lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1412/19

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1412/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3617
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1412

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – E OÜ, volitatud esindajad v.adv Karoliina Kõrgesaar, adv Asso Prii

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata E OÜ taotlus maksukorralduse seaduse § 1361 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Jätta E OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 13.07.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) – aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24856162) selliselt, et arestitakse seal praegu olevad ja tulevikus sinna laekuvad käibemaksu enammaksed kuni summas 247 969,20 eurot. Taotluse kohaselt kontrollib MTA 25.11.2015 korralduse nr 12.2-3/035471-2 alusel perioodi juuli kuni oktoober 2015, 29.03.2016 korralduse nr 12.2-3/036507-1 alusel perioodi veebruar 2016 ning 13.05.2016 korralduse nr 12.2-3/036507-4 alusel perioodi märts 2016 E OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Nimetatud üksikjuhtumi kontrollid on liidetud ühte menetlusse. MTA esitas 16.03.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-1412 aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole äriühingu poolt oktoobris 2015 deklareeritud enammakstud käibemaksu summale 31 822,44 eurot. Halduskohus andis 16.03.2016 määrusega asjas nr 3-16-529 loa seada ettemaksukontole arest summas 31 822,44 eurot. E OÜ maksukontrolli käigus on selgunud, et perioodi märts 2016 kontrolli tulemusena suureneb E OÜ käibemaksukohustus 55 563,10 euro võrra. 16.03.2016 esitatud taotluses põhjendas maksuhaldur, et perioodi juuli-september 2015 kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on E OÜ käibemaksukohustuse suurendamine 324 228,54 euro võrra. Seega on kogu kontrolliperioodi määratav maksusumma kokku 379 791,64 eurot. Varasemalt on MTA seadnud aresti vaid ettemaksukontol olevale summale 31 822,44 eurot, ülejäänud osas ei ole MTA taotlenud eelaresti seadmist. Täiendavalt lisandunud perioodidega seonduvalt on MTA uuesti üle vaadanud ka varasemate perioodide osas määratava maksusumma tagamise vajalikkuse ning taotleb luba seada maksude laekumise tagamiseks eelarest ulatuses, mis kataks käimasoleva kontrollimenetluse tulemusena tekkida võiva kogu võimaliku maksusumma, sh juurdemääratava ning varasema osa. Kuivõrd kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid kokku võttes on MTA-l alust arvata, et E OÜ ei ole N AS arve nr 102 alusel kaupa saanud, on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks E OÜ märtsi 2016 sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 55 563,10 eurot, mille tulemusel kuulub E OÜ-l juurde tasumisele käibemaks summas 55 563,10 eurot, millele lisandub tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress, mis seisuga 13.07.2016 on 2033,61 eurot. E OÜ maksukohustus kokku on 379 791,64 eurot, millest 31 822,44 eurot on kaetud aresti seadmisega E OÜ ettemaksukontole Tallinna Halduskohtu määruse asjas nr 3-16-529 alusel. Lisaks esitas isik MTA-le kütusemüüja tagatiseks deposiidi 100 000 eurot. Seega on 247 969,20 eurot E OÜ-le tekkivast maksukohustusest hetkel tagamata. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et E OÜ on pannud toime maksupettuse. Arvestades kahtlust, et E OÜ esitas käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusena isiku käibemaksukohustus vähenes, ning võimaliku maksupettuse ulatuslikkust, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et E OÜ võib ebaseaduslikult ja pahatahtlikult käituda ka edaspidi, kandes raha oma pangakontolt variettevõtete pangakontodele ja muutes seeläbi võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. E OÜ sõlmib näilikke kokkuleppeid, mida ta ei ole võimeline täitma. 2016. aasta esimese viie kuu 20% maksumääraga maksustatav käive on 3,3 korda väiksem kui 2015. aasta sama perioodi käive. Võrreldes perioodi jaanuar kuni mai 2016 eelmise aasta sama perioodiga, siis käibemaksu tasumise kohustust 2016. aasta samale perioodile ei ole tekkinud, äriühingul on enammakse summas 56 989,70 eurot. MTA on arvamusel, et tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse vähenemine on tingitud mittetoimunud tehingute arvete kajastamisest E OÜ raamatupidamises. Võrreldes 2015. aastaga deklareerib E OÜ perioodi jaanuar-mai 2016 KMD-del suuremat 0% määraga maksustatavat käivet, kokku summas 506 313,49 eurot. Kuid arvestades asjaolu, et aktsiisilaos kütuse soetamine on samuti 0% käibemaksumääraga, ei mõjuta kütuse müük aktsiisilaos oluliselt äriühingu käibemaksu tasumise kohustust. E OÜ 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu müügitulu 11 841 963 eurot, aasta lõppes kasumiga summas 71 138 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 71 155 eurot. Äriühingu kasum on seega väiksem võimalikust määratavast maksusummast. Rahalisi vahendeid on E OÜ-l summas 437 737 eurot, kuid raha on väga likviidne, mistõttu ei pruugi võimaliku maksu määramise järgselt OÜl E enam rahalisi vahendeid olla. Ühtlasi nähtub 2015. aasta majandusaruandest, et äriühingu võlad tarnijate ees on 402 422 eurot ja äriühingu laenukohustused üle ühe miljoni euro. Seega ei ole ettevõttel kasumlikku tegevust, mistõttu võib maksukohustuse täitmine E OÜ-l osutuda keeruliseks või võimatuks. MTA-le teadaolevalt ei oma E OÜ kinnisvara ega väikelaevu. E OÜ-l on väärtpaberi lihtkonto Swedbank AS-s, kuid 13.07.2016 seisuga kontol väärtpabereid ei ole. Seisuga 13.07.2016 omab 2(8)

3-16-1412 E OÜ liiklusregistri kohaselt sõiduautot Land Rover Range Rover (ligilähedane maksumus 11 000 eurot) ja kaubikut Ford Transit 300M VAN ligilähedane maksumus 7690 eurot). Kuivõrd aga tegemist on likviidse varaga ning liiklusregistri kanne on üksnes informatiivse sisuga, ei saa tõsikindlalt väita, et ka taotluse koostamise ajal on E OÜ sõidukite omanik. Samuti väheneb pidevalt sõidukite turuväärtus. Seega ei pea MTA otstarbekaks taotleda sõidukile keelumärke seadmist ega aresti. E OÜ arvelduskonto lõppjääk seisuga 09.05.2016 AS-s Swedbank on 11 976,09 eurot, 30.04.2016 seisuga Danske Bank AS Eesti filiaalis 1367,67 eurot ning AS-s LHV Pank 2850,05 eurot. Kuna raha on likviidne vahend ning äriühing ei hoia suuri summasid oma pangakontol, ei saa MTA olla kindel, et nimetatud vahendid on äriühingul jätkuvalt olemas. Seega on maksuhaldur seisukohal, et pangakontode arestimine ei ole käesoleval juhul tulemuslik. Kütusemüüja tagatise deposiiti kantud 100 000 eurot ei kata aga täies ulatuses võimalikku maksukohustust. MTA on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada 18.03.2016 esitatud tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra, s.t kuni 19.07.2016. Veebruarikuu 2016 käibemaksu tagastusnõue summas 32 969,69 eurot kuulub 19.07.2016 vabastamisele äriühingu ettemaksukontole. E OÜ ei ole 13.07.2016 seisuga esitanud veebruari-märtsi 2016 käibedeklaratsioonidega esitatud tagastusnõuete täitmise taotlust oma pangakontole, kuid ei saa välistada, et äriühing esitab taotluse kohe pärast ettemaksu vabastamist ettemaksukontole. Tulenevalt MKS § 106 lg-st 2 ja § 33 lg-st 1 on MTA sunnitud E OÜ veebruari- ja märtsikuu 2016 käibedeklaratsioonidega tekkinud tagastusnõuete aluseks oleva enammaksu kokku summas 54 823,55 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku kontrollakti väljastamist ja maksuotsuse koostamist. MTA hinnangul on sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine E OÜ ettemaksukontole äriühingu tulevikus tekkivate tagastusnõuete osas summas 247 969,20 eurot. Aresti seadmine ettemaksukontole aitab tagada võimaliku maksukohustuse sissenõudmist E OÜ-lt, kuna E OÜ ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat ning selle sissenõudmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui E OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 306 333,25 eurot (379 791,64 eurot – 31 822,44 eurot – 100 000 eurot + 58 364,05 eurot), valides tagatise vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Kui E OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 306 333,25 eurot.

2.Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 määrusega anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24856162) summas 247 969,20 eurot. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Esitatud on taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur kontrollib OÜ E juuli ja oktoobri 2015 ning veebruari ja märtsi 2016 KMD-de esitamisel tekkinud tagastusnõuete ning maksustamisperioodide juuli – oktoober 2015 ja veebruar – märts 2016 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemine. Maksuhalduri poolt kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnalt saab pidada võimalikuks OÜ-le E tasumisele kuuluva maksukohustuse määramist kogusummas 379 791,64 eurot KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

3(8)

3-16-1412 Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks. Maksuhaldur on välja selgitanud, et äriühingule kuuluvad ainsa registervarana kaks sõidukit – sõiduauto Land Rover Range Rover (väärtus 11 000 eurot) ja kaubik Ford Transit 300M VAN (väärtus 7690 eurot). Maksuhalduril on õigus, et sõidukid on likviidne vara, mille koosseis võib väga kiiresti muutuda ning liiklusregistri kande informatiivsuse tõttu ei ole sõiduki tegelik omanik teada. Äriühingule kuuluval väärtpaberikontol väärtpabereid ei ole. Muu registervara (kinnisvara ja väikelaevad) OÜ-l E puudub. Maksuhalduri käsutuses olevate ning kohtule esitatud OÜ E pangakontode väljavõtete kohaselt on äriühingu Swedbank AS-s asuva arvelduskonto lõppjääk 09.05.2016 seisuga 11 976,09 eurot, Danske Bank AS Eesti filiaalis asuva arvelduskonto lõppjääk 30.04.2016 seisuga 1367,67 eurot ning AS-s LHV Pank 30.04.2016 seisuga 2850,05 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga, et pangakontol asuvad rahalised vahendid on likviidsed ning arvestab taotluse lahendamisel ka asjaoluga, et OÜ E oma pangakontodel rahalisi vahendeid suurtes summades ei hoia (raha liigub kiiresti edasi). Seejuures ei ole maksuhalduri poolt kohtule esitatud arvelduskontode väljavõtetest nähtuvad summad ka arvestatavad võrreldes võimaliku määratava maksukohustuse suurusega. OÜ E 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul müügitulu 11 841 963 eurot, aasta lõppes kasumiga summas 71 138 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 71 155 eurot. Seega on äriühingu kasum väiksem võimalikust määratavast maksusummast. 2015. a majandusaasta aruandest nähtub ka see, et äriühingu võlad tarnijate eest moodustavad 402 422 eurot ning äriühingu laenukohustused on üle ühe miljoni euro. Arvestades OÜ-le E määratava maksukohustuse suurust, äriühingul arvestatava registervara puudumist, piisava kasumlikkuse puudumist määratava maksukohustuse täitmiseks ning asjaolu, et pangakontodel asuvate rahaliste vahendite suurus ja sealsete rahaliste vahendite seis võib ajas kiiresti muutuda, peab kohus usutavaks, et äriühingu varaline seis ei pruugi määratava maksukohustuse tasumist tulevikus võimaldada. Maksumenetluses kogutud tõendid loovad põhjendatud kahtluse maksupettusest. Seetõttu võib maksukohustuslane asuda ka tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on olukorra vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

3.E OÜ esitas Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.E OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA 13.07.2016 taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud MTA kanda. Taotluses on välja toodud vaid neli kütuse soetamisega seotud saatelehte, mille puhul on vastustaja hinnangul kajastatud ebakorrektselt kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni numbrit. Nimetatud saatelehed puudutavad väikeseid kütusekoguseid ja nendega saab põhjendada vaid ca 3000 eurot vastustaja poolt välja toodud ja arestina taotletavast käibemaksusummast. MTA on heitnud ette, et saatelehtedel puudus aadress. Tegemist on formaalse puudusega, mis ei tõenda seda, et kütust ei oleks N AS-lt üldse ostetud. E OÜ-le jääb arusaamatuks, kuidas saab 4(8)

3-16-1412 asjaolu, et arvete maksetähtaeg on 60 päeva ning maksetähtaegu on kohati ületatud, viidata võimalikule maksupettusele. 60-päevane maksetähtaeg ei ole ärisuhtluses erakordne. Samuti on asjakohatu viide E OÜ ja N AS vahel sõlmitud laenulepingule, kuivõrd nõuete vormistamine laenusuhteks on äripraktikas tavaline käitumine. Asjassepuutumatu on MTA viide sellele, et E OÜ poolt N AS-le arvete alusel tasutud summad on edasi kantud Läti või Soome äriühingutele või sularahas välja võetud. E OÜ ei saa kanda lepingupartnerist tulenevat riski enda maksumenetluses, liiatigi veel juhul, kui MTA-l on tekitanud küsimusi E OÜ lepingupartneri suhted tema lepinguparteritega. Seega ei saa olla võimalik MTA poolt esitatud argumentidele tuginedes järeldada võimalikku tulevikus tasumisele kuuluvat maksusummat sellises määras, nagu MTA on seda esitanud ning ettemaksukontole on arest seatud. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et kuivõrd E OÜ-l puudub registervara ning pangakontodel toimub seal asuvate rahaliste vahendite pidev liikumine, on arest proportsionaalne. Kaupade, sh kütuse edasimüügiga tegelevate ettevõtete äritegevuse sisuks ongi pidevalt kaupade edasimüügist vabanevate käibevahendite tagasisuunamine kaupade (kütuse) soetamisse, mistõttu käibevahendid kontol ei seisa. Käibevahendite arestimine paratamatult oluliselt raskendab sellises olukorras edasist majandustegevust ning võimaliku maksukohustuse täitmist tulevikus. E OÜ ei ole vaidlustanud haldusasjas nr 3-16-529 määratud ettemaksukonto aresti summas 31 822,44 eurot, kuivõrd ta on arvestanud, et sellises ulatuses arest võimaldab tal majandustegevust oluliste mõjutusteta jätkata. Praeguse määrusega kohaldatud aresti tulemusena on aga ilmselgelt ettevõtte majandustegevuse senises mahus jätkamine välistatud. MKS § 1361 tuleks tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata. Käibemaksu enammaksete tagasinõudeõigus on varaline õigus ning selle arestimine riivab põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat kaebaja omandiõiguse puutumatust. Põhiseadusega ei ole kooskõlas ennetava karistusega sarnaneva eelaresti kohaldamine olukorras, kus tegelik uurimismenetlus alles käib ning maksuhaldur ei ole ka ise veendunud, kas maksukohustuslase käitumises on eksisteerinud maksusätete minetusi kinnitavaid asjaolusid või mitte. MKS § 1361 kohtuliku kontrolli võimalused kaebemenetluses on piiratud – kohtul on võimalik kontrollida vaid abstraktsete eelduste täitmist. Kohus ei hinda sisuliselt maksuhalduri poolt esitatud seisukohti ja tõendeid. Seega puudub ka maksukohustuslasel täitmist tagavate toimingute vaidlustamise menetluses võimalus esitada sisulisi seisukohti maksuhalduri poolt esitatud väidetele võimaliku maksude mittemaksmise ja maksupettuse osas. Seega on MKS § 1361 kohaldamine maksuhalduri taotluse korral üldjuhul kindel, tuues kaasa maksukohustuslase põhiõiguste põhjendamatult kergekäelise riive. Lisaks omandiõiguse riivele rikub ennetava aresti seadmine ka PS §-st 31 tulenevat õigust tegeleda ettevõtlusega. On selge, et kauba soetamisel ja edasimüümisel tekib vajadus tasaarveldada ettemaksukontol olevad käibemaksu enammaksed sisendkäibemaksuga ning ettemaksukonto arestimine kokku 279 791,64 euro ulatuses sisuliselt lõpetab järk-järgult ettevõtja majandustegevuse. Puudub alus asuda seisukohale, et äriühingul peabki olema võimalik arvestada oma tegevuses ligi 300 000 euro ulatuses käibevahendite ennetava arestimisega. VKS §-s 42 ette nähtud tagatise mõtteks ongi välistada turult suure maksupettuse riskiga riiulifirmad ning tagada võimalikke nõudeid maksukohustuslase vastu. Täiendavate arestide seadmine ei ole aga maksukohustuslasele ettenähtav ning arvestatav. Ka võimalus esitada ettemaksukonto arestist vabastamiseks vastavas ulatuses tagatis ei muuda E OÜ jaoks olukorda. MKS ega muu seadus ei näe ette ajalist piirangut maksumenetluse läbiviimisele, mistõttu võib maksumenetluses vaidlustatava haldusakti andmine halduri poolt toimuda määramata ajal 5(8)

3-16-1412 tulevikus. Alles siis tekib kaebajal võimalus esitada sisulisi vastuväiteid. Kohtumenetlus võib aga aastaid aega võtta ning seni peab isik taluma tema varale seatud ennetavat aresti. E OÜ õiguste riivet vähendaks olukord, kus üksikjuhtumi kontroll tuleks maksumenetluses läbi viia nt 6 kuu või erandkorras 1 aasta jooksul. MKS § 1361 sätestatud arest erineb oluliselt teistest, pealtnäha sarnastest menetluse tagamise meetmetest, kuna erinevalt MKS §-s 1361 seonduvast kaebemenetlusest on üldjuhul menetluse tagamine seotud juba käimasoleva kohtumenetlusega, kus puudutatud isikul on koheselt võimalus esitada oma sisulised seisukohad.

5.MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. E OÜ väidab ebaõigesti, et MKS § 1361 alusel esitatavas taotluses peavad olema lõpuni analüüsitud maksuotsuses esitatavad järeldused. MKS § 1361 lg 1 üks eeldus on, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud veenvat põhistust, rääkimata tõenditest, miks puudused saatelehtedes ning arvetes ja raha edasine saatus ei või ühtede asjaoludena kinnitada tõenäosust, et MTA koostab tulevikus maksuotsuse. Praegusel ajal ei ole oluline analüüsida, kas kogutud tõendid veenavad maksu tasumata jätmises, vaid üksnes seda, kas maksuotsuse koostamine on prognoositav. Maksukohustuslase poolt puudulikult vormistatud dokumentide aktsepteerimist enda raamatupidamis- ning maksuarvestuses on ostu-müügi tehingu kaasustes pidanud Riigikohus oluliseks asjaoluks (33-1-81-12, p 11; 3-3-1-57-13, p 16; 3-3-1-27-15, p 21). Veelgi enam, kui hoolsusnõue tuleneb seadusest ja seda eiratakse, saab see igal juhul ühe asjaoluna kinnitada kahtlust, et tehinguid ei ole toimunud dokumentidel kajastatud viisil. Praeguses kaasuses kinnitab see asjaolu vajadust kontrolli jätkamiseks. Väide, et üksnes osad saatelehed on puudulikud, ei anna alust asuda seisukohale, et muude loataotluses käsitletud asjaolude hindamise tulemusena jõuab MTA siiski kõikide N AS kontrollperioodi puudutavate arvete ning saatelehtede osas seisukohale, et kütust sellelt isikult soetatud ei ole. Samuti ei saa vähetähtsaks pidada, mis sai edasi määruskaebuse esitaja poolt kantud rahast, kui rahaülekande osas osutub MTA lõplikuks seisukohaks, et sularaha väljavõtmine seondus maksupettusega ning määruskaebuse esitaja oli sellest teadlik. Milliseks kujuneb sularaha väljavõtmise kaalukus käesolevas asjas, on edasise kontrollimenetluse küsimus. Paljasõnaline on väide, et E OÜ majandustegevuse jätkamise raskus tähendab aresti ebaproportsionaalsust. Ilma ühtegi täiendavat tõendit esitamata ei saa hinnata, miks näiteks mõne muu meetme rakendamine oleks olnud vajalikum ning mõõdukam ja milliseid majandustegevuse raskusi ettemaksukonto arestimine E OÜ-le üleüldse kaasa toob. MTA kaalus, milline täitetoiming oleks kõige kohasem. Neid järeldusi ei ole kaebaja ümber lükanud. Maksude laekumise tagamise mõistlik võimalikkus on oluline avalik huvi, eriti kütusesektoris, kus riigile laekumata jääv käibemaks on märkimisväärselt kõrge. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks just tema ettemaksukonto arestimine ning millised sellega seotud konkretiseeritud õigusnormide kogumid on põhiseadusega vastuolus. E OÜ sisulised väited MKS § 1361 põhiseaduspärasuse kohta on abstraktsed ega ole seotud määruskaebuse esitaja subjektiivsete õigustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6(8)

3-16-1412

7.Määruskaebuse esitaja leiab, et saatelehtede ebakorrektne vormistamine, 60-päevane maksetähtaeg ning tasutud summade edasikandmine välismaa äriühingutele või summade sularahas väljavõtmine N AS poolt ei saa olla aluseks, et järeldada, et E OÜ on pannud toime maksupettuse või tulevikus kuulub määramisele MTA poolt prognoositud maksusumma. Ringkonnakohus nõustub selles osas MTA-ga, et tegemist on üksnes osade välja toodud asjaoludega, mida tuleb kogumis hinnata koos teiste loataotluses esitatud asjaoludega. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole välistatud maksuotsuse koostamine MTA poolt välja toodud summas. Haldustoiminguks loa andmise menetluses ei anna kohus siduvat hinnangut sellele, kas on tõsikindlalt võimalik väita, et prognoositav maksuotsus MTA poolt märgitud summas koostatakse. Kohus hindab üksnes seda, kas läbiviidava maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse koostamine. Käesoleval juhul on halduskohus seda järeldust veenvalt põhjendanud.
8.Halduskohus on ka muud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud täitmistoiminguks loa andmise eeldused korrektselt tuvastanud. Maksuhaldur kontrollib E OÜ juuli ja oktoobri 2015 ning veebruari ja märtsi 2016 KMD-de esitamisel tekkinud tagastusnõuete ning maksustamisperioodide juuli kuni oktoober 2015 ja veebruar kuni märts 2016 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitustega, millele vastav hinnang tugineb. MTA on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatud kahtluse olemasolu õigesti tuvastanud.
9.Ettemaksukonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Esitatud andmetele tuginedes puudub kohtul kindlus, et võimaliku tulevase maksukohustuse määramise korral on selle sundtäitmine äriühingule kuuluva vara arvelt võimalik. Nii MTA loataotluses kui ka halduskohtu määruses on kaalutud erinevate täitetoimingute kohaldamise võimalust. Ettemaksukonto arest võimaldab E OÜ-l äritegevust jätkata, kuigi oluliselt väiksemas ulatuses. Maksu laekumise tagamine on kaalukas avalik huvi, mida ei ole võimalik kaitsta muude vahenditega, sest kaebajal puudub muu samaväärne vara, mille säilimist oleks võimaliku maksuotsuse sundtäitmiseks võimalik tagada. Seega on halduskohus andnud loa sellise täitetoimingu kohaldamiseks, mis võimaldab tagada võimalikku tulevast maksukohustust, kuid samal ajal võimaldab ka E OÜ-l majandustegevust jätkata.
10.Määruskaebuse esitaja viited raamatupidamisdokumentide väljastamata jätmisele MTA poolt ei ole takistanud E OÜ-l kaebeõigust teostamast, kuna määruskaebuse esitaja on suutnud õigeaegselt esitada määruskaebuse.
11.Õigusnormid, mille alusel määruskaebuse esitaja ettemaksukonto arestiti, ei ole põhiseadusega vastuolus.
12.Täitetoiming, millega arestitakse ennetavalt äriühingu ettemaksukonto, piirab nii äriühingu omandiõigust kui ka ettevõtlusvabadust. Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) seletuskirja kohaselt oli MKS § 1361 kehtestamise eesmärgiks tagada maksuotsuste täitmise tulemuslikkus ning maksude efektiivsem laekumine (lk 7–8). Nimetatud eesmärgile on tähelepanu pööranud ka Riigikohtu üldkogu 10.11.2011 otsuse nr 3-3-1-28-11 p-s 29. Maksukohustuse täitmise tagamine leiab aset olukorras, kus maksumenetluses ei ole veel kogutud kõiki vajalikke tõendeid, mille pinnalt järeldada maksu määramist. Sellise eeltingimuse seadmise korral ei oleks maksude laekumist võimalik tagada, sest juba maksumenetluse alguses on maksukohustuslasel võimalik muuta 7(8)

3-16-1412 ennast varatuks. Äriühingu omandiõiguse ning ettevõtlusvabaduse piirangud ei ole ebaproportsionaalsed võrreldes saavutatava eesmärgiga. Alusetu on aga E OÜ väide, et MTA loataotlus rahuldatakse alati. Kohus teeb iga loataotluse menetluse raames individuaalse ja kaalutletud otsuse, lähtudes konkreetses loataotluses esitatud asjaoludest.

13.Ebaõige on määruskaebuse väide, et MKS § 1361 sarnaseid teisi sätteid õiguskorras ei leidu. Nii näeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 ette võimaluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Kuna maksuvõlad nõutakse reeglina sisse mitte tsiviilkohtumenetluse korras, vaid haldusmenetluses, asetaks MKS § 1361 suguse normi puudumine riigi ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlausaldajatega, kes saavad võlgu sisse nõuda hagi korras. Samuti saab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 kohaselt arestida vara tsiviilhagi tagamiseks juba enne kohtumenetlust. Ka 01.01.2017 jõustuva KrMS § 1414 lg 1 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. MKS §-l 1361 ei ole erinevalt määruskaebusest väidetust karistuslikku iseloomu, vaid sarnaselt teiste viidatud sätetega võlausaldaja nõude tegelikku sissenõutavust tagav funktsioon.
14.Konkreetse täitetoimingu rakendamise eesmärgiks on tagada võimaliku tulevase maksuotsusega määratava maksusumma hilisem sundtäitmine. Tagatis, mille maksmise kohustus on kütusemüüjatel seadusest tulenevalt, ei pruugi tagada võimalikku tulevast maksukohustust tervikuna. Üksnes seaduses sätestatud tagatissumma rakendamine võib omakorda viia selleni, et seda ületavas osas ei ole riigil võimalik tulevase maksukohustuse täitmist tagada ning selles osas jääks nõutav maksusumma riigile laekumata ning sellega saavutamata ka MKS § 1361 eesmärk.
15.Määruskaebuse esitaja heidab ette seda, et maksumenetluse läbiviimine on ajaliselt prognoosimatu. MKS § 10 lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Konkreetse maksumenetluse läbiviimise periood sõltub maksumenetluse aluseks olevatest asjaoludest, mistõttu ei ole tähtajalise piirangu määramine kohtu poolt ettemaksukonto arestimiseks loa andmisel põhjendatud. MKS § 10 lg-s 3 sätestatud regulatsiooniga on piisavalt tagatud, et maksumenetluse läbiviimine ei veniks ebaproportsionaalselt pikaks. Kui maksumenetlus kestab ebamõistlikult kaua või maksumenetlus viibib põhjendamatult, võib määruskaebuse esitaja taotleda ettemaksukonto arestist vabastamist.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus E OÜ määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmist ei ole MTA taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud määruskaebemenetluses nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja