Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-501
Haldusasi
AS Vicarelli kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.01.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017136-34 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AS Vicarelli, volitatud esindajad v.adv-d Vahur Kivistik ja Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Maksu- ja Tolliametile apellatsioonkaebuse lisana esitatud 03.08.2015 taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks X OÜ suhtes ja Meat Trading OÜ 2013. aasta käibemaksudeklaratsiooni väljatrükk.
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-501 ja teha uus otsus, millega jätta AS Vicarelli kaebus rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.05.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-501 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 26.07.2013 teate nr 12.2-3/17136-1 ja 16.08.2013 korralduse nr 12.2-3/17136-2 alusel AS Vicarelli 2013. a juunikuu käibemaksu tagastusnõude õigsuse ja sama kuu käibedeklaratsioonil deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli.
2.MTA 27.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/017136-34 kohustati AS-i Vicarelli tasuma maksusumma 83 124,92 eurot. Maksuhaldur suurendas AS Vicarelli käibemaksukohustust 68 605,27 euro võrra ning määras tasumisele tulumaksu 14 519,65 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Maksuhaldur asus seisukohale, et AS Vicarelli on 2013. a juunikuu arvete alusel arvanud alusetult maha Meat Trading OÜ-lt soetatud kaubalt, s.o külmutatud ja jahutatud lihalt ning lihatoodetelt, samuti transporditeenuselt käibemaksu summas 68 605,27 eurot, sh kauba soetusarvete alusel 65 061,95 eurot ja transporditeenuse arvete alusel 3543,32 eurot. Nimetatud tehingud on näilikud, kuna tegelikkuses soetas AS Vicarelli Meat Trading OÜ nimel vormistatud arvetel märgitud kauba ja teenuse ise ühendusesiseselt Euroopa Liidu (EL) teiste liikmesriikide äriühingutelt. Meat Trading OÜ majandustegevuse sõltuvust AS-st Vicarelli kinnitavad kaupu tellinud isikute seotus, viis, kuidas kauba eest tasuti ja organiseeriti transporti, ning Meat Trading OÜ endise (perioodil 30.01.2013–17.07.2013) juhatuse liikme IU teadmatus äriühingu majandustegevusest. Meat Trading OÜ-l puudus tegelik majandustegevus. Äriregistri andmetel on Meat Trading OÜ põhitegevusalaks reklaam. Meat Trading OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 27.08.2013 ettevõtlusega tegelemise puudumise tõttu. Äriühingul puudub reaalne tegevuskoht ja toimiv juhtkond. Praegune (alates 16.07.2013) juhatuse liige MP ei ole olnud maksuhaldurile kättesaadav. Perioodil 01.01.2013–28.08.2013 ei toimunud liikumisi arveldusarvel Krediidipangas. Arvelduskontole LHV Pangas laekus raha perioodil 01.02.2013–19.08.2013 peamiselt AS-lt Vicarelli ning vähesel määral IU-ga seotud teistelt äriühingutelt. Meat Trading OÜ arvelduskontolt nähtub töötasu maksmine VU-le ja kauba transpordi eest tasumine erinevatele transporditeenust osutanud äriühingutele. Samas ei nähtu sealt tavapäraseid ettevõtluse tarbeks tehtud kulutusi. Meat Trading OÜ on 2013. aasta käibedeklaratsioonidel deklareerinud sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluvat käibemaksu peaaegu võrdsetes osades. Käibelt arvestatud käibemaksu ja Eestist soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu võrdse mahu välistab pöördmaksustamine ja kohustus kauba edasimüük täiendavalt deklareerida. Meat Trading OÜ ei ole alates 2013. aasta aprillist deklareerinud kauba ja teenuste ühendusesisest soetust, kuigi EL maksuhalduritelt saadud dokumentide kohaselt soetas just Meat Trading OÜ AS-le Vicarelli edasimüüdavad kaubad. IU ei olnud kursis Meat Trading OÜ majandustegevusega. Kaupade transporti ei korraldanud EL äriühing, vaid osa EL äriühingutest organiseeris ise kauba transpordi, teiste puhul pidi kauba transpordi organiseerima kauba saaja. Kaupa tellisid Meat Trading OÜ nimel hoopis IV ja MU (AS-lt Vicarelli kaupa soetanud äriühingu OÜ X osanikud lisaks AS Vicarelli juhatuse liikmele EK-le, ühtlasi kaebaja nõukogu liikmed). IV-l ja MU-l olid sõlmitud traiderite teenuse 2(13)
3-15-501 osutamise lepingud AS-ga Vicarelli. Kui AS Vicarelli soovis, et tehing tehtaks Meat Trading OÜ kaudu, edastas IV EL äriühingutele Meat Trading OÜ kontaktid. MU 06.03.2014 selgituste kohaselt kontakteerus tema 2013. aasta juunis EL äriühingutega ja edastas neile info soovitud kauba kohta. AS Vicarelli teavitas MU, kes tehinguid finantseerib. MU lasi teha ka transpordiarved Meat Trading OÜ-le finantseerimiseks. IU 27.09.2013 selgitustes IV ja MU kaupade tellimise korraldamisel ei maininud. Arvestades, et IU sõnul kuulus transport liha hinna sisse ja ta oli kursis kõigega, mis pangas toimus, oleks IU pidanud teadma, et on tasunud transporditeenuse eest transpordifirmadele. IU seletuste kohaselt oli Meat Trading OÜ ainsaks Eesti-siseseks kliendiks AS Vicarelli, kelle initsiatiivil soetati ühendusesiseselt erinevaid lihatooteid, mis tarniti aadressile Vilmsi tee 53d. Rahvusvahelistele teabepäringutele esitatud vastused kinnitavad, et EL äriühingute kontaktisikuks Meat Trading OÜ-s ja AS-s Vicarelli olid IV (äriühingud Cedrob S.A., Gausepohl Fleisch Deutschland GmbH, Rose Poultry A/S, HK Ruokatalo OY) ja MU (Gallfood Pulykafeldolgozo es Ertekesitö Kft., Rivasam CIA Intercontinental S.A., HK Ruokatalo OY, Trinity GmbH). IV kasutas EL äriühingutega suhtlemiseks nii telefoni kui e-maili aadressi XXX ja YYY; MU telefoni ja e-maili aadresse CCC ja MMM. Ainult Abundantia SIA-lt tellis kauba IU. AS Vicarelli on 2013. aasta jaanuarist kuni oktoobrini kandnud Meat Trading OÜ arvelduskontole kokku 1 900 326,81 eurot, millest on EL äriühingutele edasi kantud 1 323 898,01 eurot. 2013. aasta juunis laekus AS-lt Vicarelli arvelduskontole kokku 317 416,70 eurot ning tasuti EL äriühingutele summa 327 427,95 eurot. Meat Trading OÜ esitatud 31 arvest on AS Vicarelli tasunud kontrolliperioodil 16 arvet varem, kui Meat Trading OÜ on tasunud EL äriühingutele; 14 arvet pärast seda, kui summad on kantud EL äriühingutele ja ühe samal kuupäeval. Seega ei ole usutav, et AS-l Vicarelli olid finantsraskused. Meat Trading OÜ-l puudusid rahalised vahendid kuni 21.01.2013, mil algasid tehingud AS-ga Vicarelli. Meat Trading OÜ arveldusarvel olnud 85 300 euro suurune lühiajaline laen Trendcom Meat OÜ-lt pärines AS-lt Vicarelli. Kui äriühingud käibemaksukohustuslaste registrist kustutati, lõpetas AS Vicarelli nendega tehingud. Transporditeenust osutanud äriühingud – Sergost OÜ, DSV Transport AS, AS Linford ja OÜ Koonusmaa LT – kinnitavad 2013. aasta juunis arvete väljastamist Meat Trading OÜ-le. DSV Transport AS-le ja AS-le Linford esitas tellimused Meat Trading OÜ nimel MU. Meat Trading OÜ on teenuse samas summas AS-le Vicarelli edasi müünud. Koonusmaa LT OÜ-ga kontakteerus Meat Trading OÜ nimel VU. Esitatud arved on Meat Trading OÜ kas samas summas või odavamalt edasi müünud AS-le Vicarelli, mõlemad tasusid arved samal päeval.
3.AS Vicarelli esitas 27.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.01.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/017136-34 tühistamiseks. IU selgitused tehingute kohta ei anna alust arvamuseks, et ta ei ole kursis äriühingu majandustegevusega. Kauba transpordi organiseerimine toimus erinevalt sõltuvalt tarnijast. Osadel juhtudel oli transport hankija poolt, teisel juhul organiseeris transpordi tehas. IU seletusi tehingute üksikasjade kohta tuleb hinnata, lähtudes äriühingu faktilisest töökorraldusest ja tema kokkupuudetest tehingutega. SIA Abundantia vastuses kinnitatakse suhtlemist ja kontakte IUga. Suhtlemist Meat Trading OÜ-ga on kinnitanud ka Koonusmaa LT OÜ. IU poolt IV ja MU mainimata jätmisest ei saa teha iseseisvaid järeldusi. MU 06.03.2014 seletuse kohaselt oli ta teadlik AS Vicarelli ja Meat Trading OÜ vahelisest kokkuleppest tehingute finantseerimisel. MU kinnitas ka suhtlemist VU-ga kaupade tellimise ja tasumisega seonduvalt. Samuti on
3(13)
3-15-501 alusetu maksuhalduri väide, et Meat Trading OÜ ainuke Eesti-sisene klient kontrollitaval perioodil oli AS Vicarelli. Äriühingu olemasoluga ei pea automaatselt kaasnema kulud kontorile, elektrile, sidevahenditele ja autole. Vahendusega tegeleva äriühingu jaoks ei ole sellised kulud vältimatud. Meat Trading OÜ-l olid olemas töötajad. Arvelduskonto liikumistest nähtub, et toimuvad ka muud tehingud teiste IU juhitud ettevõtetega. Puuduvad tõendid, et Meat Trading OÜ oleks olnud AS Vicarelli kontrolli all. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, milles seisneb MU ja IV seotus AS-ga Vicarelli. Asjaolu, kas kauba ja transpordi tellis Meat Trading OÜ ise või tegid seda temaga kokkuleppel teised isikud, ei muuda tehingute sisu. Nii kauba soetuse kui transpordi arved on esitatud ja nende eest on tasunud Meat Trading OÜ. AS Vicarelli ei finantseerinud kauba soetust. Kõik AS Vicarelli poolsed tasumised Meat Trading OÜ-le on toimunud reaalse kauba eest, ettemakseid ei ole tehtud. Summade võrdlemisel ei ole maksuhaldur arvesse võtnud, et AS Vicarelli poolt tasutud summad on koos käibemaksuga, kuid Meat Trading OÜ poolt edasikantud summad ilma käibemaksuta. Lisaks oli Meat Trading OÜ arvetel juures äriühingu kasumimarginaal. AS-l Vicarelli oli Meat Trading OÜ ees seisuga 31.06.2013 kohustusi summas 186 307 eurot. AS Vicarelli on 2013. a juunikuu tehingute summast 325 309,75 eurot tasunud Meat Trading OÜ-le 273 963,43 eurot hiljem kui Meat Trading OÜ tasus EL äriühingutele. Kontrollakti lisa 1 ei kajasta tegelikkuses pro forma arveid, millele on viidatud Meat Trading OÜ poolt tehtud ülekannetel. Maksuhaldur ei ole seostanud pro forma arveid põhiarvete ja kauba tegeliku saatmisega. Ka tehingute ümberkvalifitseerimisel on maksuhalduril kohustus käibemaksu kumuleerumist vältida. Tulumaksukohustuse määramine Meat Trading OÜ-le tehtud väljamaksete ja Meat Trading OÜ poolt makstud hinna vahelt ei ole põhjendatud. Meat Trading OÜ-le tehtud väljamaksetest ei ole raha jõudnud tagasi AS-le Vicarelli.
4.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Meat Trading OÜ arvelduskontolt nähtub, et enne makseid EL äriühingutele kandis AS Vicarelli Meat Trading OÜ arvelduskontole raha. Seega ei olnud Meat Trading OÜ majandustegevus AS-st Vicarelli sõltumatu. Seda kinnitavad lisaks nii kauba tellimine AS-ga Vicarelli seotud isikute poolt, kauba transport kui ka IU teadmatus Meat Trading OÜ majandustegevusest. IU seletused on üldsõnalised ning ei tõenda, et ta reaalselt juhtis Meat Trading OÜ-d. Maksumenetluse käigus on tõendatud, et tegelikult juhtisid Meat Trading OÜd kaebajaga seotud isikud IV ja MU. Tavapäraselt deklareerivad ühendusesiseselt kaupu soetavad ja Eestis edasimüüvad äriühingud käibedeklaratsioonidel EL sisese soetuse pöördmaksustamist ning selle kauba 20% määraga maksustatud edasimüüki, tasudes sel viisil riigieelarvesse kogu edasimüügilt tasumisele kuuluva käibemaksusumma. Alates 2013. aasta aprillikuust ei ole Meat Trading OÜ deklareerinud kauba ja teenuste ühendusesisest soetust. Meat Trading OÜ ei esitanud järelkontrolli käigus ühtegi dokumenti, kust oleks nähtunud, milliseid arveid on ettevõte kajastanud oma sisendkäibemaksu arvestuses Eesti-siseste ostudena ja kellele on edasi müüdud soetatud kaubad ja teenused. IU on selgitanud, et juurdehindlus oli 0,05 eurot. Samas nähtub, et Meat Trading OÜ on soetanud Saksa äriühingult Gausepohl Fleisch GmbH sea abaliha 4D vaakum jahutatud hinnaga 2,30 eurot. Meat Trading OÜ arvel nr 13/06-53 on sea abaliha 4D vaakum jahutatud edasimüügi hinnaks aga märgitud 2,31 eurot. Meat Trading OÜ 18.06.2013 arvelt nr 18/06-577 nähtub, et 4(13)
3-15-501 kaebajale on müüdud sea kaelakarbonaad vaakum jahutatud hinnaga 2,90 eurot, kuigi Meat Trading OÜ on ise toote soetanud Rivasam Intercontinetal S.A. arve nr 11100 alusel hinnaga 2,93 eurot. SIA Abundantia vastus ei tõenda, et IU reaalselt juhtis Meat Trading OÜ majandustegevust, sest samal ajal nähtub Cedrob S.A. esindaja vastusest, et Meat Trading OÜ pidi asutatama AS Vicarelli poolt sealiha-lihunikutoodete ostmise eesmärgil. Seejuures on kaebaja seaduslik esindaja EK üks SIA Abundantia omanikest. Lisaks nähtub äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest, et AS Vicarelli aktsionäriks ja juhatuse liikmeks on EK ning nõukogu liikmeteks IV ja MU. Ostjal ei ole näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samuti on võimalik tehingu toimumisest mulje jätmiseks teha pangaülekandeid, ilma et reaalselt oleks kauba võõrandamist toimunud.
5.Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 otsusega rahuldati kaebus, tühistati MTA 27.01.2015 maksuotsus nr 12.2-3/017136-34 ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 5045 eurot. Maksuotsuse põhjendused ja järeldused peaksid sisalduma tervikuna maksuotsuses, mitte viitena kontrollaktile. Haldusakti ülevaatlikkuse säilitamiseks võib olla tuvastatud faktiliste asjaolude kohta koostatud tabelite ja skeemide jätmine üksnes kontrollakti ja neile maksuotsuses viitamine põhjendatud. Praeguses asjas jääb maksuotsust lugedes aga mulje, et maksuotsuse järeldused tervikuna on toodud p-s 2.1.3 ning varasemalt kontrollaktis toodud järelduste juurde vastustaja jäänud ei ole. Seega ei ole maksuotsus arusaadav. Reeglina ei ole tehingu teist poolt iseloomustavate andmete esitamine maksupettuse kahtluse põhjendamiseks piisav, v.a kui kaebaja pidi neid asjaolusid teadma. Seega ei ole praeguses asjas maksupettuse tuvastamisel olulised asjaolud, et Meat Trading OÜ-l puudub reaalne tegevuskoht ja toimiv juhtkond, äriühing ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist, Meat Trading OÜ arvelduskonto andmete kohaselt on tegemist reaalselt mittetegutseva ettevõttega ning äriühing on deklareerinud sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluvat käibemaksu peaaegu võrdsetes summades. Tegemist on küll olulise taustainfoga, kuid ükski neist asjaoludest ei viita, et kaebaja Meat Trading OÜ majandustegevuse puudumisest teadis või pidi teadma. IU on andnud maksumenetluses 27.09.2013 ütluseid, et Meat Trading OÜ tegevuseks oli kaupade vahendamine peamiselt finantseerija rollis. Tegemist ei ole sellise tegevusega, millega peaksid kaasnema olulised side-, kommunaal-, kütuse- või rendikulud. Sealjuures on maksuhaldur tuvastanud, et arvelduskontolt nähtuvad nii töötasu maksmised kui ka kauba transpordi eest tasumine. Maksuhaldur on samuti leidnud, et maksupettuse toimepanemist tõendab asjaolu, et Meat Trading OÜ ainus Eesti-sisene klient kontrollitaval perioodil oli kaebaja, kelle tellimusteta liha tellimist ei toimunud. Maksuotsuses ei ole aga põhjendatud, kas kaebaja seda asjaolu teadis või pidi teadma. Samas nähtuvad Meat Trading OÜ pangakonto väljavõttelt rahaülekanded teistele ettevõtetele. Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole põhjendatud, miks on Meat Trading OÜ arvelduskontolt nähtuv kõrvale jäetud või miks ei saa seal esitatud ülekandeid pidada usaldusväärseks. Kui tehingu pooled olid kokku leppinud, et Meat Trading OÜ vahendab ja eelkõige finantseerib kaupade tellimist, siis tuleneb sellest, et kaebaja määratles, millise kauba tellimist ja finantseerimist kaebaja soovib. IU ütluste vastuolulisusest ei ole võimalik teha järeldust, et Meat Trading OÜ-d juhtis tervikuna tegelikult kaebaja, MU või IV. Maksuhaldur ei ole tuginenud sellele, et Abundantia SIA-lt kauba tellimine on näilik, vaid on järeldanud, et IU tellis Abundantia SIA-lt kauba Meat Trading OÜ nimel.
5(13)
3-15-501 Meat Trading OÜ on tasunud välisfirmale enne kaebaja poolt arve tasumist ligikaudu 290 000 eurot, samas kui pärast kaebaja poolt tasumist on välisfirmale tasutud ligikaudu 50 000 eurot. Seega on Meat Trading OÜ ligikaudu 85% ulatuses tasunud välisfirmale kauba eest enne, kui kaebaja tasus kauba eest Meat Trading OÜ-le. Pearaamatu väljavõttest hankija MEAT kohta nähtub, et kaebaja võlg Meat Trading OÜ ees on olnud 40 000–225 000 eurot. Trendcom Meat OÜ-lt raha Meat Trading OÜ-sse jõudmise osas jääb arusaamatuks, kas ja kuidas pidi kaebaja sellest tegevusest teadma või miks oli see tegevus kaebaja kontrolli all. Laenuga või muul viisil oma tegevuse finantseerimine on ettevõtluses tavapärane. Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole tuginetud sellele, et kaebaja juhatuse liige ise Meat Trading OÜ tegevust juhtis või sellest teadis. Tegevuse omistamine on toimunud üksnes MU ja IV tegevuse kaudu. Kuigi IU ütlused tema enda poolt kaupade tellimise ning MU ja IV mainimata jätmise kohta ei ole usaldusväärsed, ei muuda eeltoodu tehingute toimumist tervikuna ebausaldusväärseks. Tehingu pooled ning MU on ühtelangevalt selgitanud, et Meat Trading OÜ eesmärgiks oli kaebajale kaupade vahendamine finantseerimise eesmärgil. Meat Trading OÜ ei tegelenud tavapärases tähenduses kauba maaletoomise ja edasimüügiga. Samuti on ütlused kokkulangevad osas, et Meat Trading OÜ kooskõlastas ostutehingud eelnevalt kaebajaga, samuti toimisid ka MU ja IV. IV osutas kaebajale treideri teenust ja vastavalt kaebaja soovile tegi tehingu kas kaebaja või Meat Trading OÜ nimel. Maksuotsuses on tuginetud sellele, et MU on kaebajale teenust osutav isik. Lisaks IV ütlustele on küll maksumenetluses kogutud vastav leping, kuid seda ei ole maksuotsuses analüüsitud. Esitatud lepingust ei nähtu, et IV-l oleks olnud kaebaja esindamise õigus. Ainuüksi võimaliku teenuse osutaja tegevus või teenuse osutamisel teada saadud asjaolud ei tähenda, et teenuse osutaja tegevus või teadmised tuleks omistada kaebajale. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et IV oleks tegelenud muul viisil Meat Trading OÜ äritegevusega. Maksuotsuses on samuti loetud MU kaebajale teenust osutavaks isikuks. Maksuhalduri järeldus ei ole maksuotsuses ega kontrollaktis jälgitav. MU maksumenetluses antud ütlustest tuleneb selgelt, et ta palus teha arve Meat Trading OÜ nimele, sest kaebaja ja Meat Trading OÜ olid omavahel kokku leppinud ostutehingute finantseerimise. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi muud tõendit või usutavat asjaolu, millest nähtuks, et MU tegeles Meat Trading OÜ äritegevusega muus ulatuses. Seega on eluliselt usutav, kuid maksuhalduri poolt täiendavalt kontrollimata alternatiivne versioon, et mõlemad isikud tegutsesid tegelikult X OÜ huvides. Asjas ei ole ka leidnud tõendamist, et kaebajal pidi olema täpne teave selle kohta, kes korraldab transpordi või tasub selle eest. EK ütlusi võib küll pidada ebausaldusväärseks osas, milles isik väitis, et esitas Meat Trading OÜ-le kauba tellimuse ise. Kui aga vaatamata valeütlustele ei ole võimalik põhjendada maksupettuse toimepanemist, ei saa sõltumata valeandmete esitamisest isikule maksukohustust määrata. Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole tuginetud asjaolule, kuidas on kaebaja juhatuse liige, IV ja MU omavahel seotud X OÜ kaudu. Ühise kontoripinna jagamise on maksuhaldur tuvastanud vaatlusega kontrollakti p-s 1.2. Suhetes Cedrob S.A.-ga kaebaja esindamist IV poolt on kirjeldatud kontrollakti p-s 1.2.2.2. Samas ei ole MTA teinud selles osas ühtegi järeldust. Vastustaja on esitanud kohtumenetluses seisukoha, et kuna Cedrob S.A. esindaja sõnul pidi kaebaja asutama Meat Trading OÜ sealiha-lihunikutoodete ostmise eesmärgil, oli Cedrob S.A. teadlik, et Meat Trading OÜ kuulub kaebajale. MTA on kohtumenetluses tuginenud MU ja IV kaebajaga seotuks lugemise osas ka nende isikute e-posti aadressidele. Vastavatele asjaoludele ei ole aga maksuhaldur kontrollakti ega maksuotsuse põhjendamisel tuginenud. Kaebajale ei ole tehtud etteheiteid lepingute, arvete, saatekirjade, aktide vms dokumentide puudumise kohta.
6(13)
3-15-501 Samuti ei ole vastustaja maksuotsuses ega kontrollaktis ette heitnud seda, et pangaülekannete tulemusel jõudis raha kaebajani tagasi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.MTA palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 otsus ning teha uus otsus, millega jätta AS Vicarelli kaebus rahuldamata; alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Maksuhalduril tuleb maksuotsuses esitada maksukohustuse tekkimise õiguslik alus, näidata, mille alusel ta jõudis järeldusele, et tehinguid kaebaja ja Meat Trading OÜ vahel tegelikult ei toimunud ning kogutud tõenditele tuginedes põhjendada kahtlust, et kaebaja oli teadlik, et Meat Trading OÜ ei olnud kauba tegelik müüja. Need asjaolud on kontrollaktis ja maksuotsuses kajastatud. IU on maksumenetluses seletuste andmisel kolmel korral kinnitanud, et Meat Trading OÜ ainsaks kliendiks 2013. a juunikuus oli AS Vicarelli. Kui IU oleks tegelikult juhtinud Meat Trading OÜ tegevust, oleks talle olnud teada, et Meat Trading OÜ on väidetavalt teinud tehinguid ka teiste äriühingutega. Meat Trading OÜ pangakontolt nähtuvad ülekanded teistele äriühingutele ning IU teadmatus nendest asjaoludest kinnitavad, et IU ei juhtinud tegelikkuses Meat Trading OÜ äritegevust. Vaidlustatud maksuotsuse p 2.1.3 alap-s b on selgitatud, et IU selgitused ei ole kooskõlas tehingute kohta vormistatud dokumentidega. Maksuhaldur on maksu- ja kohtumenetluse käigus tõendanud, et kaebajaga seotud isikud (IV ja MU) esitasid Meat Trading OÜ nimel tellimusi, millest IU ei olnud teadlik. Järelikult on tuvastatud, et Meat Trading OÜ tegevus oli kaebaja kontrolli all. Vaidlust ei ole ka selles, et IU ja EK maksumenetluses antud seletused on vastuolulised (kontrollakti p 2.1 alap-d 8 ja 9 ning maksuotsuse p 2.13. alap b). EK on üks Läti äriühingu Abundantia SIA omanikest. Seega tekkis tehingute ahelas Abundantia SIA – Meat Trading OÜ – AS Vicarelli olukord, kus EK kontrollis nii Läti äriühingu Abundantia SIA kui ka Meat Trading OÜ ja AS Vicarelli tegevust. Seetõttu ei ole usutav, et IU vahendas tehinguid Abundantia SIA-ga. HK Ruokatalo OY e-kirjast nähtub, et saatjaks on MU (CCC), esindades kasutajat MU (MMM). Samuti nähtub 06.04.2015 HK Ruokatalo OY arvelt, et MU osales juunis 2013 AS Vicarelli majandustegevuses. Järelikult ei vasta tegelikkusele MU kohtumenetluses antud vastus, et ta ei olnud juunis 2013 seotud AS Vicarelli majandustegevusega. Samuti on IV 04.02.2014 antud seletustes kinnitanud, et suhtles äriühingutega kui AS Vicarelli esindaja ning tellis kauba AS Vicarelli nimel. Seega IV identifitseeris ennast kolmandate isikute ees kui kaebaja töötaja. Kaebaja ei ole vaidlustanud Cedrob S.A. esindaja seisukohta, et Meat Trading OÜ pidi asutatama AS Vicarelli poolt sealiha-lihunikutoodete ostmise eesmärgil. Kaebaja ja IV ning MU seotus seisneb selles, et IV ja MU on kaebaja nõukogu liikmed. IV ja MU on maksumenetluses väitnud, et X OÜ kasutas AS Vicarelli teenuseid, kuna kaebajal olid olemas finantsvahendid ja kindlustused, et finantseerida tehinguid. See on omakorda vastuolus AS Vicarelli esindaja selgitustega, et nad kasutasid Meat Trading OÜ-d, kuna neil puudusid finantsvahendid. Meat Trading OÜ AS LHV Pank arvelduskontolt perioodi 2013 jaanuar – 2013 oktoober osas nähtub, et Trendcom Meat OÜ on kandnud Meat Trading OÜ-le rahalisi vahendeid pärast seda, kui maksuhaldur kustutas Trendcom Meat OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja tehingupartner enne Meat Trading OÜ-d oli Trendcom Meat OÜ. Kaebaja väidetavad tehingud Meat Trading OÜ-ga lõppesid, kui Meat Trading OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist.
7(13)
3-15-501 Kui puuduvad usaldusväärsed tõendid kauba tegeliku olemasolu ja võõrandamise kohta, võib pidada usutavaks ja tõenäoliseks raha jõudmist tagasi ülekande tegijale, isegi kui selle kohta puuduvad otsesed tõendid. Seetõttu ei saa arvete tasumine kaebaja poolt Meat Trading OÜ-le kinnitada üheselt tehingute toimumist. Apellant taotleb Meat Trading OÜ 2013. a käibemaksudeklaratsioonide väljatrüki ja X OÜ maksumenetluse käigus esitatud taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks praeguse asja materjalide juurde võtmist. Apellant soovib tõendada, et Meat Trading OÜ ei ole alates 2013. a märtsist deklareerinud ühendusesisest käivet. Apellant esitab nimetatud tõendi praeguses menetlusstaadiumis, sest menetlusosaliste vahel ei olnud nimetatud asjaolu üle eelnevalt vaidlust. Samuti soovib apellant X OÜ maksumenetluse käigus esitatud taotlusega tõendada, et kaebaja juhatuse liige EK ning kaebajaga seotud isikud IV ja MU jätkavad analoogset skeemi neile kuuluvas äriühingus X OÜ. Samuti on X OÜ suhtes alustatud kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX ning EK-le ja IV-le on esitatud kahtlustus X OÜ käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamise eest.
7.AS Vicarelli palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista vastustajalt välja kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Maksuhalduri hinnang ja järeldused peaksid ühtse tervikuna sisalduma maksuotsuses. Seda arvestades tuleb maksuhalduri järelduste ja hinnangute paikapidavust kontrollida ainult maksuotsuse p-s 2.1.3 toodud asjaolude pinnalt. Apellandi väide, et maksuotsuse lk-l 10 on märge, et kokkuvõtteks jääb maksuhaldur oma kontrollaktis nr 12.2-3/017156-30 välja toodud seisukohtade juurde, ei muuda maksuotsuse järeldusi paremini mõistetavaks. Tõendite kirjeldamine kontrollaktis ei muuda tõenditest nähtuvaid asjaolusid automaatselt maksuotsuse põhjenduste osaks, kui maksuhaldur seda oma analüüsis ei maini ega seosta. Kontrollakti p 2.1 alap-d 1–5 ja maksuotsuse p 2.1.3 ei kajasta selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis näitaksid, et kaebaja pidi Meat Trading OÜ kohta ilmnenud asjaolusid teadma või teadis neid. Meat Trading OÜ arvelduskonto väljavõttelt ilmnevad ülekanded teistele ettevõtetele. Asjaolust, et IU ütlused ei pruugi olla täielikult kooskõlas tehingute kohta vormistatud dokumentidega, ei järeldu, et IU tegelikult ei juhtinud äriühingu tegevust ja seda tegi AS Vicarelli. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et Meat Trading OÜ tegevus oli kaebaja kontrolli all. Meat Trading OÜ tehinguid Abundantia SIA-ga ei muuda ebaloogiliseks asjaolu, et EK on SIA Abundantia üks omanikest. Meat Trading OÜ on ligikaudu 85% ulatuses tasunud välisfirmale kauba eest enne, kui kaebaja tasus Meat Trading OÜ-le. Samuti ei ole maksuhaldur pearaamatu väljavõtet kahtluse alla seadnud ega seda täiendavalt analüüsinud. Trendcom Meat OÜ-lt raha Meat Trading OÜ-sse jõudmise osas jääb arusaamatuks, kas ja kuidas pidi kaebaja sellest tegevusest teadma või miks oli see tegevus kaebaja kontrolli all. Jääb arusaamatuks, milles seisneb IV ja MU ütluste omavaheline vastuolu või vastuolu asjas kogutud tõenditega. Üksnes meiliaadressi kasutamisest ei tulene isiku osalemine majandustegevuses. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et MU-le oleks AS Vicarelli teinud töötasu väljamakseid või andnud esindusõiguse. Ka IV osas ei ole maksuotsuses põhjendatud, miks tuleb tema tegevus omistada kaebajale. Asjakohased ei ole MTA väited, et kaebaja võttis omaks Cedrob S.A. esindaja seisukoha, et Meat Trading OÜ pidi asutatama AS Vicarelli poolt. Kontrollaktis ja maksuotsuses ei ole Cedrob S.A. selgitusele tähtsust omistatud.
8(13)
3-15-501 Kaebaja palub jätta vastu võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, kuna need on esitatud hilinemisega ning ei ole põhjendatud objektiivseid takistusi, miks ei saanud tõendeid esitada varem. MTA 03.08.2015 taotlus X OÜ maksumenetluses ei seondu aga vaidlusaluse maksuotsusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.MTA on apellatsioonkaebuses taotlenud uute tõendite, s.o Meat Trading OÜ 2013. a käibemaksudeklaratsiooni väljatrüki (tl 160–161, kd III) ja MTA 03.08.2015 täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse OÜ X osas (tl 161–162p, kd III) haldusasja materjalide juurde võtmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Praeguses asjas on vaidluse all maksuotsus, mis käsitleb Meat Trading OÜ ning AS Vicarelli vaheliste tehingute toimumise küsimust ning AS Vicarelli sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli. Võimalik täiendavate maksude tasumise kohustuse tekkimine X OÜ-l praeguse haldusasjaga seotud ei ole, sest maksukohustuslase käitumise sarnasus ei ole sedavõrd ilmne ja sellest tõendist ei saa järeldada järjepidevat käitumismustrit maksude tasumisest kõrvalehoidumisel. Seetõttu puudub vajadus võtta haldusasja arutamise juurde MTA 03.08.2015 taotlust. Esitatud tõend tuleb MTAle tagastada. Samuti tuleb tagastada Meat Trading OÜ käibemaksudeklaratsiooni väljatrükk. MTA on Meat Trading OÜ-le heitnud ette eelkõige seda, et käibemaksudeklaratsioonis on deklareeritud sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluvat käibemaksu võrdsetes osades, mis ei ole väidetava ühendusesisese soetuse korral võimalik (tl 10, kd I). See asjaolu ei ole poolte vahel vaidluse all olnud ega ole ka asja lahendamise seisukohast määrava tähtsusega.
9.MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
10.MTA 27.01.2015 maksuotsuses nr 12.2-3/017136-34 on leitud, et AS Vicarelli kajastas Meat Trading OÜ arveid perioodil 2013. a juunikuu oma raamatupidamises ja sisendkäibemaksuarvestuses maksueelise saamiseks ja käibemaksukohustuse vähendamiseks, olles teadlik, et Meat Trading OÜ ei ole kauba tegelik müüja, vaid kauba soetas AS Vicarelli ise erinevatelt EL äriühingutelt. Seega on AS-le Vicarelli tehtud maksuõiguslikuks etteheiteks olnud osalemine maksupettuses.
11.Pettuste puhul, kus tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing üldjuhul käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p-d 16–17 ja 28). Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja. Kaupade ühendusesisene soetamine tähendab kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse (KMS § 8 lg 1). Sellisel juhul tuleb ühendusesiseselt soetuselt arvestada käibemaksu 20% ning ühtlasi kajastada ühendusesiseselt soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaks ostja sisendkäibemaksuna (Riigikohtu halduskolleegiumi 9(13)
3-15-501 12.05.2015 otsuse nr 3-3-1-19-15 p 17). Seega ei tekiks kauba ühendusesisese soetamise korral ostjal sisendkäibemaksu osas tagastusnõuet.
12.Maksuotsuse põhjendustena on välja toodud, et Meat Trading OÜ suhtes läbi viidud ettevõtlusega tegelemise kontroll ei viidanud tegutsevale äriühingule (punkt a); IU ei tegelenud aktiivselt äriühingu juhtimisega, vaid kaupa tellisid hoopis MU ja IV (punkt b); Meat Trading OÜ ainus klient kontrollitaval perioodil oli AS Vicarelli, kelle tellimuseta kaupa EL äriühingutelt ei tellitud (punkt c); Meat Trading OÜ arvelduskonto viitab reaalselt mittetegutsevale äriühingule; puuduvad tavapärased ettevõtlusega seotud kulud; Meat Trading OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluvat käibemaksu peaaegu võrdsetes summades (punkt d); Meat Trading OÜ tehingutes ja transporditeenuse tellimisel olid kontaktisikuteks IV ja MU (punktid e ja f); AS Vicarelli on ise finantseerinud kauba soetuse (punkt g); EL äriühingutelt kauba tellimine ei eeldanud alati 100% ettemaksu tegemist (punkt h).
13.Haldusasja materjalide pinnalt on usutav, et IU ei osalenud tegelikult Meat Trading OÜ majandustegevuses. Kuigi IU on kohtueelses menetluses selgitanud, et tema tellis kaupa EL äriühingutelt AS-lt Vicarelli saadud kontaktide alusel (tl 110–110p, kd I), on muude asjas kogutud tõenditega IU selgitused ümber lükatud. Meat Trading OÜ tehingupartnerid on MTA päringutele esitatud vastustes kinnitanud, et nendega suhtlesid ja esitasid tellimusi IV ja MU (tl 147p, kd I; tl 153–153p, kd I; tl 164–164p, kd I; tl 171, kd I; tl 173, kd I). Linford AS on kinnitanud, et transporditeenust Meat Trading OÜ nimel tellis MU (tl 14, kd II). IUga suhtlemist on kinnitanud üksnes Abundantia SIA (tl 128, kd I). Kohtumenetluses on IU selgitanud, et tema osales kauba tellimises, kuid konsulteeris pidevalt AS-ga Vicarelli, samuti aitasid AS Vicarelli töötajad MU ja IV (tl 61p–62, kd III). Ei ole usutav, et 27.09.2013, s.o ca kolm kuud pärast tehingute toimumist ei mäletanud IU kauba tellimise detaile ega osanud nimetada konkreetseid isikuid, kellega kauba tellimine igakordselt kooskõlastati. See aga süvendab kahtlust, et IU ei omanud tegelikku kontrolli Meat Trading OÜ äritegevuse üle. IU kohtumenetluses antud ütlused seda kahtlust ei kummuta. Ka transpordi organiseerimise osas on IU ütlused vastuolulised. Kohtueelses menetluses on ta selgitanud, et transport oli organiseeritud tehaste poolt ja oli arvestatud liha hinna sisse (tl 111, kd I). Samas on IU ise sõlminud DSV Transport AS-ga kliendilepingu 06.06.2013 (tl 198–198p, kd I) ning selgitanud halduskohtu istungil, et transpordi organiseeris tehas või tema poeg VU (tl 62p, kd III).
14.IU selgitustest nähtub, et EK saatis talle tellimuse ja selle edastas IU äriühingutele ning pidas läbirääkimisi AS-ga Vicarelli (tl 110, kd I). Seda on kinnitanud 26.08.2013 ka EK (tl 74, kd III). Seega andsid nii IU kui ka EK maksumenetluses ja vahetult pärast tehingute toimumist ütlusi, mis on ümber lükatud muude haldusasja menetluse raames kogutud tõenditega. Kaebaja teadlikkust Meat Trading OÜ tegevusest toetab asjaolu, et IU ja EK on tuttavad juba üle 10 aasta (tl 110, kd I).
15.Puudub mõistlik põhjendus, miks reaalselt tegutseva ja kasumit teenida sooviva äriühingu juhatuse liige ei peaks soovima aktiivselt osaleda äriühingu majandustegevuse korraldamises. Lisaks on IU selgitanud, et tulu teenimiseks lisas Meat Trading OÜ kaupade edasimüügil juurdehindluse 0,05 eurot (tl 110 ja 111, kd I), samas on IU väitnud, et ei teadnud lihatoodete turuhindasid ega viinud ennast nendega kurssi, kuna nendega oli kursis EK (tl 111, kd I). Ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kes soovib saada juurdehindluse lisamisega kasumit, ei ole kursis turuhindadega. Sellisel juhul ei ole äriühingul ka võimalik prognoosida, kas juurdehindluse
10(13)
3-15-501 lisamisega üldse kasumit teenitakse või millise hinnaga on võimalik saadud tooteid edasi müüa (sh teistele äriühingutele peale AS Vicarelli).
16.Tavapärases äritegevuses ei saa pidada mõistlikuks asjaolu, et poolte vahel puudusid kirjalikud kokkulepped (tl 110p, kd I) ning Meat Trading OÜ arvetel puudus maksetähtaeg. Poolte vahel oli üksnes suusõnaline kokkulepe, et AS Vicarelli tasub arve kahe nädala jooksul (tl 62p, kd III). Iseseisvalt tegutsevate äripartnerite puhul ei ole tavapärane, et arve tasumiseks ei anta ühtegi konkreetset tähtaega. Kuigi eraldiseisvalt ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et tellitud kaup läks otse AS Vicarelli lattu, on IU selgitanud, et AS Vicarelli võttis kauba vastu, kaalus ja kontrollis. Kui kaupa saadeti rohkem, tegeles sellega AS Vicarelli (tl 110p–111, kd I). Olukorras, kus äriühing loodab saada kasumit kauba edasimüügilt, teadmata ja kontrollimata soetatud kauba täpset kogust, annab see alust kahtluseks, et Meat Trading OÜ ei tegutsenud iseseisvalt. See muudab küsitavaks ka kauba edasimüümise teistele äriühingutele, kui puudus reaalne kontroll kauba tellimise ning ladustamise üle. Seega annavad need asjaolud kogumis aluse põhjendatud kahtluseks, et Meat Trading OÜ ei olnud oma majandustegevuses iseseisev.
17.Haldusasja materjalid sisaldavad arvukalt tõendeid selle kohta, et MU ja IV tegelesid kaupade tellimisega EL äriühingutelt. Selle üle ei poolte vahel ka iseenesest vaidlust. Lisaks nähtub näiteks SIA Froster vastusest maksuhalduri päringule, et äriühing pidas nii AS Vicarelli kui ka Meat Trading OÜ esindajaks sama isikut, IV (tl 139p, kd I). Rose Poultry A/S selgitas, et nii Meat Trading OÜ-l kui ka AS-l Vicarelli oli sama kontaktisik IV (tl 171, kd I). Ka suhtluses HK Ruokatalo OY-ga olid nii AS Vicarelli kui ka Meat Trading OÜ puhul kontaktisikuteks MU ja IV (tl 173). Gausepohl Fleisch GmbH-le esitas tellimuse IV, keda tunti Bettermeat OÜ kaudu (endine Meat Trading OÜ ärinimi) (tl 153-153p, kd I). IV kohtueelses menetluses antud ütlusest (14.02.2014) nähtub, et ta müüs müügiteenust AS-le Vicarelli ning AS Vicarelli maksis talle komisjonitasu. Meat Trading OÜ-ga IV ei tegelenud, vaid iga kord, kui kauba tellis, rääkis läbi AS-ga Vicarelli (tl 176p, kd I). Kohtumenetluses selgitas aga IV, et tehingud arutati läbi kolmepoolselt (tl 65p, kd III) ning Meat Trading OÜ edastas ise arvete koostamiseks vajaminevad rekvisiidid tarnijatele (tl 66p, kd III). Samas on MU nii 06.03.2014 kui ka kohtumenetluses antud ütlustes (tl 180p, kd I; tl 97, kd III) kinnitanud, et kogu info arve koostamise ja vajalike rekvisiitide kohta tuli temalt. Seega on IV ja MU ütlused vastuolulised küsimuses, kas EL äriühingutega tehingute tegemine kooskõlastati Meat Trading OÜ-ga või mitte. Samuti ei pruukinud mitmetele äriühingutele olla selge, kas kaupu tellib AS Vicarelli või Meat Trading OÜ, sest mõlemat äriühingut esindasid samad isikud.
18.Võttes arvesse asjaolu, et IU tegelik osalemine Meat Trading OÜ majandustegevuses on tõsise kahtluse all, ei ole eluliselt usutav, et IV ja MU tegutsesid Meat Trading OÜ huvidest lähtuvalt ning AS Vicarelli ei olnud sellest teadlik. IV ja MU AS Vicarelli huvidest lähtuvat tegutsemist kinnitavad nii kaupade tellimine AS Vicarelli nimel kui ka traideri teenuse osutamine IV poolt. Seega leppisid tehingute üksikasjad kokku eelkõige IV ja MU. Asjaolu, et nii MU kui ka IV võisid tegutseda ka X OÜ huvides, ei välista kahtlust, et Meat Trading OÜ ei olnud oma tegevuses iseseisev. IV on kinnitanud, et X OÜ oli väga tihedalt seotud AS-ga Vicarelli (tl 73, kd II). Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka asjaolu, et nii MU kui ka IV palusid teha arved Meat Trading OÜ nimele. See ei välista, et Meat Trading OÜ tegevus oli kaebaja kontrolli all. Maksupettuse korral võimaldabki nn variäriühingu kasutamine käibemaksu tasumise kohustusest kõrvale hoiduda.
11(13)
3-15-501
19.IU on kohtumenetluses selgitanud, et AS-l Vicarelli puudusid vabad vahendid ettemaksuks (tl 62p, kd III). Samuti on EK 26.08.2013 antud ütlustes märkinud, et Meat Trading OÜ-le ettemaksu ei tehta ning tasutakse 30 päeva jooksul (tl 75, kd III). Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et osa Meat Trading OÜ poolt esitatud arvetest tasus AS Vicarelli enne, kui Meat Trading OÜ tasus EL äriühingutele. Sealhulgas on ettemaksega tasutud näiteks kõik SIA Abundantia arved. Lisaks on SIA Abundantia selgitanud, et tarne AS-le Vicarelli algas augustis 2013 (tl 128, kd I) ning Cedrob S.A. vastusest selgub, et AS Vicarelli ostis juunis linnuliha (tl 134–134p, kd I). Rose Poultry A/S müüs 2013. a juunis kaupa Meat Trading OÜ-le ning 2013. a juulikuus juba AS-le Vicarelli, kusjuures juulikuus on AS-le Vicarelli müüdud kaupa oluliselt suurema summa eest kui juunikuus Meat Trading OÜ-le (tl 171, kd I). Täiendavalt nähtub EK 26.08.2013 ütlustest, et 2013. a juunikuus soetati kinnisvara (200 000 euro väärtuses) ja raha selleks saadi eelmise aasta kasumist (tl 74, kd III).
20.Need asjaolud seavad kahtluse alla AS Vicarelli väited, et koostöö Meat Trading OÜ-ga tekkis finantseerimise eesmärgil. Seejuures on halduskohus liigset tähtsust omistanud summade suurusele, mida AS Vicarelli Meat Trading OÜ-le tasus. MTA on õigesti märkinud, et kui muud asjas kogutud tõendid seavad kahtluse alla kauba tegeliku ostmise väidetavalt müüjalt, ei pruugi olla välistatud, et raha jõudis Meat Trading OÜ-st tagasi kaebajale.
21.Samuti esinevad ebakõlad mõnede Meat Trading OÜ-le ning selle alusel AS-le Vicarelli väljastatud arvete vahel võrreldes maksumenetluses antud ütlustega. Näiteks Gausepohl Fleisch GmbH arve nr HVK0003324 kuupäevaga 18.06.2013 (tl 82, kd II) alusel on Meat Trading OÜ väljastanud arve nr 20/06-60 kuupäevaga 20.06.2013 (tl 91, kd I). Arvelt nähtub, et kaubale nr 1, 3 ja 5 on Meat Trading OÜ lisanud juurdehindluse 0,01 eurot; kaup nr 2 on müüdud 0,04 eurot odavamalt kui see algselt soetati; kaup nr 6 on aga müüdud edasi sama hinnaga. Lisaks on Meat Trading OÜ müünud abaliha edasi rohkem, kui ta ise tellis. Gausepohl Fleisch GmbH arve nr HVK0003572 kuupäevaga 25.06.13 (tl 86p, kd II) alusel on Meat Trading OÜ väljastanud arve nr 27/06-62/1 (tl 97, kd I). Arvelt nähtub, et kaupa nr 1 on edasi müüdud 0,06 eurot odavamalt; kaubale nr 2, 3, 5 ja 6 on lisatud juurdehindlus 0,01 eurot; toodet nr 4 on edasi müüdud 0,05 eurot odavamalt. Ka kõigile Abundantia SIA arvete alusel väljastatud arvetele on Meat Trading OÜ lisanud juurdehindluse 0,01 eurot (tl 67, kd I; tl 68, kd I; tl 71,kd I; tl 76, kd I; tl 81 kd I; tl 77, kd I; tl 93, kd I), mis tuleneb eelkõige hindade ümardamisest, mitte reaalse juurdehindluse lisamisest. Seega on kasumimarginaal peaaegu olematu. Ka Rivasam International S.A väljastatud arve (tl 154p, kd II) alusel on Meat Trading OÜ müünud ise AS-le Vicarelli kauba nr 1 odavamalt edasi (tl 86, kd I). Cedrob S.A. on juhtinud maksuhalduri tähelepanu sellele, et Meat Trading OÜ tellis 2013. a juunis Cedrob S.A.-lt üksnes sealiha-lihunikutooteid, mitte liha. Samal kuul müüdi linnuliha aga AS-le Vicarelli (tl 134-134p, kd I). Samas nähtub kontrollakti lisast 1, et Meat Trading OÜ poolt Cedrob S.A. arvete alusel AS-le Vicarelli väljastatud arvetel on kajastatud erinevate linnulihatoodete edasimüük (tl 105–105p, kd II). Kuigi viidatud vastuolud arvetel ei pruugi eraldivõetuna olla olulised, annavad need siiski kogumis muude asjaoludega täiendava aluse kahtluseks, et arvete vormistamisega on üksnes püütud jätta mulje tehingute toimumisest. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et Meat Trading OÜ võõrandati 09.07.2013, äriühing kustutati käibemaksukohustuslase registrist 26.08.2013 ning Meat Trading OÜ põhitegevusalaks on reklaam.
22.Maksuotsuses ei esine sedavõrd olulisi puudusi, mis tingiksid selle tühistamise. Maksumenetluses koostatud kontrollakt on maksuotsuse osaks ning selles esitatud asjaolud ja 12(13)
3-15-501 tehtud järeldused on seotud maksuotsuse järeldustega. Kuna Meat Trading OÜ oli kaasatud tehingute ahelasse üksnes AS-le Vicarelli maksueelise saamiseks (läbi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse kunstliku tekitamise), siis ei olnud Meat Trading OÜ kauba tegelikuks müüjaks ning esitatud arvete alusel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 31 lg 1 järgi lubatav, sest arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p 2 nõuetele (st need ei sisalda tegeliku müüja andmeid). Väidetavatele tehingupartneritele käibemaksu alusetu väljamaksmisega seonduvalt on kaebajale maksuotsusega õigesti määratud ka tulumaksukohustus vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid määratud maksusummade arvutamise osas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS Vicarelli kaebuse rahuldamata.
23.AS Vicarelli on kandnud esimese astme kohtus menetluskulusid kokku 6420,20 eurot (sh riigilõiv 750 eurot, suulise tõlke kulud 95 eurot ja õigusabikulud 5575,20 eurot (sh käibemaks)) ning apellatsioonimenetluses lisaks õigusabikulusid 1333,08 eurot, seega on kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes kokku olnud 7753,28 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohtu otsusega jääb kaebus rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.