Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-550/18
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Erimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 956

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-550 AN esialgse õiguskaitse taotlus (voodiloa ja voodivarustuse saamine päevasel ajal, kartserikaristuse katkestamine, pooletunnine jalutuskäik, istepott, elastikside, istepink jalutusboksi) Taotleja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-550 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 09.03.2017 AN esialgse õiguskaitsena pealkirjastatud avaldus, milles ta heidab Tallinna Vanglale ette, et teda on hoitud kartseris 45 päeva ja tal tuleb seal viibida juunikuuni. Tulenevalt õiguskantsleri 18.10.2016 nr 7-4/151309/1604193 kirjast palub taotleja saada luba kasutada päevasel ajal voodit koos voodivarustusega (kartseris hoidmine üle 14 päeva). Haldusasja nr 3-16-2069 juures on tema ravilugu. Kohtul tuleb sellega tutvuda. Taotlejal on seljas diagnoositud xxx ja xxx. Seoses põlvega on taotleja suunatud ortopeedi juurde operatsiooni aja määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 1379072 kohaselt on taotleja invaliid. Otsuses on kirjas, et taotleja vajab vahendeid ja ravimeid. Vanglas ei saa ta mitte midagi. Perearst tühistab lubasid ja teeb visiite ilma taotlejata, otsustades asju kirurgi eest. Arst maksab taotlejale kätte. Ta on varem AN-le määranud alumise voodikoha. Taotlejale määrati voodiluba 07.02.2017, kui ta oli haige, kuid see luba ei jõudnudki temani. Taotleja ei saanud voodit kasutada, vaid piinles. Temalt võeti ära elastikside.

Sarnased lahendid

Muud

3.Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2017 määrusega rahuldamata AN taotluse päevasel ajal voodi kasutamise loa ja voodivarustuse saamiseks ning läbi vaatamata taotlused kartserikaristuse katkestamise, pooletunnise jalutuskäigu, istepingi, istepoti ja elastiksideme osas, samuti taotluse 10.03.2017 esitatud dokumentidest koopia saamiseks. Voodi ja voodivarustuse saamise osas pole kaebuse eduväljavaated suured. Ei selgu, mis vaevused on taotlejal seoses voodiloa puudumisega või milles tema ebamugavustunne täpselt seisneb. Istuda saab ka pinkidel. Meditsiiniosakond ei ole vaevusi pidanud piisavaks, et anda taotlejale voodiluba, viimati 14.03.2017. Kuigi õiguskantsleri 18.10.2016 kirjas viidatud seisukohaga tuleb arvestada, on tegemist soovitusega, mis on suunatud täidesaatvale võimule selleks, et see kaaluks õigusnormide muutmist. Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt on lubatav kohaldada kartserikaristusega kaasnevaid piiranguid pikemat aega kui 14 päeva. Pole usutav, et sagedastel vastuvõttudel Tallinna Vanglas jääksid AN tervisemured tähelepanuta. Taotlejal on arstiabi kvaliteedi osas võimalik pöörduda maakohtusse. Avalikes huvides pole see, et süstemaatilise distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui mõne muu distsipliinirikkuja puhul. AN ei ole teinud midagi, mis viitaks tema soovile naasta n-ö tavarežiimile, vaid on jätkanud uute distsipliinirikkumiste toimepanemist. AN on taotlenud kartserikaristuse katkestamist esialgse õiguskaitse taotluse raames ka haldusasjas nr 3-17-533, mistõttu jääb praeguses asjas esitatud korduv taotlus läbi vaatamata. AN on esitanud vanglale mitmeid pöördumisi seoses pooletunnise jalutuskäiguga, kuid pole esitanud vaiet. Samuti pole esitatud vaiet elastiksideme ega jalutusboksi istepingi saamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus pole selles osas seega HKMS § 249 lg 2 ja lg 5 järgi lubatud lubatav. AN vajadust 30-minutilise jalutuskäigu järele ei ole tervisekaardile kantud. AN on käinud peaaegu igapäevaselt käinud arstide vastuvõtul ja kohtul ei ole põhjust kahelda, et tema terviseprobleemid jääksid tähelepanuta. Asjaolu, et AN-le on määratud ortopeedi vastuvõtt, ei kinnita, et tal oleks näidustus elastiksideme saamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlused istepoti saamiseks on mitmel korral jäetud rahuldamata ja korduvad taotlused läbi vaatamata. Määrused on jõustunud. Tervisekaardist ei nähtu, et AN vajaks istepotti. Arvestades, et AN-l puudub näidustus istepoti kasutamiseks ning võrreldes varasemate samasisuliste esialgse õiguskaitse taotluste lahendamise ajaga ei ole taotleja tervislikus seisundis muutusi toimunud, tuleb AN esialgne õiguskaitse taotlus kui korduv taotlus jätta läbi vaatamata. Seda, kas isikul esineb näidustus voodiloa, elastiksideme, istepoti, pooletunnise jalutuskäigu või jalutusboksis istepingi saamiseks, saab hinnata üksnes arst. Kui vanglaarst osutab tervishoiuteenust kinnipeetavale, tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamine toimub eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-4-1-11, 3-3-4-1-12, 3-3-1-53-10 ja 3-3-1-69-10). Patsiendil on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse.