Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 3-16-865/29
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 21.09.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1280

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-865

Määruse kuupäev

21.09.2016

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

S.R. kaebus Valga linna kohustamiseks kolmandale isikule (A.J.) kohustavate ettekirjutuste tegemiseks

Resolutsioon

Edasikaebe kord

1.Jätta S.R. kaebus haldusasjas nr 3-16-865 läbi vaatamata;

2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda;

3.Tagastada 04.07.2016 kohtule esitatud haldusmenetluse toimikud Valga linnale pärast käesoleva määruse jõustumist;

4.Määrus saata menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu.

Asjaolud

1.S.R. esitas 04.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Valga linna peale. Kaebuses esitati järgnevad taotlused: 1) Kohustada Valga Linnavalitsust tagama kehtivate tuleohutusnõuete täitmine kinnistu Kungla XX kõrvalhoonel-saunal, elamul ja vana elamu laiendusel ning tõkestama hoonete kasutamine kuni neid hooneid kaebaja hoonetest eraldava EI-60 tasemel tulemüüri püstitamiseni; 2) Kohustada Valga Linnavalitsust tagama kinnistu Kungla XX hoonete kasutamine vastavalt detailplaneeringu ehitusõiguses sätestatud kasutamise sihtotstarbele ja tõkestama kasutusloata hoonete kasutamine. Tartu Halduskohtu 02.06.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-865 võeti S.R. kaebus menetlusse ning vastustajaks tunnistati Valga linn. Sama määrusega kaasati haldusasja menetlusse kolmanda isikuna A.J. ning omapoolse arvamuse andmiseks Päästeamet.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

2.Kaebaja soovib kohustamiskaebuses, et kinnistu Kungla XX omanikule A.J. tehtaks ettekirjutus tuleohutusnõuete täitmiseks kinnistul, s.o EI-60 tasemel tulemüüri püstitamiseks. Lisaks soovib kaebaja, et tehtaks ettekirjutus ka kinnistul asuvate hoonete kasutamise keelamiseks kuni tulemüüri püstitamiseni. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku kinnistul tuleohutusnõuete järgimise kontrollimisel tuleb kinnistut ja sellel asuvat kolme ehitist käsitleda tervikuna. Lisaks elamule ja saunamajale on kinnistul laiendatud kolmandat hoonet, vana elamut. Kolmanda isiku hooned tuleks kaebaja hoonetest eraldada EI-60 tasemel tulemüüriga. Eelnevast teeb kohus järelduse, et kaebaja soovib tuleohutusnõuete järgimisele hinnangu andmist käesoleva aja seisuga, mil kinnistul asub kaks hoonet ja kolmandat hoonet on laiendatud. Kohus märgib, et ehitusseadustiku § 130 lg 10 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle Päästeamet. Päästeseaduse § 5 lg 1 p 3 kohaselt on Päästeameti ülesandeks järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleohutust puudutavas osas saab kolmandale isikule ettekirjutusi teha Päästeamet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole tuleohutuse tagamist puudutavate ettekirjutuste tegemine, selline pädevus on Päästeametil. Päästeamet on varasemalt kontrollinud tuleohutuse tagamist seonduvalt kolmanda isiku kinnistule ehitatud hoonetega ning on kolmandale isikule teinud 2014. a ka mitmeid ettekirjutusi kõrvalekallete likvideerimiseks ning ettekirjutuse täitmist on kontrollitud. Kohalikul omavalitsusel puudub alus kolmandale isikule ettekirjutuste tegemiseks, kui Päästeamet ei ole seda ette näinud. Seega osas, milles kaebaja soovib kohustavate ettekirjutuste tegemist kolmandale isikule tulemüüri püstitamiseks ning hoonete kasutamise keelamiseks kuni tulemüüri püstitamiseni, tuleks pöörduda Päästeameti poole. Haldusasja materjalidest nähtub, et Päästeamet on 07.04.2014 teinud kolmandale isikule A.J. 13 ettekirjutust tuleohutusnõuete täitmiseks seonduvalt tema kinnistul asuva eluhoonega (kodumajutus) ning saunamajaga (palkmaja). Kaebaja on viidatud ettekirjutuse peale esitanud vaide, milles taotles muu hulgas seda, et kolmandale isikule tehtaks ettekirjutus elamu (majutushoone) otsaseina tuletõkkeseinaks väljaehitamiseks ning kõrvalhoone-sauna 8 meetrises tuleohutuskujas asuva seina ehitamist tuletõkkeseinana. Päästeamet jättis 16.06.2014 vaideotsusega nr 7.2-8/328-15 kaebaja vaide elamu ja kõrvalhoone seina tuletõkkeseinaks ehitamise osas ettekirjutuse andmise osas rahuldamata. Kaebaja ei ole Päästeameti otsust vaidlustanud. Kaebaja rõhutab käesolevas asjas seda, et kolmanda isiku kinnistut tuleb käsitleda tervikuna ning tuleohutuse seisukohast tuleb arvestada, et kinnistul on kolm hoonet. Kohus leiab, et kaebajal tuleks

esmalt pöörduda Päästeameti poole järelevalve menetluse algatamise taotlusega ning alles seejärel, kui Päästeamet peaks keelduma järelevalvemenetluse algatamisest või kaebaja poolt soovitud ettekirjutuste tegemistest, saaks kaebaja pöörduda halduskohtu poole ning vaidlustada Päästeameti otsust. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pärast 2014. aastat Päästeameti poole uue järelevalvemenetluse algatamise taotlusega pöördunud. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on kohtu poole pöördunud ennatlikult ning vale haldusorgani vastu. Kolmandale isikule kuuluva elamu ja saunamaja vastavusele tuleohutusnõuetele antakse hinnang ka haldusasjades nr 3-13-628 ja nr 3-1567, mis ei ole veel lõplikku lahendust saanud. Kui kaebaja soovib kolmanda isiku kinnistu ja hoonete hetkeolukorra tuleohutusnõuetele vastavuse tuvastamist ja ettekirjutuste tegemist, siis tuleb esmalt pöörduda Päästeameti poole järelevalvemenetluse algatamise taotlusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kaebaja ei saa taotleda seda, et Valga linn teeks kolmandale isikule seonduvalt tuleohutusnõuete täitmata jätmisega ettekirjutusi. Tuleohutusnõuetest kinnipidamise kontrollimise ning ettekirjutuste tegemise pädevus on Päästeametil. Kaebaja ei saa esitada aga ka nõuet Päästeameti kohustamiseks, kuna ta ei ole eelnevalt Päästeameti poole pöördunud. Kuna kaebaja ei ole seda teinud, siis puudub antud asjas haldusorgani negatiivne otsus, mis võimaldaks kohustamisnõudega kohtu poole pöörduda. Seetõttu tuleb kaebus tuleohutust puudutavates kohustamise nõuetes jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.