1.Pärnu Maakohtu menetluses oli KM hagi VK vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks.
2.Pärnu Maakohus jättis hagi 19.08.2015 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.01.2016 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi, lõpetas kaasomandi selliselt, et Pärnus, XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXXXXX) jääb hageja ainuomandisse ja hageja kohustub kostjale kaasomandi eest tasuma 15 000 eurot, kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistu teise
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-56617 jao omanikukande, mille kohaselt on kostja kinnistu 1/5 osa kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja, kohustas hagejat andma nõusoleku asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mille raames kostja lepib hagejaga kokku, et kostjale kuuluva kinnisasja mõttelise osa omandiõigus läheb üle hagejale.
3.Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 09.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-204, millega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
4.25.05.2016 esitas kostja VK Pärnu Maakohtule avalduse, millega soovib, et kohus tagaks käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 28.01.2016 tehtud otsuse täitmise.
5.Kostja palub seada kinnistule asukohaga Pärnu linn, XXX kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot, VK kasuks tsiviilasjas nr 2-12-56617 tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni, või, alternatiivselt, juhul, kui kõnes olevale kinnisasjale tervikuna ei ole mingil põhjusel võimalik kohtulikku hüpoteeki seada; seada kinnistu asukohaga Pärnu linn, XXX, VK-le kuuluvale mõttelisele osale kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot, VK kasuks tsiviilasjas nr 2-12-56617 tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
6.Taotluse kohaselt on 28.01.2016 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega lõpetatud kaasomand selliselt, et Pärnus, XXX asuv kinnistu jääb (hageja) KM ainuomandisse ja KM kohustub tasuma VK-le tema kaasomandi osa eest 15 000 eurot. Kohtuotsusega kohustati VK andma nõusolek kinnistu omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse KM. Samuti kohustas kohus VK andma nõusolek vastavasisulise asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohtuotsuse jõustumisega on tekkinud olukord, kus KM vastavasisulise avalduse esitamise korral võidakse KM kanda Pärnus, XXX asuva kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse. VK-l puudub igasugune tagatis, et KM maksab temale kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise. Kohtuotsusega on VK kaotanud omandi kinnisasjale (mis on olnud tema pikaajaliseks ja ainsaks elukohaks) ning reaalne tagatis temale omandi kaotuse eest välja mõistetud hüvitise saamiseks puudub. Kostja palub esitatud avaldus lahendada hagi tagamise sätete alusel. Hagi tagamise abinõu kohaldamata jätmine võib kohtuotsuse täitmise võimatuks teha, või vähemasti kohtuotsuse täitmist raskendada. Juhul, kui KM võõrandab Pärnus, XXX asuva kinnistu, oleks selle tagajärjel kohtuotsuse punkti 1 täitmine (osas, millega kohus mõistis VK kasuks välja 15 000 eurot) igal juhul raskendatud, kui mitte võimatu. Maakohtu määrus
7.Pärnu Maakohus keeldus 26.05.2016 kohtumäärusega VK avaldust 28.01.2016 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse täitmise tagamiseks menetlusse võtmast.
8.Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 377 lg 1 alusel avaldaja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Lõike 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 382 lubab hagi tagada ka siis, kui seda kohe ei esitata (esitatakse kuu jooksul). TsMS § 445 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Käesoleval juhul ei saa rääkida hagi tagamisest (kostja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-56617 ei ole hagi esitanud ega kavatse seda teha), samuti ei saa kõne alla tulla kohtuotsuse täitmise tagamine TsMS § 445 järgi, sest seda saab kohus teha üksnes otsuses endas. Avaldaja huvi ei ole suunatud ka täitemenetluse peatamisele, pikendamisele või ajatamisele täitemenetluse seadustiku § 45 mõttes, pealegi ei toimu ega peagi vähemalt hageja ainuomandi saamiseks täitemenetlust toimuma, vt ka allpool. Avaldaja käsitlus, et esiletoodud asjaoludel tuleb seaduse analoogia korras TsMS § 8 lg 2 sätete alusel kohaldada hagi tagamise sätteid, on meelevaldne. Kohus keeldub avalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
9.Kohus tõdeb, et avalduse esitamise vajadus jääb arusaamatuks. Antud juhul on kostjal olemas jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsus, millega lõpetati kaasomand selliselt, et Pärnus, XXX asuv kinnistu jääb KM ainuomandisse ja KM kohustub tasuma VKle tema kaasomandi osa eest 15 000 eurot. Kohtuotsusega kohustati VK andma nõusolek kinnistu omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse KM. Samuti kohustas kohus VK andma nõusoleku vastavasisulise asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
10.Kostja avalduse põhiline väide on see, et ta on kaotanud omandi ning reaalne tagatis temale omandi kaotuse eest välja mõistetud hüvitise saamiseks puudub. Esiteks märgib kohus, et avaldaja ei ole omandit tema enda avalduse faktiliste asjaolude kohaselt kaotanud, sest kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks. Hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel, mis avalduse kohaselt on seni tegemata (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4213, p 12). Kuna kostja tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks on kohtuotsusega asendatud, on hagejal tõepoolest igal ajal õigus nõuda enda sissekandmist kogu kinnistu omanikuna tema enda avalduse ja kohtuotsuse alusel. See aga tähendab, et tema nõue kaasomandi lõpetamiseks on otsuse jõustumisega muutunud sissenõutavaks. Järelikult on sissenõutavaks muutunud ka kostja enda nõue hüvitise maksmiseks (siinkohal ei saa rääkida vastastikustest kohustustest täitemenetluse seadustiku § 21 või 184 lg 1 mõttes – kostja ei pea ega saa enam hagejale ainuomandi saamiseks midagi tegema/teha) ning asjakohane on kostjale selgitada, et jõustunud kohtulahendeid täidab Eesti Vabariigis kohtutäitur (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 ja § 3 lg 1). Kohus märgib, et kohtutäituril on seaduse järgi oluliselt efektiivsemad võimalused võlgnevuse sissenõudmiseks (nt kinnistule keelumärke seadmine, sundmüük jms), kui kostja taotluses palutud kohtulik hüpoteek. Kostja avalduse faktilised asjaolud näitavad seega, et tema õiguste rikkumist ei ole aset leidnud, mistõttu on alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
11.Kostja õigused on igati kaitstud eelpooltooduga ning kohtuotsuse täitmine kostja kasuks temale väljamõistetud hüvitise osas ei saa olla kostjale võimatu ega raskendatud. Määruskaebus
12.Kostja esitas maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega seada kinnistule asukohaga Pärnu linn, XXX (registriosa nr XXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot, VK kasuks tsiviilasjas nr 2-12-56617 tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni, või, alternatiivselt, juhul, kui kõnes olevale kinnisasjale tervikuna ei ole mingil põhjusel võimalik kohtulikku hüpoteeki seada: seada kinnistu asukohaga Pärnu linn, XXX (registriosa nr XXXXXX), VK-le kuuluvale mõttelisele osale
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-56617 kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot, VK kasuks tsiviilasjas nr 2-12-56617 tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni; mitte nõuda VK-lt tagatise andmist; edastada määrus kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks registripidajale, so Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale; edastada kohtuotsuse täitmise tagamise määrus viivitamatult VK-le ning lükata edasi määruse KM-le kättetoimetamine, kuni kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseni; juhul, kui Tallinna Ringkonnakohtul ei ole mingil põhjusel võimalik asjas uut määrust teha, saata asi Pärnu Maakohtule uueks lahendamiseks.
13.Maakohus keeldus põhjendamatult ja alusetult avalduse menetlusse võtmisest. Kohus on jätnud tähelepanuta avalduses viidatud Riigikohtu lahendid, milles Riigikohus on selgesõnaliselt aktsepteerinud otsuse täitmise tagamist mõne hagi tagamise abinõuga ka pärast otsuse jõustumist.
14.Käesolevas asjas on maakohus vaidlustatud määruses kinnitanud, et kuna kostja tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks on kohtuotsusega asendatud, on hagejal igal ajal õigus nõuda enda sissekandmist kogu kinnistu omanikuna tema enda avalduse ja kohtuotsuse alusel. Kohus viitas, et ka kostja nõue hüvitise maksmiseks on sissenõutavaks muutunud. Samas on kohus märkinud, et rääkida ei saa vastastikustest kohustustest täitemenetluse seadustiku § 21 või 184 lg 1 mõttes – kostja ei pea ega saa enam hagejale ainuomandi saamiseks midagi tegema/teha.
15.Seega võib hageja nõuda enda sissekandmist kinnistu ainuomanikuna, ning vastavasisulise nõude esitamise korral tehakse kanne, sõltumata sellest, kas hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud või mitte.
16.VK-le teadaolevalt ei kuulu KM-le muud kinnisvara ega märkimisväärset vallasvara, mille arvelt võiks olla võimalik maksta VK-le kohtu poolt väljamõistetud hüvitis. Eeltoodut arvesse võttes on igati põhjendatud alust arvata, et juhul, kui KM nõuab enda avalduse ja kohtuotsuse alusel enese sissekandmist kinnistu ainuomanikuna ning koheselt kinnistu võõrandab, oleks selle tagajärjel kohtuotsuse punkti 1 täitmine (osas, millega kohus mõistis VK kasuks välja 15 000 eurot) igal juhul raskendatud, kui mitte võimatu.
17.Põhjendamatu on vaidlustatud määruses märgitu, et kostja avalduse faktilised asjaolud näitavad, et tema õiguste rikkumist ei ole aset leidnud, mistõttu on alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kohtu poolt viidatud säte reguleerib hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Säte ei ole asjassepuutuv, kuna määruskaebuse esitaja ei esitanud kohtusse hagiavaldust, vaid kohtuotsuse täitmise avalduse. Avalduse esitamise eesmärgiks on VK õiguste rikkumise vältimine ja ennetamine, seetõttu oli kohtu poolt asjakohatu viidata kostja õiguste rikkumise puudumisele kui avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusele.
18.Kohtuotsuse jõustumisega on tekkinud olukord, kus KM ́i vastavasisulise avalduse esitamise korral kantakse KM Pärnus, XXX asuva kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse. VK ́l puudub igasugune tagatis, et KM maksab temale kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise. Kohtuotsusega on VK sisuliselt kaotanud omandi kinnisasjale, mis on olnud tema pikaajaliseks ja ainsaks elukohaks ning mille eest väljamõistetud hüvitis ei võimalda samaväärse kinnisasja ostmist. Kui VK avaldus kohtuotsuse täitmise tagamiseks jääb rahuldamata, kaasneksid sellega VK jaoks väga rasked tagajärjed. Menetluse edasine käik
19.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-56617
Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ja avaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud menetlusõiguse norme valesti ja oleks pidanud kostja avalduse sisuliselt läbi vaatama. Avalduse menetlusse võtmata jätmisel on maakohus eksinud nii viidetega TsMS § 371 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 1, kui ka TsMS §-le 445 antud tõlgendusega.
22.TsMS § 445 lg 1 1. lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
23.Riigikohus on TsMS § 445 lg 1 tõlgendamisel lahendis 3-2-1-18-14 asunud seisukohale, et: „Kolleegiumi arvates ei välista TsMS § 445 lg 1 esimene lause tõlgendust, mille järgi saab otsuse täitmise mõne hagi tagamise abinõuga tagada või tagamisabinõu asendada ka pärast otsuse jõustumist, kui selleks on olemas poole õigustatud huvi“ (p 36).
24.Eeltoodust tuleneb üheselt, et otsuse täitmise tagamine on võimalik poole (seega ka kostja) taotlusel, mistõttu ei saa nõustuda maakohtu põhjendustega, et kuna kostja ei ole hagi esitanud, ei ole võimalik ka hagi tagamise sätete kohaldamise alusel kohtulahendi täitmise tagamine. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja avalduse menetlemine põhimõtteliselt võimalik ja seaduspärane, eeldusel, et selleks on olemas kostja õigustatud huvi.
25.Ringkonnakohtu hinnangul puudus käesoleval juhul maakohtul alus kostja esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 384 lõikest 1 järeldub, et kohus peab hagi tagamise avalduse lahendamisel tegema sisulise lahendi. Sealjuures on seadusandja sätestanud, et ka seaduse nõuetele mittevastava avalduse puuduste õigeaegselt kõrvaldamata jätmisel saab kohus hagi tagamise avalduse jätta (üksnes) rahuldamata (TsMS § 384 lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul kostja poolt esitatud avaldus sisuliselt lahendada. Sealjuures on avalduse esitaja kohustatud avaldust põhjendama ja usutavaks tegema, et on alust arvata, et tagamise abinõu rakendamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Praegusel juhul ei selgu avaldusest selgelt see, kas kostja on hagejalt eelviidatud kohtuotsuse täitmist nõudnud või mitte.
26.Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et kuna kostja nõue hageja vastu hüvitise maksmiseks on muutunud sissenõutavaks, oleks kostjal kohane pöörduda kohtutäituri poole. Seega on maakohus leidnud, et kostjal on olemas kehtiv täitedokument ning puudub õigustatud huvi kohtulahendi täitmise tagamiseks.
27.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et jõustunud kohtulahendi resolutsiooni punkti 1 sundtäidetavus on kaheldav. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1 sõnastuse kohaselt kaasomand lõpetatud selliselt, et kinnistu registriosa nr XXXXXX jääb hageja ainuomandisse ja hageja kohustub tasuma kostjale tema kaasomandi osa eest 15 000 eurot. Resolutsiooni kohaselt ei ole kohus hagejalt kostja kasuks rahalist hüvitist välja mõistnud. Kui kostja algataks täitemenetluse, võib esineda olukord, kus kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt iseseisvalt täitedokumenti tõlgendama asuda ei saaks. Samuti ei saaks ta küsida kohtult ka selgitust, kuna vastav õigusnorm on alates 01.01.2006
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-56617 kehtetu. Küll saaks täitemenetluses ebaselge täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral tuvastushagi esitada pool tulenevalt TsMS § 368.
28.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kostja ei ole omandit kaotanud enne, kui kinnistusosakond on teinud sellekohase kande kinnistusraamatus. Samas on õige ka kostja väide, et juhul kui hageja esitab vastava kinnistamisavalduse ning samaaegselt kinnistu võõrandab, on kostja omandi kaotanud, ilma et rahalise hüvitise nõue oleks tagatud. Seega on kostja õiguste rikkumise aset leidmine reaalselt võimalik. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesoleval juhul on kostja sattunud olukorda, milles jõustunud kohtulahendi edasine täitmine sõltub hageja tegevusest, mida kostja kontrollida ei saa. Nii ei saa kostja talle kuulunud kaasomandi osa omandi ülekandmist hagejale enam mõjutada, kuivõrd kostja tahteavaldused on jõustunud kohtuotsusega asendatud ning omandi ülekandeks on vajalik üksnes hageja avaldus. Sealjuures saaks kostja kinnistusraamatu kannete muutmisest teada alles tagantjärgi kinnistusregistripidaja poolt kandemääruse edastamisega. Jõustunud kohtulahendi resolutsioonist nähtub üheselt, et poolte kohustused ei ole omavahel seotud. Seega on kostja avalduse esitamine mõistetav.
29.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
30.TsMS § 663 lg 2 2.lausest tulenevalt ei saa määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.