Iseseisva nõudega III isiku OÜ Holz Prof hagi AP, OÜ Multi Protect ja OÜ Loio vastu solidaarselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks patendi nr EE 05408 B1 õigusvastase kasutamise eest Harju Maakohtu 15.02.2016 kohtumäärus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Multi Protect määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Iseseisva nõudega III isik (hageja): OÜ Holz Prof (registrikood 11053593, Kraavi 47, 11215 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur (e-post XXX Kostja I: AP (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX) Määruskaebuse esitaja (Kostja II): OÜ Multi Protect (registrikood 11484053, asukoht Kalda tee 34-33, 50707 Tartu) Kostjate I ja II lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Tiina Pukk (e-postid XXX) Kostja III: OÜ Loio (registrikood 11242692, asukoht Vahtramäe tee 15, 11912 Tallinn), seaduslik esindaja Aarne Kuusk (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.OÜ Multi Protect määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 15.02.2016 määrus jätta muutmata.
Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 281 lg 5 3.lause). Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas esialgselt GN`i hagi AP (kostja I), OÜ Multi Protect (kostja II/määruskaebuse esitaja) ja OÜ Loio (kostja III) vastu kasuliku mudeli nr EE 00950 U1 ja patendi EE 05408 B1 õigusvastase kasutamise keelamiseks ja kohustamiseks edasisest rikkumisest hoidumiseks, milles lõpplahend (osaotsus) jõustus 13.04.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega, millega ringkonnakohus rahuldas GN`i hagi patendi EE 05408 B1 õigusvastase kasutamise keelamiseks ja kohustamiseks edasisest rikkumisest hoidumiseks, kohustas kostjaid IIII lõpetama hageja GN`i kui patendi EE 05408 B1 omaniku ainuõiguste rikkumine (sh patendiga kaitstud toodete valmistamine, kasutamine, levitamine ja müügiks pakkumine) ja sellest hoiduma.
2.Harju Maakohtu menetlusse jäi iseseisva nõudega III isiku hageja poolel OÜ Holz Prof (III isik) poolt 07.06.2012 esitatud hagi kostjate I- III vastu solidaarselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks patendi nr EE 05408 B1 õigusvastase kasutamise eest. III isik sõlmis GN`iga 08.12.2004 litsentsilepingu, mille kohaselt on III isikul õigus kasutada kasulikku mudelit EE 00950 U1 ja patenti nr EE 05408 B1. III isik tugineb nõudes PatS § 53 lg 1 ja VÕS § 1043, tekitatud kahju seisneb saamata jäänud tulus, esialgne kahju nõue on summas 1595 eurot, mida III isik täpsustab peale seda, kui kohus on kostjatelt I-III ning menetlusvälistelt isikutelt välja nõudnud TsMS § 280 alusel andmed perioodil 22.08.2008-01.06.2012 toodetud, turustatud ja edasi müüdud tuletõkkeimmutusvahendi MP FR kohta.
3.05.06.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus III isiku andmete esitamiseks kohustamise taotluse ning muuhulgas kohustas kostjat II esitama kohtule määruses märgitud andmed selle kohta kui palju ta on perioodil 22.08.2008-01.06.2012 tootnud puidu tuletõkkeimmutusvahendit MP FR, millise hinnaga on ta nimetatud toodet turustanud ning andmed kõigi isikute kohta, kes on kostja II poolt toodetud puidu tuletõkkeimmutusvahendit turustanud. Määrus ei olnud edasikaevatav.
4.17.06.2015 esitas III isik Harju Maakohtule hagiavalduse täienduse ning palus laiendada andmete ajavahemiku perioodi so 22.08.2008 kuni 13.04.2015, kuna kostjad I-III rikkusid hageja tööstusomandiõigusi kuni Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud kohtuotsuse jõustumiseni ja isegi pärast seda.
5.22.06.2015 esitas kostja II Harju Maakohtu 05.06.2015 määruse peale määruskaebuse, milles esitas avalduse andmete väljastamisest keeldumise kohta. Andmete väljanõudmine on õigusvastane (TsMS § 280 lg 4, KonkS § 4 lg 1 p 4). Kostja II keeldub andmete väljastamisest TsMS § 281 lg 2 p 3 alusel. TsMS § 280 (erinormi) kohaldades tuleb arvestada ka TsMS §-s 279 (üldsäte) sätestatut. Isikutelt, kes 05.06.2015 määruse alusel andmed esitasid, on andmed kogutud õigusvastaselt, kuna kohus jättis määruses märkimata, et isikud võivad andmete esitamisest keelduda ja andmed tuleb kostja II õiguste kaitseks toimikust eemaldada. Andmed on kogutud TsMS mõtte ja sättega vastuolus. Määruse eesmärgiks on võimaldada III isikule ligipääsu kostja II ärisaladusele, määrus on alusetu, põhjendamata. III isiku taotlus oli eelkõige suunatud kostja II ärisaladuse enda kasuks pööramisele. Et ärisaladuse väljanõudmine TsMS § 280 lg 1 alusel oleks proportsionaalne, oleks määrus pidanud olema põhjendatud – peab selguma, mida kohus ja/või kolmas isik kavatseb kostja II ärisaladusega peale hakata. Puudub meetod III isiku kahju arvestamiseks, mis eeldaks määruses loetletud andmete väljanõudmist. Kohtumäärus on alusetu. Määruse järgi peab kostja II väljastama taolise toote müügiandmeid, mis ei riku ega ole kunagi
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-22551 rikkunud kolmanda isiku intellektuaalsest omandist tulenevat õigust. TsMS § 180 lg 1 alusel on võimalik välja nõuda vaid andmed kaupade või teenuste osas, mis intellektuaalsest omandist tulenevat õigust rikuvad. Määrusega nõuab kohus andmeid kostja II tootenime ja kaubamärgi kasutamise ulatuse ja viisi, mitte patendiga vastuolus toodetud toodete turustamise kohta. Kohus nõuab andmeid kostja II registreerimata kaubamärgi/tootenime „Puidu tuletõkkevahend MP FR“ kasutamise kohta. Kostja II majandus- ja kutsetegevuses kasutatavad kaubamärgid ja tootenimetused ei ole seostatavad ühe konkreetse retsepti, patendi ega tootmismeetodiga. Kohus ei kasuta määruses sõna „patent“ ega kohusta kostjat II esitama andmeid patenti rikkuvate toodete osas. Määruse väär suunitlus tuleneb otseselt määruse aluseks olevast taotlusest ning taotluse tagurlikest motiividest. Maakohtu ja Ringkonnakohtu otsused keelavad kostjal II vaid taolise tuletõkkevahendi turustamist, mis rikub patenti. III isik ei ole selgitanud, millisesse kahjuhüvitise ulatuse arvestamise valemisse mahuvad nõutavad andmed. Tõendatud ei ole määruses märgitud rikkumise periood 22.08.2008-01.06.2012.
6.26.06.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus kostja II määruskaebust menetlemast.
7.09.07.2015 vastuses vaidles kostja II vastu ka III isiku poolt 17.06.2015 esitatud taotlusele nõuda välja andmed perioodi 22.08.2008-13.04.2015 kohta. Kostja II majandustegevuses kasutatavad kaubamärgid ja tootenimetused ei ole seostatavad ühe konkreetse retsepti, patendi ega tootmismeetodiga. Kohtumenetluses kasutatud kriminaalmenetluse 04.11.2011 ekspertiisis võrreldi kostja II puidu tuletõkkevahendi MP FR keemilist koostist. Ekspertiisis kasutati 2010. a lõpus toodetud tuletõkkevahendit, mis valmis enne patenditaotluse sisseandmist. Kostja II esitas uuendatud retspeti ka kohtule ning selle alusel viidi läbi kohtulik ekspertiis. Sellega on tõendatud retsepti muutmine kostja poolt. Arendustöö tulemusena on kostja II oma toodete retsepti pidevalt uuendanud ja täiendanud. Kolmandal isikul pole jooksvalt kuni menetluse lõpuni võimalik nõuda kostja II majandustegevust puudutavat konfidentsiaalset infot. Asjas jõustunud kohtulahendiga pole tuvastatud rikkumise perioodi.
8.III isik leidis, et andmete esitamiseks kohustamine ei välista andmete kasutamist kohtumenetluses ega andmete konfidentsiaalsust. Andmete kohtule esitamisel on kohtul võimalik poole taotlusel eraldi määrata ja juhtida poolte tähelepanu TsMS § 281 lg-s 4 sätestatule. See norm on täitmiseks kohustuslik ka ilma kohtu poolt eraldi määramata. Arusaamatuks jääb kostja II väide, et kohus ei saanud nõuda teabe esitamist olukorras, kus kohus ei ole samaaegselt rakendanud meetmeid konfidentsiaalse info kaitseks, et vastavad andmed ei jõuaks kostja II otsese konkurendi OÜ Holz Profini. KonkS § 4 lg 1 p 4 ei saa välistada TsMS § 280 rakendamist. Jõustunud kohtuotsusega tuvastati kostjate poolt patendiomaniku õiguste rikkumine. III isik on 14.11.2011 ja 07.06.2012 menetlusdokumendis öelnud, et kahjunõude esitamise hetkel ei ole teabe puudumise tõttu võimalik kahjunõuet lõplikuna ja täpsemalt määratleda ning et lõplik kahjunõue on võimalik välja arvestada ja kohtule esitada alles pärast seda, kui III isik on saanud vajalikku teavet kaupade tootmise mahu, turustuskanalite ja turustusmahtude kohta. Erinormi kehtestamine intellektuaalomandit käsitleva hagi puhul ei olnud seadusandja poolt juhuslik, vaid kindlalt eesmärgipärane. Intellektuaalomandi objekti ebaseadusliku kasutamise korral ei ole üldjuhul hagejal endal võimalik kohtuväliselt õigusrikkumise ulatust tuvastada. Jõustunud osaotsuse tegemise aluseks oli asjaolu, et kostjad on patendiomaniku ainuõigust rikkudes tootnud ja turustanud puidu tuletõkkevahendit nimega MP FR. Seega nõudis maakohus õigesti andmete esitamist, märkides konkreetse toote nimetuse. Puidu tuletõkkevahend PM FR ei ole kaubamärk, vaid konkreetne eritoode,
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-22551 mis enne turule toomist vajab testimist ja sertifitseerimist. Kostja II vastuväited toodete koostise, retseptuuri ja valmistamise metoodika muutmise kohta pole asjakohased – need on sisulised vastuväited, mis vaadati läbi osaotsuse tegemisel ning mis ei leidnud tõendamist. Lisaks tuvastas kohus õigusrikkumise algusajana 22.08.2008. Osaotsus hõlmas perioodi kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kõigi kohtuastmete läbimiseni. Asja sisulise arutelu käigus ei tuvastatud, et teatud perioodist alates oleks kostja II asunud tootma uue koostisega puidu tuletõkkevahendit MP FR. Seega on õigusrikkumise asjakohane periood 22.08.2008 kuni 13.04.2015. Kostja II on 24.04.2015 kinnitanud, et tootmine viidi üle uue juriidilise isiku alla ning praeguseks on välja töötatud teistel ainetel põhinev toode, mille tootmiseks asutati MultiPro System (registrisse kantud 11.04.2015). III isik taotleb laiendada väljanõutavate andmete ajavahemikku kuni 13.04.2015, kuna selle ajani (ja ka pärast) rikkusid kostjad hageja patenti. Lisaks taotleb III isik täiendada toote nimetust „Puidu tuletõkkeimmutusvahend MP FR“ järgmiste nimetustega: Texterior MP, Tinterior MP FR ja Exterior MP FR. Need tooted on sisuliselt puidutuletõkkevahend MP FR, kuhu on lisatud mõned pigmendid. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis 15.02.2016 määrusega rahuldamata kostja II vastuväite kohtu 05.06.2015 määrusega nõutud andmete väljaandmises keeldumise kohta, andis kostjale II täiendava tähtaja andmete esitamiseks 14 päeva määruse jõustumisest ning kohustas kostjat II esitama kohtu poolt 05.06.2015 määrusega nõutud andmed perioodi 22.08.2008-13.04.2015 kohta.
10.Kohus käsitles kostja II määruskaebust 05.06.2015 määrusele vastuväitena dokumendi väljaandmisest keeldumise kohta. Kuna kostja II on enda vastuväite esitanud 22.06.2015 määruskaebuses ning täiendanud enda seisukohti 14.07.2015 määruskaebuses ning III isik on enda seisukohad esitanud 31.08.2015 määruskaebuse vastuses, luges kohus pooled kirjalikult ärakuulatuks.
11.Arvestades, et kostja II on esitanud vastuväite ka III isiku täiendavale, 17.06.2015 taotlusele andmete väljanõudmiseks kostjalt II, lahendas kohus vastuväite ka selles osas. Kohus leidis, et kuigi kohus pole 17.06.2015 taotluse osas veel andmete väljanõudmise määrust teinud, tuleb arvestada, et kostjat II puudutavat taotlust muudeti seal vähesel määral ning menetlusökonoomiliselt poleks mõttekas teha kostja II suhtes andmete väljanõudmist määrust 17.06.2015 taotluse osas ning oodata ära vastuväite esitamine ja seejärel vastuväide lahendada.
12.TsMS § 280 lg 1 sätestab, et kui hagi on esitatud autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, võib kohus hageja põhjendatud taotlusel kohustada kostjat või muud isikut esitama muu hulgas kirjalikud andmed kaupade või teenuste, mis intellektuaalsest omandist tulenevat õigust rikuvad, päritolu ja turustuskanalite kohta. Sama sätte lg 3 kohaselt võib see teave muu hulgas hõlmata järgmisi andmeid: kaupade või teenuste tootjate, valmistajate ja turustajate, nende kaupade või teenusega varustajate ja kaupade või teenuste varasemate valdajate nimed ja aadressid ning tellijate ja müügikohtade, kellele ja kuhu kaubad või teenused olid määratud, nimed ja aadressid; 2) andmed valmistatud, toodetud, tarnitud, saadud või tellitud kaupade koguste kohta ja hindade kohta, mis kaupade või teenuste eest maksti. TsMS § 280 lg 3 kohaselt ei või nimetatud teavet kasutada väljaspool kohtumenetlust, milles andmeid küsiti. Sama sätte lg 5 teise lause kohaselt võivad isikud keelduda teabe andmisest lg-s 1 nimetatud viisil samadel alustel nagu tunnistajana ütluste andmisest.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-22551
13.Viidatud säte seab erireegli dokumentide väljanõudmiseks, võrreldes muu sama peatüki regulatsiooniga. Erinorm on ka teabe andmisest keeldumise kohta (TsMS § 280 lg 5 teine lause). Eriregulatsioon on põhjendatud sellega, et intellektuaalset omandit puudutavates vaidlustes on eriti aktuaalne informatsiooni asümeetria, st et nõude omanikul on vähe võimalusi tegeliku kahju väljaselgitamiseks, sest nimetatud andmed on rikkuja valduses.
14.TsMS § 280 lg 5 teine lause sätestab, et teabe andmisest võib keelduda samal alusel, kui tunnistajana ütluste andmisest. TsMS § 257 lg 1 sätestab ütlustest keeldumise seoses sugulusele või lähedussuhtele hageja või kostjaga, lg 2 seoses enese või lg-s 1 nimetatud inimese süüstamise ohuga, lg 3 seoses riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaldamisalasse kuuluva teabega ning lg-s 4 seoses ajakirjandusele teavet andnud isiku kaitsega. Ühtegi nimetatud asjaoludest pole kostja II välja toonud. Kostja II argumendid seoses ärisaladuse kaitse ja konkurentsiseaduse rikkumisega pole intellektuaalse omandi rikkumise asjades teabe andmisest keeldumise aluseks. Kostjat II kaitseb TsMS § 280 lg 3, mis keelab selle teabe kasutamist väljaspool kohtumenetlust. Kohtu hinnangul ei ole nimetatu miski, mille kohus peaks määruse resolutsiooni märkima, sest siin pole tegemist otsustusega, vaid seadusest tuleneva keeluga, mis on suunatud teistele menetlusosalistele.
15.Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja II rikkus GN patenti. Sellele tulemusele jõuti, kui võrreldi kostja II toodetava toote „Puidu tuletõkkeimmutusvahend MP FR“ koostist hageja patendiga. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et „kostja II tootes on olemas patendi nr EE 05408 B1 sõltumatus nõudluspunktis esitatud olulised tunnused“ (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse lk 12 teine lõik). Tuvastati patendi rikkumine, mistõttu on põhjendatud nõuda välja andmed just seda nime kandva toote osas. Kohus peab toote, mille kohta andmeid välja nõutakse, kuidagi piiritlema ega saa anda kostjale II andmete väljaandmisel õigust otsustada, millised tooted tema arvates hageja patenti rikkusid. Kui kostja II on seisukohal, et sama nime all toodeti mingil hetkel teise koostisega toodet, tuleb tal seda tõendada, kuid see ei välista andmete väljanõudmist. Vastupidiselt kostjale II pole kohtu hinnangul asjas kohtu määratud ekspertiisiga tõendatud, et kostja II oleks toote retseptuuri alates 2011. a muutnud – ringkonnakohus nõustus 29.12.2014 otsuses maakohtuga, et kohtu määratud ekspertiisi tulemused (kus analüüsiti kostja II esitatud retsepti) polnud arvestatavad, sest eksperdile esitatud dokument oli sisult vastuoluline ja ebausaldusväärne. Lisaks loeti kostja II viidatud rahvusvaheline patenditaotlus tagasivõetuks.
16.Kahju ulatuse väljaselgitamiseks on kolmandal isikul õigus taotleda tõendite väljanõudmist kostjalt II. Kohus ei nõustu kostjaga II, et kolmas isik peaks enne andmete saamist välja tooma kahju arvutamise metoodika. Küsitavad andmed jäävad TsMS §-ga 280 lubatu piiresse. Kolmas isik on 07.06.2012 menetlusdokumendis märkinud, et varaline kahju võib seisneda otsestes kuludes või saamata jäänud tulus ning et potentsiaalsed ostjad eelistasid kostjate tooteid, sest viimased said neid toota ja müüa madalama hinnaga. Selleks, et kolmas isik saaks välja arvestada, kui palju nende müük võis kostjate tegevuse tulemusena väheneda või milline oli kostjate kasu toodete müümisel, on kolmandal isikul vaja tema poolt nõutud andmeid.
17.Mis puutub kolmanda isiku 17.06.2015 taotlust, leiab kohus, et põhjendatud pole taotlus nõuda välja täiendavalt toodete nimedega Texterior MP FR, Tinterior MP FR ja Exterior MP FR turustamise kohta. Nagu kolmas isik ka ise möönab, pole tegemist samade vahenditega, nagu MP FR, vaid neile on lisatud mõned pigmendid. Õigusrikkumine lahendati käesolevas asjas aga üksnes toote MP FR, mitte teise
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-22551 koostisega toodete osas. Seega pole andmete väljanõudmine teise nimetusega toodete osas põhjendatud.
18.Kolmas isik on põhistanud enda väidet, mille kohaselt tootis kostja vahendit MP FR kuni 13.04.2015, märkides, et kostja II esindaja on ajakirjanduses selgitanud, et uue toote tootmiseks ja müümiseks asutati uus firma (registrisse kantud 11.04.2015). Samuti on III isik eelnevalt selgitanud, et kostja II majandusaasta aruandest nähtus, et esimene partii vaidlusalust toodangut toodeti 2008. a oktoobris. Kolmandal isikul on võimalus enda nõuet menetluse vältel seoses uute andmete väljanõudmisega suurendada. Kohus leiab, et on põhjendatud nõuda kostjalt II välja andmed perioodi 22.08.2008 kuni 13.04.2015 kohta, ning kohus rahuldab OÜ Holz Prof täiendava taotluse selles osas. Kui kostja II on seisukohal, et on tuletõkkeimmutusvahendit MP FR tootnud lühema aja jooksul, saab ta esitada vastava põhistuse ja tõendid ning seda on võimalik kahjunõude lahendamisel (rikkumise perioodi määratlemisel) arvestada. Vastavat küsimust ei saa kohus aga lahendada enne andmete väljanõudmist. Määruskaebus
19.Kostja II esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ja vastuväite, milles palub maakohtu 15.02.2016 määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kostja II vastuväide Harju Maakohtu 05.06.2015 ning 15.02.2016 määrustega nõutud andmete väljaandmisest keeldumise kohta.
20.Määruskaebuse esitaja jääb oma 22.06.2015 ja 09.07.2015 menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde. Kostja II leiab jätkuvalt, et andmete väljanõudmine on põhjendamatu, vastuolus konkurentsiõigusega ning kahjustab alusetult kostja II ärisaladust. Kohus on alusetult kohaldanud TsMS § 280 lg 1, kohtumäärusest ei nähtu TsMS § 280 lg 1 kohaldamise eesmärk. Andmete kogumise eesmärk ei ole teada, kahju arvestamise meetod puudub. Kostja II on oluliselt muutnud toodete koostist, retseptuuri ning valmistamise metoodikat, et erineda patendist. Pärast seda on välistatud patendi rikkumine mistahes moel. Menetluse edasine käik
21.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle menetlusosalistele seisukoha andmiseks.
22.Määruskaebusele vastas III isik, kes leidis, et see tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja II kanda. Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja II kuritarvitab oma protsessiõigusi. III isik palub kohtul arvestada varasemate, so 31.08.2015 ja 23.10.2015 seisukohtadega. Täiendavalt leiab III isik, et õigusrikkumine tuvastati osaotsusega, lisaks tuvastati jõustunud kohtuotsusega ka rikkumise algus so 22.08.2008. Kostja II kinnitas ise 24.04.2015 uue toote tootmise alustamist st seni toodeti patendiga kaitstud toodet. Kostja II ei ole määruskaebusega esitanud mingeid põhjendusi, asjaolusid ega andmeid, mis võimaldaks väita vastupidist. Seega on õige kohtu poolt määratud periood kuni 13.04.2015. Kostja II vastuväide on otsitud, ei ole usutav, et kostja II ei mõista TsMS § 280 kohaldamise eesmärki. Määruskaebuses ei ole sisuliselt midagi uut esitatud.
23.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-22551 ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus, kostjatelt teabe väljanõudmine on põhjendatud ja seaduslik. Käesoleval juhul on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kostjate poolt hageja kui patendiomaniku õiguste rikkumine. Seega ei vasta tõele määruskaebuse esitaja väide, et õigusrikkumine on tuvastamata. Kohtud tuvastasid ka õigusrikkumise perioodi alguse, milleks loeti patendi GN`i nimele registreerimise kuupäev so 22.08.2008. Kohtud nõustusid hagejaga selles, et ekspertiisi tulemusel saadud akt ei ole usaldusväärne tõend, kuna kostja II poolt eksperdi käsutusse antud retseptil puudusid allkiri, koostamise kuupäev ja koostaja nimi ning ekspert tõdes, et retsept sisaldab üksteisele vastukäivaid andmeid. Kohtud leidsid, et asjas puudub usaldusväärne OÜ Multi Protect toote retseptuur. Lisaks viis eriteadmistega isik läbi uuringu laboritingimustes, mille käigus tuvastati, et kasuliku mudeli kirjelduse järgi loodud produkt ei vastanud kasulikus mudelis kirjeldatud produktile. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud, et maakohus rahuldas ka III isiku täiendava taotluse nõuda andmed välja pikendatud perioodi eest, so alates 22.08.2008 kuni 13.04.2015, ajani mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu lahend.
26.Õige on ka maakohtu selgitus, et juhul, kui kostja II leiab, et on asunud patenti mitterikkuvat toodet tootma varem, on seda võimalik tõestada edasises kohtumenetluses. Iseenesest saanuks kostja II nimetatud võimalust kasutada ka määruskaebusmenetluses tulenevalt TsMS § 662 lõikest 3, mida tehtud ei ole.
27.Kostja II viited võimalikule ärisaladuse kahjustamisele ning konkurentsiõiguse rikkumisele ei ole põhjendatud. Nagu määruskaebuse esitaja ise õigesti viitas, on TsMS § 280 regulatsiooni aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandiõiguste jõustamise kohta. Direktiivi art 6 lg 1 kohaselt on iga Euroopa Liidu liikmesriigi kohustus tagada, et kui osapool on esitanud oma nõuete toetamiseks piisavalt mõistliku kättesaadava tõendusmaterjali ning on täpsustanud oma väidete põhistamiseks vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on kohtuasutused volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andmete nõudmisel jäänud TsMS § 280 piiridesse ega pidanud TsMS § 280 lõikes 4 sätestatud kaitseklauslit III isikule eraldi selgitama. Tegemist on seadusest tuleneva keeluga kasutada andmeid väljaspool kohtumenetlust. Ka ei pidanud maakohus kehtestama muid täiendavaid meetmeid kostjalt II nõutavate andmete kaitsmiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole ka viidanud, millisest õigusnormist kohtu niisugune kohustus otseselt tuleneb.
29.Õige on küll määruskaebuse esitaja väide, et maakohus rikkus TsMS § 280 lg 5 sätestatud kohustust selgitada õigust teabe andmisest keeldumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aga aluseks maakohtu määruse tühistamiseks, kuna käesoleval juhul on patendiomaniku õiguste rikkumise fakt eelnevalt kohtute poolt tuvastatud, seega III isiku taotlus andmete väljanõudmiseks igal juhul põhjendatud ning kostja II poolt esitatud vastuväidete rahuldamiseks puuduvad mõistlikud põhjendused.
30.Arusaamatuks jääb määruskaebuse esitaja seisukoht, et andmete kasutamise eesmärk pole teada, kuna III isik on kohtusse esitanud hagi kahju hüvitamiseks ning sellega seotud taotlust andmete väljanõudmiseks piisavalt põhjendanud.
31.Ka ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et III isik oleks pidanud nimetama kahju arvestamise meetodi. Arvestades asja eripära puudusid III isikul
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-10-22551 võimalused lõpliku kahjusumma ning sellest tulenevalt kahju arvestamise meetodi nimetamiseks. III isik on hagiavalduses selgitanud (II kd, tlk 127), et lisaks esialgsele kahju nõudele summas 1595 eurot on talle tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol, kuna mitmed potentsiaalsed ostjad eelistasid kostjate II ja III poolt toodetud tooteid, sest leiutise väljatöötamise protsessi puudumise tõttu said kostjad neid müüa ja müüsid madalama hinnaga. Maakohus on õigesti leidnud, et selleks et välja arvestada, kui palju III isiku toodete müük võis kostjate tegevuse tulemusena väheneda või milline oli kostjate toodete müügitulu, on vaja andmeid, mida saavad esitada ainult kostjad.
32.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Kostjal II tuleb nõutud andmed esitada 14 päeva jooksul arvates vaidlustatud maakohtu määruse jõustumisest.
33.Menetluskulude jaotuse ja menetluskulud määrab kindlaks maakohus TsMS § 173 ja § 177 alusel.
34.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 281 lg 5, 3. lause).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.