Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 04.04.2017, Tartu 3-16-1261 OÜ Hilika kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31.03.2016. a otsuse nr 13-6/146 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.2016. a otsus OÜ Hilika apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Hilika Volitatud esindaja Kaire Põld Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde PRIA poolt 14.02.2017 esitatud loomade registri andmed.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2016. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.05.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 11.06.2015. a otsusega nr 13-6/761 OÜ-le Hilika põllumajandusministri 20.01.2015. a määruse nr 7 “Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord”
(määrus nr 7) alusel toetuse summas 15 000 eurot lammaste soetamiseks tõuaretuse eesmärgil (taotluse viitenumber 663015490700). Toetusest maksti välja 11 250 eurot.
2.PRIA nõudis 31.03.2016. a otsusega nr 13-6/146 OÜ-lt Hilika tagasi toetuse summas 11 250 eurot (p 1), jättis välja maksmata toetuse summas 3750 eurot (p 7) ning tunnistas kehtetuks 11.06.2015. a otsuse nr 136/761 (p 8). Otsuse põhjendused: Toetuse saaja ei esitanud 2013. a ja 2014. a kohta silo müügitulu saamist tõendavaid algdokumente, mistõttu ei olnud võimalik kontrollida müügitulu tegelikku vastavust taotluses näidatule. Kuna H. Kalda seletuse kohaselt oli silo valmistamisel tegemist teenustööga ja kinnistusraamatu andmetel OÜ-le Hilika maid ei kuulu, siis ei olnud võimalik veenduda, kas müüdud silo näol on tegemist omatoodanguga. Toetuse saaja ei suutnud tõendada müügitulu vastavust määruse nr 7 § 2 lg-le 1. Kontrolli käigus selgus, et lambad (60 utte ja 70 talle) osteti OÜ-lt Erto Talu. TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik tegutses vaid vahendajana. Investeeringuna ostetud 130 lammast ei ole lauta (asukohta) vahetanud, kuigi loomade registri andmetel on 01.09.2015 kõik 130 looma liikunud OÜ-lt Erto Talu OÜ-le Hilika. Äriplaani kohaselt pidi toetuse saaja kogu PRlA-lt saadud summa kasutama põhikarja lammaste ostmiseks. Kuna ostetud talledest 31 osutusid jääradeks, siis müüdi need nädala jooksul peale ostutehingut kokkuostjale edasi. Seega oli osa toetusega soetatud lammastest kontrolli läbiviimise ajaks müüdud ja uusi loomi asemel ei olnud (§ 12 lg 3 p 5). Kontrolli tulemusel selgus, et produktiivsed emasloomad, keda toetuse eest tõuaretuseks osteti, on kogu aeg olnud samas karjas ja laudas. Kuna lammaste müügi näol on tegemist näiliku tehinguga ja kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks (lambad ühe omaniku laudast teise reaalselt liikunud ei ole), siis ei ole täidetud äriplaani eesmärk osta lambaid tõuaretuseks ega ka meetme eesmärk. OÜ Hilika 2015. a augustikuu pangakonto väljavõtete alusel on lühikese aja jooksul toimunud võrreldavates summades rahaülekanded taotleja, müüja, taotleja seadusliku esindaja abikaasa ja taotleja esindaja enda isikliku pangakonto vahel. Toetuskõlblikkuse kriteeriumid põllumajandusliku müügitulu osas on täitmata, tegemist on näiliku tehinguga ja kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks.
3.PRIA jättis 24.05.2016. a vaideotsusega nr 13-30.2/16/1156-1 rahuldamata OÜ Hilika vaide PRIA 31.03.2016. a otsusele nr 13-6/146.
4.OÜ Hilika esitas 27.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 22.09.2016 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tunnistada kehtetuks PRIA 31.03.2016. a otsus nr 13-6/146. Kaebaja põhjendused: 1) Kontrolli käigus ei küsitud 2013. a ja 2014. a müügitulu algdokumente, mistõttu on väär PRIA väide, et toetuse saaja ei suutnud tõendada müügitulu vastavust. Kaebaja omandis ei ole maid, kuid ta on alates 2009. a maid rentinud 60 ha ulatuses, mida ta on hooldanud, valmistanud (kokkuleppel vahendusteenusena) rullsilo ja seda ka müünud. Kaebaja ei saanud 2013. a ette näha olukorda, et müües temale kuuluvat silo, peab ta 2015. a toetuse taotlemisel hakkama tõendama selle tootmise kulutusi või on sunnitud tegema otseseid kulutusi ega või kasutada muud meetodit (koostöövorm) silo varumiseks. Tööjõukulud puuduvad, kuna töötaja palkamiseks puudub vajadus. Keelatud ei ole müüa toodangut või osutada teenust isikutele, kelle juhatuse liikmed on omavahel seotud isikud. Kaebaja on vastanud toetuse saamiseks taotlejale seatud toetuskõlblikkuse kriteeriumitele. 2) Kaebaja täitis äriplaani eesmärgi osta lambaid tõuaretuseks, täitis ka meetme eesmärgi ja on toetust kasutanud sihtotstarbeliselt enda põllumajandusettevõtte arendamiseks. Tehingud on dokumentaalselt tõendatud ja loomade registris on loomade ettevõtete vaheline liikumine registreeritud. Äriplaanis ei olnud märgitud 130 looma ost, vaid tiined uted, kuid kuna ost lükkus sügisesse, siis ei olnud tiineid uttesid võimalik osta, vaid osteti uted koos poeginud
talledega. Ostetud uted on olemas, realiseeritud on talled, seega on alles põhikarja uted (60 tk). Tartu Halduskohus jättis 31.10.2016. a otsusega OÜ Hilika kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) 2013. a ja 2014. a majandusaasta aruannete järgi sai kaebaja väidetava põllumajandussaaduse omatoodangu müügitulu ruloonsilo müügist. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on silo tootnud või et tegemist oli teenustööga ja sellest on müügitulu saadud vastavalt määruse nr 7 § 2 lgle 1. Seega on tegemist müügitulu kunstliku tekitamisega vastamaks määruses nr 7 taotlejale esitatud nõuetele. 2) Lammaste müügi näol on tegemist näiliku tehinguga ja kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks. Kuna lambad ühe omaniku laudast teisele omanikule reaalselt liikunud ei ole, siis ei ole täidetud äriplaani eesmärk osta lambaid tõuaretuseks ega ka määruse nr 7 eesmärk. Vaide läbivaatamise aja seisuga oli 130-st ostetud loomast kaebaja arvel 63 looma. Seega toetuse saaja ei ole täitnud määruse nr 7 § 12 lg 3 p-i 5. 3) Kuna kaebajal olid toetuskõlblikkuse kriteeriumid põllumajandusliku müügitulu osas täitmata, tegemist oli näiliku tehinguga ja kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks, siis on õiguspärane vastustaja seisukoht, et teist toetusosa ei ole toetuse saaja määruse nr 7 nõuete rikkumise tõttu õigustatud saama ja toetuse saaja on kohustatud esimese toetusosa otsuse tagasi maksma.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.OÜ Hilika esitas 30.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada PRIA 31.03.2016. a otsus nr 13-6/146. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Määruse nr 7 § 2 lg 1 ega määruse seletuskiri ei sisusta mõistet „omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu“ ning nendest ei nähtu, et tulu saamiseks peab toetuse saaja tegema kindlat tüüpi kulutusi (nt tööjõukulud, teenustöö kulud). Ei nõustu, et silo müügist saadud müügitulu ei saa käsitleda omatoodetud põllumajandusliku müügituluna. Kontrolli käigus ei nõutud müügitulu algdokumente. 2) PRIA ega kohus pole selgitanud, milles seisneb ettevõtte selline tegevuse muudatus, mis tavapäraselt ei oleks aset leidnud ja millise eelise on saanud ettevõtja vastupidiselt õigusaktide eesmärkidele. PRIA paneb ettevõtja raskesse majanduslikku olukorda toetust tagasi nõudes. Toetuse määramine oli õiguspärane ning toetuse tagasinõudmine on vastuolus õigusaktidega ja määruse nr 7 eesmärgiga. 3) TÜ Lõuna Eesti Toiduvõrgustik on koostööorganisatsioon, kelle eesmärgiks on aidata liikmete kaupa turustada. Asjaolu, et tulundusühistu ja lammaste omaniku OÜ Erto Talu omanik on üks isik, ei oma tähtsust, sest ka tulundusühistu juhatuse liikme ettevõte on tulundusühistu liige ja tal on õigus oma kaupa müüa samadel alustel kui teistel liitunud ettevõtjatel. Määruse või äriplaani eesmärgiks ei ole lammaste liikumine. Kohus on teinud asjaolude hindamisel vea. OÜ Hilika ei ole loomi tagasi ostnud, kuna need loomad ei ole kunagi tema omanduses olnud. Ka ei ole loomade reaalne liikumine võimalik, kuna erinevad loomapidajad ja loomade omanikud (ettevõtted) peavad oma loomi ühes laudas ja karjas. Loomade omandiõigus on üle antud ostu-müügi tehinguga ning PRIA loomade registris on registreeritud loomade omandi üleminek. 4) Näiliku tehingu asjaolusid ei ole tõendatud. Äriplaani eesmärgiks oli osta produktiivseid emasloomi, kelle toetuse saaja toetuse eest ka ostis. Lisaks emasloomadele tuli kaasa toodang ehk talled. Kuna ostu-müügitehingu toimumise ajaks olid talled sündinud ja tehingu toimumiseks tuleb loomad registreerida, siis on üle tulnud kokku 130 looma (koos talledega). Kui toetuse saaja oleks ostnud loomad tiinena, ei oleks tal olnud võimalik neid tallesid
registreerida ning üle oleks tulnud 63 looma. Seega ei ole toetuse eest soetatud bioloogilist vara toetuse saaja müünud ja säilitab investeeringut määruse nr 7 nõuete kohaselt.
7.PRIA esitas 22.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta OÜ Hilika apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.10.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Põllumajandusliku omatoodangu saamiseks on vajalik teha kulutusi (tööjõu, põllutöömasinate jms olemasolu). Maa rendilepingu olemasolu ja rendimaade kasutamine ei tähenda, et saadi põllumajanduslikku omatoodangut, mida müüdi. Esitatud ei ole teenuse sisseostu arveid ega maksedokumente ega muid tõendeid nn vahetusteenuse kohta. Müügitulu saamist tõendavaid algdokumente ei esitatud, mistõttu ei olnud võimalik kontrollida müügitulu tegelikku vastavust taotluses näidatule. Ilma nõutavas suuruses omatoodetud põllumajandusliku müügituluta ei ole võimalik taotlejaks kvalifitseeruda. Toetuse saajal ei saa olla õiguspärast ootust, et toetuse taotlemisel tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisel toetuse määramise otsus jääb jõusse ja toetust tagasi ei nõuta ning ka ülejäänud osa toetusest välja makstakse. 3) Kontrollimisel selgus, et produktiivsed emasloomad, keda toetuse eest osteti, on kogu aeg olnud samas karjas ja laudas. Kuna lammaste müügi näol on tegemist näiliku tehinguga ja kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks, siis ei ole täidetud äriplaani eesmärk – osta lambaid tõuaretuseks – ega ka meetme eesmärk. Osa toetusega soetatud lammastest oli kontrolli läbiviimise ajaks müüdud ja uusi loomi asemel ei olnud. OÜ Hilika 2015. a augustikuu pangakonto väljavõtete alusel on lühikese aja jooksul toimunud võrreldavates summades rahaülekanded taotleja, müüja, taotleja seadusliku esindaja abikaasa ja taotleja esindaja enda isikliku pangakonto vahel. Ka H. Kalda 10.08.2015. a e-kiri M. Mansbergile on tõendiks, et tegemist on näiliku tehinguga.
8.OÜ Hilika esitas 17.02.2017 täiendava selgituse, milles ta märgib järgmist: 1) PRIA rõhutamine tegutsemise kohta ühel majandusüksusel ei ole asjakohane, kuna abikaasadel on eraldi ettevõtted ja tegutsetakse eraldi juriidiliste isikutena. PRIA rõhutab silomüüki FIE-le Hillar Kalda, kuid Koigi valla ostja on nimekaim ning märkimata on jäetud arve FIE-le Mati Pütsep. Ettevõtja ei ole viinud oma müügitulu vastavaks, vaid on kajastanud tegelikke tehinguid. 2013. a omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu suurenes sööda müügi näol. PRIA on ekslikult eeldanud, et müüdi lambaid. 2) Asjaolu, et lambad ühest asukohast teise liikunud ei ole, ei tähenda, et samas asukohas, kuid teiselt ettevõttelt ostetud lambad ei paranda taotleja majanduslikku toimimist. Karja suurendamise läbi suureneb müügitulu loomade toodangust. Asjaolu, et toetusraha ülekandmise ajal loomad enam tiined ei olnud, ei olnud kaebaja võimuses muuta. Loomad osteti koos talledega. Tehing on dokumentaalselt tõendatud ja PRIA loomade registris ettevõtete vaheline loomade liikumine on registreeritud. Kaebaja on järginud investeeringutaotluses esitatud äriplaani. OÜ Hilika ja OÜ Erto Talu vahel ei ole isiklikke ega tugevaid majanduslikke sidemeid. Arusaamatud on tähelepanekud ettevõtja konto liikumiste kohta. Ka ei saa olla H. Kalda e-kiri tõend näilikust tehingust, kuna tegemist ei ole korraldusega arve esitada, vaid A. Kalda poolt palutud meeldetuletusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud kohtumenetluse norme ega ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub
HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et toetuse taotlemisel esitatud andmete kohaselt müüs kaebaja 2013. aastal silo 4 516 euro eest ning 2014. aastal 8 939 euro eest, millega kaebaja vastas formaalselt määruse nr 7 nõuetele. Samas on poolte vahel ka apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas silo puhul oli tegemist kaebaja omatoodetud põllumajandustoote või sellise põllumajandustoote töötlemisel saadud tootega. Nimelt seob määruse nr 7 § 2 lg 1 toetuse taotlemise õiguse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügituluga.
12.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et määrus nr 7 ega selle seletuskiri ei ava täiel määral „omatoodetud põllumajandustoote müügitulu“ mõistet. Siiski võib seletuskirja sõnastusest „ettevõtja /.../ kes on tootnud omatoodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid“ (seletuskirja lk 2) järeldada seda, et rõhuasetus on põllumajandustoodete ISE tootmisel, mitte teiselt ettevõtjalt teenusena sisseostmisel, koostöös valmistamisel või muu kauba vastu vahetamisel. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas tõlgendanud „omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu“ mõistet, mis käesolevast mõistest oluliselt ei erine, asudes seisukohale, et müügitulu tekkimiseks on vaja teha kulutusi, st tulu nõuab sisendit, kas siis põllumajandusmasinatele või tööjõule tehtavate investeeringute ja kulutuste näol (TrtRK 17.10.2014. a otsus asjas 3-12-1063, p 9). Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde. Ühtlasi on Riigikohus erinevates lahendites põllumajandusliku tootmisega tegelemist defineerinud kui taime- ja loomakasvatust, eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Ka on Riigikohus leidnud, et tulu saamise tingimus tähendab seda, et põllumajanduslik tootmine on kestnud vähemalt niikaua, et tootmistsükkel võimaldab vastavat kaupa müüa (vt RKHK 26.02.2009. a otsus asjas nr 33196-08, p-d 21, 22 ning 01.02.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-3-02, p-d 4, 5). Seega ei saa omatoodetud põllumajandustooteks pidada sellist toodet, mis on saadud kaupade või teenuste vahetuse tulemusena, teenuse sisseostmisena või koostöös teiste isikutega olukorras, kus isikul endal töövahendid kauba valmistamiseks puuduvad. Kaebaja märgib kaebuses halduskohtule: „OÜ-l Hilika puuduvad tööjõukulud, kuna töötaja palkamiseks puudub vajadus, siloteenuse on ettevõtja saanud koostöös naabritega, kuna ettevõttel on puudunud oma töövahendid selle valmistamiseks“ (kaebuse p 3.1). Kaebaja eelviidatud selgitusele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja poolt silo müügist saadud müügitulu ei saa pidada omatoodetud põllumajandustoote müügituluks määruse nr 7 § 2 lõike 1 mõistes. Seega leiab PRIA õigesti, et kaebaja ei vastanud toetuse taotlemisel määruse nr 7 § 2 lõike 1 nõuetele.
13.Seonduvalt PRIA toetusel tehtud investeeringuga nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja PRIAga selles, et investeeringu elluviimiseks tehtud tehingute asjaolud viitavad sellele, et tegemist oli näilike tehingutega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Riigikohtu üldkogu on 12.05.2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-82-14 leidnud, et tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse" (p 34).
14.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale määrati PRIA 11.06.2015. a otsusega nr 13-6/761 toetus 15 000 eurot tõuaretuseks lammaste soetamiseks, millest PRIA maksis 04.08.2015
kaebajale välja 11 250 eurot. Kaebaja äriplaani kohaselt pidi ta kogu PRIA-lt saadud summa kasutama põhikarja suurendamiseks ning ostma selle eest 2015. a kevadel tiined uted, kellega jätkata lammaste jõudluskontrolli ja tõuaretust (tl 62). Taotluse kohaselt pidi investeeringu kogumaksumus olema 20 000 eurot (ilma käibemaksuta), millest kaebaja omaosaluse määr oli 25% ehk 5000 eurot (tl 52p). Haldusmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt ostis kaebaja lambad osaliselt enne toetustaotluse esitamist Hillar Kalda FIE-lt summas 4583,40 eurot ilma käibemaksuta (32 lammast, vt 03.03.2015. a arve tl 17) ning osaliselt Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ-lt summas 20 000 eurot ilma käibemaksuta (60 tõulammast ja 70 tõulammaste talle, vt 10.08.2015. a arve tl 18).
15.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde PRIA poolt 14.02.2017 esitatud loomade registri andmed. Pooled ei vaidle selle üle, et LõunaEesti Toiduvõrgustik TÜ (juhatuse esimees M. Mansberg) ei ole loomade registri andmetel loomapidaja, mistõttu sai ta kaebajale lambaid müües tegutseda vaid vahendajana. Registripidajale esitatud taotlusest nähtuvalt oli OÜ Hilika lammaste eelnev omanik hoopis OÜ Erto Talu (ainuosanik ja taotlusest nähtuv loomapidaja M. Mansberg). Ühtlasi ilmneb, et LõunaEesti Toiduvõrgustik TÜ juhatuse esimehele M. Mansbergile andis korralduse OÜle Hilika lammaste müügiarve koostamiseks koos konkreetsete arvel näidatavate rekvisiitide, summa suuruse ja selgitusega hoopis Hillar Kalda (vt H. Kalda 10.08.2015. a e-kiri, tl 68). Hillar Kalda on OÜ Hilika juhatuse liikme Annika Kalda abikaasa. PRIA menetluse käigus selgus ning registriandmed kinnitavad, et OÜ Erto Talu sai 68 lammast Hillar Kalda FIElt. Ka ei ole vaidlust selle üle, et nii enne kui pärast lammastega seotud tehingute sooritamist 2015. aastal OÜ-l Erto Talu lambad puudusid. Seega pärinesid OÜ Hilika poolt PRIA toetusega soetatud lambad kokkuvõtlikult OÜ Hilika seadusliku esindaja abikaasale kuulunud lambakarjast.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kõik produktiivsed emasloomad, keda toetuse eest osteti, olid kogu aeg samas karjas ja laudas. Nimelt kasutab OÜ Hilika renti maksmata FIE Hillar Kalda valduses olevat loomapidamishoonet ning loomi karjatatakse koos (vt OÜ Hilika juhatuse liikme vastuskiri PRIA-le, tl 65). Seega kuigi formaalselt toimus arvukalt tehinguid, faktiline olukord ei muutunud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja lammastel oli nii enne kui pärast tehinguid takistusteta juurdepääs FIE Hillar Kalda lammastele, saanuks kaebaja edukalt lammaste tõuaretust praktiseerida ka samast karjast pärinevaid lambaid ostmata. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus PRIA seisukohaga selles, et kaebaja on loonud kunstlikult tingimused toetuse saamiseks ning kaebaja äriplaanis näidatud eesmärk, osta lambaid tõuaretuseks, eelviidatud tehingute tulemusena ei täitunud ning seda olenemata sellest, et ostetud loomad varem OÜ Hilika omandis ei olnud. Antud asjaoludel ei pea ringkonnakohus oluliseks, et PRIA loomade registris toimus loomade omandi üleminek OÜ-le Hilika. Ühtlasi viitab PRIA poolt vaidlustatud otsuses näidatud raha liikumine seda, et lühikese aja jooksul on toimunud võrreldavates summades rahaülekanded OÜ Hilika, LõunaEesti Toiduvõrgustik TÜ, Hillar Kalda ja Annika Kalda isikliku pangakonto vahel, millest võib järeldada, et PRIA raha „pööritati“ kunstlikult, jätmaks muljet reaalsetest tehingutest, kusjuures viimaks laekus toetussummaga võrreldav summa Annika Kalda isiklikule pangaarvele. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolude valguses oli PRIA-l õigus kaebajale makstud toetus täies ulatuses tagasi nõuda ning ringkonnakohtul puudub vajadus analüüsida seda, kas oma kaebaja investeeringu säilitas või mitte.
17.Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning PRIA ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.