Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-13-43
Haldusasi
Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 ja selle alusel antud kasutusloa tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Risti 1 PRKT OÜ, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindajad v.adv Mikk Lõhmus ja volitatud esindaja Kaire Sädemets Kolmas isik – X OÜ (Y OÜ õigusjärglane), volitatud esindaja Juhan Raudam
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla valla apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
5. juuni 2017. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Lubada X OÜ kolmanda isikuna menetlusse Y OÜ asemel.
2.Jätta Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla valla apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-13-43 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-13-43 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla valla Uusküla külas asuva Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala detailplaneeringu (Koguduse DP), millega määrati kindlaks ala sihtotstarbed ja ehitustingimused. Koguduse kinnistule juurdepääs oli ette nähtud Kirikumaa maaüksuse kaudu ning infrastruktuuri olemasolu tagamise kohustus oli Rapla vallal. Juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1 kinnistule (katastritunnus 66904:001:0194, 100 % ärimaa, hoonestusõigus seatud Risti 1 PRKT OÜ kasuks) oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt. Risti tn 1 kinnistu piirneb eraomandis olevate kinnistutega.
2.Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 „Detailplaneeringu kehtestamine“ Põhjakeskuse DP, mille eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks muu hulgas krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Juurdepääsuteede rajamine Risti tn 1 kinnistule nähti ette samast kohast, kust Koguduse DP-ga, ning täiendavalt loodekülje läänepoolsest otsast. Planeeringuala hõlmab kaebajale kuuluva kinnistuga piirnevat ala, v.a Tallinn-RaplaTüri mnt poolset ala.
3.Rapla vald ja Y OÜ leppisid 20.03.2011 lepingus, 22.08.2011 notariaalses eellepingus ja 18.06.2012 koostöölepingus kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 13 alusel kokku, et Y OÜ tagab avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välivalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni.
4.Rapla Vallavalitsus andis 02.01.2012 korraldusega nr 2 Y OÜ-le ehitusloa (03.01.2012 väljastatud ehitusluba nr 2733) Rapla Kaubanduskeskuse (ehitusalune pindala 5241,6 m2) ning teede, platside ja haljasala (pindala 10 776 m2) püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 67001:001:0170, 66904:001:1111, 66904:001:0196, 66904:001:0195, 66904:001:0197, 66904:001:0198, 66904:001:0285, 66904:001:1112, 66904:001:1100 ja 67001:001:0040. Rapla Vallavalitsus andis 30.04.2012 korraldusega nr 199 Y OÜ-le ehitusloa (04.05.2012 väljastatud ehitusluba nr 3087) Rapla Kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenerivõrkude püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 66904:001:0285, 66904:001:0202 ning 66904:001:0193. Ehitusluba ei näinud ette DP-ga kavandatud juurdepääsuteid Risti tn 1 krundile ja kõnniteid. Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja 30.04.2012 korralduse nr 199 tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-213). Kaebus jäeti jõustunud kohtulahendiga läbi vaatamata.
5.Rapla Vallavalitsuse väljastas 10.12.2012 korralduse nr 528 „Ehitise kasutusloa väljastamine“ alusel ehitise kasutusloa Y OÜ kaubanduskeskusele Rapla vald, Rapla linn, 2(13)
3-13-43 Tallinna mnt 4 (p 1). Korralduse p 2 kohaselt hõlmab ehitise kasutusluba kaubandushoonet ehitusaluse pindalaga 5032 m2 ning rajatisi, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad kogupindalaga 10 995 m2. Korralduse lisaks on kasutusluba nr 3760, mis hõlmab kaubanduskeskuse juurde kuuluvaid ja kinnistul Rapla, Tallinna mnt 4 asuvaid rajatisi: 1) haljasalad pindalaga 5258,2 m2; 2) kõnniteed pindalaga 1078,6 m2; 3) asfalteeritud alad: parkla, sõiduteed ja laadimisala pindalaga 4658,2 m2. Kasutusloa saanud kaubanduskeskus, kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad on hõlmatud Põhjakeskuse DP-ga.
6.Risti 1 PRKT OÜ esitas 09.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 ja selle alusel antud kasutusloa nr 3760 tühistamiseks. Kasutusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna vastavalt Põhjakeskuse DP seletuskirjale peab vastustaja enne kaubanduskeskuse kasutusloa väljastamist andma kasutusloa kaubanduskeskuse teenindamiseks vajalikele avalikele teedele ning tehnovõrkudele ja –rajatistele. Nimetatud teed on juurdepääsuteeks kaebajale kuuluvale kinnistule Risti 1 ning tehnovõrgud ja –rajatised on liitumispunktideks kaebaja kinnistu tehnovõrkudele ja -rajatistele. Ehitus- ja kasutusload ei ole vastavuses, kuna load ei kattu. Kasutusloas ei ole järgitud ehitusprojekti ja ehitusloas märgitud tehnilisi näitajaid. Põhjakeskuse DP-s ettenähtud etapilise ehitamise nõue seati kaebaja eesmärke ja huvisid kaaluvalt. Antud juhul anti kaubanduskeskusele kasutusluba nii, et Põhjakeskuse DP-s ettenähtud I etapina väljaehitatav teede lahendus ei ole realiseeritud ning kaebaja huvid jäid seotult juurdepääsuga kaebaja kinnistule Risti tänavalt tagamata. Negatiivsed mõjud kaebaja kinnistule tulenevad DP-s fikseeritud tehniliste lahenduste mittejärgimisest: Kagu tänaval puuduvad kaebaja kinnistule juurdepääsuks vajalikud jalgteed koos asjakohase tänavavalgustusega, ei ole lahendatud sadevee puhastus naabruses paikneva tee osas ja sadeveetorustik on asendatud kraaviga; avalikuks kasutuseks ettenähtud tehnovõrkude ja –rajatiste lahendused on muudetud nii, et kaebajale esitatakse nende rajamiseks täiendavaid tingimusi. Üle sadevee kraavi ei ole võimalik ligi pääseda kaebaja kinnistule nt päästeautodel. Tekkinud olukorras on kaebaja kinnistule mõjud, s.o liigniiskus ja teedelt liigub sadevesi kaebaja kinnistule. Kui kaubanduskeskuse kasutusluba poleks väljastatud, siis oleks huvitatud isik kohustatud ehitama esmalt välja planeeritava infrastruktuuri, sh Risti tn teemaale ettenähtud mahasõidud. Vastustaja on selgelt eelistanud kolmanda isiku ärihuvi ja tagamata on avalik huvi, kuna välja on ehitamata Põhjakeskuse DP kohane Risti põik tn, Kagu tn, Risti põik ja Risti tn jalgteed, ettenähtud keskuse tehnovõrgud ja -rajatised. Kuna Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu rajamiseks ehituslube ei ole väljastatud, samuti pole mahasõite rajatud Põhjakeskuse DP-st huvitatud kolmanda isiku poolt, siis ei ole olnud kaebajal võimalust tegeleda endale kuuluval maal ettevõtlusega. Kaebajal on õigus hiljem nõuda vastustajalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 ja § 12 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Rappeli Kaubanduskeskuse suhtes on Riigikontroll koostanud auditi, milles on tuvastatud, et nii ehitus- kui kasutusluba on väljastatud õigusaktides ettenähtud nõudeid eirates ja ehitusluba ei oleks tohtinud väljastada; selle aluseks olev ehitusprojekt ei vastanud nõuetele; tegemata on ekspertiis; puuduvad tööde aktid; ehitusdokumentatsioon on puudulik; tööde teostamisel on kasutatud ettevõtjaid, kel pole majandustegevuse registris registreeringut. Rapla vald on auditi seisukohtadega nõustunud.
3(13)
3-13-43 Haldusasjas nr 3-13-385 avaldas vastustaja, et kaebaja kinnistu kõrval oleva kraavi Kagu tn ja Tallinna mnt ristmiku osa saab nõutava lahenduse alles aprillis 2015 ja siis arvatavasti lahendatakse ka Kagu tn suhtes kaebaja kinnistul oleva kraavi küsimus. Seega kuulub ümberehitamisele maa-ala, mille suhtes on antud vaidlustatud kasutusluba. Vastustaja ei ole kordagi selgitanud, miks Põhjakeskuse DP-s ettenähtud kõnnitee ja sadeveekanalisatsiooni asemel (kaebaja kinnistu kõrval) rajati kraav. Kui selline lahendus oleks olnud DP-s, siis oleks kaebaja selle kohta saanud avaldada vastuväite (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1, § 11 lg 1 p 3). Kuna kasutusloaga piirati oluliselt kaebaja õigusi, siis tulnuks seda motiveerida (HMS § 56). Liiklusuuringud kinnitavad, et kaubanduskeskuse toimimiseks on vajalik tagada Risti tn ja Kagu tn sõiduteede kasutamine. Vastustaja ei ole reaalselt lahendanud kaebaja juurdepääsu Risti 1 kinnistule avalikult Risti teelt ehk vastustaja on jätkuvalt eiranud Põhjakeskuse DP-s fikseeritud kohustust tagada kaebajale juurdepääs Risti 1 kinnistule. Põhjakeskuse DP kohaselt ei tohtinud vaidlustatud kaubanduskeskuse kasutusluba väljastada enne, kui on valmis ehitatud Põhjakeskuse DP kohased teed ning väljastatud nõuetele vastavatele teedele kasutusluba. Kaebajal puudub võimalus pääseda endale kuuluvale kinnistule. Vastustaja on korduvalt öelnud menetluses, et ta ei ole valmis võtma Risti tn tänavamaad Y OÜ-lt ning EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduselt üle, kui ei ole kolmanda isiku poolt ehitatud valmis nõuetekohaseid teid. DP-s avalikult kasutatavate teede väljaehitamise kohustus on omavalitsusel, kes võib anda ehituskohustuse üle, sõlmides selleks halduslepingu. Antud juhul ei ole halduslepingut sõlmitud. Vastustaja ei võta Risti tn tänavamaa omandit endale enne vaegtööde korrektset tegemist ehk vastustaja rikub Põhjakeskuse DP-s ettenähtud kohustusi. Kolmanda isiku poolt kohtumenetluses esitatud ehitusprojektide näol ei ole tegu vee- ja kanalisatsioonitorustiku põhiprojektiga. Esitatud ehitusprojektid kajastavad ehitisi, mille ehitamist tegelikkuses toimunud ei ole (Risti põik) ning kajastamata on ehitised, mis tegelikkuses on rajatud (Kagu tn kraav). Kolmanda isiku selgitused õlipüüduri ning sadevee lahenduse osas on paljasõnalised, kuivõrd esitatud dokumentatsioon (puuduvad teostusjoonised) ei tõenda nende rajamist.
7.Rapla vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud sisuliselt nn populaarkaebuse. Kaebaja ei ole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ega seda, milline on kahjulik tagajärg, mis väidetavalt tekkis talle seoses kasutusloa väljastamisega. Vaidlustatud kasutusluba sisaldab asfalteeritud alasid: parklat, sõiduteed ja laadimisala ehk antud objektid ei ole seotud kaebaja kinnistuga. Objektide pindalade suurus ei saa mõjutada negatiivselt kaebaja kinnistu olukorda. Kaebaja esitatud fotode alusel ei ole tõendatud, et sadeveed jõuaksid üldse kaebajale kuuluvale kinnistule. Samuti ei ole tõendatud, et võimalik sadevesi tekitaks mingisuguseid negatiivseid mõjutusi. Kaebaja on arusaamatult põhistanud oma seisukohti Riigikontrolli aruande alusel ning selle kaudu esitanud väiteid, mis on iseloomulikud nn populaarkaebusele ega ole seotud kaubanduskeskuse vaidlusaluse kasutusloaga. Kaebaja ei saa kaitsta avalikku huvi ega tugineda avaliku huvi väidetavale rikkumisele, mida on tuvastatud Riigikontrolli aruandes. Vastustaja on aktsepteerinud Põhjakeskuse DP menetlemise ajal kaebaja poolt esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid. Tehnovõrkude ehitamise võimalusega seonduva kaebaja vastuväitega on Põhjakeskuse DP-s arvestatud. DP seletuskirja p-s 2.14 on kirjas, et DP-ga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt juurdepääsu ja teemaale 4(13)
3-13-43 detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse DP-ga kavandatud kinnistu omanikele ka enne tee väljaehitamist. Eeltoodu ei välista vajadusel sundvalduse seadmist. Enne 01.07.2015 kehtinud PlanS § 9 lg-st 1 ega ka PlanS ühestki teisest sättest ei tulene kohustust määrata DP-s detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate objektide valmimise tähtajad. Olukord juurdepääsuteede küsimuses kaebajale kuuluva Risti 1 kinnistu suhtes ei ole tekkinud vastustaja tegevusest või tegevusetusest. Vastustaja ei soovinud Põhjakeskuse DP kehtestamisega muuta Koguduse DP lahendust kaebaja kinnistu osas (sh juurdepääsude osas), mis nähtub ka Rapla Vallavalitsuse 02.08.2011 kirja p-st 2. Juurdepääsude asukoht jäeti DP-s samaks. Sõltumata Põhjakeskuse DP lahendusest puudub kaebajal faktiline juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja ta peab juurdepääsu rajamiseks saama maaomaniku nõusoleku, et vahepealset ala kasutada. Kaebaja soetas endale kinnistu, millel puudus vahetu juurdepääs kinnistule kaebajat huvitavas kohas. Kuna vastustaja on soovinud olukorda lõplikult lahendada (sh eesmärgiga tagada ka kaebajale vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele), on vastustaja sõlminud kolmanda isikuga infrastruktuuri väljaehitamise lepingud ja 22.08.2011 notariaalse kinnistute võõrandamise eellepingu, millest nähtub, et tasuta vastustajale võõrandamise objektiks on ka Risti tn. Kolmas isik on juba andnud tema poolt rajatud vee-, ja kanalisatsioonitrassid tasuta üle piirkonna vee-ettevõtjale Rapla Vesi AS-le. Põhjakeskuse DP seletuskirja p 2.14 sõnastuse alusel ei saanud vastustaja ühepoolselt panna kolmandale isikule DP seletuskirjaga kohustust välja ehitada kaebaja kinnistut teenindavad juurdepääsud (lisaks tänavatele). Sellist kohustust ei tulene ka vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingutest, sh 20.03.2011 lepingust ja 22.08.2011 sõlmitud notariaalsest eellepingust ja 18.06.2012 sõlmitud koostöölepingust. Kolmas isik pidi planeeringu kohaselt välja ehitama tema enda ehituskrunti teenindavad juurdepääsuteed. Rappeli Kaubanduskeskuse kaubandushoonele ja seda teenindavatele rajatistele, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed ja platsid, on kasutusluba väljastatud 10.12.2012. Täiendava kasutusloa kaubanduskeskust teenindavatele tänavatele ja tehnovõrkudele on vastustaja väljastanud kõigest 40 päeva hiljem, so 21.01.2013. Sellega on kolmas isik DP nõude täitnud. Kolmandal isikul puudub kohustus rajada ning taotleda ehitus- ja kasutusluba kõigile planeeringus kajastatud ehitistele. Kolmas isik on realiseerinud planeeringu kõigest osaliselt (välja on ehitamata täielikult Pos 3) ja kolmandal isikul puudub kohustus realiseerida kogu ehitusõigus, mida planeering võimaldab. Väär on seega seisukoht, et kolmandale isikule väljastatud kasutusluba on õigusvastane seetõttu, et pole valmis ehitatud rajatisi, mida kaebaja soovib ise kasutama hakata. Rapla Vallavalitsuse 30.11.2015 istungi protokoll nr 54 ning Y OÜ ja EELK Rapla MaarjaMagdaleena Koguduse 30.09.2015 kiri kinnitavad, et vastustaja on uuendanud korrektselt juurdepääsutee ehitusloa menetluse ja läbi viinud haldusmenetluse. Lisatud kirjavahetus vaegtöödest ja Y OÜ 11.11.2015 vastus vallavalitsusele seotult vaegtöödega ei ole käesolevas asjas asjakohased. Vastustaja ja kolmanda isiku suhted on reguleeritud lepingutega, milles sätestatakse, millised teed ja rajatised tuleb välja ehitada kolmandal isikul. PlanS § 13 kohaselt ei ole mahasõidu märkimine planeeringus kinnisasja kitsendus, mille nõudmist saaks kaebaja vastustajalt nõuda. Kaebajalt ei võta kaubanduskeskuse kasutusluba ära ühtegi juurdepääsu.
5(13)
3-13-43 Kaebaja huvides on antud Rapla Vallavalitsuse 30.11.2015 korraldus nr 484, mille alusel andis vastustaja välja ehitusloa kaebajale sissesõidutee rajamiseks aadressil Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1. Vastustaja on ka varem arvestanud kaebaja huvidega. Kaebaja on väitnud, et kolmanda isiku ehitusprojektid on dateeritud ligi pool aastat varasemalt, kui kasutuslubade väljastamine (10.12.2012), kuid see ei anna alust arvata, et kaebaja huvisid mõjutatakse negatiivselt. Kaebaja ise märgib, et ehitusprojektis ei ole kraavi käsitletud, kuid seda ei saagi seal olla, kuna kraavi ei rajatud. Sademevee lahendus on kooskõlas Põhjakeskuse DP-ga. Kaebaja kinnistule sademeveed ei valgu. Kaubanduskeskus koos krundisiseste teede, platside ja haljasalaga, rajatud teed ja taristu tervikuna on hõlmatud Põhjakeskuse DP-ga, millele andsid kooskõlastuse kõik piirinaabrid, sh kaebaja. Kasutusluba on antud konkreetsele projektile, see objekt ei asu kaebajale kuuluval kinnistul, see vastab nõuetele (EhS § 32 lg 1) ja kaebaja pretensioonid saavad selliselt olla seotud teise rajatise projektiga. Kaebaja on ise Koguduse DP mõistes huvitatud isikuks, kellel lasub infrastruktuuri rajamise kohustus enda kinnistul. Risti tn ja sealt Risti 1 mahasõit on kahes DP-s identsed, kaebajal on enda kinnistu kasutamiseks vajalik projekteerida ja välja ehitada hiljem avalikku kasutusse jääv infrastruktuur.
8.Y OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik nõustus vastustaja seisukohtadega.
9.Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Isegi, kui käesolevas asjas vaidlustatud kasutusluba ei tohtinud anda enne, kui kõik teed ja insenervõrgud on välja ehitatud, ei too see automaatselt kaasa kaubanduskeskuse tegevuseks vajalike kõigi kasutuslubade õigusvastasust. Praeguses asjas vaidlustatud kaubanduskeskuse kasutusluba ei reguleeri Risti tn mahasõite ega lahenda kaebaja kinnistule juurdepääsu küsimust kaebajat huvitavalt Risti tänavalt. Samuti ei ole vaidlustatud loa küsimuseks kaebaja soovitud erinevate muude infrastruktuuridega ühinemine. Kaebaja ei soovi liituda Kaubanduskeskuse hoonet, parklat, selle sadevee kanalisatsiooni ja siseteid puutuvalt ühegi infrastruktuuriga. Kaebust esitades väitis kaebaja, et tema kinnistu kõrvale on rajatud lahtine kraav, kuid käesolevaks ajaks ei saa enam olla vaidlust selles, et kaebaja eksis tema kinnistut puudutavalt avatud sadevee kraavi asukohas, sest Kagu tänaval sadeveekraavi ei ole. Kaebaja tunnistas kohtuistungil, et sadeveekraav asub Suve tn ääres, mis ei piirne kaebaja kinnistuga. Kaebaja on jäänud arusaamatutel põhjustel jätkuvalt seisukoha juurde, justkui avatud sadeveekraavi lahendus rikub tema õigusi ning seega on sadevee kogumise lahendus õigusvastane. Kaebaja esitatud kaks fotot ei tõenda, et Kagu tn ääres on sadeveekraav ning et sadevesi tekitaks liigniiskust kaebaja kinnistule. Kaebajal ei ole takistatud kinnistu valdamine või kasutamine seotult kraavi küsimustega. Vaidlustatud kasutusluba ei pane kaebajale (lisa)kohustusi ega kehtesta keelde. Kaebaja selgitab kohustuste tekkimist seotult haldusasja nr 3-13-385 asjaoludega ja selles käsitletud kasutusloaga. Kasutusluba ei ole vaidlustatav populaarkaebusena, vaid subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusena. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud, kuidas saaks õlipüüduri olemasolu või puudumine seonduda kaebaja kinnistu märgamise küsimusega Kagu tänaval. Kaebaja ei ole nimetanud, et kusagil looduses (nt Suve tn ääres) või tema kinnistul on näiteks õlilaigud. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui Riigikontrolli audit on nimetanud erinevaid rikkumisi, siis sellest saab eeldada iga projektlahenduse osas õigusvastasust. Riigikontrolli auditist ei nähtu seost kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ja see ei olegi auditi ülesanne. Vaidlusaluse kasutusloa objektidega seotult sadevee lahendusega Kagu tn ääres asuva parklaga ei ole 6(13)
3-13-43 kaebajal mingit liitumise soovi, ta ei ole sellist taotlust vallale esitanud. Juba sellest tulenevalt ei ole võimalik kellegi poolt takistada kaebajal infrastruktuuriga liitumist ega panna talle täiendavaid kohustusi. Kaebaja kinnistule ei ole kavandatud kasutusloaga seotult teiste isikute poolt pinnaseveerežiimi puudutavaid objekte, mingit muud ehitustegevust ja seda ei kavanda ka kaebaja ise. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal huvi liitumiseks nende objektidega, mis praeguses asjas vaidlustatud kasutusluba ei hõlma. Õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et väljastatud on kaks kasutusluba. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik on tehnorajatised üle andnud AS-le Rapla Vesi ja selle kohta on sõlmitud tehnorajatiste notariaalne müügileping 09.10.2014. AS Rapla Vesi tagab kaebajale liitumise võimalused ning see ei sõltu käesolevast vaidlusest. Kui vaidlustatud kasutusluba oleks antud ka suuremas mahus kaubanduskeskust teenindavatele rajatistele (10 995 m2), kui ehitusloas märgitud (10 776 m2), ei oleks see ka siis kaebaja subjektiivsete õigustega seotud, sest kogutud sadeveed liiguvad mitte kaebaja kinnistu, vaid Suve tn kraavi. Usutav on kolmanda isiku selgitus, et märgitud pindade ca 219 m2 suurune erinevus tuleneb erinevate arvutuste ja mõistete kasutamisest, mis kaebaja õiguste seisukohalt tulemusi ei mõjuta, sest kaebaja kahtlused olid seotud Kagu tn olematu kraaviga. Kindlasti koguneb ka Kagu tänavale sadevesi, kuid see ei ole küsimus parkla ja kaubanduskeskuse sadevee kogumisest ja juhtimisest kaebaja kinnistu kraavi. Kaubanduskeskuse eelprojekt selgitab muu hulgas ka kalded kuni Kagu tänavani, mis on sellised, et vesi ei saa voolata kõrgemale alale, s.o Kagu tänavale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et keskuse parklas puuduksid vajalikud äärekivid. Fotodelt nähtub, et need on siseteede ja parkla ääres olemas. Isegi, kui mõni neist on katkine, ei takistaks see kindlasti parkla ohutut kasutamist ja parklast ei liiguks seetõttu sadevesi ülespool Kagu tn teemaale ja sealt kaebaja kinnistule. Vaegtöödele viitab kaebaja seotult avaliku huvi kaitse vajadusega, mis ei ole asjakohane, kuna ükski vaegtöö ei puuduta sadeveeküsimust seotult kaebaja õiguste ja kraavi asukohaga. Kaebaja on nn ühe-etapilisuse nõuet mõistnud valesti. Vald ei ole sellisele lähenemisele, et esmalt antakse ehitusluba ja seejärel sellele kasutusluba, siis taas järgmine ehitusluba ja sellele kasutusluba, DP-s nõusolekut andnud. Mitme ehitusloa enam-vähem samal ajal väljastamine on planeerimispraktikas tavapärane ja otstarbeks, kohus otstarbekuse küsimusse ei sekku. Nn ühe-etapilisus seati sisse pigem avalikest, mitte kaebaja huvidest lähtuvalt. Kaebajal on igal ajal võimalik kasutada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid ja nõuda juurdepääsu(õigust) enda kinnistule. Kaebaja soetas kinnistu, mis piirneb kolmest küljest eraisikute maadega ja ühest küljest avalikult kasutatava teega. See olukord ei ole muutunud ja seda ei saa muuta detailplaneeringud või keskuse kasutusluba. Kaebaja ei saanud loota, et DP-st tulenevalt hakatakse ehitama Risti tänavalt mahasõitu tema kinnistuni, s.o läbi teiste isikute maaomandi. Juurdepääsu välja ehitamata jätmine ei tähenda kolmanda isiku tegevusetust, kuna talle sellist kohustust DP ega muu haldusakt ei pane. Antud juhul ei olnud kasutusloa andmine keskusele DP-st tulenevalt välistatud ega ole seetõttu DP-ga vastuolus. DP jättis selgelt alternatiivsed võimalused ning teedevõrgu erineva ajaga väljaehitamine on DP kohaselt siiski võimalik. Kasutusloa andmisega ei ole kadunud võimalus Risti tn teemaad üle anda või võtta nii, et kaebajal tuleb ehitamise osas saavutada kokkulepe vaid vallaga. Selleks ei ole vajadust tühistada kaubanduskeskuse kasutusluba, mis pikaajaliselt toimiva kompleksi tegevuse lõpetaks, samas kaebajale ühtegi eelist andmata. Kuna kaebaja õiguste rikkumine ei ole võimalik, siis ei ole vajadust tuvastada, kas rikuti menetlusnõudeid või kas esineb haldusakti motiveerimisvigu. Kaebaja üldsõnalised ja abstraktsed vihjed ei seondu ühegi asjassepuutuva projektiga. Seoses ärakuulamisõigusega 7(13)
3-13-43 märgib kohus, et kasutusloa menetlusse ei kaasata kõiki isikuid, kelle kinnistud külgnevad ehitusloa alusel valmiva avalikku kasutusse antava tänava või taristuga. Kõik kaebaja seisukohad olid vallale teada, kaebaja ei ole ka kohtumenetluses osundanud ühelegi asjaolule, mis tal esitamata jäi ja mis mõjutanuks asja otsustamist. Kaebaja ei ole suutnud esile tuua, milline võiks olla tema tegelik põhjendatud huvi kasutusloa vaidlustamisele. Kaebaja oli DP lahendustest teadlik ja ta sai ise oma kinnistul kontrollida, et seal sadevee kraavi ei asu, selle puudumine vastab tema tegelikele soovidele. Kaebaja õiguste rikkumine ei ole tõendatud ning kui esinebki väheintensiivne riive, siis ei too see kaasa kasutusloa tühistamist. Haldusakt võimaldab menetlusosalistel ja kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Kaebaja kaebus on ka pärast kohtuistungit jäänud abstraktsele tasandile. Kuivõrd kasutusluba ei saa vaidlustada avalike õiguste kaitseks, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks üksnes haldusakti võimalikust objektiivsest õigusvastasusest, kui selline õigusvastasus kaebaja õigustele mõju ei avalda. Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikult ja põhjendatud menetluskulud. Antud juhul ei olnud vastustajal mingit äratuntavat vajadust vahendada kasutusloa asjaolusid ja dokumentatsiooni kohtule advokaadi abiga. Vastustaja käsutuses ja teada olid kõik asjakohased materjalid ja kaalutlused. Selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.Rapla vald palub 30.06.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2016 otsus menetluskulude jaotuse osas ning mõista kaebajalt välja vastustaja poolt kantud menetluskulud ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Rapla valla apellatsiooniastme menetluskulud palub vastustaja välja mõista kaebajalt. HKMS § 109 lg 6 rakendamisel ei oma õiguslikku tähtsust asjaolu, kas vastustaja käsutuses on kõik asjakohased materjalid või mitte, vaid tähtsust omab kohtuvaidluse sisu ja sellega seotud asjaolud. Lisaks olemasolevale kohtuasjale on hetkel erinevate kohtuastmete menetluses veel kokku 6 kohtuasja, mis on algatatud Risti 1 PRKT OÜ poolt ning kus vastaspooleks on Rapla vald. Kaebustes on esitatud taotlused, mis on seotud erinevate nõuetega ja keerukate õiguslike küsimustega. Ebaõige ja tõendamata on kohtu seisukoht, et vastustaja menetluskulude mitteväljamõistmine on põhjendatud sellega, et vastustajal tuli käesoleva kohtumenetluse käigus üksnes selgitada tema enda otsuse sisu ja faktilisi asjaolusid. Halduskohtu seisukoht, et praegune kohtuasi ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, ei ole põhjendatud. Kohtuasja mahukust ja selle väljumist haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest tõendab juba üksnes asjaolu, et kohtuotsus on 28-l lehel, millest rohkem kui pool on kohtu põhjendused. Seega on antud kohtuasi keskmisest mahukam ja keerukam. Vastustaja igapäevaseks põhitegevuseks ei ole mahukate kohtuvaidluste pidamine ning koos kõigi kuue kohtuasjaga tuhandete lehekülgede kohtumaterjalide läbitöötamine. Kaebaja ei ole kohtule populaarkaebust esitades käitunud menetluslikult heauskselt. Oma käitumisega on kaebaja põhjustanud vastustajale põhjendamatuid menetluskulusid. Praegusel juhul kuuluvad kohaldamisele Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-177-15 toodud seisukohad.
11.Risti 1 PRKT OÜ palub kirjalikus vastuses jätta Rapla valla apellatsioonkaebus rahuldamata, vastustaja menetluskulud tema enda kanda ning mõista vastustajalt välja kaebaja 8(13)
3-13-43 apellatsiooniastme menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei oma tähendust asjaolu, mitu kohtumenetlust on samade poolte vahel käimas. Ehitus- ja kasutuslubade väljastamine ning nendega seotud vaidlused on haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka kuuluv. Kohtuotsuse lehekülgede arv ei tõenda asjaolu, et kohtuasi on keskmisest mahukam ja keerukam. Kohtuasja keerukuse hindamisel on oluline lähtuda kohtuasjast sisuliselt ehk kohtumenetluse esemest (kasutusloast). Kasutusloa väljastamisega seonduv ja sellega seotud vaidlused kuuluvad vastustaja igapäevaste tegevuste hulka. Oluline on rõhutada, et kohtuistungi toimumise ajahetkel ei kasutanud vastustaja veel lepingulise esindaja teenuseid. Vastustaja asjasse mittepuutuvad seisukohad põhjustasid ka kaebaja jaoks täiendavaid menetluskulusid. Rapla valla teenistujate koosseisus on ka jurist, kohtuistungil osales valdkonna eest vastutav abivallavanem ning valla arhitekt. Teenistujate koosseisus on ka ehitusnõunik. Seega oli vastustajal olema piisav pädevus vaidluse pidamiseks. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-177-15 oli tegemist töövaidlusega ja menetlusosaliseks oli Riigimetsa Majandamise Keskus, mistõttu ei ole viide asjakohane.
12.Risti 1 PRKT OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2016 otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta kõik kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus ei ole järginud kohtuotsuse motiveerimise kohustust, on rikkunud uurimispõhimõtet ning sisustanud vääralt materiaalõigust. Kaebaja on olnud seisukohal, et kolmanda isiku esitatud ehitusprojekt ei saa olla ehitatud ehitise vastavuse kontrollimise aluseks, kuna ehitusprojekt kajastab ka selliste ehitiste ehitamist, mida reaalselt ei ole ehitatud. Seega ei saa kolmanda isiku esitatud ehitusprojekt olla kasutusloa väljastamise aluseks. Kaebaja esitas taotluse hinnata ehitusprojekti vastavust kasutusloa aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele, kuid kohus jättis kaebaja seisukoha ja taotluse käsitlemata. Kuna kasutusloas toodud rajatiste andmed ei ole samased ehitusloas märgitud rajatiste andmetega, siis oleks kohus faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks pidanud vastustajalt välja nõudma kasutusloa aluseks oleva ehitusprojekti. Kaebaja esitas vastava taotluse 11.03.2013, kuid kohus seda ei lahendanud. Põhjakeskuse DP kohaselt on ette nähtud Risti 1 kinnistu äärse kraavi asendamine drenaažiga, kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekt kajastab Risti 1 kinnistu vahetus läheduses kraavi ja reaalselt seda kraavi hetkeseisuga ei ole. Kuna ei ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti ega kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti kohaselt ei ole kraavi asemel drenaaži ette nähtud, siis järelikult ei ole sadevett lahendatud. Kuna kasutusloa objektiks olevad rajatised on kaldu Risti 1 kinnistu poole, siis voolab vihma korral kogu sadevesi Risti 1 kinnistule. Kohus on jätnud tähelepanuta, et selleks, et sadevesi jõuaks Suve tn kraavi, peaks ta esmalt jõudma nendesse taristulahendustesse, kust vesi liigub edasi Suve tn kraavi. Kaebaja on asjaolust, et sadevesi liigub Risti 1 kinnistu poole, esitanud ka asjakohased fotod, millelt nähtub Risti 1 kinnistu äärne taimestik, mis on iseloomulik liigveega aladele. Arusaamatu on, miks kohus ei selgitanud välja, et DP-ga on ette nähtud avalike teede ehitamise ja kasutusloa saamise kohustus. Kohtu loogika, et avalike teede osas peaks saama igaüks, kes soovib teed kasutada, vastava tsiviilõigusliku asjaõiguse, toob endaga kaasa olukorra, kus DP-s avaliku tee määramine on sisutu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et nimetatud tee osas on vastustajal ülevõtmise kohustus pärast seda, kui tee on valminud ehk saanud kasutusloa. Seni, kuni kasutusluba ei ole väljastatud, ei pea kolmas isik teed vastustajale üle andma. Selleks, et tagada teede nõuetekohane ehitamine ja valmimine ning vastustajale üleandmine, ongi DP-s fikseeritud, et taristu ehitamine ja valmimine, sh kasutusloa saamine peab toimuma esimeses etapis ehk enne kasutusloa saamist. Vastustajale üleandmine võimaldab nimetatud teemaale vajadusel ehitada rajatisi, mille ehitamist DP ei
9(13)
3-13-43 käsitle, kuid mis võivad olla asjakohased kaebaja ettevõtluse edendamiseks (nt reklaamviidad jms). Kaebajal on subjektiivne õigus kasutada enda kinnistule juurdepääsuks DP-ga määratletud avalikku teed. Kinnistu kasutamine majandustegevuseks on võimalik ainult sellisel juhul. Kaebajal on otsene soov teostada ettevõtlusvabadust ning ehitada ja kasutada enda kinnistul kaubanduskeskust. Etapilise ehitamise ja kasutusloa saamise kohustuse rikkumise korral on rikutud ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus ei ole hinnanud, kas DP-s kajastatud avalike teede väljaehitamise kohustus kaitseb abstraktselt ka üksikisikute huve. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas kasutusloa väljastamisel rikuti menetlusnõudeid või kas esineb haldusakti motiveerimisvigu. Menetlusvigade tõendamiseks esitas kaebaja kohtule Riigikontrolli auditi. Kohus oleks pidanud uurimispõhimõttest tulenevalt pöörama kõrgendatud tähelepanu kasutusloa väljastamise aluseks olevatele dokumentidele, sh ehitusprojektile.
13.Rapla vald palub kirjalikus vastuses jätta Risti 1 PRKT OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud kasutusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaubanduskeskuse hoone, parkla ja siseteed ei ole seotud kaebajale kuuluva kinnistuga. Kaebajale ei saanud vaidlustatud kasutusluba tekitada kahjulikke tagajärgi. Kaubanduskeskusega seotud objektide pindalade suurus ei saanud mõjutada kuidagi negatiivselt kaebaja kinnistu olukorda ega kaebaja õigusi. Kaebaja esitatud fotod ei tõenda, et sadeveed jõuaksid kaebajale kuuluvale kinnistule ning et sadevesi tekitaks mingisuguseid negatiivseid mõjutusi või kahjustusi kaebaja kinnistule. Esitatud fotode alusel saab üheselt tuvastada, et kaebaja kinnistu on täiesti hooletusse jäetud ja korrastamata juba aastaid. Kaebaja ei ole jätkuvalt huvitatud arendustegevusest sellel kinnistul. Vaidlustatud kasutusluba ei reguleeri Risti tn mahasõite ega lahenda kaebaja kinnistule juurdepääsu küsimust ning samuti ei ole kasutusloa küsimuseks kaebaja poolt soovitud muude infrastruktuuridega ühinemine. Kaebaja on arusaamatult kaebuses põhistanud oma seisukohti Riigikontrolli auditi alusel ning esitanud selle kaudu populaarkaebusele omaseid väiteid, mis ei ole kuidagi seotud kasutusloaga. Kaebaja kinnistule ei ole seonduvalt vaidlustatud kasutusloaga kavandatud teiste isikute poolt pinnaveerežiimi puudutavaid objekte. Kaebaja kinnistu äärde projekteeritav sadeveekraav Kagu tänaval jäi rajamata, kuna selle rajamisega kaebaja ei nõustunud ning lahtine sadeveekraav asub hoopis Suve tänaval. Sadevee suubumine kaebaja kinnistult Suve tn kraavi ehk ca 75 m kaugusele ei tekita võimalust, et sadeveed saaksid antud lahenduse juures jõuda kaebaja kinnistuni. Nii Koguduse kui Põhjakeskuse DP kohaselt on kaebaja kinnistule juurdepääsude ja selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude asukohaks eraomandis olev Risti tn L1 (Koguduse kinnistu), mis kuulub EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudusele 95/100 kaasomandi osas ja Y OÜ-le 5/100 kaasomandi osas. Seega sõltumata Põhjakeskuse DP lahendusest puudub kaebajal formaalne juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kaebaja kinnistu ei piirdu vahetult avalikult kasutatava teega ja kaebaja peab juurdepääsu rajamiseks ootama ära tee üleandmise vastustajale või saama maaomaniku nõusoleku. Kaebaja on hoonestusõiguse lepingu sõlminud, teades, et kinnisasjal puudub avalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Vastustajal puudub õigus ehitada ise teid ja tehnovõrke, sest eramaa omanik ei ole andnud talle sellist õigust ning kinnisasja üleandmise kohustus on seotud avaliku infrastruktuuri väljaehitamisega kolmanda isiku poolt. Vastustaja on juba teinud jõupingutusi avalike teede ülevõtmiseks ja olukorra lahendamiseks. Vastustaja ja kolmanda isiku vahelised suhted on reguleeritud lepingutes, kus sätestati, millised teed ja rajatised peab kolmas isik välja ehitama. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 9 ega PlanS § 4 lg 3 ei ole õiguslikuks aluseks, millest
10(13)
3-13-43 tuleneks vastustajale kohustus faktiliselt tagada kaebajale juurdepääs tema kinnistule või nõuda sellise kohustuse täitmist kolmandalt isikult.
14.Y OÜ palub kirjalikus vastuses jätta Risti 1 PRKT OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Kolmas isik on apellatsioonimenetluse ajal ühinenud Vironia Keskus OÜ-ga. Ühinemisjärgselt (alates 13.03.2017) kannab äriühing nime X OÜ (registrikood 11939341). Tegemist on kolmanda isiku üldõigusjärglasega, kes tuleb lubada Y OÜ asemel HKMS § 29 lg 1 alusel menetlusse.
16.Risti tn 1 kinnistule juurdepääsud on ette nähtud kehtiva Põhjakeskuse DP-ga kolmanda isiku omandil olevalt Risti tänav L1 kinnistult (planeeringus pos 8). DP seletuskirja p 2.4 kohaselt on see tee kavandatud avalikuks juurdepääsuteeks. Vastavalt DP seletuskirja p-le 2.9.2 on kruntidel kogunev sadevesi planeeritud juhtida tänavatorustikku. Vajadusel tuleb kruntidele rajada drenaažitorustik. DP seletuskirja p 2.10 lisab, et kõvakattega tänavalt ja parklalt tuleb sajuvesi juhtida kanalisatsiooni. DP seletuskirja p 2.14 näeb ette, et krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede, haljastuse, väikevormide jms väljaehitamise kohustus on krundi valdajal ning planeeringulahenduse elluviimiseks tuleb ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed; pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tuleb tänavad tasuta üle anda Rapla vallale. Enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele ehitusloa saamist peab olema väljastatud neid teenindavate tänavate ja tehnovõrkude ehitusluba ning enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele (sh hooned koos parkimisplatside, kõnniteede jms) kasutusloa saamist peab olema tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba. Niisiis pidi enne kaubanduskeskusele kasutusloa andmist olema väljastatud kasutusluba ehitist teenindavatele tänavatele ja tehnovõrkudele. Vaidlus puudub selles, et enne praeguses asjas vaidlustatud kaubanduskeskuse kasutusloa andmist ei olnud väljastatud kasutusluba kaubanduskeskust teenindavatele tänavatele ja tehnovõrkudele. Seega oli kaubanduskeskuse kasutusluba selles osas vastuolus Põhjakeskuse DP-ga ja selliselt õigusvastane. Sõltumata kasutusloa formaalsest õigusvastasusest saab kaevatud haldusakti tühistada üksnes siis, kui esineb riive akti tühistamist nõudva isiku subjektiivsetele õigustele. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja jätkuvalt riivet oma subjektiivsetele õigustele kahes positsioonis – Kagu tänava drenaaži ning Risti 1 kinnistule peale- ja mahasõitude välja ehitamata jätmisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et Kagu tänavale drenaaži välja ehitamata jätmisel ei ole riivatud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning Risti tn 1 kinnistu peale- ja mahasõitude küsimust ei ole reguleeritud kaubanduskeskuse kasutusloaga. Neil põhjustel on halduskohus jätnud lõpptulemusena õigesti kaebuse rahuldamata.
17.Haldusasjas nr 3-13-385 vaidlustas kaebaja Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel antud kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutusloa. Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2017 otsusega jättis ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 02.09.2015 resolutsiooni punktid 1 ja 3 kehtima järgmises sõnastuses: „1. Jätta rahuldamata kaebuse põhinõue Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korralduse nr 21.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks.
2.Rahuldada kaebuse alternatiivne nõue osaliselt ja tunnistada Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3792 õigusvastaseks Risti tänavat pikkusega 238 m koos seal paikneva tänavavalgustusega ja reoveepumplat ehitusaluse pinnaga 4 m2 puudutavas osas.“ 11(13)
3-13-43 Ringkonnakohus leidis viidatud otsuses, et tee kasutusluba peab detailplaneeringu kohaselt eelnema ehitusloa alusel kruntidele ehitatud ehitistele antavatele kasutuslubadele. Teede ühes etapis väljaehitamise nõudest järeldub, et ka ehitusloa andmine oli võimalik vaid planeeringuga ettenähtud juurdepääsuteele detailplaneeringuga ettenähtud kujul, st koos selle hulka kuuluvate äärekivide, kõnniteede ja mahasõiduteedega. Kolmandale isikule väljastatud ehitusluba ei näinud ette tee tervikuna väljaehitamist, sest tee-ehitusprojektis ei ole kõiki neid planeeringus näidatud ulatuses, sh Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuteed, kavandatud (p 21). Kui tee ehitamiseks antud ehitusluba oli õigusvastane, oli õigusvastane ka kasutusluba. Vastustajal tuli kasutusloa väljastamisest EhS § 34 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel keelduda (p 22). Kuigi kasutusluba on antud ehitise osale, on selleks osaks kasutusloast nähtuvalt mitte Risti tänava sõidutee osa ilma maha- ja pealesõitudeta, vaid Risti tn pikkusega 238 m (p 23). Ringkonnakohus tuvastas teede ja tänavate kasutusloa õigusvastasuse Risti tn osas põhjusel, et välja ei olnud ehitatud Risti tn 1 kinnistu peale- ja mahasõite, nagu nägi ette Põhjakeskuse DP. Seega on kaebaja pretensioonid saanud lahenduse Risti tn 1 peale- ja mahasõitudega seonduvalt haldusasja nr 3-13-385 raames ja praeguses asjas vaidlustatud kaubanduskeskuse kasutusluba Risti tn 1 kinnistu peale- ja mahasõitude küsimust ei reguleeri. Seepärast on kaebaja vastavasisulised väited praeguse vaidluse kontekstis ainetud.
18.Kagu tänava drenaažiga seonduvalt on kaebaja väited olnud väga vastuolulised. Kui kohtumenetluse alguses väitis kaebaja, et Kagu tänavale on rajatud kraav, millesse suubub kaubanduskeskuse sadevesi ning see põhjustab Risti 1 kinnistu liigniiskust, siis menetluse käigus ilmnes, et sellist kraavi ei eksisteeri. Seejärel asus kaebaja väitma, et just kraavi või drenaaži puudumine põhjustab kinnistu liigniiskuse ning ehitusprojekti järgne drenaaž peaks asuma Kagu tänaval Risti 1 kinnistu pool tänava ääres (vt T. Laessoni vastus kohtu küsimusele 05.06.2017 kohtuistungil kell 11.13). Ringkonnakohus ei ole suutnud tuvastada kohtutoimikust sellist kaubanduskeskuse tehnovõrkude ehitusprojekti, mis kaebaja poolt viidatud (s.o Kagu tänava Risti 1 kinnistu poolses perves) drenaaži ette näeks. Nagu ringkonnakohus viitas juba otsuse p-s 16, ei tulenenud Põhjakeskuse DP-st kohustust Kagu tänava kraav asendada drenaažiga. Esiteks pole sellist kraavi olemas ja teiseks nägi DP p 2.9.2 ette drenaaži rajamise vajaduse korral. Asjas kolmanda isiku poolt esitatud selgitustest ja tõenditest nähtub, et isegi, kui Risti 1 kinnistul esineb liigniiskust (mis on ka tõendamata), ei saa see olla tekkinud Põhjakeskuse DP või ehitusprojekti järgimata jätmisest. Kolmas isik on 20.01.2015 menetlusdokumendis (V kd tl 85) ammendavalt selgitanud ja tõendanud realiseerunud sadevee äravoolu lahendust. Nii nähtub esitatud tõenditest, et kaubanduskeskuse sadeveed juhitakse esmalt mööda kaldeid restkaevudesse (joonis V kd tl 117, kalded tähistatud helesiniselt). Seejärel jõuavad sadeveed sadeveekanalisatsiooni K2 ja sealt edasi sadeveekanalisatsiooni SK2 (V kd tl 52 ja 120, viimane joonis on üksikasjalikult jälgitav kohtuinfosüsteemist avatuna). Sadeveekanalisatsioon SK2 asub Kagu tänava all, mitte Risti 1 kinnistu ääres, ning suubub Suve tänaval sadeveekraavi. Selline lahendus vastab Põhjakeskuse DP seletuskirja p-le 2.10. Puuduvad igasugused tõendid väitmaks, et sadeveekanalisatsiooni süsteem Kagu tänaval oleks välja ehitamata jäänud. Selline paljasõnaline oletus on ka ebaloogiline, sest kui sadevesi on juba maa alla torustikku viidud, siis ei saa see uuesti Risti 1 kinnistul pinnase peale ilmuda. Ka Kagu tänava fotolt (VI kd tl 88) nähtub kanalisatsioonitorustiku asetsemine Kagu tn all (kanalisatsiooniluugid asfaldi sees) ning tehnovõrkude koondplaanilt (viidatud V kd tl 120) nähtuvalt ei asu Kagu tänava selles osas muud kui üksnes planeeritud sadeveekanalisatsioon. Niisiis peaksid sadeveed selleks, et reaalselt kaebuse esitaja kinnistuni jõuda, peale sadeveetorustikust väljumist tõusma esmalt üle Suve tänava sadeveekraavi, liikuma siis 75 meetrit ülesvoolu ning põhjustama alles seejärel üleujutuse Risti tn 1 kinnistul. Tuleb nõustuda kolmanda isikuga, et eelmärgitud stsenaarium ei ole isegi teoreetiliselt võimalik. Seega ei nähtu esitatud sadevee lahendusest riivet kaebaja subjektiivsetele õigustele. 12(13)
3-13-43
19.Eelnevast tulenevalt ei riku kaubanduskeskuse kasutusluba kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning kohtul puudus vajadus täiendavalt analüüsida kaebaja väiteid seoses menetluslike minetustega või motiveerimispuudustega. Risti 1 PRKT OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
20.Rahuldamata jääb ka Rapla valla apellatsioonkaebus. Kohaliku omavalitsuse esindajakulude väljamõistmine on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus asjas nr 3-31-64-13, p 50). Kasutuslubade andmine kuulub vastustaja põhiülesannete hulka. Puuduvad erandlikud alused vastustaja makstud esindajatasu väljamõistmiseks kaebajalt. Erandlikuks asjaoluks ei ole halduskohtu otsuse ega asjas kogutud toimikute lehekülgede arv, arvestades, et nii menetlusosaliste seisukohad kui ka asjas kogutud tõendid korduvad toimikust toimikusse. Ka vastustaja apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kolmas isik ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude kandmist väitnud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.