lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-51230/105

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-51230/105
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51230 XX kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 14.03.2014 koosoleku protokolli nr 6-16/8 p 3.1 ja Harju maavanema 31.05.2014 vaideotsuse nr 11/1138-k tühistamiseks

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Mart-Peeter Erss Vastustaja – Harju Maavalitsus, volitatud esindaja Ahto Pahk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. mai 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 29. mai 2015. a otsuse peale haldusasjas nr 3-14-51230 läbivaatamatult selle esitajale.

Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
XX esitas 10.03.2014 toimetulekutoetuse taotluse.

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

2.Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 14.03.2014 koosoleku protokolli nr 6-16/8 p-ga 3.1 jäeti XX-le toimetulekutoetus määramata. 18.03.2015 kirjaga edastati XX-le vastus taotlusele nr 6-31/1010, milles teatati, et kaebaja taotlus

3-14-51230 toimetulekutoetuse vormistamiseks jäeti rahuldamata.

3.XX esitas 25.04.2014 Harju Maavalitsusele vaide Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 18.03.2014 vastuse nr 6-31/1010 peale. Harju maavanema 31.05.2014 vaideotsusega nr 1-1/1138-k jäeti XX vaie rahuldamata.
4.XX esitas 25.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 14.03.2014 koosoleku protokolli nr 6-16/8 p 3.1 ja Harju maavanema 31.05.2014 vaideotsuse nr 1-1/1138-k tühistamiseks ning Põhja-Tallinna Valitsuse ja Harju maavanema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 01.04.2015 määrusega eraldati XX hüvitamiskaebus iseseisvaks haldusasjaks nr 3-14-53310.
6.Tallinna Halduskohtu 29.05.2015 otsusega jäeti XX kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. XX 17.02.2014 taotluses hoolduse seadmiseks, hooldaja ning hooldajatoetuse määramiseks on hooldust vajavaks isikuks märgitud CC ning nii XX kui ka CC tegeliku elukohana märgitud XXX. 04.03.2014 kodukülastusakti kohaselt elab CC XX juures, kes on tema elukaaslane. Samamoodi on XX märgitud CC elukaaslasena kodukülastusakti lahtris „Seos hooldatavaga“. Hoolduse seadmise taotluse ja kodukülastusakti on XX omakäeliselt allkirjastanud. Eeltoodust tuleneb üheselt, et CC elas enne 10.03.2014 toimetulekutoetuse taotluse esitamist koos kaebajaga aadressil XXX. Seda kinnitab kaebaja ka kaebuses. Seega võib neid pidada ühe leibkonna liikmeteks, mistõttu tulnuks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 221 lg 2 ning § 221 lg 3 p 2 kohaselt vastav info märkida ka toimetulekutoetuse taotlusesse. Kaebaja esitas koos toimetulekutoetuse taotlusega 03.01.2014 UÜ Q ning XX vahel sõlmitud üürilepingu korterile XXX. Analüüsitud tõenditest nähtub üheselt, et 10.11.2009 muudetud kinkelepingu alusel on XX-l tähtajatu ja tasuta kasutusõigus korterile XXX. Seetõttu puudub igasugune mõistlik põhjus korterit täiendavalt üürima hakata. Lisaks puudus UÜ Q usaldusosanikul NN äriregistri andmetest nähtuvalt õigus sõlmida tehinguid ning puuduvad tõendid, et UÜ Q omab volitust sõlmida MTÜ B nimel tehinguid. Seega on kaebaja poolt esitatud üürilepingu näol tegemist fiktiivse lepinguga, mille eesmärgiks on kunstlikult suurendada eluasemekulusid ja saada toimetulekutoetust.
7.XX esitas 14.12.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 29.05.2015 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebusele lisas XX menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebajale jääb ebaselgeks, miks loetakse CC sissetulek tema sissetuleku hulka. CC sissetuleku saab tema eestkostja AA ning CC ei ole ka kaebaja elukaaslane, vaid hooldatav. Ebaõige on halduskohtu väide, et MTÜ-l B ei olnud õigust sõlmida XX-ga üürilepingut. Juriidilisel isikul on endal õigus otsustada, kellega ja milline leping sõlmida ning kuidas enda vara kasutada. Kodukülastusaktile ei ole kaebaja allkirja andnud. Kaebaja kutsus Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja MTÜ B ruumidesse, et esindaja saaks kohtuda CC-ga.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.12.2015 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis XX-le võimaluse esitada apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus.
9.XX esitas 09.03.2016 apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse ning riigi õigusabi taotluse.
10.Tallinn linn palus 14.03.2016 kirjalikus seisukohas jätta apellatsioonitähtaja ennistamise 2(4)

3-14-51230 taotlus rahuldamata.

11.Harju Maavalitsus palus 15.03.2016 vastuses jätta apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada.
13.Halduskohus leidis õigesti, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Haldusasjas esitatud tõendid ei anna alust kahelda selles, et toimetulekutoetuse taotluse esitamise ajal oli CC XX perekonnaliige. Seda kinnitavad nii XX taotlus hoolduse saamiseks ja hooldaja määramiseks (tl 41–42, kd I) kui ka kodukülastusakt (tl 43–44, kd I). Mõlemas dokumendis on XX allkirjaga kinnitanud, et CC tegelik elukoht on aadressil XXX, Tallinn. Puuduvad tõendid selle kohta, et hooldaja allkiri kodukülastusaktil ei kuuluks XX-le. SHS § 22 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetuse määramise aluseks toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Sama lõike kolmanda lause kohaselt loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Kodukülastusaktis on XX nimetanud ennast CC elukaaslaseks. Seega tulnuks SHS § 221 lg-st 2 ja lg 3 p-st 2 tulenevalt esitada toimetulekutoetuse taotluses ka CC andmed. Halduskohus on vaidlustatud otsuses SHS § 22 ja § 221 rakendamist põhjalikult analüüsinud. Apellatsioonkaebuses ei ole XX esitanud täiendavaid väiteid ega tõendeid, mis annaksid ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et XX ja UÜ Q vahel sõlmitud üürilepingu eesmärgiks oli suurendada eluasemekulusid ning saada toimetulekutoetust. Juriidilisel isikul on tõepoolest õigus ise otsustada, kuidas talle kuuluvat vara kasutada. Praegusel juhul puudus aga mõistlik põhjus üürilepingu sõlmimiseks. XX on notariaalselt tõestatud kinkelepinguga kinkinud aadressil XXX, Tallinn asuva korteriomandi MTÜ-le B (tl 62-65p, kd II). Kinkelepingu p-de 4.1 ja 4.3 kohaselt on korteriomand koormatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega XX kasuks. Kaebajal on õigus kasutada lepingu eset elamiseks ning vallata ja kasutada seda omal äranägemisel. Seda on kaebaja kinnitanud ka kaebuses. Lisaks on halduskohus õigesti tuvastanud, et UÜ-l Q puudus õigus üürilepingut sõlmida. Aadressil XXX, Tallinn asuv korteriomand kuulub MTÜ-le B. Äriregistri väljavõtte kohaselt võib mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. MTÜ B juhatuse liikmeks on XX. Äriregistri väljavõtte kohaselt võib usaldusühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga täisosanik. UÜ Q täisosanikuks on XX, mistõttu oleks üürilepingut saanud UÜ Q nimel sõlmida üksnes kaebaja. Seega on põhjendatud halduskohtu järeldus, et üürileping on fiktiivne. Neid aspekte on halduskohus vaidlustatud otsuses igakülgselt käsitlenud. Halduskohtu järeldust ümberlükkavaid väiteid ega tõendeid ei ole XX apellatsioonkaebuses esitanud.
15.Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et XX apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei viita sellele, et halduskohus oleks otsuse tegemisel rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna XX apellatsioonkaebus on 3(4)

3-14-51230 ilmselgelt perspektiivitu, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et XX ei ole Tallinna Halduskohtu 29.05.2015 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

16.Kuna ringkonnakohus tagastab XX apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, ei pea kohus vajalikuks lahendada küsimust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsusest. Läbi vaatamata jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks
17.Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna apellatsioonkaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated, tuleb kaebajale jätta riigi õigusabi andmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Kaire Pikamäe

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja