Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

üldkoosolekut 28. oktoobril 2015.a kell 13.00. Kui XXX vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper esitas 18.09.2015 kohtule ajutise halduri aruande. Aruandest ilmneb, et esimesed majandusraskused tekkisid 2014. aasta talvel pärast vaidluse tekkimist ehitustööde tellijaga. Asjaolud kogumis viisid pooltevahelise konfliktini, mille tulemusena jäi üle 500 000 euro puudu käibevahenditest, mis avaldas olulist mõju likviidsusele. 2015. aasta alguses teostas võlgnik ehitustöid, mida tellija ei võtnud osaliselt vastu ja seetõttu jäi saamata ca 150 000 eurot. 2015. aasta kevadeks oli majanduslikud raskused süvenenud peamiselt likviidsuse probleemide tõttu, kuid samal ajal olid võlgniku väljavaated majandustegevuse jätkamiseks ja kasumi teenimiseks head. Kaaluti pankrotiavalduse esitamist. Makseraskuste tõttu ei olnud võlgnikul enam võimalik teha faktooringuid (väga lühikese tähtajaga arvete tasumine) oma alltöövõtjatele, mida alates 2013. aastast tehti ja mis oluliselt aitas kaasa tööde kiirendamisele ja usalduse suurendamisele. Eelnevalt nimetatud põhjustel ehitustööde tempo langes, käibevahendite puudujääk suurenes ja vaid mõne kuuga müügitulu vähenes ja kahjum süvenes oluliselt. Kuivõrd usuti majandustegevuse elavnemise perspektiivikusse, siis esitas võlgnik Harju Maakohtusse saneerimisavalduse, kuid kohus seda ei rahuldanud. 2015. a juuli alguses öeldi üles kaks suuremahulist peatöövõtulepingut. Võlgniku majandustegevus lõppes hiljemalt juulis 2015.a. Pangakontode liikumisi arvestades 2015.a. alguses. Töötajatega on töölepingud juriidiliselt lõpetamata. Võlgniku vara koosneb kassast ja pangakontode jäägist ning kahest tehniliselt korrast ära liiklusvahendist. Aruande kohaselt on võlgniku vara bilansi alusel 12 305,62 eurot, kuid reaalselt on ajutise halduri hinnangul võlgniku varade väärtuseks 1 440,38 eurot. Võlgniku kohustuste suuruseks on 2 024 473,85 eurot. Ajutine haldur leiab, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik ning välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus. Ajutise halduri hinnangul ei ole tõendeid selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteotunnustega tegu või raske juhtimisviga. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Arvestades asjaoluga, et mitmed tellijad ütlesid väidetavalt võlgniku süül töövõtulepingud üles, võib maksejõuetuse üheks põhjuseks olla suutmatus organiseerida töid suuremahulistel objektidel. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2014.a. lõpus. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Ajutine haldur leiab, et võlgnikule kuuluva vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Olemasolev vara ei kata pankrotimenetluse eeldatavaid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on ajutise halduri hinnangul kohtul alus kuulutada välja võlgniku pankrot, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Ajutine haldur peab vajalikuks deposiidi summaks 2200 eurot pankrotimenetluse läbiviimiseks. Deposiidi mittetasumisel tuleks menetlus lõpetada raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil osales ajutine haldur ja võlausaldajate esindajad ning võlgniku seaduslik esindaja. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele, tasule ega kulutuste arvestusele. Võlgniku esindaja esitas üksnes vastuväite aruandes toodud maksejõuetuse väljakujunemise aja kohta, muus osas vastuväiteid ei esitatud. Võlausaldajad jäid oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus leiab, et võlausaldajate pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja XXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi, kes on andnud selleks nõusoleku.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 2 024 473,85 euro ulatuses ning vara reaalseks väärtuseks on 1 440,38 eurot. Seega puudub piisav vara rahalise kohustuse täitmiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnikul puuduvad piisavad varad, mille arvel tasuda võlgnetavad summad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite alusel on tuvastatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 21.09.2015 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2200 eurot hiljemalt 02.10.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa 2200 eurot pankrotimenetluse kulude katteks tasuti 02.10.2015. Lähtudes PankrS § 29 lg 3 kuulutab kohus XXXOÜ pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige XXX. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel XXXi trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ning seetõttu pole vajalik määruse edastamine Tartu Maakohtu registriosakonnale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 18.09.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 14,9 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1341 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 203,86 eurot, kõik kokku 1544,86 eurot. Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldajad ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 1341 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise summas 203,86 eurot mõistab kohus välja pankrotivara arvelt OÜ Kelvingi Õigusabi Osaühingu (registrikood 12238646) kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.