Erik Tominga hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Erik Tominga määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Erik Tomingas (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood 10788733), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauno Tark ja Rahel Behrsin
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata Erik Tominga 9. mail 2024 esitatud maksejõuetusavaldus, kaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, täitemenetluse väljavõte, sooviavaldus Eesti kodakondsusest vabastamiseks ja 27. mail 2024 esitatud Tartu Vangla vastus Aular Türki taotlusele.
2.Jätta Erik Tominga määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8467 muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda ja neid ei hüvitata. Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Erik Tominga (hageja) hagi Riigi Kinnisvara AS-i (kostja) vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2023. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda, märkides, et maakohus määrab kostja esitatud nimekirja alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2023. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 25. septembri 2023. a määruse muutmata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud määruskaebemenetluses hageja kanda ning märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Riigikohus jättis 5. veebruari 2024. a määrusega hageja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. Seega maa- ja ringkonnakohtu lahendid jõustusid 5. veebruaril 2024.
2.Kostja esitas maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on esindajakulud 24 359 eurot 50 senti (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi esindasid kostjat kaks advokaati. Kogu ajakulu oli 215 tundi.
3.Hageja oli seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Seadusandja on jätnud reguleerimata, kelle vastu ja millisesse kohtusse tuli hagejal töötasu nõue esitada. Kuna sisuline vaidlus toimus kahe riigiettevõtte vahel, oleks õiglane jätta menetluskulud riigi kanda. Kui kohus ei pea võimalikuks kostja esindajakulude jätmist kostja enda kanda, tuleks menetluskulusid olulisel määral vähendada. Põhjendatud ei ole kahe esindaja kulude hüvitamine. Samuti ei pea hageja hüvitama kostja ja tema esindajate ning esindajate omavahelise suhtluse kulusid. Hageja esindaja esitas järgnevad vastuväited: 1) hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu 45 tundi 45 minutit on ebamõistlikult suur 13-lehelise vastuse koostamiseks. Kostjal oli samaaegselt samasisuline vaidlus (tsiviilasi nr 2-22-17689), kus kostja esitas nõudele samasid vastuväiteid, kasutades sama kohtupraktikat, õiguskirjandust ja õiguslikku analüüsi. Arvestades hagiavalduse ja tõendite mahtu on mõistlik ajakulu maksimaalselt 22 tundi; 2) 19.12.2022 vastuse koostamine kohtunõudele 17 tundi 45 minutit ei ole põhjendatud. Menetlusdokumendi mahtu ja sisu arvestades, loeb hageja põhjendatuks maksimaalselt 8 tundi; 3) 06.02.2023 seisukohtade koostamise ajakulu kokku 26 tundi 45 minutit ei ole põhjendatud. Kohus ei küsinud kostjalt enne kohtuistungit täiendavaid seisukohti, samuti korduvad selles eelnevad seisukohad, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 4) 14.02.2023
kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 20 tundi 15 minutit ei ole põhjendatud, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 5) 17.04.2023 vastuse koostamise ajakulu 27 tundi 15 minutit on ebamõistlik, kuna menetlusdokument sisaldab kostja seisukohti neljal lehel ning kordab varasemaid seisukohti, mõistlik ajakulu on kuni 6 tundi; 6) 05.06.2023 menetlusdokumendi koostamise ajakulu kokku 11 tundi 15 minutit ei ole põhjendatud. Kostjalt välja nõutud tõendite hulk ei olnud nii suur, et kohtunõudele vastuse koostamine ja selle lisade komplekteerimine oleks nõudnud tunde, mõistlik ajakulu on kuni 3 tundi; 7) määruskaebuse osas seisukoha koostamise ajakulu kokku 18 tundi 30 minutit ei ole põhjendatud, kuna selles korduvad eelnevad seisukohad, mõistlik ajakulu on kuni 8 tundi.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 25. aprilli 2024. a määrusega kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks maaja ringkonnakohtu menetluses kokku 4985 eurot 20 senti. Maakohus mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja ning märkis, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus leidis, et lähtudes nimekirjas märgitud toimingute ajamahust ning rahalisest suurusest, on õigusteenuse keskmiseks tunnihinnaks 113 eurot 30 senti. Maakohtu hinnangul on kostja esindajate tunnitasu põhjendatud ning vajalik. Maakohus leidis, et kahe lepingulise esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud ning maakohus arvestab kulude põhjendatuse hindamisel selle asjaoluga. Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja vaidluse sisu, hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates kostja esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, ei ole kostja õigusabikulud taotletud suuruses põhjendatud. Hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid, esitatud vastust hagile, kostja kirjalikke dokumente ja toimunud kohtuistungit, et materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada maakohtus üle 40 tunni ja luges põhjendatuks kostja esindajate ajakulu ringkonnakohtus 4 tundi. Seega luges maakohus põhjendatuks kostja esindajate ajakulu kokku 44 tundi ja menetluskulu 4985 eurot 20 senti (44 h x 113,30 eurot/h).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas 7. mail 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu menetluskulude suuruse kindlaksmääramise määruse, teha uus lahend, millega jätta hagejalt välja mõistetud vastaspoole menetluskulud täies ulatuses riigi kanda, või alternatiivselt hageja kanda 10% ulatuses väljamõistetud summast, milline on proportsionaalne, ning ülejäänud osas Tartu Vangla kanda, kes andis selgesõnalise suunise, et tegu on tsiviilasjaga. Määruskaebuse kohaselt muudavad Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2024. a otsuse põhjendused haldusasjas nr 3-22-1212 Tartu Maakohtu määruse hagejalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmise osas tühiseks. Kohus tuvastas, et hageja töötas AS-s RIIGI KINNISVARA, mitte polnud vangla poolt avalik-õigusliku sunni läbi tööle määratud.
Hagejalt on mõistetud välja ebareaalsed menetluskulud. Sisuliselt on hageja määratud eraisiku pankrotti. Hageja ei ole nõus maksma väljamõistetud menetluskulusid. Maakohtu määrus võtab hagejalt võimaluse vabanemise järgselt asuda tööle, st kohus suunab hagejat uuesti kuritegelikule teele. Käesoleva vaidluse käigus välja mõistetud summa ei ole kriminaalasja raames tekkinud kahju. Tegemist on karistuse täideviimise käigus tõstatunud vaidlusega, mis tuleneb vangistusseaduse (VangS) puudulikust regulatsioonist, ning sellele rakendub VangS § 6 sätestatud põhimõte. Kohtu määrusega ei saa hagejat panna olukorda, mille tulemuseks on vabanemisel maksejõuetus. Hagejale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasust ja kuludest 10% igakuiste võrdse suurusega osamaksetena viie kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise lõpetamisest. Õiglane on kasutada sama põhimõtet ja proportsiooni ka vastaspoole kulude osas. Hageja edastas maakohtule 9. mail 2024 avalduse võtta asja materjalide juurde võlgniku maksejõuetusavaldus, kaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, täitemenetluse väljavõte, sooviavaldus Eesti kodakondsusest vabastamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamata jätmise korral edastada esitatud avaldused alluvusjärgsetele menetlusasutustele.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kostja palub jätta määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja maakohtu 25. aprilli 2024. a määrus muutmata. Kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruskaebemenetluses tehtava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Hageja on vaidlustanud menetluskulude jaotust, mitte menetluskulude kindlaksmääramist. Seega määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Kui kohus peaks asuma siiski seisukohale, et hageja on oma kaebuses menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud (millega kostja ei nõustu), palub kostja jätta kaebus rahuldamata. Kaebuses ei ole toodud põhjendusi, mis annaksid alust maakohtu lahendiga välja mõistetud kulude vähendamiseks (TsMS § 175 lg 1). Määruskaebuses ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mille kohaselt oleks maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire või teinud ilmselgeid eksimusi. Seetõttu ei saa kõrgema astme kohus sekkuda ega vaidlustatud kohtumäärust (üheski osas) tühistada ega muuta. Kostja on pidanud hageja alusetu hagiavalduse tõttu osalema kohtumenetluses alates 2022. a septembrist ehk ligi kaks aastat. Selle aja jooksul on kostjal mõistetavalt tekkinud õigusabikulud, mida maakohus vaidlustatud kohtulahendist nähtuvalt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise käigus juba niigi on oluliselt vähendanud. Kostja ei ole menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja täiendava õigusabikulu tekkimise ärahoidmise eesmärgil maakohtu lahendit vaidlustanud. Maakohtu poolt kindlaksmääratud õigusabikulud mahus 44 tundi tunnihinnaga 113,3 eurot (km-ta) ligi kaks aastat peetut kohtuvaidluse eest ei saa ühelgi juhul pidada ülemääraseks kuluks. Kostja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kostja on hageja arvukate toimingute tõttu pidanud kandma olulisi kulutusi positsiooni kujundamisele ning vastuväidete ja seisukohtade koostamisele. Kohtumenetluse algatamine oli hageja valik ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon näeb ette kulude kandmise kohustuse poolele, kelle hagi jäetakse läbi vaatamata.
Antud juhul puuduvad ka mistahes erandlikud asjaolud hagejalt väljamõistetud menetluskulude summa ajatamiseks (TsMS § 445 lg 1). Selline taotlus on ka hilinenud, kuivõrd see oleks tulnud esitada kohtule enne lahendi tegemist. Maakohus on hüvitamisele kuuluvaid kulusid niigi oluliselt vähendanud ning antud summa ajatamine ei oleks kostja suhtes õiglane. Kuna hageja on kaebusega vaidlustanud menetluskulude jaotuse ja hagi läbivaatamata jätmise, siis kostja hinnangul TsMS § 178 lg 4 ei kohaldu ning kostja palub kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
9.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
10.Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata hageja 9. mail 2024 esitatud maksejõuetusavalduse, kaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust (10 eurot ja 15 eurot) ning teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, täitemenetluse väljavõtte, sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks ning 27. mail 2024 esitatud Tartu Vangla vastuse Aular Türki taotlusele. Esitatud dokumendid ei ole seotud käesoleva määruskaebuse menetlemisega, st neil ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et ei edasta dokumente teistele asutustele.
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Määruskaebuse väited, mis puudutavad hageja mittenõustumist hagi läbi vaatamata jätmisega, ei puuduta menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamist ja seetõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. Hageja väljavõtted ja viited teistele kohtuasjadele ei mõjuta käesolevas vaidluses jõustunud kohtulahendite õigusjõudu.
13.Hageja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust põhjendusel, et ta ei ole nõus hüvitama kostja menetluskulusid. Seega soovib hageja vaidlustada ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Ringkonnakohus tegi 9. novembril 2023 asjas lahendi, millega jättis hageja määruskaebuse maakohtu hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude hageja kanda jätmise määruse peale rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lisaks jättis ringkonnakohus hageja kanda ka menetluskulud määruskaebemenetluses. Maa- ja ringkonnakohtu määrused, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus, on jõustunud. Seega ei saa menetluskulude suuruse kindlaksmääramise määruse vaidlustamisel teha ringkonnakohus uut lahendit, millega jätab hagejalt välja mõistetud vastaspoole menetluskulud täies ulatuses riigi kanda või
alternatiivselt jätab väljamõistetud menetluskuludest 10% hageja kanda ja ülejäänud osas Tartu Vangla kanda. Riigi õigusabi andmisel kohaldatud põhimõtted ei kohaldu vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramisel. Menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1). Vastaspoolele tekkinud kulutuste hüvitamiseks ei ole võimalik menetlusabi taotleda. Eeltoodud selgitustele vaatamata ei ole põhjendatud kostja taotlus jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata.
14.Kuigi hageja määruskaebus ei sisalda vastuväiteid, millest nähtuks, et maakohus oleks kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel eksinud, selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.