Kostja II: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada KORTERIÜHISTU XXXXhagi XXXX ja XXXX vastu endise olukorra taastamise nõudes.
2.Kohustada XXXXt ja XXXX kõrvaldama korteriomandis asukohaga XXXXTallinn küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
3.Kohustada kostjaid tellima küttesüsteemi taastamine osaühingult XXXX või osaühingult
6.Käesoleva otsuse lahutamatu osa on küttesüsteemi plaan. Menetluskulud
7.Tsiviilasja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
8.Välja mõista XXXXlt ja XXXXlt solidaarselt KORTERIÜHISTU XXXX kasuks menetluskulud 2 022,22 eurot (kaks tuhat kakskümmend kaks eurot ja 22 senti) ja viivis menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
9.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja on asutatud elamu XXXXmajandamiseks. Kostjad on aadressil XXXX asuva korteriomandi (registriosa XXXX) omanikud.
2.Hagiavalduse kohaselt helistas peale kostjate poolt eelnimetatud korteriomandi omandamist kostja I hageja koostööpartnerile küttesüsteemide spetsialist XXXXja palus sulgeda kostjate korterit läbivad küttesüsteemi püstikud ajutiselt, kuna nendest pidi lekkima vesi. Hageja märgib, et püstikud suleti. Kostja I teatas hiljem, et kõrvaldas probleemi oma jõududega, seega pole vaja midagi teha. Hageja esindajad kontrollisid korteris kostjate poolt iseseisvalt tehtud tööd ja avastasid, et korterit läbinud elamu küttesüsteemi osa on eemaldatud täielikult, st kütteradiaatorid koos juurde- ja äravoolu torustikuga on maha võetud ning küttepüstikud on ära lõigatud laest ja põrandast.
3.Hageja on seisukohal, et kostjad rikkusid AÕS § 72 lg-st 3, KOS § 10 lg-st 2 ja KOS § 11 lg 1 pst 1 tulenevat kohustust kasutada kaasomandis olevat küttesüsteemi selle otstarbe kohaselt, võimaldades seda teha ka teistel kaasomanikel ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nende kohustuste rikkumisega põhjustasid kostjad teistele kaasomanikele kahju, mis väljendub selles, et nad ei saa kõnealust küttesüsteemi kasutada. Seega peavad kostjad AÕS § 89 järgseks rikkumise kõrvaldamiseks taastama küttesüsteemi esialgse olukorra.
4.Kostjad väidavad, et gaasikütte paigaldas XXXXOÜ spetsialist XXXX. XXXXOÜ esindaja XXXX teatas hagejale, et ei paigaldanud selles korteris gaasikütet, vaid asendas amortiseerunud gaasiboileri uuega. Gaasikütet selles korteris kas ei ole või on ehitatud tundmatu teenusepakkuja poolt, kuna kostjate korteris tarbitakse gaasi kordades vähem kui teistes elamu korterites. Seega ilmselt kostjate korteris lokaalne küte puudub või on ehitatud oma jõududega kodutöönduslikult ega tööta. Selline olukord, kus gaasikütte paigaldab mitte spetsialist ja hiljem hangitakse kahemõtteliselt tõlgendatavad dokumendid justkui töid teostas usaldusväärne firma, seab elamu ja selle elanikke ohtu. Näiteks 21.12.2015 kostjate korter täitus suitsuga, mis levis naaberkorteritesse ja trepikotta, sh korterisse nr 22, mille tõttu tuli tuletõrje ekipaaž ja kuna korteris nr 22 kedagi polnud ja ust keegi ei avanud, murdis päästeametnik selle korteri ukse lahti. Selgus, et suits sattus sinna korterisse kostjate korterist. Hageja leiab, et oht on mitte ainult suitsu oht, vaid ka tulekahjuoht, tarbegaasimürgituse ja -plahvatuse oht, vingugaasioht jms. Kui kostjate korteris oleks ühine küttesüsteem taastatud, siis ei esine kostjatel vajadust teha oma korteris ohtlikke toiminguid gaasiseadmetega.
5.Samuti on hagejale laekunud kaebused kostjate korteriga piirnevatest korteritest, et nende korterite ja korteri 21 ühised seinad on liiga külmad. Kostjate korteris on gaasitarbimine oluliselt väiksem kui teistes korterites, see tähendab, et nemad gaasiga ei küta. Seega ühise küttesüsteemi osa likvideerimine korteris 21 puudutab ka teiste kaasomanike huve. Hageja märgib, et korteri 21 kohal oleva korteri 33 omanik avaldas soovi ühineda elamu
keskküttesüsteemiga, kuna gaasiküttesüsteem ei töötanud. Seega korterid 27, 33 ja 39 olid kütteta. Samuti korteri liitumine keskküttega ei ole võimalik, kuna küttepüstik, mis läbib korterit 21, on taastatud vaid visuaalselt, st soojuskandjat ei edasta. Korterite 27, 33 ja 39 omanikud esitasid hagejale pretensiooni, et nende korterid läbiv küttesüsteem on talvel külm ja nõuavad hagejalt kütte eest makstud tasude tagastamist. Et elamu ühist küttesüsteemi majandab kaasomanike huvides hageja, puudutab küttesüsteemi osa korteris 21 likvideerimine kõiki kaasomanikke ja hagejat.
6.Eeltooduga hageja palub kohustada kostjad kõrvaldama Tallinnas aadressil XXXXkorteris asuva elamu küttesüsteemi osa ümberehituse ja taastama küttesüsteemi vastavalt küttesüsteemi plaanile selliselt, et kostjad võivad tellida küttesüsteemi taastamise oma äranägemisel kas OSAÜHINGULT XXXX või osaühingult XXXX 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi tegemisest. Hagejad paluvad, et kohus määraks lõpplahendis, et kohtutäituril, hagejal ja hageja koostööpartneril (tööde teostajana või järelevaatajana) on õigus siseneda Tallinnas aadressil XXXXasuvasse korterisse ja viibida seal küttesüsteemi taastamiseks, selle kontrollimiseks või TMS-st tulenevate ülesannete täitmiseks kuni kohtulahendi täitmiseni. Kostjate vastuväited
7.Kostjad on seisukohal, et endine olukord on taastatud ning hagejal nõude alus puudub. Kostjad märgivad, et autonoomse gaasikütte paigaldamise käigus eemaldati ekslikult osa elamu küttesüsteemi torustikku, mis on nüüdseks taastatud. Kostjate arusaama kohaselt tähendab endine olukord ainult korteris asuva toimiva küttesüsteemi torustiku olemasolu ilma radiaatori paigalduseta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hageja on esitanud endise olukorra taastamise nõude - kohustada kostjaid kõrvaldama XXXX Tallinn asuvas korteriomandis küttesüsteemi ümberehitus ning taastama see vastavalt küttesüsteemi plaanile. Kostjad on seisukohal, et nad on juba endise olukorra taastanud.
10.Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud isik nõudma kostjatelt endise olukorra taastamist. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-18-12 p-s 10 rõhutanud, et korteriühistul on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt nt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8304, p 17; 1. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 10; 23. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 15; 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11611, p 25). Muu hulgas on Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 26).
11.Kohus on seisukohal, et antud juhul saab hageja nõude alus olla asjaõigusseaduse (AÕS)
§ 72, § 74 ja § 89. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-104-12 p-s 10 selgitanud, et rikkumise kõrvaldamise nõude AÕS § 89 tähenduses rahuldamise eeldus on esmalt asjaolu, et kostja rikub hageja omandiõigust, ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust rikkumist taluda.
12.Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjad on hageja liikmed ning XXXX Tallinn asuv korteriomand on kostjate ühisomandis. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et küttesüsteem on XXXX asuva elamu kaasomandi ese, mida AÕS § 72 lg 1 alusel kaasomanikud valdavad ja kasutavad kokkuleppel.
13.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-50-11 p-s 10 asunud seisukohale, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kostjad on väitnud, et nende korterisse on XXXXOÜ poolt 02.04.2014 paigaldatud autonoomne gaasiküte (tlk 50-55) ning et gaasikütte paigaldamise käigus eemaldati ka osa elamu küttesüsteemi torustikust. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-50-11 on kostjad seega teinud toimingu, milleks on tarvis kaasomanike kokkulepet. Kostjad ei ole kohtule tõendanud, et neil oleks olnud küttesüsteemi torustiku eemaldamiseks enda korteriomandist kaasomanike kokkulepe või hageja nõusolek. Hageja on kinnitanud, et ei ole kostjatele sellist nõusolekut andnud. Seega on kohus seisukohal, et kostjatel puudus AÕS § 72 lg-st 1 tulenev õigus küttesüsteemi torustiku eemaldamiseks. Lähtuval eeltoodust on kohus seisukohal, et tuvastamist on leidnud hageja liikmete õiguste rikkumine.
14.Kostjad on esitanud vastuväite, et on endise olukorras taastanud ning selle tõendamiseks esitanud kohtule osaühingu XXXX akti, millest tuleneb, et Tuulema 10-21 asuva küttetorustiku paigutus vastab küttesüsteemi plaanile (tlk 26-27). Osaühingu XXXX akti selgituse kohaselt on küttepüstikud paigaldatud vastavalt maja küttesüsteemi skeemile, kuid kütteradiaatorid ei ole ühendatud küttepüstikutele (tlk 38). XXXXOÜ selgituste kohaselt on nad kostjate korteriomandis välja vahetanud gaasiseadme ning teavitanud kostjaid, et korteris olemasolevat küttesüsteemi, mis oli ühendatud maja küttesüsteemiga, ei ole võimalik ilma hageja kooskõlastuseta lahti võtta ja ühendada gaasiseadmega (tlk 78). Hageja on kohtule tõendanud, et kostjate gaasi tarbimine on olnud oluliselt väiksem kui teistel kaasomanikel (tlk 89-90). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt esineb alus asuda seisukohale, et kostjad ei ole endist olukorda tegelikkuses taastanud.
15.Kohtule on esitatud hageja liikmete kirjad, millest nähtuvalt on kostjate korter 21.12.2015 täitnud suitsuga (tlk 100, 102, 103), mille põhjus võib olla asjaolu, et kostjad on ise paigaldanud lokaalse küttesüsteemi. Samuti on hagejale laekunud kaebused, et korteriga 21 külgnevate korterite seinad on liiga külmad. Korterid 27, 33 ja 39 on avaldanud soovi gaasiküttesüsteemi mittetöötamise korral keskküttega liitumiseks, kuid see ei ole tehniliselt võimalik, sest kostjad on enda korterit läbivad küttepüsikud eemaldanud (tlk 101). Kohus on seisukohal, et eelnimetatuga on tuvastatud asjaolu, et kostjad rikuvad hageja liikmete õigusi, mille tagajärjel ei ole kõigile hageja liikmetele võimalik tagada soojusenergiat korteriomanditesse, kuna kostjate korterit läbivate torude läbilõikamise tõttu ei ole soojusenergia edastamine võimalik. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise rikkumisega, mida hageja liikmed peaksid taluma. Seega eeltooduga on kohus tuvastanud, et antud juhul rikuvad kostjad hageja ja tema liikmete õigusi, kuna kostjad on küttesüsteemi läbi lõiganud ilma kaasomanike nõusolekuta, s.o teinud seda omavoliliselt rikkudes kõigi hageja liikmete kaasomandi osa.
16.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb AÕS § 72 lg 1 ja § 89 alusel rahuldada ning kohustada kostjaid kõrvaldama korteriomandis asukohaga XXXXTallinn küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile (otsuse lisa).
17.Hageja leiab, et küttesüsteem tuleb taastada osaühingu XXXX või osaühingu XXXX poolt 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Samuti hageja palub, et kohus määraks lõpplahendis, et kohtutäituril, hagejal ja hageja koostööpartneril (tööde teostajana või
järelevaatajana) on õigus siseneda Tallinnas aadressil XXXX asuvasse korterisse ja viibida seal küttesüsteemi taastamistööde ajal.
18.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kostjatel tuleb küttesüsteemi taastamine tellida osaühingult XXXX või osaühingult XXXX, kuna hageja on kinnitanud, et eelnimetatud ettevõtted on teadlikud XXXX elamu küttesüsteemi eripäradest ja senisest töökvaliteedist. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud lubada kohtutäituril, hagejal ja hageja koostööpartneril viibida küttesüsteemi taastamise ehitustööde juures, kuna selliselt on tagatud, et kostjate korteris olev küttesüsteem saab reaalselt taastatud viisil, mis teiste hageja liikmete huve enam ei kahjusta. Kohus leiab, et kostjatel tuleb küttesüsteemi taastamise tööd läbi viia 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
19.Hageja on esitanud taotluse käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, kuna see võib ära hoida venitamise eesmärgist tingitud otsusele põhjendamatu edasikaebamise. TsMS § 469 lg 1 sätestab, et TsMS §-s 468 nimetamata otsuse tunnistab kohus poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Taotluse võib esitada nii enne otsuse tegemist kui pärast seda. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole andnud tagatist otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, jätab kohus hageja taotluse rahuldamata.
20.Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 1 ja lg 4 p-st 2 on hagi hind 3 500 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 1 440 eurot, riigilõivu 300 eurot ning tõlketeenuse kulu 282,22 eurot.
25.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud e-toimiku vahendusel riigilõivu 300 eurot. Kohus on riigilõivu tasumise e-toimiku vahendusel tuvastanud, seega kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub kostjatelt väljamõistmisele.
26.Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal nõupidamiseks kliendiga, olukorra selgitamiseks ja positsiooni kujundamiseks 1 tund, andmete kogumiseks 30 minutit, hagiavalduse koostamiseks 5 tundi (tlk 1-5), lisade komplekteerimiseks ja riigilõivu tasumiseks 15 minutit, materjalide e-toimikusse sisestamiseks 15 minutit, kostja vastusega tutvumiseks ning asjaolude väljaselgitamiseks 2 tundi (tlk 25) ja tõlke korraldamiseks 30 minutit. Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 9 tunni ja 30 minuti ulatuses.
27.Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Käesoleval juhul kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb hageja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja 16.11.2015 menetlusdokumendis ja 06.02.2016 menetlusdokumendis nimetatud toimingute maht on 9 tundi ja töötunni hind 150 eurot (koos käibemaksuga) ning 15.06.2016 nimetatud toimingute maht on 30 minutit ja töötunni hing 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 440 eurot (koos käibemaksuga).
28.Hageja palub kostjatelt välja mõista kulud seoses tõlketeenusega summas 282,22 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohus leiab, et kuna hageja on tõendanud tõlketeenuse saamist (tlk 64, 105), kuulub see kostjatelt väljamõistmisele.
29.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjaid hüvitama hageja menetluskulusid 2 022,22 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 1 440 eurot, riigilõivust 300 eurot ja tõlketeenusest 282,22 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.