Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits 30.11.2016, Tartu 3-15-954 OÜ Mürin kaebus 13.03.2015 sõidukist kütuse välja võtmises ja ladustamises seisnenud Maksu- ja Tolliameti toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning kütuse tagastamisele kohustamiseks Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a otsus OÜ Mürin apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Mürin Lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
salakaubaveo tõkestamise läbi, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning hõlbustada Eesti ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust. TS § 9 lg 1 kohaselt teostab toll kõiki ühenduse tolliseadustiku artiklis 13 sätestatud kontrolle. TS § 40 lg 1 annab tolliametnikele õiguse Eesti Vabariiki saabuva transpordivahendi peatamiseks ja läbi vaatamiseks. Kuna seejuures ei ole seaduseandja kehtestanud muid nõudeid peale sama paragrahvi lõikes kaks ettenähtud sõiduki valdaja juuresoleku läbivaatusel, on maksuhalduri ametnikel oma vastavate kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul ulatuslik kaalutlusõigus. See, et toimingu sooritamise viis, ulatus ja menetlemise kord määratakse haldusorgani äranägemisel, on selgelt kirjas ka haldusmenetluse üldisi põhimõtteid sätestava haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg-s 2. Mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise korda reguleerib ATKEAS. Liiduvälisest riigist rahvusvaheliste vedude puhul aktsiisivabalt Eestisse sisseveetava kütusega seonduv sisaldub selle § 68 lg-tes 4 ja 5. Neis sätestatu kohaselt on lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki standardses kütusepaagis, kui see on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis. Seejuures on maksuhaldurile antud õigus jätta kohaldamata aktsiisivabastus standardses kütusepaagis oleva kütuse sellele osale, mis ületab veo alguspunktist sihtkohta jõudmiseks vajaliku kütuse kogust juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse toomine. Sama paragrahvi lõikes kuus on täpsustatud aktsiisivabalt sisseveetud kütuse kasutamise korda ja kehtestatud üheselt mõistetavalt, et aktsiisivabalt sisseveetud kütust tohib kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti, kütust ei tohi sõidukist välja võtta ega ladustada ja isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda tasu eest ega tasuta üle anda. Seaduseandja eesmärgiks niisuguse korra kehtestamisel on olnud soov vabastada aktsiisi maksmise kohustusest üksnes see kütus, mida kasutatakse samas sõidukis rahvusvahelise veo teostamiseks. Seejuures laieneb kütuse paagist väljavõtmise keeld aga üksnes sõiduki omanikule või mistahes muule tema nimel või ülesandel tegutsevale isikule, mitte tolliametnikule nagu kaebaja ekslikult arvab. Kaebaja sõiduk peeti kinni ja vaadati läbi selleks, et selgitada välja, kas selle kütusepaagis olevale kütusele kohaldub ATKEAS § 68 lg-s 4 ettenähtud aktsiisivabastus või mitte. Niisugune tegevus on kooskõlas eelnevalt osundatud sätetest MTA-le tulenevate õiguste ja kohustuste sisu ja piiridega. MTA ametnik on läbivaatuse kohta koostatud akti märkinud nii viited oma tegevuse aluseks olevatele seadusesätetele, veoki juhi poolt antud seletused kui üksikasjaliku põhjenduse selle kohta, miks tal on tekkinud kahtlus, et kütus soovitakse transportida Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil. Aktis on selgelt ära märgitud ka see, et 365,17 liitrit kütust peeti kinni ja hoiustati aktsiisivabastuse kontrolliks ning selle kohta väljastatakse kaebajale teatis tolliformaalsuste teostamiseks. Koos kaebusele antud vastusega kohtutoimikusse edastatud 16.03.2015 teavituskiri nr 12.2-3/030674-3 ja sellele lisatud väljatrükk AS Omniva infosüsteemist kinnitavad, et kaebajat informeeriti tolliformaalsuste teostamise kohustusest ning talle anti võimalus esitada asja kohta oma seisukohad ja neid kinnitavad tõendid. Seega ei ole mingit alust kaebaja väidetel ka selles osas, et toiming jäeti põhistamata, talle ei selgitatud selle eesmärki ja kütusega seotud edasisi toiminguid ning välistati tema õigus arvamuse esitamiseks. Kaebaja pole ümber lükanud läbivaatuse aktis sisalduvaid väiteid veoki juhi poolt deklareeritud kütuse koguse, veoki keskmise kütusekulu, sihtkoha ega ka enda suhtes varasemalt vormistatud läbivaatuseaktides tuvastatu kohta ning piirdub üksnes arvamusega, et maksuvabastuse saamiseks piisab pelgalt sellest, et kütus asub sõiduki kütusepaagis. Eelnevalt juba käsitletud seadusesätetest tulenevalt pole see nii, sest maksuhaldurile on antud õigus jätta aktsiisivabastus kohaldamata standardses kütusepaagis oleva kütuse osale, mis ületab veo alguspunktist sihtkohta jõudmiseks vajaliku kütuse kogust juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse toomine. Antud juhul on kaebaja veokit juhtinud isik teatanud, et tema sihtkohaks oli Tartu. Lisaks andsid kaebaja kohta varasemalt
kogutud andmed aluse kahtlustuseks, et kogu paagis olev kütus ei ole ette nähtud mitte rahvusvahelise veose teostamiseks, vaid teenib aktsiisivaba kütuse Eestisse toomise eesmärki. Kaebaja ei ole ka neid kahtlusi ümber lükanud. Samuti ei nähtu, et ta oleks esitanud MTA poolt koostatud teavituskirjas küsitud tõendeid kütuse kasutamise kohta aktsiisivabastuse aluseks oleva rahvusvahelise veo teostamisel või teostanud MTA teavituskirjas nõutud tolliformaalsused, millised annaksid võimaluse kinni peetud kütuse tagastamiseks. On üldiselt teada, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt ka kasutanud. Kaebaja puhul viitavad väärteosasjas nr 930012001593 võetud tunnistajate ütlused ja maksumenetluse käigus kolmanda isiku pool antud suulised seletused selgelt, et Vene Föderatsioonis tangitud kütus võeti peale Eestisse saabumist sõidukite kütusepaakidest välja ega kasutatud sama sõidukiga rahvusvaheliste vedude tegemiseks. Niisugune käitumine sai anda maksuhaldurile aluse nii kaebajale kuuluva sõiduki kontrollimiseks piiril kui kahtlusteks, et kogu selle kütusepaagis olev kütus pole ette nähtud mitte rahvusvaheliseks veoks, vaid võib teenida aktsiisivaba kütuse Eestisse toomise eesmärki. Kuna kaebaja tegeleb rahvusvaheliste vedudega, siis peab ta hästi teadma nii tollieeskirju kui aktsiisvabastust reguleerivate õigusaktide asjakohaseid sätteid ning arvestama sellega, et tal võib tekkida vajadus Venemaal tangitud kütuse aktsiisivabastusega seotud asjaolude täiendavaks tõendamiseks. Kaebaja pole tõendanud, et ta oleks seda MTA nõudmise peale teinud, ning kaebuse väidetest nähtub, et ta ei saa ega tahagi aru saada kehtivast korrast, sealhulgas ka sellest, et tegelikult ei võetud kütust üldse ära, vaid peeti üksnes kuni tolliformaalsuste teostamiseni kinni. Eelnevalt käsitletu kohaselt on tegemist MTA kohustusega jälgida maksusoodustuste õiget kohaldamist, tõkestada maksupettusi ja salakaubavedu, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning hõlbustada Eesti ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust. Kõik need eesmärgid lähtuvad avalikust huvist ega riku või takista kuidagi kaebaja poolt väidetud rahvusvaheliste vedudega tegelemises seisnevat ettevõtlusvabadust. Põhiseaduse §-s 31 ette nähtud vabadus ei ole absoluutne, sest seadus võib sätestada selle kasutamise tingimused ja korra. Eelnevalt juba käsitletud õigusaktide kehtestamisega ongi seaduseandja seda teinud.
peatamine ja läbivaatamine. Toimingud olid seotud kaebaja veoautoga ja mitte kütusega. Kaebaja ei jätnud täitmata deklareerimiskohustust, sest tal ei ole veoauto paagis asuva kütuse deklareerimiskohustust. Halduskohus eksib viidates tolliformaalsuse vajadusele ja asjaolule, et OÜ Mürin ei ole täitnud vajalikke tolliformaalsusi ega esitanud tõendeid aktsiisivabastuse kohta. Kaebajal puudub kohustus seaduslikult Eestisse viidud kütuse deklareerimiseks. Kaebaja tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-18-13 (p 14). MTA tugines toimingu tegemisel sellele, et toimingu põhjustas OÜ Mürin autojuhi käitumine. Halduskohtu poolt otsuses viidatud tõendid ei ole seotud 13.03.2015. a MTA toiminguga. Kõik halduskohtu otsuses viidatud tõendid on seotud varem uuritud ja lõpetatud väärteomenetlusega. 13.03.2015. a toimingu tegemisel ei viidanud MTA väärteoasja materjalidele, vaid autojuhi suhtes algatatud väärteomenetlusele. Õigusriigis peab haldusorganil olema isiku omandis oleva asja hoiule võtmiseks piisavalt selgelt määratletud õiguslik alus. Ükski norm ei sätesta aktsiisivabastuse kontrolli viisil, et sõiduki standardses kütusepaagis olev kütus võetakse hoiule. TS § 40 lg 1 annab aluse ainult sõiduki peatamiseks ja läbivaatamiseks. TS § 18 järgi võib MTA tolliseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Et TS § 40 lg 1 puhul tegemist on blanketse viitenormiga, peab meetme rakendamiseks olema täidetud ka korrakaitseseaduse vastava volitusnormi koosseis. Käesoleval juhul tuleb kõne alla ainult KorS § 52 lg 1 p 1. Selle sätte järgi peab esinema kas vahetu oht või kaebaja poolne korrarikkumine. Antud juhul korrarikkumist ei esine, sest piiri ületamisel kütuse omamine sõiduki standardses kütusepaagis ei ole keelatud, see ei kahjusta kellegi subjektiivseid õigusi ega ühtegi õigushüve. Vastustaja selgitustest ilmneb, et tollil tekkis kahtlus, et kütust soovitakse importida ärilisel eesmärgil. Samuti on MTA teabeanalüüsile tuginedes väljendanud kahtlust, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust võetakse ebaseaduslikult sõidukitest välja ja antakse tasu eest üle kolmandatele isikutele. Kaebaja leiab, et sellest ei piisa vahetu ohu põhjendamiseks.
organisatsioonidega kohtumistel. Piiril teostatavatest täiendavatest kontrolltoimingutest on teavitatud ka MTA kodulehel. Kütuse kinnipidamise aluseks on asjaolu, et kinnipeetud kütuse osas ei ole apellandi poolt tõendatud, et kütus oleks rahvusvahelise veo teostamiseks vajalik ja eeltoodud eesmärgil sooviti kütust Eesti Vabariiki importida. Kaebaja pole esitanud ei tollile piiril ega ka peale teavituskirjade saamist tõendeid mis kinnitaks, et piiri ületanud veok oleks teostanud vedu mõnda muusse Euroopa Liidu riiki. Kuna käesoleval juhul ei ole MTA aktsiisivabastust piiranud asjaolu tõttu, et isik teostas rahvusvahelist vedu mõnda teise Euroopa Liidu riiki, siis on kaebaja väide asjakohatu. Kaebaja esitas piiril veo teostamise kohta andmed, mis näitasid veo teostamist üksnes Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel ning tolliametnikud on sellest infost ka õiguspäraselt lähtunud. Apellandile saadetud teavituskirjades teavitatakse isikut, et tal tuleb kinnipeetud kütuse osas teostada tolliformaalsused, mille üheks võimaluseks on tõendada ka kinnipeetud kütusele aktsiisivabastuse kohaldumist ning seeläbi saada kütus tagasi. See, et läbivaatusaktis ei põhjendata kõiki kütuse kinnipidamise aluseks olevaid asjaolusid, ei saa olla aluseks toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, sest läbivaatusakt sisaldas selgelt asjaolu, et MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kinnipeetud kütusele ei kohaldu aktsiisivabastus ning seda võidakse importida ärilisel eesmärgil. Vastustaja hinnangul annab selliseks kahtluseks piisavalt alust, et MTA on tuvastanud sõiduki paagis kütuse puudujäägi, mida pole kaebaja kuidagi põhjendanud. Kaebaja ei tee vahet kütuse kinnipidamisele ja kütuse äravõtmisel ning tarbimisse lubatud ja tarbimisse mittelubatud kaubal. Kui kaubad peetakse piiril kinni ja ei lubata nende sisseviimist Eesti Vabariiki, siis sellised kaubad ei ole tarbimisse lubatud. Aktsiisivabastuse soovijal tuleb tõendada asjaolusid, mis on aktsiisivabastuse aluseks, ning kui MTA nendega ei nõustu, siis tuleb MTA-l mittenõustumist põhjendada. Vastupidine tõendamiskoormus tähendaks sisuliselt seda, et MTA-l puuduks võimalus võidelda piiril ebaseadusliku kütuseimpordi vastu, sest kütust mis asub sõiduki paagis on ilmselgelt võimalik kasutada samas sõidukis. Isegi kui jaatada MTA esmast tõendamiskoormust aktsiisivabastuse mittekohaldumise suhtes, siis vastustaja hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ka toll selle täitnud. Kaebaja ei osanud piiril selgitada Vene Föderatsioonis vahetult enne Eesti Vabariiki sisenemist tankimise vajadust ning suutis tõendada kütuse kasutamist samas sõidukis üksnes väikses ulatuses, mille osas ka MTA kaebajale kütuse tagastas ning aktsiisivabastuse kohaldumise tõendatuks luges. MTA ei nõustu, et kütuse kinnipidamist piiril saab käsitleda vallasasja hoiule võtmisena. Vaidlusaluse aktiga ei võtnud MTA kaupa hoiule, vaid pidas kauba kinni ja ei lubanud kaupa vabasse ringlusesse, sest kauba suhtes olid vajalikud tolliformaalsused teostamata. Ka toimikus olevatest tõenditest nähtub, et MTA on kaebajale saatnud teavituskirja. Põhjus, miks kütus veoki paagist eemaldati ja eraldiseisvalt kinni peeti, seisnes selles, et MTA-l puudub alus pidada koos kütusega kinni veokit, mille paagis kütus asus. MTA tugineb MKS § 3 lg 2 p-le 7 ning ATKEAS § 1 lg-le 1, § 19 lg-le 1 ning § 68 lg-tele 4 ja
§ 68 lg-s 4 ettenähtud aktsiisivabastuse kohaldamist taotleval isikul esinevad ka tegelikult maksuvabastuse aluseks olevad asjaolud, ning võtta meetmeid välistamaks aktsiisivabastuse kuritarvitamist. Selle kohustuse täitmise viisi ja vahendite valikul on MTA-l enda arvates avar kaalutlusruum. Seejuures on MTA-l vastustaja hinnangul avar kaalutlusruum otsustamaks, kuidas täpsemalt kontrollida seda, et kaebaja ei kasuta kütust, mida ta soovis aktsiisivabalt Eesti Vabariiki importida, ATKEAS § 68 lg-te 4 ja 6 järgi keelatud viisil. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 242 lg 1 kohaselt võib MTA asjaolude selgitamiseni kinni pidada kütust, mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. See säte andis vastustaja hinnangul õiguse piiripunktis kinni pidada kütust, et koguda kaebajalt täiendavat teavet kütuse kasutamise eesmärgi kohta tegemaks lõplikult kindlaks, kas kõnealusele kütusele kohaldub aktsiisivabastus või mitte. Veel tugineb MTA TS § 12 lg-le 2 ja § 2 lg-le 10.
kütuse kogus peab olema vajalik konkreetse veo lõpetamiseks. Aktsiisivabastuse kohaldumiseks on oluline, et veok ületaks piiri eesmärgiga teostada rahvusvahelist vedu, teostades sõidu vähemalt ühel suunal veose või sõitjatega, ning kütus oleks veoki standardses kütusepaagis. Piiril ei ole võimalik tõendada ega kontrollida seda, et Eestisse toimetatud kütust kasutatakse samas veokis. Igal juhul ei saa kütuse kasutamist samas veokis tagada kütuse väljapumpamise ja kinnipidamisega“ (p 13). Sarnaselt Riigikohtu poolt lahendatud kaasusega, ei ole ka käesoleval juhul täidetud VKS § 242 lg 1 koosseisulised tingimused. Peale selle on Riigikohus avaldanud kahtlust, kas VKS § 24 2 ja ATKEAS § 31 lg 16 kohaldamine rahvusvahelise veo ja veoki standardse kütusepaagi puhul oleks üldse kooskõlas seaduse eesmärgiga (p 14).
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.