusse suunamise andmeid esitanud. Vanarehvide näol on tegemist probleemtoodetega (JäätS § 25 lg 2 p 5); probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Rehvidele kehtib tootjavastutuse põhimõte. Tootja võib valida, kas täidab ise kohustused või annab need lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. 5.27.02.2017 teate kohaselt on keskkonnainspektsioon kaasanud menetlusse jäätmekäitleja (Rubronic), tootjate ühenduse MTÜ Rehviringlus ning AS Kuusakoski (JäätS § 26 lg 4), kuna endisel Raadi lennuvälja objektil 4 on vanarehvid, mille suhtes on äriühingutel kohustused täitmata. Lähtudes tootjavastutuse põhimõttest tuleb MTÜ-l Rehviringlus ja AS-l Kuusakoski tagada OÜ Rubronic ettekirjutuse täitmine vastavalt jäätmearuannetest tulenevatele kogustele. Vastustaja peab nii MTÜ Rehviringlust kui ka AS Kuusakoski tootjavastutuse kohustuste täitjaks. 6.Vastustaja on kohustanud kaebajat hiljemalt 20.03.2017 tagama 240 tonni vanarehvide käitlemise. Kaebaja ei tunnista rehve omaks ning leiab, et ta ei ole olnud kolmanda haldusmenetluse (27.02.2017 teade haldusmenetlusest) subjektiks ning vastustaja on teinud haldusmenetluses mitteoleva subjekti suhtes kohustava otsuse. 7.Kohus nõustub kaebajaga ning märgib, et ettekirjutus on AS Kuusakoski vastutusele võtmise osas puudulik ja mittekontrollitav. Ettekirjutusest nähtub, et ettekirjutus on tehtud OÜ-le Rubronic jäätmeloaga L.JÄ/326599 ette nähtud kohustuse täitmiseks – taaskasutada ära 750 tonni vanarehve hiljemalt 20.03.2017. Kuna kohtu arvates ei nähtu ettekirjutusest milles seisneb AS Kuusakoski süüline käitumine, ei saa teha ettekirjutust isikule, et isik asuks keskkonnast vanarehvidest tulenevat ohtu avalikes huvides kõrvaldama. Kaebaja ei ole korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 mõistes avalikku korda tagama kohustatud isik. 8.Kohus märgib, et kohtu arvates ei ole kaebaja vanarehvide tootja ega tootjate ühendus. JäätS § 26 lg 4 kohaselt kannab tootja või tootjate ühendus jäätmete jäätmehoolduskulud. Vastustaja on tuvastanud ettekirjutuses OÜ Rubronicu poolt vanarehvide käitlemise rikkumise (periood 10.09.2016-09.12.2016) ning märkinud, et OÜ Rubronic ei ole täitnud talle jäätmeloaga pandud kohustusi. Asja materjalidest ei nähtu, et aastal 2015-2016 oleks kaebaja üle andnud vanarehve OÜ-le Rubronic käitlemiseks. Seega ei ole perioodil, mil ettekirjutuse kohaselt OÜ Rubronic oma kohustusi on rikkunud, kaebajale vanarehve kuulunud. Eeltoodu alusel ei laiene kaebajale ka tootjavastutuse põhimõte ning ettekirjutuses ei ole välja toodud kaebaja suhtes kohustuste panekuks õiguslikku alust ega õiguslikke põhimõtteid. Ettekirjutuse tegemine on võimalik isikule, kellel lasub vastutus avaliku korra tagamiseks. Antud juhul ei ole AS Kuusakoski see isik. Kuna haldusmenetlus alustati OÜ Rubronic suhtes ja sama teade saadeti AS-le Kuusakoski, ei pidanud AS Kuusakoski sellest välja lugema, et ka tema suhtes on menetlust alustatud, kuna OÜle Rubronic antud jäätmeloa tingimuste täitmine ei puudutanud kaebajat. Kaebaja sõnutsi oli ta pöördunud vastustaja poole, et saada selgust, milline on kaebaja roll algatatud menetluses. Vastustaja kaebaja selgitustaotlusele ei ole vastanud, mis kohtu arvates andis alust arvata, et kaebajal ei teki kohustusi ning teda ei ole menetlusse kaasatud.

9.Kohtuistungil on vastustaja pool väitnud, et AS Kuusakoski on kokku üle andnud vanarehve 14 741,337 tonni, millest iseseisvalt on üle andnud 4989,718 tonni vanarehve. Ettekirjutuse kohaselt on MTÜ Rehviringlus kinnitanud, et AS Kuusakoski on kogunud MTÜ Rehviringluse eest 9 751,619 tonni vanarehve. Vastustaja on märkinud, et tulenevalt tootjavastutuse põhimõttest tuleb MTÜ-l Rehviringlus ja AS-l Kuusakoskil OÜ Rubronic ettekirjutuse täitmine vastavalt jäätmearuannetest tulenevatele kogustele. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vanarehvid Raadil ei kuulu talle ja loeb haldusakti enda osas õigusvastaseks ja tühiseks. Kuna rehvide omanik on OÜ Rubronic, ei saa kaebaja neid rehve käidelda. Kohus nõustub kaebajaga ning märgib täiendavalt, et ettekirjutuse täielikuks kontrollimiseks tulnuks vastustajal tuua kaebaja suhtes ettekirjutuses välja ettekirjutuse täitmiseks õiguslikud ja faktilised asjaolud, mida ettekirjutuses napib. Ettekirjutuse faktiliste ja õiguslike aluste väljaselgitamine võimaldab hinnata ettekirjutusega kohaldatud kohustuse eesmärgipärasust. Tuleb välja selgitada, milline on kohustuse kohaldamise legitiimne eesmärk ning kas ja millisel määral tagatakse sellega isikule pandud ülesande täitmist või käimasoleva menetluse eesmärke. 10.Antud juhul puuduvad ettekirjutuses arvutused, millest nähtuks rehvide koguste arvutuse tulemused, viidatud on jäätmearuandele, mida kohtutoimikusse lisatud ei ole. Kohtule seda esitatud ei ole ning kuna vastustaja möönab kohtuistungil, et ettekirjutuses puudub vastav motivatsioon ning jäätmearuannetest tulenevatele kogustele ongi ettekirjutuses viidatud, kuid sealt õigeid andmeid välja arvutada on väga raske, ei pidanud kohus vajalikuks jäätmearuannet välja nõuda, kuna sai selgeks, et sellest ei oleks olnud abi ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks. Vastustaja märkis selgesõnaliselt, et sealt on raske andmeid ja arvutusi välja lugeda. 11.Samuti ei nähtu ettekirjutusest ka seda võimalust , miks AS Kuusakoski ei võiks vaidlusaluseid rehve viia ise ära oma lattu, sest vastustaja on viidanud jäätmehoolduse põhimõttele, et jäätmeid ei saa lõputult hoida ühes kohas. Samuti nõustub kohus kaebajaga, et peab tuvastama, et 4989 tonni rehve oli ühes kohas 3 aastat, selleks peab tõendama, et rehvid pidi AS Kuusakoski poolt olema sinna viidud 3 aastat tagasi. Samuti nõustub kohus kaebajaga , et haldusaktis on põhjendamata, millest tingituna on kohustuste täitmise aeg märgitud just 20.03.2017 , samas on ettekirjutus välja antud 08.03.2017, millest nähtuvalt on kohustuste täitmiseks antud väga lühike aeg, mis iseenesest ei ole mõistlik aeg ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmiseks. 12.Kokkuvõttes on vanarehvide omanik ehk avaliku korra eest vastutav isik OÜ Rubronic, kuna vanarehvid kuuluvad talle. Seega puudub ettekirjutuses kaebaja kohustamiseks õiguslik alus ja ettekirjutus pole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg 2 nõuetega. 13.Vastustaja on rakendanud kaebaja suhtes tootjavastutuse põhimõtet. Vastustaja on aktsepteerinud, et AS Kuusakoski ei ole JäätS § 26 lg 4 tähenduses vanarehvide tootja ega tootjate ühendus. JäätS § 26 lg 4 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus. Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik kannab jäätmevaldajalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud. 14.JäätS § 26 lg 1 kohaselt on tootja kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused

individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. 15.JäätS § 26 lg 4 lause 2 alusel on vastutavaks isikuks OÜ Rubronic, kes võttis kaebajalt probleemtoodetest tekkinud jäätmed ning vastutab seega probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulude eest. Kaebaja vastutas vanarehvide käitlemise eest ajal, mil ta võttis autoromud vastu jäätmekäitlejalt kuni ajani mil ta need üle andis OÜ-le Rubronic, kes oli jäätmeluba omav isik (JäätS § 28 lg 1). Kaebaja ei ole 2015 ega 2016 aastal OÜ-le Rubronic rehve üle andnud, seega ei ole kaebaja rehve üle andnud ajal, mil vastustaja tuvastas OÜ Rubronic suhtes rikkumise seoses vanarehvide käitlemisega perioodil 10.09.2016-09.12.2016. Sellele ei ole vastu vaielnud ka vastustaja. Järelikult ei muutu kaebaja ka KorS § 28 lg 1 mõistes avaliku korra eest vastutavaks isikuks. Ka kulusid kandvaks isikuks on OÜ Rubronic. 16.Mis puudutab ettekirjutuse tegemiseks haldusmenetluse läbiviimist, on rakendatud vastustaja poolt ärakuulamisõigust ning samuti on kohaldatud teavitamiskohustust OÜ Rubronic suhtes haldusmenetluse läbiviimisest, kuid nagu eespool märgitud, ei ole haldusaktis motivatsiooninõue täidetud, mistõttu ei ole haldusakt kontrollitav ning haldusaktis on asutud ebaõigetele järeldustele. Kohus leiab, et Keskkonnainspektsiooni 08.03.2017 ettekirjutus nr 228 on kaebajat puudutavas osas õigusvastane ning seega kuulub selles osas ettekirjutus tühistamisele. Haldusakti tühistamine on haldusakti kehtivuse kõrvaldamine algusest peale. Seega ei saa pärast seda haldusakti enam sundtäita, adressaat ei pea täitma enam haldusaktiga ette nähtud kohustusi. Haldusakti tühisuse saab kohus kindlaks teha ka tühistamiskaebuse alusel (HKMS § 41 lg 4). Nimetatud säte lubab tühistamiskaebuse alusel tuvastada ka haldusakti tühisuse ja tühisuse tuvastamise kaebuse alusel haldusakti tühistada. Üldjuhul on tühistamiskaebuse aluseks kaebaja väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud haldusaktiga, kuid keskkonnaasjades tuleb kontrollida haldusorgani tegevuse vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad kaebaja huve. Kohus märgib, et õige on kaebaja väide, et haldusakt on tühine juhul, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise ja sellest ei selgu õiguste ja kohustuste põhjendused ning haldusakti ei ole võimalik täita (HMS § 63 lg 2 p 4 ja 5). 17.Kokkuvõttes on haldusakt õigusvastane kaebajat puudutavas osas, kuna kaebajat on kohustatud käitlema OÜ-le Rubronic kuuluvaid rehve, kaebaja ei ole avaliku korra eest vastutav isik, kaebaja ei pea kandma probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulusid, kaebajale ei laiene tootjavastutuse põhimõte, samuti ei ole haldusakt nõuetekohaselt motiveeritud, mistõttu jääb haldusakt ebaselgeks. Samas ei ole kohus lugenud kaebajat ka OÜ Rubronic suhtes algatatud haldusmenetluses kaasatud isikuks. Haldusakt on õiguspärane juhul kui ta vastab õiguskorra poolt esitatavatele nõuetele, antud juhul see nii ei ole.

on silmas pidanud. Kui kaebaja on viidanud Määrusele nr 79, on määrus kehtestatud Jäätmeseaduse § 26 lõige 3 alusel ning delegatsiooninorm on olemas. 20.Eeltoodu alusel kohus rahuldab kaebuse ning leiab, et ettekirjutus nr 228 ei ole kaebajat puudutavas osas õiguspärane ning kuulub tühistamisele. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 5 lg 1 p 1, mis annab kohtule volituse haldusakti osaliseks tühistamiseks ja § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. Jõustunud kohtulahend avaldatakse selleks ettenähtud arvutivõrgus muutmata kujul tulenevalt HKMS § 175 lg 1.

21.Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud välja mõista. Tulenevalt HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järele nagu poolele. Kuna 3. isiku vastaspooleks on samuti vastustaja, tuleb vastustajalt 3. isiku menetluskulud välja mõista. Nii kaebaja kui ka 3. isik on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad ning kohus mõistab välja põhjendatud ja kantud menetluskulud. AS Kuusakoski esindaja on esitanud kohtuistungil menetluskulude nimekirja 18, 4 tunni õigusabi eest mõlema esindaja korral kokku 2873 eurot, millele lisandus riigilõiv 30 eurot (15.kaebus +15.- esialgse õiguskaitse kohaldamise eest) see on kokku 2903 eurot. Pärast kohtuistungit 09.06.2017 on AS Kuusakoski esindaja esitanud täiendavad menetluskulud seoses kohtuistungiga, mis sisaldab kaebajale osutatud õigusabi mõlema esindaja poolt kokku 2403,75 eurot. Mõlemad advokaadid osutasid õigusabi 2,9 tunni ulatuses koos sõidukuludega 41,74 eurot. Seega on menetluskulud kokku 5348,49 eurot. Kohus nõustub kaebaja esindajatega, et menetlus on raskeloomuline ja mahukas ning seega on esitatud menetluskulud ka põhjendatud. Menetluskulude nimekiri on korrektselt vormistatud ning menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid on esitatud.

Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2018 otsus Resolutsioon

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.