Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 26.10.2016, Tartu 3-16-865 S.R. kaebus Valga linna kohustamiseks kolmandale isikule (A.J. ) kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määrus S.R. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja S.R. Vastustaja Valga linn Kolmas isik A.J. Kaasatud haldusorgan Päästeamet
RESOLUTSIOON
Jätta S.R. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.R. esitas 04.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Valga Linnavalitsust tagama kehtivate tuleohutusnõuete täitmine kinnistu Kungla XX nn kõrvalhoonel-saunal, nn elamul ja nn vana elamu laiendusel ning tõkestama hoonete kasutamine kuni EI-60 tasemel tulemüüri püstitamiseni. Lisaks palus kaebaja kohustada Valga Linnavalitsust tagama kinnistu Kungla XX hoonete kasutamine vastavalt sihtotstarbele ja tõkestama kasutusloata hoonete kasutamine. Kaebaja leidis, et Valga Linnavalitsus peab ehitusseadustikus (EhS) sätestatud järelevalvekohustuse kandjana tagama tervikliku lahenduse kehtivate tuleohutusnõuete täitmiseks (naaberkinnistute hooneid eraldav tulemüür ja tuleohutusnõudeid rikkuvate kolmandate korruste likvideerimine), samuti hoonete kasutamise vastavusse viimise kasutusotstarbega. Kaebaja väitel saatis ta 03.03.2016 Valga Linnavalitsusele nõudmise tagada kinnistu Kungla XX hoonete kasutamine vastavalt sihtotstarbele ja kehtivate tuleohutusnõuete täitmine kinnistul püstitatud hoonetel, tehes A.J. le vastavad ettekirjutused, kuid linnavalitsus keeldus sellest 06.04.2016. a vastuses. Kaebaja leidis, et tal on oma õiguste kaitseks kaebeõigus kohustamiskaebusega kohtusse pöördumiseks, kuna tal on õigus Valga Linnavalitsuselt nõuda ettekirjutuse tegemist kaebaja õiguste rikkumise
lõpetamiseks A.J. poolt ning linnavalitsusel on EhS-is sätestatust tulenev kohustus teha riikliku ehitusjärelevalve raames A.J. le ettekirjutused Kungla XX hoonete vastavusse viimiseks kehtivate tuleohutusnõuetega ja hoonete kasutamise vastavusse viimiseks sihtotstarbele, kasutades selleks vajadusel ettekirjutusi ja ettekirjutuste täitmist tagavaid sunnirahasid.
2.Tartu Halduskohus võttis 02.06.2016. a määrusega S.R. i kaebuse menetlusse. Kohus märkis, et tõlgendab kaebuses esitatud taotlusi selliselt, et kaebaja soovib Valga linna kohustamist A.J. le kohustavate ettekirjutuste tegemiseks selleks, et ta täidaks tuleohutusnõudeid ehk ehitaks välja tulemüüri; kuni tulemüüri valmimiseni tuleks keelata kinnistul asuvate hoonete kasutamine; A.J. le tuleks teha ettekirjutus hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele ja keelata kasutusloata hoonete kasutamine.
3.Tartu Halduskohus jättis 21.09.2016. a määrusega S.R. i kaebuse läbi vaatamata; jättis poolte menetluskulud nende endi kanda; tagastas 04.07.2016 kohtule esitatud haldusmenetluse toimikud Valga linnale pärast määruse jõustumist. Määruse põhjendused: 1) EhS § 130 lg-st 10 ja päästeseaduse (PäästeS) § 5 lg 1 p-st 3 tulenevalt saab tuleohutust puudutavas osas kolmandale isikule ettekirjutusi teha Päästeamet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole tuleohutuse tagamist puudutavate ettekirjutuste tegemine, pädevus on Päästeametil. Osas, milles kaebaja soovib kohustavate ettekirjutuste tegemist kolmandale isikule tulemüüri püstitamiseks ja hoonete kasutamise keelamiseks kuni tulemüüri püstitamiseni, tuleks pöörduda Päästeameti poole. Kaebajal tuleks esmalt pöörduda Päästeameti poole järelevalvemenetluse algatamise taotlusega ja kui Päästeamet keeldub järelevalvemenetluse algatamisest või kaebaja soovitud ettekirjutuste tegemistest, saaks ta pöörduda kohtu poole ja vaidlustada Päästeameti otsust. Seetõttu on kaebaja kohtu poole pöördunud ennatlikult ja vale haldusorgani vastu. Kolmandale isikule kuuluva elamu ja saunamaja vastavusele tuleohutusnõuetele antakse hinnang haldusasjades nr 3-13-628 ja nr 3-15-67, mis ei ole lõplikku lahendust saanud. Seega kaebaja ei saa taotleda, et Valga linn teeks kolmandale isikule seonduvalt tuleohutusnõuete täitmata jätmisega ettekirjutusi. Ka ei saa kaebaja esitada nõuet Päästeameti kohustamiseks, kuna ta ei ole eelnevalt Päästeameti poole pöördunud, mistõttu puudub haldusorgani negatiivne otsus, mis võimaldaks kohustamisnõudega kohtu poole pöörduda. Seetõttu tuleb kaebus tuleohutust puudutavates kohustamise nõuetes jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata. 2) Kuigi kolmanda isiku saunamajale ja elamule antud kasutusload on kohtus vaidlustatud, on tegemist kehtivate kasutuslubadega, mistõttu ei saa linn keelata nende hoonete kasutamist. Kolmanda hoone osas ei ole veel kasutusluba taotletud, kuid kaebaja väidab, et seda kasutatakse. EhS § 130 lg-st 2 lähtuvalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et kohalik omavalitsus teeks naaberkinnistu omanikule ettekirjutuse hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks või keelaks kasutusloata hoone kasutamist, kuid ta võib teha ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks. Seetõttu tuleb kaebus Valga linna kohustamise nõuetes jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.S.R. esitas 02.10.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtu teisele koosseisule. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus moonutab määruse põhjendustes kaebaja taotlusi, nagu oleks ta taotlenud Valga Linnavalitsust rakendama õiguspärase olukorra loomiseks kinnistul Kungla XX konkreetseid haldusmeetmeid (ettekirjutusi) ning on jätnud tähelepanuta kaebaja taotluse näha ette sanktsioonid vastustaja suhtes, kui viimane kohustavat kohtuotsust ei täida. Kohus tõlgendab
kaebaja taotlusi liiga kitsalt, asendades kaebaja taotlused kohtu enda poolt välja mõeldud taotlustega, mistõttu tuleb määrus tühistada. 2) Kohus rikkus kaebaja õigusi, kui jättis õigeaegselt toimikusse võtmata (e-toimikus avaldamata) Päästeameti 29.05.2016. a arvamuse, mistõttu kaebaja ei saanud sellega tutvuda ja arvamust avaldada enne määruse tegemist. HKMS § 157 lg 2 rikkumise tõttu tuleb määrus tühistada. 3) Vale on kohtu väide, et kaebaja taotleb „tuleohutusnõuete järgimisele hinnangu andmist“. EhS-i kohaselt on kohaliku omavalitsuse ohutusnõuete täitmise kontrolli kohustus kompleksne ja järelikult on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka tuleohutusnõuete täitmise kontrollimine ja vastustajal on pädevus kolmandale isikule tulemüüri ehitamise nõude esitamiseks. Kuigi Päästeametil on pädevus tuleohutusnõuetealaste ettekirjutuste tegemiseks, ei tulene EhS § 130 lg 2 alusel kohaliku omavalitsuse pädevuse puudumine tagada muuhulgas tuleohutusnõuete täitmine hoonete ehitamisel ja kasutamisel. Päästeamet teostab tuleohutuse riiklikku järelevalvet ainult erandkorras ja eraisikul puudub õigus Päästeametilt järelevalve teostamist nõuda. Kohtu viide Päästeameti ettekirjutusele on asjakohatu, kuna menetlus käsitleb Päästeameti ettekirjutustest välja jäetud tulemüüri ehitamise nõuet. Kohtu väide, et kaebaja peaks õiguste kaitse tagamiseks pöörduma Päästeameti poole, on pahatahtlik kaebaja perspektiivitule eksiteele juhtimine, sest kohtule saadetud Päästeameti arvamusest pidanuks aru saama, et Päästeameti seisukohad ei ole võrreldes 2014. a vaideotsusega muutunud. Tuleohutusnõuded ei ole tulemüüri nõude osas muutunud 27.10.2004. a määruse nr 315 jõustumisest saadik. Seega on kohtu väide tuleohu uuesti hindamise vajadusest asjakohatu. 4) Päästeameti otsust ei ole võimalik kohtus vaidlustada, sest seda käsitletakse mittevaidlustatava haldustoiminguna. Päästeamet tunnistas 2014. a vaideotsuses, et tal puudub pädevus tuleohutusnõudeid rikkuva kolmanda korruse likvideerimiseks ettekirjutuse tegemiseks ja soovitas pöörduda Valga Linnavalitsuse poole. Tulemüüri ehitamine tähendab suurt ehitustööd. Järelikult puudub Päästeametil pädevus ettekirjutuse tegemiseks. Haldusasjas nr 3-15-67 tunnistas vastustaja, et tuleohutuse tagamise ehituslike abinõude rakendamise pädevus kuulub linnavalitsusele ja Päästeametil on ainult suunav roll. 5) Kaebaja esitas kohtule tõendid, et kolmas isik on kasutusloata nn vana elamu laienduse kasutusse võtnud 10-kohalise majutushoonena. Kaebaja esitas linnavalitsusele nõudmise tõkestada kasutusloata nn vana elamu laienduse kasutamine majutushoonena, kuid linnavalitsus keeldus nõudmist täitmast. EhS-i kohaselt on kasutusloata hoone kasutuselevõtt keelatud ja linnavalitsuse kohustuseks on riikliku järelevalvega sellest keelust kinnipidamine tagada. Seetõttu oli kaebajal õiguslik alus pöörduda kaebusega kohtu poole, et kohus kohustaks vastustajat tõkestama kaebaja õigusi rikkuv kasutusloata nn vana elamu laienduse õigusvastane kasutamine. 6) Kohus kohaldab HKMS § 151 lg 2 p-i 1 ja § 121 lg 2 p-i 1 valesti. Pärast kaebuse menetlusse võtmist ei ole ilmnenud uusi tõendeid, mis seaks kaebaja kaebeõiguse kahtluse alla.
5.Päästeamet esitas 10.10.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kolmandale isikule kuuluvate hoonete tuleohutust on Päästeamet kontrollinud ja 07.04.2014. a ettekirjutus nr 7.2-7.2-6.5/328 puudutas ka hoonete tuletundlikkusele esitatavaid nõudeid ja 12.06.2016 paikvaatlusega on tuvastatud, et ettekirjutus on täidetud. Päästeamet jättis 16.06.2014. a vaideotsusega nr 7.2-8/328-15 kaebaja vaide elamu ja kõrvalhoone seina tuletõkkeseinaks ehitamiseks ettekirjutuse andmise osas rahuldamata. S.R. ei ole Päästeameti otsust vaidlustanud. Seisukohta, et vaideotsust ei saa kohtus vaidlustada, ei ole kohtud avaldanud. Päästeameti ettekirjutus ja vaideotsus on kaebajale saadetud, samuti on need asja nr 3-13-628 toimikus. Seega ei ole tegemist kaebajale uute ega tundmatute dokumentidega. 2) Arusaamatuks jääb, kuidas suurendab tuleohtu hoone kasutamine majutuseks. Kodumajutusele ei ole eraldi täiendavaid tuleohutusnõudeid kehtestatud. Asja nr 3-13-628 üheks oluliseks teemaks on
asjaolu, et tuleohutusnõuete mittetäitmise tõttu Kungla XX ei oleks Valga Linnavalitsus tohtinud lubasid väljastada. Nimetatud vaidluse lõppemisel ja kohtuotsuse jõustumisel selgub kolmanda isiku hoonete tuleohutusega seonduv, millest tulenevalt ei ole osaliselt kattuva sisuga kaebuse menetlemine kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kui kohtuvaidluse tulemusena selgub, et load on tühised, on tühised ka nende menetluse käigus Päästeameti poolt antud kooskõlastused. Kui esitatakse uuesti taotlused lubade kooskõlastamiseks, peab Päästeamet ehitusprojekti ja hoonete tuleohutust uuesti hindama.
6.Valga linn esitas 13.10.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) EhS-i jõustumisest 01.07.2015 ei ole vastustaja pädevuses enam peale kasutusloa väljastamist hakata tegema tuleohutuse tagamist puudutavaid ettekirjutusi. Selline pädevus on Päästeametil. Kaebaja viited varasematele kohtuasjadele pole asjakohased, sest siis ei kehtinud EhS ja ehitusjärelevalvealane regulatsioon oli erinev. Ka formaal-juriidiliselt ei ole võimalik kaebaja nõuet rahuldada, sest tegemist on Päästeameti diskretsiooniotsustusega. Kohut eksitav on kaebaja väide, et väiksema kui 8 m kuja korral peab hooneid eraldama EI-60 tasemel tulemüür, sest sellist nõuet 27.10.2004. a määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ ei tulene. Riigikohus on leidnud, et kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (RKÜK 07.12.2009. a otsus nr 3-3-1-5-09). 2) Kohustamiskaebusega ei saa lahendada küsimusi, mida tuleb lahendada tühistamiskaebusega. Kasutusloa tühistamiskaebus kõrvalhoone-sauna ja elamu osas on kohtus läbivaatamisel (asjad nr 3-13-628 ja 3-15-67). Vanal elamul on olemas kehtiv kasutusluba, kuid seoses juurdeehituse tegemisega (hetkel pooleli) tuleb kolmandal isikul taotleda peale juurdeehituse valmimist uue kasutusloa väljastamist. Seega toimub kolmanda isiku poolt hoonete kasutamine vastavalt kasutuslubadele. Asjakohatud on kaebaja viited hoone majutusasutusena kasutamise kohta, sest see ei eelda kasutusloa muutmist. Kaebajal puudusid sellised subjektiivsed õigused, mille kaitseks saaks ta kohtule esitada kohustamiskaebust.
7.S.R. esitas 21.10.2016 vastuväited Päästeameti vastusele, milles ta märgib järgmist: Päästeamet ei kinnita, et EhS-iga oleks omistatud Päästeametile ainupädevus tuleohutuse riiklikuks järelevalveks või ehk kaebaja peaks tuleohutuse tagamise nõudega pöörduma Päästeameti poole, kelle otsust saab kaebaja vajadusel enda õiguste kaitseks kohtus vaidlustada. Vaideotsuses edasikaebamise võimalust kaebajale ei näidatud. Asjas nr 3-13-480 Tallinna Ringkonnakohus leidis, et vaideotsust ei saa vaidlustada.
8.S.R. esitas 24.10.2016 vastuväited Valga linna vastusele, milles ta märgib järgmist: Kohtu seisukohaga nõustumine tähendaks EhS §-s 130 nimetatud riigiametitele nende valdkonnas ainupädevuse omistamist ja kompleksne ehitusjärelevalve oleks likvideeritud. Asjaolul, kes nõuete täitmist peab tagama, ei ole mingit seost nõuete sisuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et S.R. i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Halduskohus jättis S.R. i kaebuse läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja § 151 lg 2 p-le 1 tuginedes, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus leidis (määruse p 2), et kaebaja ei saa taotleda seda, et Valga linn teeks kolmandale isikule seonduvalt tuleohutusnõuete täitmata jätmisega ettekirjutusi, kuna tuleohutusnõuetest kinnipidamise kontrollimise ja ettekirjutuse tegemise pädevus on Päästeametil ning kuna kaebaja ei ole eelnevalt Päästeameti poole pöördunud, siis ei saa ta
esitada ka nõuet Päästeameti kohustamiseks. Lisaks leidis halduskohus (määruse p 3), et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kohalik omavalitsus teeks naaberkinnistu omanikule ettekirjutuse hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks või keelaks kasutusloata hoone kasutamine, kuid kaebaja võib teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, mitte aga nõuda konkreetsete ettekirjutuste tegemist kolmandale isikule. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas S.R. i esitatud kaebuses märgitud taotlusi sisult õigesti tõlgendanud, märkides, et kaebaja soovib Valga linna kohustamist teha kolmandale isikule kohustavaid ettekirjutusi, mille kohaselt peaks kolmas isik ehitama välja tulemüüri ja selle ehitamiseni tuleks keelata kinnistul hoonete kasutamine ning kolmas isik peaks kasutama hooneid vastavalt sihtotstarbele ja keelata tuleks kasutusloata hoonete kasutamine. Kaebaja määruskaebuses toodud arutluse pinnalt seisneb kohtumäärusele esitatud vastuväite põhjus selles, et kohus ei kasuta täpselt sellist sõnastust, nagu kaebaja kasutas enda kaebuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust on halduskohus käesolevas asjas ka juhindunud. Samas on kaebaja ka kaebuses märkinud, et tal on kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks, kuna tal on õigus vastustajalt nõuda ettekirjutuse tegemist tema õiguste rikkumise lõpetamiseks kolmanda isiku poolt; vastustajal on EhS-is sätestatust tulenev kohustus teha riikliku ehitusjärelevalve raames kolmandale isikule ettekirjutused Kungla XX hoonete vastavusse viimiseks kehtivate tuleohutusnõuetega ning hoonete kasutamise vastavusse viimiseks sihtotstarbele, kasutades selleks vajadusel ettekirjutusi ja ettekirjutuste täitmist tagavaid sunnirahasid (p-d 3.7, 5.4.5, I kd, tl 5p, 10p). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et näiteks ka haldusasjas nr 3-11-2347 kasutas kaebaja kaebuses väljendit „tõkestama“, kuid kohtud tõlgendasid seda „ettekirjutuse tegemise“ taotlusena, millele kaebaja pole ka vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus käesolevas asjas vaidluse eseme piiridest väljunud (HKMS § 2 lg 3). Sanktsioonide (sunniraha, trahv) taotluse selgelt äramärkimata jätmine määruse põhjendustes ei väära eelmärgitut, kuivõrd sanktsioonide nõue on kaebuses märgitu kohaselt seonduv taotletavate ettekirjutuste täitmata järgmise olukorraga, kuid halduskohus on käesoleval juhul leidnud, et kaebus tuleb jätta üldse läbi vaatamata.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 27.07.2016 (II kd, tl 73) ja 28.07.2016 (II kd, tl 76) käinud halduskohtus toimikuga tutvumas, mis on ajaliselt hiljem, kui Päästeameti poolt seisukoha esitamine, mis leidis aset 29.06.2016 (II kd, tl 45-XX ). Seega isegi juhul, kui Päästeameti seisukoht oli e-toimikus kaebajale avalikuks tegemata, on tal käesolevas asjas olnud võimalik enne vaidlustatud kohtumääruse tegemist sellega tutvuda. Seetõttu on kaebajale olnud tagatud reaalne võimalus endapoolse arvamuse avaldamiseks. Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et HKMS § 157 lg 2 rikkumise tõttu kuulub määrus tühistamisele.
13.Ebaõige on kaebaja arusaam, et Päästeamet teostab tuleohutuse riiklikku järelevalvet ainult erandkorras (määruskaebuse p 2.7.2, III kd, tl 18). Ringkonnakohus selgitab, et EhS § 130 lg 10 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. PäästeS § 5 lg 1 p 3 kohaselt on Päästeameti ülesandeks järelevalve tuleohutuse seaduses (TuOS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle. TuOS § 5 lg 1 kohaselt
kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. TuOS § 38 lg 1 p 1 järgi teostab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Päästeamet kogu riigi territooriumil. TuOS § 38 lg 2 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lg 1 p-des 3–6 nimetatud ja muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tuleohutusnõuete täitmise üle ainult edasilükkamatutel juhtudel. Käesolevas asjas kaebaja poolt kirjeldatud asjaolude puhul ei ole tegemist TuOS § 36 lg 1 p-des 3-6 nimetatuga, mistõttu on halduskohus õigesti märkinud, et pädevus teha tuleohutuse tagamist puudutavaid ettekirjutusi on Päästeametil (määruse p 2).
14.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole asjakohatu halduskohtu viide Päästeameti 07.04.2014. a ettekirjutusele (II kd, tl 47-49), kuivõrd seonduvalt kaebaja väidetega tulemüüri ehitamise nõude osas on Päästeamet juba 16.06.2014. a vaideotsuses (II kd, tl 54-57p) märkinud (p 2.5.6), et vaide esitaja nõue – esitada ettekirjutus nn elamu (majutushoone) tema hoonete poolse otsaseina täielikuks väljaehitamiseks tuletõkkeseinaks (vaide p 2.5) – on 07.04.2014. a ettekirjutuses juba esitatud, s.o ettekirjutuse p-d 3-5 ja 8. Asjaolu, kuidas kaebaja Päästeameti poolt käesolevas asjas halduskohtule esitatud seisukohas märgitut mõistab, leides, et Päästeameti seisukohad ei ole võrreldes 2014. a vaideotsusega muutunud, ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale, kui asus halduskohus. Eelnevat arvestades on ka põhjendamatu kaebaja väide halduskohtu poolt pahatahtlikult tema eksiteele viimise kohta. Ka on Päästeamet eelnimetatud vaideotsuse lõpus, 8-ndal lehel (II kd, tl 58) märkinud, et isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda HKMS-is sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse ning et kaebus esitatakse Tartu Halduskohtule Tartu kohtumajja 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vaideotsuses edasikaebamise võimalust kaebajale ei näidatud. Kaebaja väide (vastuväide Päästeameti seisukohale, p 2.4.1), et asjas nr 3-13-480 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et vaideotsust ei saa vaidlustada, ei ole õige. Viidatud lahendis ei ole kohus sellekohast seisukohta väljendanud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu ka asjaolule, et määruskaebuses viidatud (p 2.5.4, III kd, tl 17; p 2.12, III kd, tl 19) 27.10.2004. a määrus nr 315 on kehtetu alates 01.07.2015.
15.Kaebaja on kaebuses (p 3.2, I kd, tl 5) nimetanud kinnistul Kungla XX asuva kolme ehitisena nn kõrvalhoonet-sauna, nn elamut ja nn vana elamu laiendust. Nn vana elamu osas väidab kaebaja määruskaebuses (p 2.19.1, III kd, tl 21), et kolmas isik on kasutusloata selle elamu laienduse kasutusse võtnud. Vastustaja väitel (p 1.6, III kd, tl 50) on vanal elamul olemas kehtiv kasutusluba, kuid seoses juurdeehituse tegemisega (hetkel pooleli) tuleb kolmandal isikul taotleda peale juurdeehituse valmimist uue kasutusloa väljastamist. Seega ei ole asjas vaidlust selle üle, et nn vanal elamul on kasutusluba. Elamu juurdeehituse/laienduse osas on pooled asjas esitanud erinevad väited, kus kaebaja väitel on see kasutusse võetud, kuid vastustaja väitel on ehitustööd hetkel pooleli. Eelnevast sõltumata peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et EhS § 47 lg 1 kohaselt tuleb käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada ning lg 2 kohaselt tuleb kasutusteatis esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Kasutusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (EhS § 47 lg 3). Tuginevalt EhS § 50 lg-le 1 antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 51 lg 1 kohaselt kasutusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. EhS § 54 lg 1 kohaselt kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides
sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. EhS § 130 lg 2 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse riikliku järelevalve teostamiseks täitmisele kuuluvad ülesanded, s.h ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimise (p 4); ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimise (p 5). Eelnevat arvestades on halduskohus määruses asjakohaselt märkinud, et EhS § 130 lg-st 2 tulenevalt võib kaebaja teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, kuid tal puudub õigus nõuda konkreetsete ettekirjutuste (hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks) tegemist kolmandale isikule.
16.Ebaõige on kaebaja arusaam, et halduskohus on kohaldanud valesti HKMS § 151 lg 2 p-i 1 ja § 121 lg 2 p-i 1, sest pärast kaebuse menetlusse võtmist ei ole ilmnenud uusi tõendeid, mis seaks kaebaja kaebeõiguse kahtluse alla. HKMS § 151 lg 2 p-s 1 on sätestatud kaebuse läbivaatamata jätmise alused, viitega § 121 lg-s 2 toodud kaebuse tagastamise alustele. Kaebuse läbivaatamata jätmine on võimalik ka olukorras, kus kaebus on kohtu poolt juba menetlusse võetud. Käesolevas asjas on halduskohus 02.06.2016. a määrusega (II kd, tl 31-31p) kaebaja kaebuse menetlusse võtnud. Ringkonnakohus selgitab, et eelviidatud sätted koostoimes ei näe ette kaebuse läbivaatamata jätmise eeldusena uute tõendite esitamist, nagu kaebaja arvab, vaid näeb ette, et olukorras, kus esinevad asjaolud, mis enne kaebuse menetlusse võtmist jäid kohtul tähelepanuta, kuid mis annavad kohtule aluse jätta kaebus pärast selle menetlusse võtmist läbi vaatamata, milleks on muuhulgas kaebeõiguse ilmselge puudumine, siis on kohtul alus ka pärast kaebuse menetlusse võtmist otsustada kaebuse läbivaatamata jätmine.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus S.R. i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määruse muutmata.
18.Kaebaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot (III kd, tl 25). HKMS § 203 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tema enda kanda, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus menetluskulude jaotamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.