A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kartserihoone K1 kartserikambrite ja jalutusbokside inimväärikust alandavate tingimustega
Menetlusosalised
Kaebaja – A.N. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.N.i kaebus osaliselt ja tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus järgnevas osas:
1.1.ajavahemikus 09.08.2016.-23.08.2016 kartserikaristuse kandmise ajal A.N.ile vabas õhus viibimiseks vangistusseaduse § 651 lg 3 teises lauses sätestatud tingimuste tagamata jätmine;
1.2.ajavahemikes 19.04.2017-24.05.2017 ja 29.05.2017-15.06.2017 (kokku 54 päeva) A.N.i kinnipidamine kartserihoone kambris nr 79 tingimustes, kus kaebaja pidi taluma kartserikambris asuvast tualetist lähtuvat haisu.
2.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest on A.N. menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juulil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-17-456 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 27.02.2017 A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kartserihoone K1 kartserikambrite inimväärikust alandavate tingimustega. Kaebaja soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude. Kaebaja esitas 05.04.2017 kaebuse täpsustuse ning 18.04.2017 vastuväite vastustaja 10.04.2017 seisukohale (vastus kaebusele).
2.Kohus määras 17.04.2017 vaatluse kartserikambrite, kus kaebaja on viibinud, jalutusbokside ja pesuruumi tingimuste väljaselgitamiseks. Kohus määras 04.05.2017 määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses ning 26.05.2017 määrusega täiendavad tähtajad kirjalikus menetluses.
3.Kaebaja on esitanud täiendavad tõendid ja seisukohad 24.04.2017 (tl 96-102), 08.05.2017 (tl 123-147), 31.05.2017 (tl 152-158) ning 05.06.2017 (tl 165-166) Kaebaja teatas 31.05.2017 vastuseks kohtu järelepärimisele, et soovib kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamist ka alates 20.04.2017 (tl 150-151). Vastustaja on esitanud 10.04.2017 vastuse kaebusele (tl 71-75) ning täiendava kirjaliku seisukoha ja tõendid 04.05.2017 (tl 113-119) ja 01.06.2017 (tl 159-161) ja selgitanud vastuseks 12.06.2017 kohtunõudele kaebaja Tallinna Vanglas paigutamise üksikasju kohtuotsuse tegemisele vahetult eelneval ajal (15.06.2017 vastus).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja taotleb Tallinna Vangla tegevuse, mis seisneb kartserihoone K1 inimväärikust alandavates tingimustes, õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt on A. N. viibinud kartserihoones K1 2016. ja 2017. aastal ning viibib seal ka kaebuse esitamise ajal.
4.1.Kaebaja väitel ei vasta kartserihoone K1 nõuetele, hoones puudub ventilatsioon, hoone on niiske, külm ja hoones hallitab, seal on närilised ja putukad, jalutusboksid on liiga väiksed, akendest päevavalgust ei paista, WC-s puudub vahesein, duširuum hallitab, seal pole riiuleid, nagisid ega pesukaussi, pesta saab vaid ühel korral nädalas, riideid pesta ei saa, kuskil pole riideid kuivatada. Kaebaja soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude.
4.2.Kaebaja viitab ka õiguskantsleri 2014. a kontrollkäigu raportile ja CPT 2007. ja 2012. a raportile, mille kohaselt erinevate puuduste tõttu kartserihoones K1 ja nõuetele mittevastavuse tõttu tuleks hoone viivitamatult kasutusest kõrvaldada.
4.3.Täpsustuses kaebusele (05.04.2017) märgib kaebaja, et kartserihoones mängib hommikust õhtuni (kell 6.00-22.00) muusika, mida kaebaja on sunnitud kuulama. Muusika häirib kaebajat ega vasta tema eelistustele.
4.4.Kaebaja märgib 18.04.2017 seisukohas, et ventilatsioon kartserikambris puudub ning temperatuurimõõtmisi ei ole läbi viinud erapooletu isik, vaid vastustaja ise, ning see pole kontrollitav. Akende ette pandud trellid ei võimalda piisavalt valgust. Aken on seaduses ettenähtust väiksem. Kartserikambris levib tualetist lähtuv ebameeldiv lõhn, mis häirib söömisel ja valvurile on näha kambris viibija tualeti kasutamisel. Tualeti kaudu tulevad kartserikambrisse rotid. Pesemisruumi on nagid pandud alles hiljuti ning ilma pesukausita ei ole võimalik pesta
2(21)
3-17-456 sokke ja aluspesu. Duširuumi ust ei ole võimalik sulgeda ja valvur näeb alasti duši all viibivat kinnipeetavat. Kartserihoone tervikuna hallitab. Jalutusboksid on rusuvad ning neis puuduvad puhkevõimalused (istepink) ning boksi väiksuse tõttu sporditegemise võimalused. Jalutusboksi ei paista päikesevalgus ja õhk ei liigu ning olukord pole paranenud ka pärast katuseplaatide eemaldamist. Kaebaja 20.04.2017 avalduse kohaselt on ta taas kartserikambris nr 79, kus tualetis puudub haisulukk ja päevavalguse sissepääsu takistab akna taga olev kivimüür. Kaebaja 24.04.2017, 08.05.2017, 31.05.2017 ja 05.06.2017 avaldustes täiendavalt rõhutanud samade probleemide olemasolu. Kaebaja toob 08.05.2017 avalduses välja ka tema tervisliku seisundiga seonduvad probleemid. Kaebaja kinnitas 31.05.2017 avalduses, et soovib õigusvastasuse tuvastamist ka alates 20.04.2017.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
5.1.Vastustaja on esitanud kaebaja kartserisse paigutamise (ajavahemikud, kambrite numbrid, paigutamise alus) kohta andmed.
5.2.Tallinna Vangla lähtub kinnipeetavate elamistingimuste nõuete täitmisel Vabariigi valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 (edaspidi määrus nr 38) vastuvõetud „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“.
5.3.Kartserikambrid, kuhu kaebuse esitaja on olnud paigutatud, vastavad kõikidele siseriiklikus õiguses sätestatud eluruumile esitatavatele nõuetele. Kuigi olmetingimused kartserikambris võisid kaebaja hinnangul olla ebamugavad, ei saa neid kindlasti käsitada inimväärikust alandavatena. Kartserikambrid on nende iseloomust tulenevalt askeetlikumad ega peagi pakkuma kõiki võimalusi, mis eluosakonna kambrites kinnipeetavatele tagatud on. Kartserisse paigutamine peab olema distsiplineeriva iseloomuga ning suunama kinnipeetavat õiguskuulekale teele. Tegemist ei ole alaliste elukambritega ning eelduslikult viibib isik kartseris lühiajaliselt. Asjaolu, et kaebaja on viibinud kartserikambris pikemaajaliselt, tuleneb kinnipeetava sisekorda eiravast käitumisest, mis on olnud kaebaja enese valik. Vangla paigutab isiku kartserisse üksnes vajaduse ilmnemisel ning kinnipeetaval on võimalus oma käitumisega kartserisse paigutamist vältida.
5.4.Tallinna Vangla hinnangul on kartserikambrites olnud tagatud elutingimustele vastav temperatuur ning toimiv ventilatsioonisüsteem. Tallinna Vangla teostab kambrites, s.h kartserikambrites regulaarselt temperatuuri mõõtmisi. Kambrid, kus kaebaja on käesoleva vaidluse raames distsiplinaarkaristusi kandnud, on keskküttega köetavad ning kambritesse on paigaldatud radiaatorid, mis tagavad ühtlase temperatuuri säilimise, välistades ühtlasi liigniiskuse tekkimise kambrites, kuna keskküte kuivatab õhku. Kartserihoones on kütmine korraldatud vastavalt vajadusele, s.h köetakse hoonet vajadusel ka suveperioodil, kui tegemist on niiskemate ja vihmaste ilmadega. Vangla ei ole ühegi mõõtmise käigus tuvastanud, et kartserihoones oleks nõuetele mittevastav temperatuur. A. N. on olnud paigutatud kartserikambritesse nr 79, 81 ja 84, milles vangla on viimase aasta jooksul pidevalt teostanud temperatuuri mõõtmisi. Pärast A. N.i 06.03.2017 esitatud pöördumist seoses kambri sisekliimaga, teostas vangla kambris nr 84, kus A. N. pöördumise esitamise ajal viibis, mõõtmised, mille tulemusena tuvastati kambri nr 84 õhutemperatuuriks oli 21oC (akna juures). Ka varasemalt kartserikambrites teostatud temperatuurimõõtmised ei ole näidanud, et temperatuur langeks isegi talveperioodil alla nõutava taseme, vaid on pigem mõni kraad üle nõutava 18o C. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 nõuab, et kambris oleks tagatud elutegevuseks vajalik õhuhulk. Kartserikambrites on õhuvahetus tagatud loomuliku ventilatsiooni abil, mistõttu on kaebuse esitaja väited ventilatsiooni puudumise osas paljasõnalised. Kartserihoones on 3(21)
3-17-456 õhuvahetus tagatud, kinnipeetavatel on võimalik avada akna küljes olev õhutusava vastavalt oma soovidele ning samuti on läbi kambri ukse puuritud väikesed augud (diameetriga 1 cm). Õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibival isikul hoida eelkõige ventilatsiooniavad vaba ja avatuna. Kui kambri ventilatsioonisüsteem mingil põhjusel efektiivne ei ole, on kambris viibival isikul võimalus igal ajal pöörduda vanglaametnike poole, kes vajaduse tuvastamisel organiseerivad rikke kõrvaldamise esimesel võimalusel. Vanglale teadaolevalt ei ole A. N. nende probleemiga ametnike poole varasemalt pöördunud, mistõttu puudub käesoleval ajal alus eeldada, et ventilatsiooniga probleeme oleks esinenud.
5.5.Vanglale teadaolevalt ei ole kambris liigniiskusega probleeme esinenud.
5.6.Ühegi vangistusalase ega muu õigusaktiga pole ette nähtud, milline peaks olema valgustihedus kinnipeetavate elukambrites. Kambrites, kus A. N.i on viibinud, on olemas aken ja kunstlikud valgustid, mis tagavad kogu päeva vältel piisava valguse. Julgeolekukaalutlustel on kartserihoone kambrite akende ette paigaldatud trellid ning aknaid katavad metallkatted. Julgeoleku tagamiseks tuleb vanglal välistada kinnipeetavate omavaheline suhtlemine ja esemete üleandmine ka akende kaudu, mistõttu on akende ees piirded, mis samas ei takista õhuliikumist ega valguse ligipääsu kambrile. 2015. aastal teostati Tallinna Vangla kartserihoones olmeremont ja värvimine. Lisaks ehitati kartserihoone kambrite akende ees olevaid metallkonstruktsioone ümber selliselt, et aken oleks kaetud minimaalselt. Alates 2012. aasta detsembrikuust on kõigisse Tallinna Vangla kartserihoone kambritesse paigaldatud uued võimsamad Osram Duluxstar säästupirnid, mis tagavad varasemast parema valgustatuse. Eelnimetatud töödega tõusis kartserikambrite valgustihedus hinnanguliselt kuni 300 luksini. Seega on nii loomulik kui kunstlik valgustus kartserikambrites nõutaval tasemel, tagades, et kinnipeetava eluruum on igapäevategevusteks piisavalt valgustatud. Vanglale ei ole teada, et kinnipeetaval oleksid jäänud mõningad tegevused vähese valgustatuse tõttu sooritamata ning seda ei ole väitnud ka kaebaja.
5.7.Vanglale ei ole teada, et kartserikambrites oleks esinenud probleeme näriliste ja/või putukatega. Vangla teostab parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele, kui kinnipeetavad vanglat teavitavad. Hooldus- ja remonditöid Tallinna Vangla territooriumil teostab Riigi Kinnisvara AS, kelle ülesandeks on muuhulgas korraldada parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele. Korralised kontrollid, mille käigus vajadusel asetatakse territooriumile mürki ning likvideeritakse võimalikud praod ja avaused, kust närilised hoonesse pääseda võiksid, toimuvad hoonetes igakuiselt. Kambritesse ei ole vanglal võimalik tõrjeks mürki paigaldada. Kui kaebaja tuvastab konkreetse probleemi parasiitidega oma elukambris, tuleb isikul sellest vahetult ametnikkonda teavitada, et probleemi lahendamine saaks operatiivselt toimuda.
5.8.Kehtiv õigus ei määratle, kui suur peaks minimaalselt olema isikule VangS § 55 lg-st 2 tuleneva jalutuskäigu tegemiseks vajalik ala. Kartserihoonel on viis jalutusboksi mõõtudega 245x180 cm, jalutusbokside pindala on ligikaudu 4,4 m2 ning korraga viibib jalutusboksis vaid üks isik. 2016. aasta detsembris on osa jalutusbokside kohal olevast katusest eemaldatud, tagamaks parem värske õhu ja päevavalguse parem juurdepääs.
5.9.Siseriiklik õigus ei sätesta konkreetseid nõudeid, millele peab tualettruum kartserikambrites vastama. Õigusvastasust ei saa käesoleval juhul tuletada asjaolust, et WC ei ole kambrist seintega eraldatud, kuna kaebaja viibib kambris üksinda. VSkE § 7 lg 4 punktis 6 sätestatud nõue tagada vangla kartserikambrites WC kasutamise võimalus, on Tallinna Vanglas tagatud nn Aasia tüüpi tualetiga. Kõik WC-d on varustatud haisulukuga, mille ülesandeks on blokeerida ebameeldiva lõhna levimine tualetist. Kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav (VangS § 45 lg 2), selleks väljastatakse kartseris kord nädalas kinnipeetavatele ka puhastusvahend, ning vastavalt vajadusele väljastab vangla täiendavalt puhastusvahendit. Ka varasem kohtupraktika
4(21)
3-17-456 kinnitab, et Aasia tüüpi WC iseenesest ei ole käsitletav kui inimväärikust alandav ning WC paiknemine kartserikambris ei ole käsitletav kinnipeetava inimväärikust alandavana, kuigi WC ei ole kambrist eraldatud.
5.10.VangS § 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks kord nädalas võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Tallinna Vangla kinnipeetavatele on kord nädalas duši kasutamist minimaalselt 20 minuti jooksul tagatud ning seda ka kartserihoones viibides. Lähtuvalt vangla järelevalve tagamise kohustusest (VangS § 66) ning vangla töökorraldusest, ei ole vanglal võimalik kõigile vanglas viibivatele isikutele pesemisvõimalust ulatuslikumalt tagada ning seda ei nõua ka kehtiv siseriiklik õigus.
5.11.Kartserihoones viibiv kinnipeetav kannab kartserivormi, mille väljastab isikule vangla. Samuti korraldab vangla rõivaste regulaarse pesemise ja vahetamise, mistõttu ei ole kaebajal vaja isiklikke riideid duši all käimise ajal pesta. Kartseris viibides ei ole pesukauss lubatavate esemete nimekirjas. Kartseri pesuruumi eesruumis paiknevad seinal nagid ja pink, kuhu on isiklikul võimalik asjad pesemise ajaks asetada.
5.12.Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda kartserikambri sisekliima mõõtmist tema juuresolekul, korrektse aparaadiga, salvestades mõõtetulemused jooksvalt. Vangla kambris, kus kaebaja viimati viibis, on mõõtmisi jooksvalt teostatud ning tulemused on olnud nõuetele vastavad. Tallinna Vanglal ei ole kohustust mõõteseaduse alusel sisekliima mõõtmisi teostada, kuid vangla teostab mõõtmisi adekvaatse seadmega, fikseerides kinnipeetavatele nõuetele vastava temperatuuri ja niiskustase kambrites.
5.13.Muusika kartserihoones ei mängi sellisel tasemel, mis häiriks igapäevaelu, vaid kostab kambritesse pigem taustahelina. Raadio mängib tagamaks kinnipeetavatele võimaluse olla kursis päevakajaliste uudistega. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele raadio kuulamine (VangS § 31 lg 1). Kaebaja ei ole varasemalt vangla poole pöördunud taotlusega, väites, et raadio tema igapäevaelu häirib.
5.14.Iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse alandamine. Väärkohtlemine peab saavutama teatud tõsidusastme, et see kvalifitseerida inimväärikust alandavaks. Kartserikambritesse paigutatakse kinnipeetavad erandjuhtudel, ainult kartserikaristuse kandmise ajaks. Kaebajale olid kartserikambrite tingimused teada, arvestades talle korduvalt määratud karistusi. Isik peab vanglas distsipliini rikkudes arvestama, et kartserikaristuse määramisel paigutatakse ta kambrisse, millises kehtivad täiendavad piirangud ja tingimused on tavapärase elukambri omadest rangemad ning sisaldavad vähem mugavusi. kinnipidamistingimused kartseris on vastanud vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele ega ole olnud õigusvastased.
5.15.Vastustaja täpsustas 04.05.2017 selgitustes kartserihoone kütmise korraldust ja kinnitas, et kütmine toimub ka öösel. Vastustaja viitab ka hiljutistele temperatuuri mõõtmistele kambris nr 79 õhtul ja varahommikul, millest ilmneb, et temperatuur oli normikohane. Samas selgitas vastustaja, et vangla on raadioprogrammi Retro FM valinud, pidades silmas nii võimalust tagada meelelahutus ning päevakajaliste uudiste ning ka üldharivate saadete kättesaadavus.
5.16.Vastustaja märgib 01.06.2017 vastuses, et jääb ka perioodi osas alates 19.04.2017 varasemate seisukohtade juurde, kuivõrd kartserikambrite tingimused on jäänud samaseks. Samuti märgib vastustaja, et kambris nr 79 paiknev aken on analoogne kambri nr 78 piltidelt nähtuva aknaga (samuti 10.04.2017, lisa 2), mistõttu pole vajalik kambri osas teistkordselt pildimaterjali esitada. Tõele ei vasta kaebaja väited, et vangla korrastas ja/või renoveeris kartserihoonet ja selle ruume enne kohtu paikvaatluse teostamist, mida kinnitavad juba varem kohtule esitatud fotod. Kohus tuvastas ka vaatluse käigus, et hoones ei ole värskeid 5(21)
3-17-456 renoveerimistöid teostatud. Tavapäraseid koristustöid teostatakse kartserihoones igapäevaselt, kambrite korrasoleku eest vastutavad kinnipeetavad. Kaebaja on varasemaid väiteid jalutusbokside osas muutnud, asudes väitma, et ka istepingi puudumine valmistab talle probleeme jalutuskäigu sooritamisel. Jalutusvõimalus on nõuetekohane, värske õhu juurdevool tagatud ning boksides ei esine vangla hinnangul ebameeldivat lõhna või välisilmet. Samuti ei ole kinnitust leidnud ükski kaebaja etteheide kambritingimuste, sh tualetist lähtuva haisu osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaidlus asjas on selle üle, kas kinnipidamistingimused kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal Tallinna Vangla K1 hoones olid õigusvastased. Kaebaja peab õigusvastaseks kinnipidamistingimusi kartserikaristuse kandmise ajal, mis hõlmab kambrite, kus ta on viibinud, jalutusboksi ja pesuruumi tingimusi. Kaebaja soovib kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamist eesmärgil esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Kohus mõistab kaebuse ja kaebaja täiendavate avalduste põhjal, et kaebuse eesmärgiks on kartseritingimuste õigusvastasuse tuvastamine erinevatel kartseris viibimise perioodidel 2016. ja 2017. aastal.
7.Vastustaja on 10.04.2017 vastuses kaebusele (tl 71-75) punktis 7 esitanud kronoloogia A. N.i paigutamistest kartserikambrisse: - 09.08 – 12.08.2016 3 ööpäeva (08.08.2016 käskkirja nr 5-2/901 alusel) kambris nr 79; - 12.08 – 17.08.2016 5 ööpäeva (08.06.2016 käskkirja nr 5-2/645 alusel) kambris nr 79; -17.08 – 19.08.2016 2 ööpäeva (08.08.2016 käskkirja nr 5-2/902 alusel) kambris nr 79; - 19.08 – 21.08.2016 2 ööpäeva (08.08.2016 käskkirja nr 5-2/903 alusel) kambris nr 79; - 21.08 – 23.08.2016 2 ööpäeva (08.08.2016 käskkirja nr 5-2/904 alusel) kambris nr 79; - 24.01 – 29.01.2017 5 ööpäeva (23.01.2017 käskkirja nr 5-2/66 alusel) kambris nr 81 (24-25.01) ja nr 84 (25 – 29.01); - 29.01 – 01.02.2017 5 ööpäeva (23.01.2017 käskkirja nr 5-2/66 alusel) kambris nr 84; - 01.02 – 06.02.2017 5 ööpäeva (31.01.2017 käskkirja nr 5-2/96 alusel) Tartu Vanglas kamber nr 1011-k; - 09.02 – 14.02. 2017 5 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/116 alusel) kambris nr 84; -14.02 – 19.02.2017 5 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/116 alusel) kambris nr 84; - 19.02 – 24.02.2017 5 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/117 alusel) kambris nr 84; - 24.02 – 01.03.2017 5 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/117 alusel) kambris nr 84; - 01.03 – 06.03.2017 5 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/118 alusel) kambris nr 84; - 06.03 – 11.03.2017 5 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/119 alusel) kambris nr 84; -11.03 – 16.03.2017 5 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/119 alusel) kambris nr 84; -16.03 – 20.03.2017 4 ööpäeva (08.02.2017 käskkirja nr 5-2/121 alusel) kambris nr 84. Samas selgitas vastustaja, et kaebaja kartseris viibimise režiim on alates 20.03.2017 katkenud. Alates 20.03.2017 kuni vastuse koostamise ajani (10.04.2017) paiknes A. N. Tartu Vanglas, ta oli kuni 28.03.2017 paigutatud eluosakonna kambrisse. Alates 28.03.2017 kuni oli A. N. paigutatud lukustatud kambrisse. Vastustaja 01.06.2017 vastuse (tl 159-161) kohaselt on kaebaja Tallinna Vangla kartserikambris nr 79 paiknenud ajavahemikul 19.04 - 24.05.2017 ning alates 29.05.2017 kuni vastuse esitamise ajani (01.06.2017). Perioodil 24.05. – 29.05.2017 oli A. N. paigutatud vangla I üksuse 1-4 sektsiooni, mis on avatud eluosakond. Tallinna Ringkonnakohus märkis 24.05.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-533, et alates 28.03.2017 kuni selle määruse tegemiseni ei ole kaebaja saanud viibida tavarežiimil.
6(21)
3-17-456 Vastustaja on vastuseks kohtu 12.06.2017 järelepärimisele 15.06.2017 täpsustanud, et kaebaja on Tallinna Vanglast 15.06.2017 seisuga vabanenud, ning alates 01.06.2017 – 15.06.2017 hommikupoolikuni viibis A. N. jätkuvalt kartserikambris nr 79 (lisatud väljavõte kinnipeeturegistrist).
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja kandis eeltoodud ajavahemikel kartserikaristust. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi kajastavad lisaks vastustaja kokkuvõttele ka kohtule esitatud Tallinna Vangla käskkirjad (tl 22-30). Tallinna Ringkonnakohus on 24.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-533 kohustanud esialge õiguskaitse korras Tallinna Vanglat hoiduma A.N.i suhtes kohaldatud kartserikaristuste täitmisele pööramisest viie ööpäeva jooksul alates, kohtumääruse kättetoimetamisest, olles seisukohal, et kaebaja järjestikune kartserirežiimil hoidmine on kujunenud sedavõrd pikaajaliseks, et tema ajutine vabastamine kartserirežiimilt on põhjendatud.
9.Kaebaja peab õigusvastaseks kinnipidamistingimusi kartserirežiimil viibimise ajal tervikuna, st nii tingimusi kambris, kui ka jalutamis- ja pesemistingimusi. Kohus on pidanud otstarbekaks lubada kaebajal vaidlustada käesolevas haldusasjas kinnipidamistingimusi kartseris ka tema kartseris viibimisel alates 20.04.2017. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist kõigi ülaltoodud ajavahemike osas on põhjendatuks pidanud Tallinna Halduskohus ka haldusasjas nr 3-17-1008 kui tagastas 23.05.2017 määrusega A. N.i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on vaidlustanud kartseritingimuste õiguspärasuse käesolevas haldusasjas. Kaebaja ei ole halduskohtu määrust haldusasjas nr 3-171008 kohtute infosüsteemi andmetel vaidlustanud. Seega on põhjendatud hinnata kartseritingimuste õiguspärasust käesolevas asjas ka kaebuse esitamisele järgneva ajavahemiku osas. Vastasel korral jääksid kaebaja õigused tõhusa kaitseta. Kaebaja märkis kaebuses, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamist, kuid nõustus kohtuga vaatluse läbiviimisel Tallinna Vanglas, et pärast asjaolude tuvastamist vaatluse käigus ei ole kohtuistungi pidamine ja tunnistajate ülekuulamine enam vajalik (vaatluse protokoll lk 15; tl 110).
10.Varasem kohtupraktika nii kinnipeetavatele tagatava isikliku ruumi õiguspärasuse kui ka kartseritingimuste õiguspärasuse osas on seisukohal, et kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada neid kogumis (nt Riigikohtu 3-3-1-14-10, p 9 ja seal viidatud lahendid; Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-14-52649 (p 7), hetkel Riigikohtu menetluses). Riigikohus leidis 08.12.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-55-16 (p 16), et kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heita ning õiguspärased tingimused ei saa ka kogumis olla inimväärikust alandavad. Seejuures on kohtupraktikas määravaks peetud kinnipidamise ajalist kestust (vt nt Riigikohtu 15.06.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-16-16, p 11 ja seal viidatud praktika; viidatud lahend asjas nr 3-14-52649, p 8) ning leitud, et ka kinnipidamistingimused, mis lühiajalise viibimise korral ei osutu õigusvastaseks, võivad seda olla pikaajalise kinnipidamise korral. Kambritingimuste nõuetekohasuse tõendamise kohustus lasub vanglal (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-55-16, p 11).
11.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vastavalt VangS § 651 lg-le 1 peab kartser vastama VangS § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.
7(21)
3-17-456 Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 4 sätestab, et kartseri sisustusse kuuluvad: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht; 6) wc. Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö-ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Sarnaselt sätestab ka elamuseaduse § 7 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 5. Vangistusõiguse normides ei sätestata detailselt, millistele nõuetele peab (kartseri)kamber tingimuste üksikute elementide osas vastama. Vastustaja märgib põhjendatult, et lähtub kinnipeetavate elamistingimuste nõuete täitmisel määruse nr 38 sätetest. Määruse nr 38 p 1 sätestab, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine ning punkti 2 kohaselt peab eluruum võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise. Sellest põhimõttest ei tohi hälbida ka kinnipeetava kartserikambri puhul. Kuigi tegemist on distsiplinaarkaristuse täideviimise kohaga, tuleb silmas pidada VangS § 41 lg-s 1 sätestatut, st karistuse kandmine ei tohi põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega, sh distsiplinaarkaristuse täideviimisega.
12.Kaebaja ei ole väitnud, et kartserikamber oma suuruselt ei vastaks kehtivas õiguses kehtestatud miinimumnõudele (VsKE § 6 lg 6 kohaselt 3 m2). Samade menetlusosalistega haldusasjas nr 3-16-2069 on vastustaja esitanud kartserihoone plaani, millest nähtuvalt on kamber nr 84 (milles kaebaja on kartseris karitust kandes suure osa ajast viibinud) üks suuremtest kartserikambritest. Vaatlusel selgitas vastustaja, et kambri nr 84 suurus on umbes 8 m2 ja kartserikambris viibib kinnipeetav üksinda. Ka teised kartserikambrid jäävad vastustaja selgituste ja viidatud plaani järgi mõõtmetelt samasse suurusjärku ja distsiplinaarkaristust kantakse alati üksinda.
13.Kaebaja väitel ei ole kartserikambris tagatud nõuetekohane temperatuur. Määruse nr 38 punkti 7 kohaselt peab õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18o C.
13.1.Vastustaja seletuste kohaselt on kartserikambrid keskküttega köetavad ning kambritesse on paigaldatud radiaatorid, mis tagavad ühtlase temperatuuri säilimise, välistades liigniiskuse tekkimise kambrites, kuna keskküte kuivatab õhku. Kartserihoones on kütmine korraldatud vastavalt vajadusele, s.h köetakse hoonet vajadusel ka niiskemate ja vihmaste ilmadega. Vangla ei ole ühegi mõõtmise käigus tuvastanud, et kartserihoones oleks nõuetele mittevastav temperatuur esinenud.
13.2.Temperatuuri kohta kartserikambris on vastustaja esitanud kohtule mõõtmistulemused kartserikambrite nr 79, 81 ja 84 kohta (tl 76 ja 76p), millest nähtuvad kanded ajavahemiku 06.02.2015 – 05.01.2017 kohta ning temperatuurinäit on fikseeritud vahemikus 18,6–25,6o C. Kaebuse hõlmatud ajavahemikus on temperatuuri mõõdetud kambris nr 79 03.01.2017 (akna juures, kell 19.2; näiduks 21,3o C) ja 05.01.2017 (akna juures kell 14.40; 19,6o C). Vastustaja poolt esitatud mõõtmistulemused kogu nimetatud ajavahemikul puudutavad erinevaid
8(21)
3-17-456 kartserihoone kambreid ning on tehtud erinevatel aastaaegadel ja kellaaegadel kambrite erinevates osades. Ühelgi juhul ei ole mõõdetud temperatuuri alla 18o C ning kõrgeim mõõdetud tulemus ei viita ülemäärasele kuumusele. Kohtul ei ole põhjust arvata, et mõõtmistulemuste kajastamine oleks ebausaldusväärne. Samuti pole alust arvata, et temperatuur samas hoone osas erinevates kambrites oleks oluliselt erinev (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2017 otsus haldusasjas nr 3-14-50770, p 12). Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et pärast A. N.i 06.03.2017 esitatud pöördumist seoses kambri sisekliimaga, teostas vangla mõõtmisi kambris nr 84, kus A. N. pöördumise esitamise ajal viibis. Mõõtmise tulemusena 10.03.2017 kell 15.35 tuvastati, et kambris nr 84 oli õhutemperatuur 21oC (Tallinna Vangla 13.04.2017 vastus kaebaja taotlusele (tl 98) Tallinna Vangla on vastuseks kaebaja märgukirjale (tl 154) teatanud temperatuuri mõõtmise tulemused kambris nr 79 (20.04.2017 21oC; 21.04.2017 20oC; 22.04.2017 21oC; 23.04.2017 19,9oC). Vastustaja on 27.04.2017 vastuses kaebaja taotlusele (tl 144) toonud välja mõõtmistulemused ajavahemikus 20.04.2017-23.04.2017 ning selgitanud, et oluline erinevus kartserihoone esimese ja teise korruse vahel puudub. Ka 12.02.2015 õiguskantsleri nõuniku poolt Tallinna Vangla kambrite olmetingimuste osas läbi viidud kontrolli käigus teostatud kartserikambri nr 73 õhutemperatuuri mõõtmise tulemus oli 18,7o C.1
13.3.Kohtu poolt 03.05.2017 läbi viidud vaatluse käigus mõõdeti kaebaja juuresolekul temperatuuri kambris nr 84 (21,8 oC) ja kambris 79 (21,1oC). Kaebaja väitis vaatluse käigus, et temperatuur langeb öösel ning alles hiljuti oli tal öösel nii külm, et ta pidi küsima täiendavat tekki, millest vanglaametnikud keeldusid. Ruumi temperatuuri kaebusega hõlmatud ajavahemikel öisel ajal ei ole enam võimalik tagantjärele tõsikindlalt välja selgitada. Vastustaja esitas 04.05.2017 täpsustava selgituse (tl 113-114), et kartserihoone kütmine öisel ajal toimub sarnaselt päevasel ajal kütmisega – kütte väljalülitamist või plaanilist vähendamist ei toimu ega ole vangla poolt ette nähtud. Katlamajas töötavad öövahetuses abitöölistest kinnipeetavad, kes vastutavad küttesüsteemi toimimise ja majade soojustuse tagamise eest. Vastustaja esindaja märkis samas, et on palunud öiseks ajaks kütet lisada, kuivõrd kaebaja väidetel on öösiti kambrites külmem kui päevasel ajal. Teadaolevate andmete pinnalt ei ole vastustajal põhjust järeldada, et öisel ajal toimuks kütmine erinevalt päevasest ajast, vastavasisulisi korraldusi antud ei ole ning samuti ei ole nõutavast madalamat temperatuuri vangla poolt seni öisel ajal tuvastatud. Kohus peab usutavaks, et öisel ajal langeb temperatuur ruumides, kuna ka välisõhu temperatuur on üldteadaolevalt öösel reeglina madalam.
13.4.Eelneva põhjal pole alust järelduseks, et kartserikambrites, kus kaebaja on viibinud, ei oleks täidetud temperatuurile kehtestatud nõue ning veelgi enam puudub alus arvata, et tegemist oleks süsteemse probleemiga. Üksikjuhtumil madalam temperatuur või külmatunne ei tähenda iseenesest veel õigusvastast kohtlemist ning võib muuhulgas olla tingitud välisõhu temperatuuri muutustest, millele viitas ka vastustaja esindaja.
14.Kaebaja väidab kaebuses liigset niiskust kartserikambrites ja hallitust kogu kartserihoones. Vaatlusel osaledes täpsustas kaebaja, et hallitus on esimese korruse ja duširuumi probleem.
14.1.Määruse nr 38 punkti 8 kohaselt on eluruumi siseõhu optimaalne niiskus 40-60 %. Vastustaja esitatud mõõtmistulemuste tabeli (tl 76 ja 76p) kohaselt on ajavahemikus 06.02.2015 – 05.01.2017 vaid ühel korral kajastatud õhuniiskuse mõõtmistulemusi. Tallinna Vangla on 26.04.2015 kambris nr 79 saanud õhuniiskuse mõõtmise tulemuseks 43%, seega pigem alammäärale lähedase tulemuse. Tallinna Vangla 13.04.2017 vastusest kaebaja taotlusele (tl 98) selgub, et kambris nr 84 saadi 10.03.2017 kell 15:35 õhuniiskuse mõõtmise tulemuseks 29,1%. Tallinna Ringkonnakohus on 27.02.2017. a otsuses haldusasjas nr 3-14-50770 (p 12)
Õiguskantsleri seisukoht nr 7-4/150212/1500742, 16.02.2015. Olmetingimused Tallinna Vanglas, lk 1. 9(21)
3-17-456 tuvastanud, et varasematel aastatel (05.11.2010–15.04.2013) oli kambris nr 84 suhteline õhuniiskus vahemikus 24,9–44,1%, seega pigem liiga madal.
14.2.Kohus mõõtis kaebaja juuresolekul õhuniiskust kambris nr 84 (22,5-22,9 %) ja kambris nr 79 (39 %). Tegemist on samuti pigem isegi normaalse õhuniiskuse alampiirist väiksemate tulemustega. Kaebaja selgitas vaatlusel, et kambri nr 84 uks oli enne vaatlust avatud ja ruum tuulutatud. Olukord on aga hoopis teine, kui inimene viibib kinnises ruumis suletud uksega. Kohus möönab, et vaatluse ajal oli ruumi nr 79 (milles kaebaja kandis karistust ka vaatluse läbiviimise ajal) tajutav niiskus suurem kui ruumis nr 84 ja erinevust õhuniiskuses kinnitavad ka ülal välja toodud arvandmed. Samas oli kohtu kambrisse nr 79 sisenemisel kambri akna õhutusava suletud (erinevalt ruumist nr 84). Eelneva põhjal pole põhjust järeldada, et kambri liigne niiskus võiks olla pidevaks probleemiks.
14.3.Vastustaja on seisukohal, et kuna kambrites on olnud alati tagatud nõuetele vastav temperatuur ning loodud on õhutusavad, on kambris liigniiskuse tekkimine välistatud. Vanglale teadaolevalt ei ole kambris liigniiskusega probleeme esinenud. Juhul kui kambri ventilatsioonisüsteem mingil põhjusel efektiivne ei ole, on kambris viibival isikul võimalus igal ajal pöörduda vanglaametnike poole probleemi kõrvaldamiseks. Vanglale teadaolevalt ei ole A. N. vastava probleemiga ametnike poole varasemalt pöördunud.
14.4.Eelneva põhjal ei ole alust arvata, et kartserikambrites, kus A. N. on viibinud, ei vastaks õhuniiskuse tase ettenähtud normidele, mh ei ole alust seda ka järeldada kambri nr 81 osas, mille kohta küll konkreetsed mõõtmistulemused puuduvad.
15.Ühestki õigusnormist ei tulene, et vangla peaks kambritingimusi (temperatuur, õhuniiskus vms) mõõtma taadeldud mõõteriistaga või järgima mingeid muid kohustuslikke reegleid. Riigikohus leidis viidatud haldusasjas nr 3-3-1-55-16 (p 15), et vanglas tehtavate mõõtmiste puhul ei pea juhinduma mõõteseaduses mõõtja pädevusele ja mõõtmisvahendile kehtestatud nõuetest. Vanglas ei pea asjakohaseid mõõtmisi tegema akrediteeritud mõõtja taadeldud mõõteseadmega, vaid seda võib teha ka vangla administratsiooni esindaja asjakohase vahendiga. Tegemist on tavapärase olulise tingimuse tõendamisega haldusmenetluses, mida saab tõendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 2 sätestatud tõendiliikidega, sest VangS § 11 lg 1 järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ette nähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusõiguse erisusi. Olulise tingimuse tõendamiseks võib kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid, eksperdi arvamust ja mõõtevahendi kasutamisel saadud mõõtetulemusi (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-45-11, p-d 12 ja 15). Asjaolu, et kohtule esitatud tõendil pole märgitud mõõtmisi teinud isiku nime ja tema allkirja, ei muuda iseenesest esitatud tõendit ühena tõendite kogumist ebausaldusväärseks. Kohtu läbiviidud vaatlusel kasutati õhuniiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks mõõteseadet TES-1360A. Vangla esindaja 04.05.2017 täpsustava selgituse kohaselt on tegemist seadmega Digital Humidity/Temperature Meter, seerianumbriga 150607668. Täpsem informatsioon seadme kohta: https://www.tes.com.tw/en/product_detail.asp?seq=356. Kaebaja on saanud vaatluse ajal viibida mõõtmise juures ja näitudega tutvuda ega ole vastuväiteid esitanud. Vastustaja selgituste kohaselt teostab ta temperatuuri ja õhuniiskuse tavapärast kontrolli selleks, et tagada nõuetekohased elutingimused kambrites ja kõrvalekallete korral vastavalt reageerida (nt suurendada või vähendada kütet). Eelnevat arvestades ei ole põhjust pidada Tallinna Vangla esitatud mõõtmistulemusi kartserikambrite temperatuuri ega õhuniiskus kohta ebausaldusväärseks ega vastustaja tegevust kartserihoones sobiva temperatuuri tagamisel õigusvastaseks. 10(21)
3-17-456
16.Kaebaja väitel on kartserikambris puudulik ventilatsioon. VangS § 45 lg 1 nõuab, et kambris oleks tagatud elutegevuseks vajalik õhuhulk. Määruse nr 38 punkti 6 kohaselt peab ruumis olemas kas loomulik või sundventilatsioon.
16.1.Vastustaja seletuse kohaselt on kartserikambrites õhuvahetus tagatud loomuliku ventilatsiooni abil ning kartserihoones puudub sundventilatsioon. Vastustaja selgitusele, et kinnipeetavatel on võimalik avada akna küljes olev õhutusava vastavalt oma soovile ning samuti on läbi kambri ukse puuritud väikesed augud (diameetriga 1 cm), tagamaks värske õhu efektiivsem liikuvus, on lisatud fotod, millelt nähtub nii õhutusava olemasolu (foto kambri nr 78 kohta; tl 77) kui ka ukse sisse puuritud augud kambris 78 (tl 77 pöördel). Vastustaja seletuse kohaselt on kambris viibijal tõhusa õhuringluse saavutamine võimalik, hoides ventilatsiooniavad vabad ja avatud. Asjakohane ei ole seejuures vastustaja selgitus (vastus kaebusele, p 13), et ventilatsioonisüsteemi mittetoimimisel on kinnipeetaval tõhus võimalus pöörduda vanglaametnike poole, kes korraldavad rikke kõrvaldamise esimesel võimalusel. Pelgalt loomuliku ventilatsiooni puhul ei saa tekkida rikkeid, mida kõrvaldada. Küll aga ei saa välistada mehhaanilisi takistusi (mh kinnipeetavate endi tekitatuid), mida on ventilatsiooni tagamiseks võimalik kõrvaldada.
16.2.Kambri nr 84 vaatlusel ilmnes, et aken on osaliselt avatav ja kambris olev kinnipeetav saab seda igal ajal soovi korral avada. Kambris on koridoripoolses seinas ümmargune õhutusava väljundiga katusele (iseloomulik teise korruse kambritele) ning akna suhtes vastasseinas asuva ukse sisse on puuritud augud (vaatluse käigus tehtud fotod tl 115-116). Vaatluse käigus oli värske õhu juurdepääs ja õhu liikumine kambris nr 84 tajutav. Kambris nr 79 on küll avatav aken ja ukse sisse puuritud augud, kuid erinevalt kambrist nr 84 puudub seal seina sees olev suurem õhutusava (esimese korruse kambrites ei oleks see ehitustehniliselt võimalik). Kamber nr 79 oli vaatluse ajal tajutavalt umbsem, kuid selles oli akna õhutusava ka vaatluse käigus kambrisse sisenemise ajal suletud.
16.3.Eelnevast saab järeldada, et kartserikambrites on tagatud ventileerimisvõimalused ning kambris viibija saab akna õhutusava kaudu ise õhuvahetust reguleerida.
17.Kaebaja heidab ette ebapiisavat valgustust, väites, et akna ette paigutatud trellid ei võimalda piisavalt valguse pääsu ruumi ning aken ei vasta nõuetele. Täiendavalt on kaebaja märkinud, et päevavalguse pääsu ruumi takistab kambri nr 79 puhul akna taga olev kivimüür.
17.1.VangS § 45 lg 1 ls 2 sätestab: „Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.“ Õigusaktidest ei tulene konkreetseid numbrilisi väärtusi, millele peab kinnipidamisasutuse kambri valgustatus vastama (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-53031, p 8).
17.2.Riigikohus on leidnud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-10 (p 8), et VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" punkt 5 („Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nende piisava loomuliku valgustatuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8“). Riigikohus märkis samas, et VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistikuga." Euroopa Vanglareeglistiku punkti 18.2 alapunkti a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Hoolimata nende soovituslikust iseloomust on kohtupraktika pidanud vanglareeglistiku sätteid normideks, mida tuleks käsitada eesmärkide 11(21)
3-17-456 ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (viidatud otsus, p 8).
17.3.Kohtupraktikas (nt viidatud lahend haldusasjas nr 3-14-53031, p 9) on tuginedes Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrusele nr 176 (töökohale esitatavad valgustatuse nõuded), rahvatervise seaduse § 4 p-le 11 ja erialakirjandusele leitud, et üheks elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudeks on, et ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist. Seega peab kinnipeetava kambris olema tagatud sellise kvaliteediga valgustatus, mis võimaldaks teha ilma silmade liigse pingutamiseta toiminguid, mille tegemine on kambris võimalik ja lubatud.
17.4.Vastustaja selgituste kohaselt on kambrites, kus A. N.i on viibinud, olemas aken ja kunstliku valgustuse kindlustavad valgustid, mis tagavad kogu päeva vältel piisava valguse. Akna olemasolu üle vaidlus puudub. Kaebaja ei ole kurtnud et kambri valgustatus poleks tagatud loomuliku ja kunstliku valgustuse koosmõjus (nagu seda näeb ette riigisisene õigus) või et tal oleks olnud takistatud kartserikambris lugemine või igapäevaselt vajalike toimingute tegemine. Kaebajal ei ole kohtule teadaolevalt olnud vaja täita kambris töö- ega õppeülesandeid. Kaebaja kinnitas vaatlusel kambri valgustustingimuste uurimisel, et tal pole etteheiteid lampide osas ning ta ei taotle valgustugevuse mõõtmist.
17.5.Vaatlusel on ilmnenud, et kambrites nr 84 ja 79 on tagatud kunstlik valgustus. Kohus on vaatlusel tõdenud, et kambris nr 84 on piisav valgustus. Erinev ei ole ka olukord teistes kartserikambrites. Lambi olemasolu on näha ka kambri nt 79 fotolt (tl 78, parempoolne foto).Vastustaja selgituste kohaselt on alates 2012. aasta detsembrikuust kõigisse Tallinna Vangla kartserihoone kambritesse paigaldatud uued võimsamad Osram Duluxstar säästupirnid, mis tagavad varasemast parema valgustatuse ning kartserikambrite valgustihedus tõusis hinnanguliselt kuni 300 luksini. Näiteks Sotsiaalministri 09.01.2001 määruse nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ § 13 p-st 5 ja 03.04.2002 määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ § 9 lg-st 9 tuleneb, et elu- ja magamistubade minimaalne valgustatus peab nendes asutustes olema 200 luksi (vt ka viidatud otsus asjas 3-14-53031, p 10).
17.6.Akende ees olevad trellid takistavad vaieldamatult mõnevõrra valguse juurdepääsu, kuid vastustaja selgitused trellide ja akende osalise katmise vajaduse kohta on veenvad. Vastustaja selgituste kohaselt on julgeolekukaalutlustel kartserihoone kambrite akende ette paigaldatud trellid ning aknaid katavad metallkatted. Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et kahel korral 2011. aastal väljusid kinnipeetavad läbi kartserihoone kambri akende, lõhkudes aknakatted. Seega ei pea Tallinna Vangla võimalikuks kõikide kartserihoone aknaid katvate metallkatete eemaldamist. Julgeoleku tagamiseks tuleb vanglal välistada kinnipeetavate omavaheline suhtlemine ja esemete üleandmine ka akende kaudu, mistõttu on akende ees piirded, mis samas ei takista õhu liikumist ega valguse ligipääsu kambrile. Vajadust tagada tervikuna vangla ning teiste isikute julgeolek, on kohtupraktika korduvalt pidanud ülekaalukaks väärtuseks, mis õigustab kinnipeetavate õiguste mõistlikku piiramist (nt Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Seaduses sätestamata piiranguid on lubatud kohaldada julgeolekukaalutlustel (VangS § 41 lg 2). Julgeoleku tagamine vanglas on vanglateenistuse ülesanne (VangS § 66 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole julgeolekueesmärgil paigaldatud trellide ega katetega ülemääraselt takistatud kaebaja õigust viibida piisava valgustatusega kambrites. Kaebaja väidetud müür küll paistab kambri nr 79 aknast, kuid müür ei paikne vahetult akna ees. Müür varjab küll mõnevõrra vaadet, kuid ei välista valguse pääsu ruumi. Ka EIK praktikast
12(21)
3-17-456 ilmneb, et kui ülerahvastatuse probleemi või ventilatsiooni/valgustuse puudusi ei ole, siis akende kinnikatmine iseseisvalt EIÕK art 3 rikkumise künnist ei ületa2.
17.7.Seega ei pea kohus ka valgustustingimusi kartserikambrites õigusvastaseks.
18.Kaebaja väitel mõjutab kinnipidamistingimuste õiguspärasust ka tualeti olukord ja eraldava seina puudumine, mis ei võimalda tualetti privaatselt kasutada. Samuti levib kaebuse kohaselt kambrites tualetist lähtuv hais.
18.1.Määruse nr 38 punkti 9 kohaselt peab eluruum olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. VSkE § 7 lg 4 p 6 järgi peab kartserikambri koosseisu kuuluma WC. Vangistusõiguse normidest ei tulene WC tüübi ega asukoha kohta täpsemaid nõudeid. Seega ei saa nn aasia-tüüpi tualetti pidada iseenesest õigusvastaseks ning seni on ka kohtud pidanud aasia-tüüpi tualeti olemasolu kartserikambris aktsepteeritavaks (nt Tallinna Halduskohtu 13.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2729, p 21-23 ja seal viidatud kohtupraktika).
18.2.Kaebaja väidab tualetist levivat haisu, mis on häiriv, arvestades, et kaebaja peab sama ruumis viibima valdava osa ööpäeavast, sh seal ka sööma.
18.2.1.Vastustaja seletuste kohaselt on kõik WC-d varustatud haisulukuga, mille ülesandeks on blokeerida ebameeldiva lõhna levimine tualetist. Kartseris väljastatakse kord nädalas kinnipeetavatele tualeti puhastusvahend. Vastavalt vajadusele väljastab vangla täiendavalt puhastusvahendit, kui kartseris viibiv kinnipeetav selleks soovi avaldab. Kaebaja kinnitas vaatluse käigus, et puhastusvahendit antakse. Kambri üldise korra ja puhtuse tagamise kohustus on kinnipeetaval endal ( VangS § 45 lg 2).
18.2.2.Vaatluse ajal kambris nr 84 tajutavat ebameeldivat lõhna tunda ei olnud. Küll aga levis tualetist lähtuv väga ebameeldiv lõhn kambris nr 79. Vangla esindaja ja vaatlusel osalenud vanglaametnik inspektor V. Noor selgitasid, et kõik tualetid on haisulukuga varustatud ning vastasel korral tõuseks torustiku sisu üles. Kaebaja demonstreeris vaatluse käigus, et kambris nr 79 haisu vältimiseks kasutab ta tühja plastpudelit tualetiava ees. Pudeli eemaldamisel muutus lõhn oluliselt intensiivsemaks. Kaebaja tähelepanekute kohaselt on see eelkõige esimese korruse probleem ja lõhn muutub tugevaks, kui keegi ülakorrusel tualetti kasutab. Vaatluse käigus on ilmnenud, et kartserihoone kambris nr 79 on probleeme tualetist lähtuva haisuga, mis pikemaajalise talumiskohustuse puhul võib muutuda äärmiselt häirivaks. Kambris nr 84 kohus sellist probleemi vähemalt vaatluse käigus ei tuvastanud, kuid ka kambris nr 84 juhtis kaebaja tähelepanu tühjale plastpudelile, mille ta ise on küsinud ja mida ta on kasutanud selles kambris haisu tõrjumiseks. Ka kaebaja ise kinnitas, et probleem on suurem esimesel korrusel paiknevas kambris nr 79 ning tõsisem niiske ilmaga. Kohus viis vaatluse läbi kuiva päikesepaistelise ilmaga ning isegi sellistes ilmastikutingimustes oli probleem haisuga märkimisväärselt tajutav.
18.2.3.Vastustaja on 01.06.2017 kirjalikus seisukohas (tl 159-161) täiendavalt selgitanud, et ka vaatluse käigus oli kambris nr 79 ebameeldivat lõhna tunda üksnes juhul, kui kaebaja eemaldas plastpudeli, mis oli äravooluavale asetatud. Kui ava on kaetud, ei teki vastustaja seletuse kohaselt kambrisse ebameeldivat lõhna, mis seal viibivat isikut häirida saaks. Vastustaja hinnangul ei vasta tõele kaebaja väited, et mõningatel päevadel on ebameeldiv lõhn tuntav kogu hoones. K1 hoones viibivad lisaks kinnipeetavaile kogu päeva jooksul erinevad ametnikud, pidevalt külastavad hoonet toidujagajad, saatjad ja vajadusel meditsiinipersonal. Kui kaebuse esitaja väited vastaksid tõele, häiriks ebameeldiva lõhna olemasolu ka hoones töötavaid isikuid. Sellekohane info ei vasta aga teadaolevate andmete pinnalt tõele. Ananyev jt p 154; Neshkov jt p 237-238, Story jt p 115.
13(21)
3-17-456
18.2.4.Kohus on seisukohal, et kuigi ükski kehtiva õiguse norm ei kohusta otsesõnu vältima ebameeldiva lõhna levikut vangla eluruumides, siis ööpäevaringselt (v.a. ühe tunni pikkune igapäevane võimalus viibida jalutusboksis) väga ebameeldiva tualetist lähtuva lõhna mõjualas viibimine, sh sellises olukorras söömine, ületab karistuse kandmise seisukohast vältimatult vajaliku kannatuse VangS § 41 lg 1 mõttes ning sellises olukorras sunnitud pikaajaline viibimine võib osutuda õigusvastaseks. Kuigi elutingimused kartseris on karistuse täideviimise olemuse ja eesmärkide valguses põhjendamatult askeetlikumad ja piiratumad võrreldes tavakambriga, ei ole haisu talumine kuidagi kooskõlas distsiplinaarkaristuse eesmärgiga mõjutada kinnipeetavat õiguskuulekama käitumise suunas.
18.2.5.Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-2-06 (otsuse p 14) pidanud inimväärikust alandavaks 20 päeva vältel arestikambris viibimist oludes, kus puudusid laud ja tool (kui arestikambri kohustuslikud sisustuselemendid vangla sisekorraeeskirja järgi) ning ventilastsiooninõuete mittejärgimise tõttu levis ruumis tualetist hais. Kohus ei pea haisu levikut leevendavaks asjaolu, et kaebaja ise on leidnud võimaluse haisu tõrjuda äravooluava ette asetatava plastpudeliga. Kinnipeetavate ülesandeks ei ole lahendada sanitaartehnilistest või ehituslikest puudustest tingitud probleeme. Arvestades vanglas keelatud esemete ulatuslikku loetelu ning eriti kartseris lubatud esemete täiendavat piiratust (VSkE § 60) puuduvad neil selleks ka mõistlikud võimalused ning kanalisatsioonisüsteemi toimimise seisukohast on isegi ohtlik, kui kambrites asuvad kinnipeetavad oma võimaluste piires haisu tõrjumiseks lahendusi loovad.
18.2.6.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on haisuprobleemile kambris nt 79 korduvalt tähelepanu pööranud (vastus kaebaja 02.03.2017 pöördumisele, tl 82; 19.04.2017 dateeritud pöördumine, tl 100)) ning taotlenud ka tema paigutamist teise korruse kartserikambrisse (kaebaja 20.04.2017 taotlus, tl 101). Õige on vastustaja 01.06.2017 seisukohas esitatud väide, et kinnipeetava paigutuse üle otsustab vanglateenistus ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõudmaks endale meelepärase kambri tagamist (mh kinnitab seda seisukohta ka vastustaja viidatud kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-1168 ning õiguskirjandus3). Kohus nõustub, et vastustajal on otsustusruum vanglasisesel paigutamisel, kuid ka seejuures tuleb kaalutlusreegleid järgida. Praeguse vaidluse esemeks ei ole kaebaja ümberpaigutamistaotluse rahuldamata jätmine. Samas võimaldanuks vabade kambrite olemasolul kaebaja ümberpaigutamine aga vältida talle ülemäärast negatiivset mõju (haisu talumine kambris nr 79). Asja materjalidest ilmneb, et probleemi olemasolu ei eita ka vastustaja. Lisaks eeltoodule ilmneb vastustaja vastusest kaebaja 19.04.2017 märgukirjale (tl 154), et vastustaja on kaebaja pöördumise kambri nr 79 olmetingimuste kohta, milles ta muuhulgas väidab ka haisuluku puudumist, edastanud Tallinna Vangla hooneid ja territooriumi haldava Riigi Kinnisvara AS-i tütarettevõttele Hooldus Pluss OÜ.
18.2.7.Kaebaja on käesoleva kaebuse lahendamisel käsitatavatest ajavahemikest viibinud kambris nr 79 09.08.2016-23.08.2016 (14 päeva) ning 19.04.-24.05.2017 ja 29.05.-15.06.2017 (kokku 54 päeva). Kohus leiab, et arvestada tuleb ka ajavahemikku, mille kestel kaebaja pidi viibima vangistuse kandmisega paratamatult kaasnevaid kannatusi ületavates tingimustes. Kohus on seisukohal, et õigusvastaseks tuleb pidada kinnipidamistingimusi osas, milles kaebaja pidi taluma tualetist lähtuvat haisu kambris nr 79 kokku 54 päeva vältel 19.04.24.05.2017 ja 29.05.-15.06.2017. Tegemist on küllalt pika ajavahemikuga, mille vahel jäi vaid 5-päevane viibimine tavarežiimil vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 3-17533, et vajalikust ülemäärasemat negatiivset mõjutust käsitada kui õigusvastast.
18.3.Kaebaja peab õigusvastseks ka tualetti eraldava seina puudumist, mis ei taga võimalust tualetti privaatselt kasutada. Kaebaja väitel saab valvur jälgida teda tualetti kasutamas. Üldjuhul L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 52. 14(21)
3-17-456 on kohtupraktika pidanud probleemseks tualeti privaatse kasutamise mittevõimaldamist. Samas on ka Euroopa Inimõiguste kohus leidnud, et piisava isikliku ruumi korral (kambripinda ühe inimese kohta üle 4 m2), ei ole eraldamata WC-st hoolimata EIÕK art 3 rikkumist4. Kartserikambris viibib kinnipeetav üksinda. VangS § 651 lg-st 1 tulenevalt tuleb kartseris tagada kinnipeetava pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine ning kasvõi selle nõude täitmiseks on eraldava vaheseina puudumine õigustatud. Kaebaja privaatsust ei ole, arvestades tema viibimist kartserikambris üksinda, õigusvastaselt riivatud.
19.Kaebaja väitel on kambris närilised ja putukad. Kaebaja väitel on kambrisse korduvalt torusid mööda sisenenud rotid. Putukate osas selgitas kaebaja vaatluse käigus, et kambris liiguvad nn niiskuseputukad, kes on iseloomulikud niisketele ruumidele, nt vannitubadele (ilmselt on tegemist inimesele ohtu mittekujutavate maja- või kodusoomukatega, http://www.eestiloodus.ee/artikkel1950_1938.html). Kaebaja kinnitas vaatluse käigus, et vanglas ei esine kirpe, lutikaid vm parasiite (vaatluse protokoll lk 8, tl 106p). Vastustaja on selgitanud, et vangla teostab parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele, kui kinnipeetavad vanglat teavitavad probleemidest. Tallinna Vangla territooriumil teostab hooldus- ja remonditöid Riigi Kinnisvara AS, kelle ülesandeks on muuhulgas korraldada parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele. Korralised kontrollid näriliste olemasoluks toimuvad hoonetes igakuiselt, mille käigus vajadusel asetatakse territooriumile mürki ning likvideeritakse võimalikud praod ja avaused, kust närilised hoonesse pääseda võiksid. Kambritesse ei ole vanglal võimalik tõrjevahendeid (mürki) panna, kuna toksilist ainet ei ole võimalik kinnipeetavate valdusesse anda. Kui kaebaja tuvastab konkreetse probleemi parasiitidega oma elukambris, tuleb sellest vahetult ametnikke teavitada, et probleem operatiivselt lahendada. Tallinna Vangla territooriumil korrapäraste tõrjetegevuste teostamine välistab vastustaja arvamuse kohaselt, et parasiidid ja närilised saaksid püsivalt kambrites olla. Eeltoodu võimaldab järeldada, et aeg-ajalt satub Tallinna Vanglasse ja selle kartserihoonesse närilisi ja putukaid. Näriliste liikumist vanglahoones ei välista ka vastustaja (sh selgitused vaatlusel), kuna tegemist on vanade hoonetega. Vastustaja selgitus veenab samas, et tegemist ei saa olla järjepideva probleemiga. Vastustaja kirjeldatud abinõud on mõeldud nii ennetava kui tõrjuvana ning kambris viibijal jääb alati võimalus närilise või putukate kambrisse ilmumisest teatada, et probleem kohese lahenduse saaks. Millegagi pole tõendatud, et kaebaja oleks pidanud viibima kambris, kus on putukad ja närilised, kelle tõrjega vangla ei tegeleks. Näriliste või putukate juhuslik sattumine kambritesse ei ole seega tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest.
20.Kaebaja peab õigusvastseks ka jalutamistingimusi kartserikaristuse kandmise ajal, väites, et jalutusboks on väike ja rusuv ning seal puudub värske õhu ja päikesevalguse piisav juurdepääs. VangS § 651 lg 3 ls 2 kohaselt võimaldatakse kartserisse paigutatud kinnipeetavale tema soovil vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Sama lõike esimese lause kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil VangS §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale seadusega sätestatud ulatuses jalutusboksis viibimist poleks võimaldatud.
20.1.Vangistusseadus ega muud vangistusõiguse normid ei sätesta nõudeid kartserikaristuse korral vabas õhus veetmise ruumi suurusele ega muid nõudeid selle sisustusele ega heakorrale. Arvestades, et jalutusbokside suurus on vastustaja esitatud andmetel (vastus kaebusele , tl 73p) 4,4 m2 ning boksi kasutab korraga üks kinnipeetav, ei saa tingimusi pidada sedavõrd napiks, et see tingiks õigusvastasuse.
Szafrański vs Poola, 15.12.2015, nr 17249/12 p 27. 15(21)
3-17-456
20.2.Riigikohus on 08.12.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-55-16 (p 19) rõhutanud Tallinna Vangla kartserikambrite jalutusvõimalusega seonduvas vaidluses, et kartserikaristust kandva kinnipeetava vabas õhus viibimise võimalust erinormina reguleeriv VangS § 651 lg 3 ls 2 peab vabas õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume ning jalutusboksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Viidatud lahendis käsitles kohus olukorda, kus vaidlusalune jalutusboks oli sisuliselt muudetud siseruumiks, sest see oli suletud nii seinte kui ka varikatusega, ehkki seinte ja varikatuse vahele jäid ligikaudu 0,5 m kõrgused avad. Riigikohus leidis, et selliste tingimuste puhul jättis Tallinna Vangla kaebajale õigusvastaselt tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks. Ka kaebaja on kandnud kartserikaristust ajal, mil kartserihoone jalutusboks oli pealt eelkirjeldatud moel kaetud, st muudetud sisuliselt siseruumiks (09.08.2016-23.08.2016).
20.3.Vastustaja pole eitanud, et aastatel 2013 -2016 (sh ka ajal, mil kaebaja kandis 14-päevast kartserikaristust 09.08.2016-23.08.2016) oli kartseri jalutusboks varikatusega kaetud, tuues samas esile läbiviidud muudatusi, nii seisukohtades praeguses haldusasjas kui ka vastustes haldusasjas nr 3-16-2069 (tl 47, foto tl 53). Nagu on ka ilmnenud haldusasja nr 3-16-2069 lahendamisel (halduskohtu 17.03.2017 otsuse p 16, seni jõustumata), on kartseri jalutusboksidel olev katus 2016. a lõpus osaliselt eemaldatud, mis tähendab, et kinnipeetavatele on kartseri jalutusboksides tagatud välisõhu vaba juurdepääs. Vastustaja poolt kohtule nii haldusasjas nr 3-16-2069 esitatud (käesoleva asja tl 53) kui ka vaatluse käigus tehtud (tl 115) fotodelt nähtub, et osa jalutusboksi katusest on ilma pleksiklaasist varikatteta ning jalutusboksid on pealt kaetud võrega, millest pääseb läbi piisavalt päevavalgust.
20.4.Vaatluse käigus tuvastas kohus, et ilma katteta osa jalutusboksi katusest on küll mõnevõrra väiksem vangla poolt varasemas menetluses väidetud poolest ulatusest ning kujutab endast hinnanguliselt pigem 1/3 või 2/5 ulatuses katteta osa. Varasemalt esitatud fotodelt (tl 53) ilmneb küll, et valgust läbi laskvas osas on kate katuselt pooles ulatuses eemaldatud, kuid osaliselt katab jalutusboksi puidust läbipaistmatu osa, mis takistab nii valguse kui ka värske õhu juurdepääsu (fotodelt läbipaistmatu osa jalutusboksi katusest ei selgu). Varem katusele paigaldatud plastikkatete osalise eemaldamisega on siiski tagatud värske õhu juurdepääs. Vaatlusel 03.05.2017 ilmnes, et jalutusboksis oli tuntav värske õhu juurdepääs ning ruumi pääses päevavalgus. Täpsustuseks tuleb märkida, et tegemist oli päikesepaistelise, kuid mitte kuuma ilmaga ning ilmastikutingimustest sõltuvalt võib olukord näiteks kuumal suvisel ajal olla teistsugune.
20.5.Arvestades tuvastatud asjaolusid ja Riigikohtu viidatud lahendit haldusasjas nr 3-3-1-55-16 on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla jättis kaebajale ajavahemikus 09.08.2016-23.08.2016 õigusvastaselt tagamata VangS § 651 lg 3 teises lauses ette nähtud tingimused vabas õhus viibimiseks.
20.6.Alates 2017. aasta algusest kartseris viibides on kaebajal olnud juba võimalus olla värskes õhus jalutusboksis, millelt vastustaja on varem katusele paigaldatud katted osaliselt eemaldanud. Selliselt on tagatud värske õhu juurdepääs ning samas ka kaitse halva ilma korral sademete eest ning võimalus viibida värskes õhus igasuguste ilmaoludega. Varikatuste osalise eemaldamise seisukohast on oluline vastustaja märkus samade poolte vahel toimunud vaidluses haldusasjas nr 3-16-2069 (tl 47 ja 47p), et varikatuseid on varasemalt soovinud just kinnipeetavad ise, et saada kaitset halva ilma korral. Seega ei ole kohtu hinnangul alates katete osalisest eemaldamisest põhjust pidada kartseri jalutusboksi võrdväärseks siseruumiga, vaid seal on tagatud värskes õhus viibimine vastavalt VangS § 651 lg 3 ls-le 2.
16(21)
3-17-456
20.7.Mis puutub jalutusbokside heakorda, siis puhtuse hoidmine on suures osas (väidetav sülitamine ja urineerimine) kinnipeetavate enda teha. Vaatluse hetkel olid jalutusboksid koristatud. Vanglaametnik V. Noor selgitas, et jalutusbokse koristatakse iga päev. Kaebaja heidab ette ka pingi puudumist jalutusboksis ning leiab, et jalutusboksi liiga väikeste mõõtude tõttu pole seal võimalik tegelda kehakultuuriga. Sellist sisustuselementi nagu pink vangistusõiguse normid jalutusboksi ette ei näe. Kaebajale on selgitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-550), et pingi vajaduse peaks tuvastama tervishoiutöötaja. Kui vanglaarst osutab tervishoiuteenust kinnipeetavale, tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamine toimub eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-4-1-11, 3-3-4-1-12, 3-3-1-53-10 ja 3-3-1-69-10) ning vastavate vaidlustega on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse.
21.Kaebaja peab õigusvastaseks ka ebapiisavat pesemisvõimalust (duši kasutamise võimalust ainult kord nädalas) ning tema sõnul puudub pesemisruumis võimalus privaatselt duši all käia, kuna uks ei sulgu ja teised inimesed (valvurid) käivad lahtisest uksest mööda. Pesuruumis puuduvad kaebaja väitel ka pink ja nagi, kuhu pesemise ajaks oma asju panna.
21.1.VangS § 50 lg 2 sätestab: „Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.“ Vastustaja selgituste kohaselt tuleb vanglal tagada, et kõik vanglas viibivad isikud saaksid piisava aja pesuruumis viibida ning igaühele oleks duširuumi kasutamine võimaldatud. Lähtuvalt vangla järelevalve tagamise kohustusest (VangS § 66) ning vangla töökorraldusest, ei ole vanglal võimalik kõigile vanglas viibivatele isikutele pesemisvõimalust rohkem kui ühel korral nädalas käesoleval ajal tagada. Senises kohtupraktikas (nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.12.2014 otsus asjas nr 3-4-1-50-14 (p 34.1); halduskolleegiumi 16.03.2017 otsus nr 3-3-1-83-16, p-d 5.5 ja 17) on leitud, et VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust tihemini dušši kasutada ning avaliku võimu kandja (vangla) ei ole kohustatud sellesisulist toimingut tegema.
21.2.Kehtivas õiguses ei ole norme, mis näeksid ette pesuruumi kohustuslikud elemendid. Vastustaja selgituste kohaselt on kartseri pesuruumi eesruumis pink ja seinal nagi, kuhu on võimalik asjad pesemise ajaks panna ja see nähtub ka esitatud fotodelt (tl 78p alumine foto).
21.3.Kaebaja väidab, et pesuruumi ust pole võimalik sulgeda nii, et tagatud oleks privaatsus. Vaatlusel selgitas vanglaametnik V. Noor, et pesemas käivad kartseris viibijad ükshaaval. Vaatlusel ilmnes, et dušid asuvad riietusruumist eraldi, uks sulgub (kuid ei ole seestpoolt lukustatav) ja dušš asub nö nurga taga ja duši all viibivat inimest ei ole juhuslikul möödujal võimalik näha, isegi kui uks ei ole korralikult suletud. Vastustaja on selgitanud, et pesuruumi ukse seestpoolt lukustamine ei ole julgeolekukaalutlustel lubatav, nt on esinenud lõhkumisjuhtumid, millele tuleb kiiresti reageerida.
21.4.Pesuruum on fotode ja vaatluse tulemuste järgi heakorrastatud ja koristatud ning vaatluse käigus ei olnud näha kaebaja väidetud hallitust. Kaebaja väitel on põhjalik koristamine ja puuduste kõrvaldamine toimunud vahetult enne vaatlust. Vastustaja esindaja selgitas, et jooksvaid remondi- ja heakorratöid tehakse vajadusel kogu aeg. Võimalikke puudusi, kui need ka olemas olid, ei ole enam võimalik kindlaks teha. Isegi kui pesuruumi põhjalik koristamine ja värskendamine on toimunud vaatlusel parema mulje jätmiseks, on tulemus kinnipeetavate jaoks positiivne (paremas korras ja puhtam pesuruum) ja vastustaja on astunud samme väidetava õigusvastsuse kõrvaldamiseks.
22.Kaebaja peab õigusvastaseks pesukausi mittevõimaldamist ja riiete kuivatamise võimaluse puudumist. Vastustaja on selgitanud, et riiete pesemise järele puudub vajadus, kuna 17(21)
3-17-456 kartseris kannab kinnipeetav kartseririietust (VangS § 651 lg lg 2). Vangla väljastatud kinnipeetava vanglariietuse pesemine on tasuta (Tallinna Vangla kodukord p 11.2.2). Kaebaja väide, et hoolimata vanglariietuse kandmisest on tal vaja pesta sokke ja aluspesu (sealhulgas pikka aluspesu), on õige ning seda vajadust kinnitas vaatlusel antud selgituses ka vastustaja esindaja. Samuti asjaolu, et kuivatamiseks pole muud võimalust kui teha seda kambris. Kuna tegemist on väikeste esemetega, ei saa nende kuivatamine kambris oluliselt suurendada kambri õhuniiskust. Eelnevalt on kohus mõõtmistulemustele tuginedes jõudnud järeldusele, et kartserikambrite niiskustase on pigem allpool normaalseks peetavat taset ja väikeste pesuesemete kambris kuivatamine ei saa õhuniiskust kambris tõsta õigusvastaselt kõrgele. Pesukauss kuulub keelatud esemete hulka Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.39 järgi. Seetõttu ei pea vastustaja vajalikuks ka pesukausi tagamist ning selle puudumist ei saa pidada õigusvastaseks. Sellest seisukohast hoolimata on pesuruumis siiski plastnõu (ülemine foto tl 117), mida saab vajadusel kasutada ka väikeste pesuesemete pesemiseks. Vanglaametnik V. Noore selgituse kohaselt on see anum olnud pesuruumis vähemalt viimane pool aastat, kui tema seal töötanud on. Seega ei ole kohtu hinnangul tingimused pesuruumis õigusvastased.
23.Kaebaja väitel kostub kartserihoones päev läbi müra - mängib muusika, mis häirib ega vasta ka kaebaja eelistustele. Kaebajal puudub võimalus seda kinni keerata.
23.1.Vastustaja selgituste kohaselt ei kostu muusika sellisel tasemel, mis häiriks igapäevaelu, vaid kostab kambritesse pigem taustahelina. Raadio mängib, et tagada kinnipeetavatele võimalus olla kursis päevakajaliste uudistega ning vangla kohustub raadio kuulamise kinnipeetavatele tagama. Vangla hinnangul ei mängi muusika kartserihoones tasemel, mis saaks kuidagi kinnipeetavate õigusi riivata või muuta vangla tegevuse õigusvastaseks. Vastustaja viitab põhjendatult VangS § 31 lg-le 1, mis sätestab: „Vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid.“ Vaieldamatult ei saa kaebaja dikteerida raadiost kostva muusika või programmi valikut ega nõuda tema eelistuste järgimist. Vangla poolt raadiosaadete edastamise kohustuste täitmine ei tohi aga toimuda kinnipeetavate õigusi kahjustaval moel.
23.2.Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 8 kohaselt saab lubatavaks piirväärtuseks pidada 80 dB. Kohtupraktika (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-17-14, p 11) kohaselt võib kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine kahjustada kinnipeetava inimväärikust PS § 18 mõttes ja PS § 28 lõikega 1 tagatud tervist. Riik on isikult vabadust võttes kohustatud tagama tema tervise kaitse kui olulise väärtuse, milleta ei ole võimalik paljude teiste põhiõiguste kasutamine (vt Riigikohtu 12. detsembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-07, p 13; Riigikohtu 10. novembri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-03, p 14). Samas (p 11.1) pidas Riigikohus üldteada asjaoluks, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist ning müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Riigikohus rõhutas viidatud lahendis p-s 12 isiku tahtevabadust inimväärikuse osana ning leidis, et mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõtte ja tervise riive.
23.3.Erinevalt viidatud kohtuasja ajendanud olukorrast ei ole praegusel juhul vastustaja põhjendanud raadiosaadete järjepidevat edastamist mitte üksnes julgeolekukaalutluste ja suhtlemise takistamisega, vaid ka informatsiooniõiguse tagamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et teda häiriks kostva muusika liiga valju tase, vaid et tegemist on pidevalt korduva sama muusikaga ning selle kuulamine on talle peale sunnitud.
18(21)
3-17-456 Vastustaja seletuste kohaselt ei ole kaebaja varasemalt enne kohtusse kaebuse esitamist vangla poole pöördunud taotlusega, et raadio tema igapäevaelu mingil viisil häirib. Ka kaebaja 04.04.2017 registreeritud taotlusest Tallinna Vanglale (tl 85) ilmneb, et teda häirib raadio igapäevane mängimine, mitte selle vali helitase. Kuigi kaebaja kasutab taotluses sõna „lõugama“, on taotlusest võimalik järeldada, et kaebaja ei ole rahul raadio kuulamise vältimatusega ning raadiost kostuvaga sisuliselt, sest raadio kinnikeeramisele alternatiivselt oleks ta rahul ka kanali vahetamisega.
23.4.Kohtu käsutuses ei ole helitugevuse mõõtmistulemusi kaebusega hõlmatud ajavahemikust. Aktuaalsete mõõtmistulemust puudumisel viitas ka nt Tallinna Ringkonnakohus 27.02.2017 otsuses haldusasjas nr 3-14-50770 (p 15) varasematele mõõtmistulemustele kambris nr 84 (kus on suures osas viibinud ka kaebaja). Tuginedes vastustaja väitele, et müratase kartserihoone koridoris oli 04.02.2013 ja 04.10.2014, vahemikus 55–65 dB ja kambris nr 84 45–50 dB, leidis ringkonnakohus viidatud lahendis, et sellist mürataset ei saa pidada päevasel ajal, mil raadio mängib, lubamatult valjuks. Kartserihoones läbi viidud vaatluse ajal ei mänginud raadio häirivalt valjusti ning kambriukse sulgemisel ei kostnud peaaegu üldse kambrisse. Kuna kõlarid asuvad kartserihoone koridoris, kuid kinnipeetav viibib valdava osa ajast kartserikambris, mille uks on suletud (välja arvatud igapäevane liikumine jalutusboksi, kui ta seda soovib, ning liikumine pesuruumi kord nädalas või muud üksikud käigud, nt arsti juurde vms), ei viibi kinnipeetav pidevalt raadioheli vahetus mõjualas.
23.5.Eelnevast nähtuvalt pole millegagi tõendatud, et raadio kartserihoones mängiks kaebaja õigusi rikkuvalt valjusti. Kaebaja rahulolematus edastatava programmiga ei muuda vangla tegevust samuti õigusvastaseks. Vastustaja esindaja selgitas 04.05.2017 kirjalikus seisukohas (tl 113-114) täiendavalt, et kartserihoones edastatavas programmis Retro FM on uudiste vahendamine tagatud regulaarselt täistundide ajal, uudiseid vahendatakse ühtlasi hommikuprogrammis 06:00 – 10:00, eraldi edastatakse Euroopa uudiseid (igal tööpäeval kell 10:00 ja 18:00) ja igapäevaselt kell 15:00 – 18:00 on programm, mis vahendab sõnumeid maailmast ning täistundidel päevauudiseid (http://www.retrofm.ee/programm). Kohus nõustub vastustajaga, et sellise programmi edastamine teenib ka kinnipeetavatele informatsiooniõiguse tagamise eesmärki. Asjas ei ole ilmnenud, et raadio mängiks järjepidevalt kaebaja õigusi rikkuval moel. Vaatluse ajal tuvastatud helitugevus tekitab pigem kahtluse, kas sellise valjususe juures on tagatud kinnipeetavatele võimalus saada edastatavast raadioprogrammist informatsiooni (nt päevauudised), kuid selle asjaolu üle vaidlust pole.
24.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus on olnud õigusvastane järgnevas: 1) vastustaja jättis õigusvastaselt ajavahemikus 09.08.2016.-23.08.2016 kartserikaristuse kandmise ajal A.N.ile tagamata nõuetekohased tingimused vabas õhus viibimiseks; 2) kaebaja on pidanud taluma 54 päeva vältel (5-päevase vahepealse viibimisega tavarežiimil) kambris nr 79 viibides kartserikambris asuvast lahtisest tualetinurgast lähtuvat haisu olukorras, kus ta peab samas ruumis ka kolmel toidukorral ööpäevas sööma, samas ruumis magama ning tema võimalused viibida väljaspool kartserikambrit on üldjuhul piiratud ühe tunni pikkuse jalutusboksis viibimisega ööpäevas.
25.Kohus ei ole tuvastanud muid asjaolusid, mis kujutaks endast vastustaja õigusvastast tegevust. Kohtupraktika kohaselt võivad kinnipidamistingimused sõltumata selgelt sätestatud nõuete puudumisest siiski osutuda õigusvastaseks ja rikkuda isiku õigusi, näiteks isiku sellised kannatused, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. 19(21)
3-17-456 Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti (Riigikohtu 3-3-1-14-10, p 9 ja viidatud lahendid). Hiljutises kohtupraktikas on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et pikaajaline (järjest maksimaalselt 58 päeva) kinnipidamine Tallinna Vangla kartserikambris tuvastatud tingimustes on õigusvastane (09.03.2017. a otsus haldusasjas nr 3-14-52649). Praegusel juhul ei ole kaebajat sedavõrd pikaajaliselt järjest Tallinna Vangla kartserikambrites kinni peetud (vt paigutamiste kronoloogia käesoleva otsuse põhjenduste p-s 7). Kaebaja õigusvastaselt pikka kinnipidamist kartserirežiimil on aidanud ära hoida ka Tallinna Ringkonnakohtu viidatud määrus haldusasjas nr 3-17-533 (vt eelpool otsuse p 8). Seega on kohus seisukohal, et kaebaja kinnipidamistingimused ülejäänud osas ei ole olnud õigusvastased. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis viidatud määruses haldusasjas nr 3-17-533 kambri nr 84 osas, et kartserikambri tingimused ei ole sellised, et neid saaks pidada A. N.i inimväärikust alandavaks. Kohtud on viidatud haldusasjas (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel) käsitlenud selliseid kambritingimusi nagu temperatuur, õhuniiskus, valgustustingimused ja aasia-tüüpi tualett ning tualetti eraldava vaheseina puudumine, seega vähemas ulatuses kui praeguse kohtuasja raames on vaidlustatud. Kaebaja ei ole eriliselt rõhutanud kinnipidamistingimuste eripära kambris nr 81 ning selles kambris on ta kartserikaristust kandnud ka kõige lühiajalisemalt (2 päeva) ning eelnevast on selgunud, et põhiosas on kambritingimused olnud küllalt sarnased. Kambri nr 81 temperatuurimõõtmisi kajastavad andmed (tl 76-76p) ei erine oluliselt muudest kambritest. Seega pole alust arvata, et ka kambri nr 81 tingimused olnuks õigusvastsed.
26.Kuigi kaebaja toob 08.05.2017 avalduses välja ka tema tervisliku seisundiga seonduvad probleemid, mõistab kohus seda kui kaebaja olukorda iseloomustavate asjaolude kirjeldust, mitte täiendavate nõuete esitamist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja terviseseisund ega selle muutused ajas ei saa mõjutada hinnangut kartseritingimuste õiguspärasusele praeguses haldusasjas. Kohtule teadaolevalt on kaebaja ka kartseris viibides saanud kasutada arsti ettekirjutusel tema terviseseisundist tingitud erandeid. Näiteks ilmnes vaatlusel 03.05.2017, et kaebaja on saanud arsti ettekirjutusel loa kasutada kartseris viibides päevasel ajal voodit. Kui vangla ei võimalda kaebajale kambris või jalutusboksis tervishoiutöötaja ettekirjutuse alusel soodustusi (nt pink jalutusboksis), saab seda otstarbekalt vaidlustada vanglale kohustamisnõuet esitades ja vastava keeldumise korral keeldumist vaidlustades. Kuna kohtule teadaolevalt vabanes kaebaja vanglast 15.06.2017 (vastustaja 15.06.2017 vastus kohtunõudele), puudub sellisteks kohustamisteks eelduslikult vajadus.
27.Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tuvastab vastustaja tegevuse õigusvastasuse eelpool otsuse põhjenduste p-s 24 määratletud ulatuses. Kuna kohus ei pea käesolevas asjas võtma seisukohta, kas kaebajale on õigusvastaste kinnipidamistingimustega ka kahju tekitatud, vaid sellise nõude kavatseb kaebaja esitada alles tulevikus. Sellise vaidluse lahendamisel võetakse ka seisukoht, kas praeguses asjas õigusvastaseks tunnistatud kinnipidamistingimused kujutasid endast väärikuse alandamist määral, mis tingib hüvitamisele kuuluva kahju, st kas täidetud on kahju hüvitamise eeldused riigivastutuse seaduse tähenduses.
28.Kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu ka menetlusosalise kohustusele käsutada oma menetlusõigusi heauskselt, mis hõlmab ka kohustust suhtuda lugupidavalt kohtusse ja teistesse menetlusosalistesse ning nende esindajatesse. Kaebaja 05.06.2017 avaldus sisaldab lugupidamatut pöördumist vastustaja esindaja aadressil ja sellist ebatsensuurseid väljendeid sisaldavat avaldust kohtule esitades väljendab kaebaja lugupidamist ka kohtumenetluse ja tema avaldust läbivaatava kohtu suhtes ning koormab kohtumenetlust asjakohatute avalduste ja väidetega (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2). Kuigi kohtule on kaebajaga seotud paljudest kohtuasjadest 20(21)
3-17-456 teada tema rahaline seis ja kaebaja trahvimine ei saaks hetkel olla tõhus abinõu tema distsiplineerimiseks, hoiatab kohus, et trahvimine ei ole välistatud, kui kohtumenetlus peaks edasikaebe korras jätkuma ja kaebaja jätkab menetlusõiguste kuritarvitamist juba vabaduses viibides ja sissetulekut omades.
MENETLUSKULUD
29.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu riigilõiv (15 eurot) jääb riigi kanda. Rohkem menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kui menetlusosalised on siiski kulusid kandnud, tuleb need ülejäänud osas jätta menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4, § 108 lg 1 ls 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.