lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1546/24

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja · 05.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1546/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1070
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2017, Pärnu

Haldusasja number

3-16-1546

Haldusasi

A. K kaebus Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung, 28. detsember 2016 Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja (avaldaja) – A. K;

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 05.01.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

Vastustaja – Sindi linn, esindajad Rein Ariko ja Birgit Kuusk

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. K esitas 01.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 “Sindi linnavalitsuse lähteseisukohad projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine““, tühistamise nõudes.
2.Tallinna Halduskohtu 30.09.2016 määrusega jäeti A. K kaebus käiguta. Määruses selgitati, et kollektiivsete ja avalike huvide nimel kaebust üldjuhul esitada ei saa ning halduskohtusse võib isik pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajal tuli täpsustada, kuidas rikub 23.02.2016 korraldus tema subjektiivseid õigusi ning seonduvalt eelnimetatuga ühtlasi kaebuse eesmärki. Kaebuse juurde kindlaksjäämise korral tuli kaebajal tasuda ka 15 euro suurune riigilõiv.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.A. K esitas riigilõivu tasumist tõendava väljatrüki 24.10.2016.
4.Tallinna Halduskohtu 28.10.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 24). Sindi linn vastas sellele 28.11.2016.
5.Tallinna Halduskohtu 13.12.2016 määrusega määrati asi läbivaatamisele kohtuistungil (tl 34).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus ei vasta ehitusseadustiku § 105 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikele 2 ning tuleb seetõttu tühistada.
7.Kaebuse täienduses kindlakstegemist.

(tl

19)

nimetas

kaebaja

vaidlustatud

korralduse

õigusvastasuse

8.Kaebuse 27.12.2016 täienduses (tl 35-36) märkis kaebaja, et taotleb korralduse nr 54 tühistamist ning see kinnitati üle veel ka kohtuistungil. Kaebaja selgitab, et EhS § 44 punktid 4, 10 ja 11 annavad piisava võimaluse omavalitsuse huvide tagamiseks. Sindi Linnavalitsus on võtnud aluseks korralduse andmisel KOKS § 30 lg 1 p 3, HMS § 52 lg 1 p 2, Sindi Linnavolikogu 12.05.2011 määruse nr 24 ja ehitusmääruse § 28. Sindi Linnavalitsusel ei olnud õigust väljastada õiguslikult siduvat eelhaldusakti HMS § 52 lg 1 p 2 mõistes. Sindi Linnavalitsus ei ole käesoleva ajani täitnud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9.Vastustaja oma 28.11.2016 vastuses kaebusega ei nõustunud ning märkis, et jääb 28.06.2016 korralduses nr 234 esitatud seisukohtade juurde (tl 28). Kohtuistungil selgitas vastustaja ka Sindi paisuga seonduvat ajaloolist tausta.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldust nr 54 ja taotletud selle tühistamist. Tegemist oli Sindi paisu avamise projekteerimise lähteseisukohtadega, mistõttu tõusetus ühtlasi ka küsimus kaebeõigusest, eesmärgist ning selle saavutamise võimalikkusest. Kaebaja nimelt oli küll üks nendest isikutest, kes esitasid 28.03.2016 vastava eelnõu ning taotlesid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 alusel hääleõiguslike linnaelanike algatusena korralduse nr 54 kehtetuks tunnistamist, kuid sellest ei saa tuletada avalikes huvides halduskohtusse pöördumise õigust. Riigilõiv oli samuti tasumata ning seetõttu jäeti kaebus Tallinna Halduskohtu 30.09.2016 määrusega kõigepealt käiguta. Lisaks riigilõivu tasumisele oli kaebajal vaja selgitada kuidas korraldus nr 54 tema subjektiivseid õigusi rikub. Eelnimetatud määruses selgitati ka seda, et vastavalt HKMS § 44 lg 1 võib pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks ja et linnaelanike kollektiivsete huvide eest seismine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. A. K tasus kaebuse käiguta jätmise määruse raames küll ettenähtud riigilõivu, kuid subjektiivsete õiguste võimaliku riive osas jäid täpsustused esitamata. Arvestades asjaolu, et formaalselt vaadatuna vastas kaebus HKMS §-des 37-39 ettenähtud nõuetele, võeti see menetlusse ning seejärel määrati kindlaks ka kohtuistungi toimumise aeg. Kaebetähtaja küsimust käesoleva vaidluse kontekstis ei tõusetunud. Vastustaja leidis, et kaebus on tähtaegne, sest 28.06.2016 korraldusse nr 234, millega ei rahuldatud kaebaja ning teiste elanike algatust või taotlust korralduse nr 54 kehtetuks tunnistamiseks, võis kaebaja suhtuda ka kui vaideotsusesse (kohtuistungi protokoll, tl 38, pöördel). Korralduse nr 234 kättesaamisest arvestatuna oli aga tühistamisnõue 30-päevase kaebetähtaja raames.
11.Kaebaja elukoht on Sindis, ... ning Sindi paisu mõju ei saa sellele kuidagi avalduda. Antud juhul ei selgunud ka kohtuistungil, kuidas Sindi paisu avamise projekteerimise lähteseisukohad kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuda võiksid. Vastustajale jäi see samuti arusaamatuks (kohtuistungi protokoll, tl 39). Kaebaja ei pea paisu likvideerimist miljööväärtust puudutavate ja muude taoliste argumentide pinnalt üldse õigustatuks, kuid see on eraldi teema ja kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluv küsimus. Valla- ja linnaelanikel on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 punktile 4 õigus küll osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel, kuid erinevate arusaamade ja seisukohtade tõttu ei saa taoline osalemine olla absoluutne. KOKS § 10 lg 1 kohaselt esindavad valda või linna volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem ja linnapea või nende poolt volitatud esindajad vastavate seaduste ning omavalitsusüksuste põhimäärustega antud pädevuse piires. Kohaliku elu juhtimine käib eelkõige omavalitsusorganite kaudu. Olulisi küsimusi otsustatakse sageli hääletamise teel, milles väljendubki üks demokraatlikult valitud võimuorganite toimimise printsiipidest. Kohus ei saa kontrollida kohalike omavalitsuste otsustuste või tegevuse või tegevusetuse õiguspärasuse küsimust abstraktselt. Erinevaid otsustusi või viivitust saab küll vaidlustada, kuid ainult siis kui sellega rikutakse vastava isiku subjektiivseid õigusi. Kaebajal võib olla küll oma arvamus paisu avamise projekteerimisest või selle otstarbekusest, kuid vastavate lähteseisukohtade teatavakstegemine tema õigusi rikkuda ei saa. Midagi sellist ei ole haldusasja menetluse käigus ilmnenud ega esile toodud.

12.Lähtuvalt eeltoodust võiks jätta ka kaebuse läbi vaatamata, kuid mis puutub kaebuse läbi vaatamata jätmisesse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ning seda seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, siis ei ole see kohustuslik. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kaebuse esitajal on olnud võimalus vaidluse eset täpsustada ja seda ka veel kohtuistungil, mistõttu oleks kaebuse varasem läbi vaatamata jätmine tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 võinud olla ühtlasi ka ennatlik. Praeguses menetlusjärgus ja vaidluse sisulise lahendamise järgselt ei ole see aga enam otstarbekohane menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2017 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1.Jätta A. K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1546 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Riigikohtu 05.03.2018 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta A. K kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HMKS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja