Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2015, Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-56617
Menetlustoiming
Vastuhagist ning alternatiivsetest nõuetest loobumise vastuvõtmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja K. M., lepinguline esindaja Suido Västra Kostja/vastuhagis hageja V. K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ning riigilõivu tagastamine
Edasikaebamise kord
K. M.i hagi V. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning V. K. vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes
Võtta vastu V. K. vastuhagist loobumine ning lõpetada selles osas menetlus. Võtta vastu K. M.i loobumine tema hagis esitatud alternatiivsest nõudest, s.t nõudest lõpetada xxxxxxxx xxx xx xxxxxx asuva kinnisasja kaasomand selle müümisega enampakkumisel ja saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele, ning lõpetada menetlus selle osas. Menetluskulude jätta eelpool toodud nõuete/hagide osas poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Tagastada V. K.le, tema poolt käesolevas tsiviilasjas Rahandusministeeriumi kontole 7.05.2013 tasutud riigilõivust 250 (kahesaja viiekümnest) eurost pool summat ehk 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada V. K. arveldusarvele nr EEx Swedbank. Käesolev määrus saata pärast selle jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna
Tsiviilasi nr 2-12-56617 Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud, kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on K. M.i hagi V. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning V. K. vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes. 05.06.2015 on V. K. esitanud kohtule vastuhagist loobumiseks seoses K. M.i ja kolmanda kaasomandi kaasomaniku A.-R. S.vahel sõlmitud lepnguga, millega K. M. omandas A.-R. S. osa kaasomandis. V. K. vastuhagi nõue kinnisasja kolmeks korteriomandiks jagamiseks on seetõttu muutunud sisutuks. Samuti palub V. K. tagastada vastuhagilt tasutud riigilõivust (taotluse kohaselt 360 eurot) pool. 17.06.2015 esitas K. M. kohtule seisukoha esitatud taotlusele, mille kohaselt nõustub vastuhagist loobumise taotlusega. Samuti esitas K. M. taotluse, milles loobub oma hagis esitatud alternatiivsest nõudest, s.t nõudest lõpetada xxxxxxxx xxx xx xxxxxx asuva kinnisasja kaasomand selle müümisega enampakkumisel ja saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele, ning palub lõpetada menetlus selle osas. Menetlusse jääb K. M.i põhinõue ehk nõue kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et temale jääb kogu asja omand kohustusega V. K.le tema osa rahaliselt hüvitada. V. K. esitatud taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et esitatud taotlused on seaduslikud ega riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega vastuhagist ning põhihagi alternatiivsest nõudest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus nende nõuete osas lõpetada lg 1 p 3 kohaselt. Lisaks tuleb käesoleva määrusega tagastada V. K.le esitatud taotlusel alusel pool tasutud riigilõivust lg 2 p 2 kohaselt. Kohus tagastab 125 eurot, kuna kohtutoimikust nähtuvalt oln riigilõivu tasutud 7.05.2013 summas 250 eurot. Muid maksekorraldusi toimikus ei nähtu. Samuti on kohus kontrollinud perioodi 1.05.2013 – 30.06.2013 (kuna väidetavalt on riigilõiv tasutud 13.06.2013 summas 360 eurot), kuid V. K. poolt Riigikassasse laekumisi rohkem ei nähtu. Samuti 7.05.2013 esitatud vastuhagi hagihinnaks on 3500 eurot ning vastuhagi esitamise ajal (7.05.2013) pidigi tasuma vastuhagilt riigilõivu 250 eurot (esitatud läbi AET-i). Selles osas vastab taotlus riigilõivuseaduse § 12 nõuetele. Riigilõivu tasumist on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Menetluskulude jaotuse osas märgib kohus, et käesoleval juhul on õiglane (kuigi hagist loobumiste puhul tuleks menetluskulud jätta loobunud poole kanda TsMS 168 lg 2 alusel) jätta menetluskulud vastuhagi ning alternatiivse nõude osas poolte endi kanda, kohaldades ka lg 4 sätteid. Arvestades K. M.i poolt osa kaasomandi omandamist kolmandalt kaasomanikult on ta ise tekitanud olukorra, kus V. K. vastuhagil ei ole enam mõistlikku põhjendust, mistõttu oleks ebaõiglane vastuhagi menetluskulude jätmine selle esitaja kanda. Põhihagi menetluskulud jaotab ja määrab kohus kindlaks aga lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.