3-15-1410/35 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

väide, et veokirjaga nr 160405 toimus arve J-301 oleva kauba üleandmine OÜ-le Nexen Trade. Veokirjaga nr 160405 väljastatud kaup ei kuulunud kaebajale, vaid OÜ-le Nautic. 3.2 Ajavahemikul juuli – august 2013.a ostis kaebaja OÜ Grif Trade OÜ-lt kaupa vastavalt esitatud arvetele. Paljasõnaline on maksuhalduri väide, et arved ei vasta käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele põhjusel, et ei ole tõendamist leidnud arvel märgitud kauba müümine arvel märgitud isiku poolt ja ei ole teada, kes oli kauba müüja. Arvete kohaselt on kauba müüja arvel märgitud isik ja sellelt isikult kaupa ka soetati. Arvestades kauba koguseid, ei saanud seda müüa füüsiline isik, vaid selliseid kaubakoguseid müüakse äriühingute poolt ja see on nende äriühingute majandustegevuseks. Grif Trade OÜ omanik ja juhatuse liige oli perioodil 14.06.– 24.09.2013.a U. Varris. Seller Hulgi OÜ omanik ja juhatuse liige samal perioodil oli K. KärgVarris. Hoolimata asjaolust, et tegemist on abikaasadega on OÜ Grif Trade ja OÜ Seller Hulgi iseseisvad juriidilised isikud. OÜ Grif Trade poolt käibemaksudeklaratsioonide esitamata jätmine ei tähenda, et arved on ebaõiged. Tehingu mittetoimumist ei kinnita maksuhalduri subjektiivsest negatiivsest hinnangust lähtuvad teooriad, mida tõendid ei toeta. Maksuhaldur peab tõendeid hindama objektiivselt ja vastastikuses seoses. Tõendite arvestamata jätmist tuleb aga põhjendada. Maksuhaldur ei ole tõenditega mittearvestamist põhjendanud ning on tõendeid hinnanud valikuliselt ja ühekülgselt. 3.3 Vastustaja ei saa maksuotsuses tugineda U. Varrise seletuste puudumisele, kuivõrd U. Varris kasutas maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-st 6 tulenevat vaikimisõigust. Kaebaja tegevus ei olnud suunatud maksupettuse toimepanemisele, tegevuses puudus soov õigusvastase tagajärje saabumiseks. Kaebaja on tegutsenud heas usus ning parima äranägemise järgi. Maksuhaldur ei ole käibemaksu piiramisel arvestanud asjakohase Euroopa Kohtu praktikaga (Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsus kohtuasjas C-18713: Maks Pen EOOD ja 06.12.2012 otsus kohtuasjas C-285/11: Bonik). Maksuhalduri poolt viidatud põhjendatud kahtlus ei ole käibemaksu mahaarvamise piiramiseks piisav.

vastuses, et Seller Hulgi OÜ kaupa oma laos kunagi ei ladustanud, vaid kaupa hoiustati OÜ Kaubaekspress laos. OÜ Kaubaekspress 18.12.2014.a vastusest selgub, et Pärnus, Ehitajate tee 18, osutati laoteenust Seller Hulgi OÜ-le 05.08.-30.11.2013.a. Nimetatud ajavahemikul tuli lattu Nexen Trade OÜ-le sisse kokku 32 alust oliivõli ning 08.08.2013.a läks välja 32 alust. Oliivõli alused transporditi Pärnust Riiga autoga, mille registrinumber on HB 6180, sõidu aluseks oli veokiri 16040511 ning arve 23443. Kuivõrd Automaatse Numbrituvastus Süsteemi andmetel ületas 08.08.2013.a sõiduk registrimärgiga HB 6180 Eesti-Läti piiri, siis kinnitab antud asjaolu OÜ Kaubaekspress poolt antud teabe usaldusväärsust. Seega lükkab OÜ Kaubaekspress poolt antud teave ümber Seller Hulgi OÜ juhatuse liikme U. Varrise 26.06.2014.a väite ja Nexen Trade OÜ poolt saadetud teabe, et 08.08.2013.a Seller Hulgi OÜ poolt soetatud ja 08.08.2013.a müügiarvel kajastatud kaup jäi lattu edasi. Kuivõrd OÜ Kaubaekspress 18.12.2014.a vastusest ilmneb, et kauba hoiustamise teenust osutati Seller Hulgi OÜ-le vaid kuni 30.11.2013.a, saab eeltoodust järeldada, et mitte mingisugust kaupa (sh oliivõli) Seller Hulgi OÜ OÜ Kaubaekspress laos peale mainitud kuupäeva (sh kreeditarve koostamise kuupäeval 01.04.2014.a) ei hoiustanud. Eeltoodud põhjustel saab järeldada, et augustis 2013.a Seller Hulgi OÜ soetas oliivõli, hoiustas seda OÜ Kaubaekspress laos, müüs kogu soetatud oliivõli hiljemalt 08.08.2013.a ära Nexen Trade OÜ-le ning müüdud oliivõli viidi 08.08.2013.a OÜ Kaubaekspress laost ära veokirja nr 160405 alusel. Seega on õiged augustis 2013.a Seller Hulgi OÜ 20% määraga maksustatava käibena deklareeritud summad. 08.08.2013.a arvele nr J-0301 kreeditarve esitamine 01.04.2014.a summas 153 384 eurot ei ole õigustatud, sest väidetavas tehingus osapooltena osalenud isikute selgitused augustis 2013.a kauba väidetava üleandmise, aga samas laos jätkuvalt hoiustamise kohta on ebausaldusväärsed. 4.3 Grif Trade OÜ arved ei ole need piisavad tõendamaks Grif Trade OÜ poolt reaalset oliivõli müüki. Grif Trade OÜ kohta kogutud tõendite põhjal on tegemist mittetegutseva ettevõttega, kes omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid. U. Varrise teadlikkust sellest, et tegelikuks oliivõli müüjaks ei olnud Grif Trade OÜ näitab see, et ta ise esindas oliivõli ostumüügitehingutes mõlemaid ettevõtteid. Samas ei oska ta anda selgitusi tehingute kohta. Puuduvad andmed, et Grif Trade OÜ on tegutsenud oliivõli müügiga. Grif Trade OÜ poolt esitatud KMD on 2013. a märts kuni juuni nullidega ning 2013. a juuli ja augusti KMD on esitamata. Urmas Varris olles Grif Trade OÜ juhatuse liige, pidi olema teadlik, et Grif Trade OÜ-l on KMD esitamata ning et ta on esitanud teadlikult ebaõigeid arveid Seller Hulgi OÜ-le.

KR-0104 summas -153 384 eurot (sh käibemaks – 25 564 eurot). Arve sisu Oliiviõli 5L PET, kogus -33200 l (kd I tl 146). Maksuotsuse kohaselt ei olnud õigustatud 01.04.2014.a kreeditarve nr KR-0104 esitamine ja deklareerimine 2014.a käibedeklaratsioonil, kuna: 1) 08.08.2013.a kaup müüdi Nexen Trade OÜ-le ning kauba tagastamist ei toimunud; 2) 08.08.2013.a kauba eest on tasutud osaliselt ning raha tagastamist Seller Hulgi OÜ poolt ei toimunud; 3) puudus viide konkreetsele arvele. Kaebaja väidab, et tehing jäi Nexen Trade OÜ poolt tasumisega viivitamise tulemusena lõpule viimata ning maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid ei tõenda tehingu toimumist. Vaidlus puudub selles, et Seller Hulgi OÜ 08.08.2013.a arvel nr J-301 märgitud oliiviõli reaalselt olemas oli ning asja materjalidest nähtuvalt on Nexen Trade OÜ arve nr J-301 eest tasunud 06.09.2013.a summas 28 000 eurot, 31.08.2013.a summas 4500 eurot ning 25.10.2013.a summas 20 000 eurot (kd I tl 138-140). Samuti puudub vaidlus selles, et raha tagastamist Seller Hulgi OÜ poolt ei ole toimunud. MKS § 56 lg 2 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähtsust. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad olla üksnes tehingu poolte valduses või neile teada. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud maksu- ega kohtumenetluses mistahes andmeid või tõendeid, mis võimaldaks kontrollida tema väiteid seoses 08.08.2013.a arvel nr J-301 märgitud tehingu katkestamisega. Ei ole teada, kus ladustas kaebaja 38 400 liitrit oliiviõli või mis oli selle kauba edasine saatus, kui kauba üleandmist Nexen Trade OÜ-le ei toimunud. Sellises olukorras ei saa kaebaja eeldada, et vaidlusaluse tehinguga seotud asjaolud loetakse tuvastatuks üksnes kaebaja paljasõnaliste ütluste abil või hinnatakse tõendeid tema kasuks. Kohus leiab, et maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt teinud õige ja põhjendatud järelduse, et kauba müük ja üleandmine Seller Hulgi OÜ 08.08.2013.a arve nr J-301 alusel toimus ning kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri järeldusi ümber lükata. 7.2 Tehingud OÜ-ga Grift Trade. 7.2.1 Maksuotsuse kohaselt ei soetanud Seller Hulgi OÜ perioodil juuli-august 2013.a Grift Trade OÜ-lt oliiviõli ning Seller Hulgi OÜ on teadlikult kajastanud oma raamatupidamises ja käibemaksuarvestuses tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et olid Grift Trade OÜ oli arvete väljastamise hetkel käibemaksukohustuslane ning arved vastasid formaalselt käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Seller Hulgi OÜ on oliiviõli soetanud ning kasutanud seda oma maksustatava käibe tarbeks. Riigikohtu seisukohtade kohaselt kuulub juhtudel, kus vaidlus kauba olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ostja on käitunud heauskselt, kui ta põhjendatult eeldas, et arvel näidatud müüja on tegelik müüja. Tingimus "põhjendatult eeldas" tähendab kõigepealt, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel näidatud müüja pole tegelik müüja. Riigikohus on rõhutanud vajadust eristada, kas vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on kaebaja osalemine maksupettuses (asjaolu, et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga), või järeldus, et ta pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (vt RKHKo nr 3-3-1-32-09, p 10; 3-3-1-34-06, p 10-12; 3-3-1-7310; 3-3-1-18-10; 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12, 3-3-1-50-03, p-d 9 ja 10 ja 3-3-1-74-09, p 10)

Kuivõrd maksuotsusest nähtuvalt on maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et kaebaja kasutas OÜ-d Grift Trade teadlikult ja tahtlikult üksnes fiktiivsete arvete vormistajana, tugineb maksuotsus kahtlusele, et kaebaja osales maksupettuses. Oma järeldustes tugineb maksuhaldur järgmistele asjaoludele: 1) OÜ-l Grift Trade esinevad variäriühingu tunnused; 2) tehingu mõlemaid pooli esindas sama isik (U. Varris); 3) U. Varris ei osanud Seller Hulgi OÜ nimel ütlusi andes anda tehingute kohta selgitusi; 4) Seller Hulgi OÜ töötaja, kes tegeles arvete väljastamisega ja kauba vastuvõtmisega perioodil juuli 2012 kuni juuli 2013.a jaoks ei teadnud midagi OÜ-st Grift Trade OÜ; 5) Grift Trade OÜ hoidis maksumenetlusest kõrvale; 6) Euroopa Komisjoni ühendusesisese käibemaksualase infovahetuse andmebaasi VIES andmetel ei deklareeri ükski ettevõte kauba või teenuse müüki Grift Trade OÜ-le. Kohus leiab, et eeltoodu annab piisavalt alust kahtluseks, et tehinguid vaidlusalustel arvetel pole toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik. Niisuguse kahtluse korral ei piisa tehingute toimumise tõendamiseks arvetest ning asjaolust, et mõlemad tehingu osapooled on tehinguid kajastanud oma raamatupidamises ja maksuarvestuses, vaid tehingute toimumise kinnitamiseks tuleb esitada täiendavad tõendid. Käesoleval juhul ei ole kaebaja suutnud maksuhalduri kahtlusi ümber lükata ega vaidlusaluste tehingute tegeliku toimumise kohta täiendavaid tõendeid esitada. 7.2.2 Kaebaja etteheited uurimispõhimõtte rikkumise kohta on alusetud. Riigikohus on selgitanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamast asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vt RKHKo nr 3-3-1-15-13, p-d 13; 3-3-1-33-14, p 11). Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur püüdnud koguda tõendeid ning võtta seletusi kaebaja tehingupartnerilt OÜ-lt Grift Trade, kuid tulutult (kontrollakti p 1.2.2.2). U. Varris, kes esindas mõlemaid ettevõtteid vaidlusalustes tehingutes, tehingute kohta dokumente ei esitanud ning teavet ei andnud. Tõendamiskoormuse üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur on ammendanud võimalikud menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas arvetel näidatud tehingud on aset leidnud. Piisava kahtluse tekkimiseks maksupettuses piisab, kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja osales maksupettuses. Seega kaebaja, väites tehingute toimumist arvetel näidatud isikuga, peab esitama ise piisavad tõendid, mis usutavalt kinnitavad tehingute asjaolusid. 7.2.3 Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, nagu välistaks MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud vaikimisõiguse kasutamine maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. MKS § 64 lg 1 p 6 ei võta maksukohustuslaselt tõendamiskoormust maksuõigussuhte aluseks olevate asjaolude suhtes (vt TlnRKo 12.10.2011 nr 3-11-495, p 19; TlnRKo 29.04.2016.a nr 3-14-50138, p 14; TlnRKo 15.11.2013.a nr 3-11-2695, p 25). Vaikimisõigus eesmärk on tagada isiku kaitseõigus tema vastu esitatud kuriteosüüdistuses, ent vaikimisõiguse kasutamisega ei saa maksukohustuslane nõuda endale paremat positsiooni tõendamiskoormuse osas maksude tasumise õigsuse kontrollimisel.