Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.

Tsiviilasi nr 2-12-22807 xx. Hüvist Xxxxxxx xxxxxxx ja Xxxxxxxx xx töötatud aja eest maksab EV Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja see moodustab 56 % (lisa 2). Xx xxxxxxx on võtnud endale kohustuse hüvitada kutsehaigusest tekitatud kahju 44 % ulatuses (lisa 3). E. K. tööraamat on esitatud lisas 4. Ta lahkus töölt Xx xxxxxxx xx xx xxxx. Tööleping lõpetati vastavalt töölepingu seadusele § 86 p 4, see on töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu (lisa 5). Pärast 09.04.2002 ei ole E. K.l õnnestunuud sobivat tööd leida. Arstlik ekspertiisikomisjon oma otsusega 22.11.2002 nr. 0069785 tuvastas, et kutsehaigus on põhjustanud töövõime kaotuse 50 % ulatuses (lisa 6). Samale seisukohale asus ekspertiis ka 10.11.2003 (lisa 7), 15.11.2005 (lisa 8), 07.11.2007 (lisa 9), 19.11.2009 (lisa 10), 23.11.2011 (lisa 11) ja 18.11.2013 (lisa 12). Eeltoodu kokkuvõtteks: 1) kahju tekkis hagejal töölt lahkumise hetkest, s.o. 09.04.2002; 2) esimene töövõimekaotuse ekspertiis vormistati 28.11.2002; 3) kutsehaigus diagnoositi 28.11.2002. Sellistes tingimustes peab hageja sissenõutava kahju alguseks 28.11.2002.E. K. jõudis xxxxxxxxx xxxx vanaduspensioni ikka ja on vanaduspensionär xx xx xxxx (lisa 13). Vastavalt tööraamatule lõpetas kostja hagejaga töölepingu 09.04.2002, see on enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist. Lähtuda tuleb tsiviilkoodeksist. § 448 määrab vastutuse üldtingimused. Tööandja vastutab, kui esineb: kahju; tööandja õigusvastane käitumine; põhjuslik seos kahju ja tööandja Õigusvastase käitumise vahel; tööandja süü. Esimest kolme tingimust peab tõendama töövõtja (hageja). Tööandja (kostja) peab tõendama aga süü puudumist. Sellesse aastakümneid kehtinud skeemi on EV Riigikohus oma lahendiga 07.12.2011 nr 3-2-1-68-11 teinud olulise muudatuse ja leidnud, et töövõtjal (hagejal) ei ole aastate tagant võimalik enam tõendada tööandja käitumise õigusvastasust ja seetõttu peab tööandja (kostja) tõendama, et ta on täitnud kõiki normatiivaktides ette nähtud nõudeid. Lähtudes antud hagi lisast nr 3 s.o. kostja tõend hagejale, tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel ei ole vaidlust tööandja õigusvastase käitumise, kahju olemasolu, kahju ja õigusvastase käitumise vahelise põhjusliku seose olemasolu osas. Vaidlus on ainult hüvise suuruses. Tsiviilkoodeksi alusel võttis Vabariigi Valitsus vastu 10.06.1992 vastu määruse nr 172 „Ettevõtete asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta", millega kinnitati „Keskmise kuu sissetuleku arvutamise ajutine juhend" ja «Ettevõtete asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord". Pensioniameti poolt koostatud hüvise arvestus põhineb neil dokumentidel ja Riigikohtu lahenditel, mis rõhutavad, et brutohüvisest võib maha arvestada ainult need pensionid, mis on määratud seoses kutsehaigusega. Vanaduspensioni mingit osa ei tohi maha arvestada. Hüvise indekseerimine nähakse ette VV määrusega 10.06.1992 nr. 172 p 1 alapunkt 4. Vastavalt lisale 14 oli hageja indekseeritud keskmine palk 22.11.2002.a. 5203.85 EEK ehk 326.2 €, 01.04.2009.a. 8227.55 EEK ehk 525.83 €, seisuga 01.04.2012.a. 548.97 € (lisa 15) ja seisuga 01.04.2013.a. 578.42 € (trükiveata 576.42) (lisa 16). Kostja poolt esitatud hüvise arvestus on esitatud lisas 17. Vastavalt sellele on keskmise indekseeritud palga suurus märtsis 2013.a. 548.97 €. Vahe võrreldes pensioniametiga on 578.42- 548.97=29.45 €. Töövõime kaotuse % on 50. Täiendav hüvis oleks sellest 29.45:100x50-14.73. Kostja poolt väljamakstav täiendav hüvis on 14.73:100x44=6,48 €. Menetluse kiirendamiseks on hageja nõus lähtuma kostja poolt esitatud arvestusest. Lisale 17 on kostja aga teinud ääremärkuse, mis trükitehnilistel põhjustel on esitatud lisa 3. lehel. Toome selle siin: Alates 18.11.2011 kutsehaige vanaduspensioni saabumisega pensioniamet jätab kutsehaigusele vastava pensioni maha arvestamata, aluseks kohtulahend, seadust selle kohta ei ole. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest tööandjate puhul on Riigikohus seda juba rõhutanud tunduvalt varem, viidatud kohtulahend käsitles hagi Eesti Vabariigi vastu. Siit järeldus: kostja teab küll, et vanaduspensionäridel kutsehaiguse hüvisest mingit osa vanaduspensioni maha ei arvesta. Teab küll, aga ikka arvestab. See viitab menetluse tahtlikule venitamisele. Hagi ühekordse 3 (22)

Tsiviilasi nr 2-12-22807 summa suurus kujuneb neist vanaduspensioni summadest, mida kostja on hüvisest alusetult maha arvestanud alates 01.11.2011, see on ajast, kui E. K. on vanaduspensionär (vt lisa 13). Novembris

oli indekseeritud keskmise palga suurus 525.84 €. Hüvis sellest (50%) on 525.84:100x50=262.92 €. Sellest tuleb Xxxxxxx xx maksta 262.92:100x44=115.68. Kostja aga on maksnud 56.60 €. Vähem on makstud 115.68- 56.60=59.10 €. Selline vahe püsis kuni märtsini 2012, kokku 5 kuud. Vähem makstud summa on 59.10x5= 295.42 €. Alates aprillist 2012 on keskmine indekseeritud palk 548.97 €. Hüvis on 548.97:100x50=274.48 €. Kostja osa sellest 274.78:100x44=120.77 €. Kostja on maksnud 58.11 €. Vahe 120.77-56.11=64.66 €. Kokku 12 kuu eest makstav summa on 64.66x12=775,96 €. Alates aprillist 2013 on keskmine indekseeritud palk 548.97x1.039=570.38 €. Hüvis sellest 570.38:100x50=285.19. Kostja osa sellest 285.19x44=125.48 €. Kostja maksis 58.29 €. Vahe 125.48-58.29=67.19 €. Ajavahemiku eest aprill kuni november 2013, kokku 8 kuud on kostja vähem maksnud 67.19x8=537.52 €. Kokku on kostja vaadeldud perioodi eest vähem maksnud 295.42+775.96+537.52=1608.90 €. Tööandja õigusvastane käitumine Lisas 18 (töötervishoiu keskuse kiri) on esitatudE. K. üldine töökirjeldus. Lisas 19 on esitatud Tööinspektsiooni Pärnumaa Inspektsiooni teatis, et E. K. kutsehaigust tööinspektsioon ei uuri. Hankida ei õnnestunud E. K. kutsehaigestumise raportit. Ilmselt kostja ei ole seda üldse koostanud. Hagejal ei ole õnnestunud hankida tõendeid, mis näitaksid, et kostja ei ole õigusvastaselt käitunud. Kostja rikkus järgmisi õigusakte: 1) Eesti Vabariigi töölepingu seadus, eriti § 49 p 4; 2) Eesti Vabariiigi töökaitse seadus, eriti § 5; 3) Töötervishoiu ja tööohutuse seadust ja selle seaduse täpsustamiseks väljastatud määrusi; 4) Eesti NSV MN 22.01.1973 määrusega nr. 34 kinnitatud vibratsiooniohtlike kutsealade töötajate töörežiimi määrustikku; 5) NSV Liidu Tervishoiuministri käskkiri 29.09.1989 nr. 555 Töötajate ja individuaaltranspordivahendite juhtide meditsiinilise läbivaatussüsteemi täiustamisest. Kostja rikkus järgmisi nende normatiivaktidega kehtestatud nõudeid: 1) ei instrueerinud küllaldasel määral töötervishoiu probleemidest; 2) ei teinud küllaldast kontrolli tööohutusnormide täitmise üle; 3) ei korraldanud vajalikul tasemel meditsiinilist läbivaatust; 4) ei kindlustanud töötajaid vajalike kaitsevahenditega; 5) ei teostanud masinate ja seadmete ettenähtud hooldust ja ennetusremonti. Kutsehaigus on tööst põhjustatud haigus, mis on sotsiaalministri poolt kinnitatud nimekirjas. Töö ja töökeskkonna rikkumine põhjustas kutsehaiguse. Puuduvad igasugused andmed, et kostja võis saada kutsehaiguse väljapool tööd. Hageja palub mõista kostjalt ühekordse hüvisena alates 01.11.2011.a. kuni november 2013.a. välja 1680.90 € ja alates detsembrist 2013.a. igakuulised maksed summas 125.48 €. Igakuulised maksed muutuvad, kui muutub kutsealase töövõime kaotuse %. Igakuulised hüvised indekseeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksiga. Hageja 18.01.2015.a. nõude arvestuses võtab perioodiks detsember 2011.a. kuni jaanuar 2015.a. Kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti metoodikat ja arvestusi. Hageja on esitanud selle perioodi eest võla arvestuse summas 2643.99 €. (tl 139- 143, 2 kd).

Tsiviilasi nr 2-12-22807

Aastad ja kuud

Sots.ameti Kostja Kostja Hüvis 56% hüvis 44 % maksnud

1. November 63.80 50.12 56.60 2. Detsember 147.24 115.68 56.60

Sots.ameti Kostja Kostja Hüvis 56% hüvis 44 % maksnud

Detsember

147.24

115.68

56.60

1. Jaanuar 2. Veebruar 3. Märts 4. Aprill 5. Mai 6. Juuni 7. Juuli 8. August 9. September 10. Oktoober 11. November 12. Detsember

147.24 147.24 147.24 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72

115.68 115.68 115.68 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78

56.60 56.60 56.60 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11

1434.06

679.20 (Summeeritult 692.79 €, kostja kinnitab sama summat – seega hagejal arvestuslik trükiviga)

120.78 120.78 120.78 126.82 126.82 126.82 126.82

58.11 58.11 58.11

Kokku

1. Jaanuar 2. Veebruar 3. Märts 4. Aprill 5. Mai 6. Juuni 7. Juuli

153.72 153.72 153.72 161.41 161.41 161.41 161.41

5 (22)

Tsiviilasi nr 2-12-22807 8. August 9. September 10. Oktoober 11. November 12. Detsember

161.41 161.41 161.41 161.41 161.41

Kokku :

126.82 126.82 126.82 126.82 126.82 1503.72

723.96

1. Jaanuar 2. Veebruar 3. Märts 4. Aprill 5. Mai 6. Juuni 7. Juuli 8. August 9. September 10. Oktoober 11. November 12. Detsember

161.41 161.41 161.41 170.76 170.78 170.76 170.76 170.76 170.76 170.76 170.76 170.76

Kokku:

126.82 126.82 126.82 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 1587.90

671.77

1. Jaanuar

170.76

134.16

Kõik kokku:

4775.52 €

Võlg (4775.52 – 2131.53)

2643.99 €.

2131.53 €

Tsiviilasi nr 2-12-22807

28.04.2015.a. esitas hageja täpsustatud hüvise arvestuse. Kohtuistungil 17.03.2015.a. hageja palus välja mõista vanaduspensionile minemisega seotud hüvise suurenemise perioodi eest 18.11.2011- 30.11.2011, see on täiendavalt 13 päeva eest. Rahaliselt suurenes hüvise nõue 115.68-56.60= 59.08. €. 59.08:30x13= 21.61 €. .2011. a. novembris kogu maksmisele kuuluv summa pidi olema 56.60 + 21.61=78.21 € Seisuga jaanuar 2015 (jaanuar kaasa arvatud) oleks pidanud kostja hüvist maksma 4775.72 (eespool võlg 4775.52 €, seega ”7” trükiviga) +21.61=4797.33 (13) €, maksis aga 2131.53 €.: Võlg 2665.60 € (4797.13-2131.53=2665.60). Sellele lisame ravikulud 290.70. Hagi suuruseks 01.02.2015 on 2956.30 € (2665.60+ 290.70=2956.30). Järgnevalt esitatakse hüvise arvestus tervikuna. Aastad ja kuud

Sots.ameti Kostja Kostja Hüvis 56% hüvis 44 % maksnud

November Detsember

147.24

78.21 56.60 Nõutav vahe 21.61 115.68 56.60

1. Jaanuar 2. Veebruar 3. Märts 4. Aprill 5. Mai 6. Juuni 7. Juuli 8. August 9. September 10. Oktoober 11. November 12. Detsember

147.24 147.24 147.24 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72 153.72

115.68 115.68 115.68 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78 120.78

56.60 56.60 56.60 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11 58.11

1434.06

679.20 (Summeeritult 692.79 €, kostja kinnitab sama summat – seega hagejal arvestuslik trükiviga)

120.78 120.78 120.78 126.82 126.82 126.82 126.82 126.82 126.82 126.82 126.82 126.82

58.11 58.11 58.11

Kokku

1. Jaanuar 2. Veebruar 3. Märts 4. Aprill 5. Mai 6. Juuni 7. Juuli 8. August 9. September 10. Oktoober 11. November 12. Detsember

153.72 153.72 153.72 161.41 161.41 161.41 161.41 161.41 161.41 161.41 161.41 161.41

7 (22)

Tsiviilasi nr 2-12-22807 Kokku :

1503.72

723.96

1. Jaanuar 2. Veebruar 3. Märts 4. Aprill 5. Mai 6. Juuni 7. Juuli 8. August 9. September 10. Oktoober

161.41 161.41 161.41 170.76 170.78 170.76 170.76 170.76 170.76 170.76

126.82 126.82 126.82 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16

11. November 12. Detsember

170.76 170.76

134.16 134.16

Kokku:

1587.90

671.77

1. Jaanuar

170.76

134.16

Kõik kokku: 4797.33 (13) € 2131.53 € Võlg (4797.13–2131.53=2665.60, trüki-arvestusviga arvestades 4797.13-2145.12 =2652.01+290.70=2942.71). Seisuga 01.02.2015 on hagi suuruseks 2665.60+ ravi kulud 290 70=2956.30 €. Hageja 13.06.2015.a. avalduses lähtub hüvise suuruse kindlaks määramisel Sotsiaalkindlustusameti arvestusest. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti tõendi 12.06.2015 nr. 112/35-3 on E. K. keskmine palk alates 01.04.15 646 (trükiviga, peab olema 8).28 € kuus ja kutsehaiguse hüvis 324.14 € kuus, millest Sotsiaalkindlustusamet tasub 181.52 € ja järelikult kostja kanda jääb 142.62 €. Need summad on saadud nii, et 2014. a. summad on korrutatud 2015. a. pensioniindeksiga. Vastavalt VV määrusele 29.01.2015 on 2015. a. pensioniindeks 1.063. 07.08.2015.a. avalduses hageja peab oma nõuet küllalt tõendatuks ja mingeid täiendavaid tõendeid esitada ei soovi. Asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole, on:

Tsiviilasi nr 2-12-22807

Tsiviilasi nr 2-12-22807 Arvestades eeltoodut ja lähtudes järgmistest I Normatiivaktidest:

Tsiviilasi nr 2-12-22807 01.10.2013 nr. 92732 on toodud nende protseduuride maksumus, mille eest on maksnud Sotsiaalkindlustusamet. Sanatoorium Tervis arve E. K.le, 25.09.2013 nr. 92405 näitab, et E. K. on tuusiku eest tasunud 250.80 €. 01.04.2014.a. esitatud Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Büroo tõendis 25.03.2014.a. tuuakse ära ravikulude loetelu, mida kutsehaiguse puhul on vaja hüvitada. Esitatud on summad, kui palju on Sotsiaalkindlustusamet kulutusi hüvitanud alates august 2011.a. Kostja vastuväited.

Tsiviilasi nr 2-12-22807 mitte aga muul põhjusel, nt vanaduse tõttu. Kuna kutsehaigus võib tekkida töötajal ka normaalsete töötingimuste puhul, ei tähenda hagejal kutsehaiguse tuvastamine automaatselt või iseenesest temale kostja poolt tervisekahjustuse tekitamist, ehk põhjusliku seose olemasolu tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekitamise vahel. Xx xxxxxxx poolt 1. märtsil 2012. a välja antud tõend ei tõenda veel käsitletava hagi aluseks oleva nõuete materiaalsete eelduste täitmist. Kostja selgitab, et siiani hagejale makstud kutsehaigushüvitis peegeldab lihtsalt kostja poolt hagejale vastutulekut ehk kostja poolt hageja suhtes hea tahte avaldamist. Kostjale jääb arusaamatuks nõuete ümberarvestamise metoodika, sh nende indekseerimine keskmise indekseeritud palgaga.

Tsiviilasi nr 2-12-22807 rõhutab, et kutsehaigus võib tekkida töötajal ka normaalsete töötingimuste puhul (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. aprilli 1999. a otsus nr 3-2-1-45-99).

Tsiviilasi nr 2-12-22807

Tsiviilasi nr 2-12-22807 Pärnu Pensioniameti Pärnu osakonna otsuse nr 168, 29.11.2005.a. kohaselt töövigastusest tingitud töövõime kaotus 50% 10.11.2003.a. 30.11.2005. Hüvitise arvutamise aluseks olev keskmine sissetulek seisuga 22.11.2002.a. 5103.85 krooni, seisuga 01.07.2005.a. 5517.02. krooni, pensioniameti poolt hüvitatav osa 56%, (tl 10, 1 kd). Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Büroo 04.10.2013.a. otsuse järgi keskmine sissetulek 22.11.2002.a. oli 5103.85 krooni ja seisuga 01.04.2009.a. 8227.55 krooni (tl 190, 1 kd) ning seisuga 01.04.2012.a. 548.97 € (tl 191, 1 kd) ning seisuga 01.04.2013.a. 576.42 € (tl 192, 1 kd ). Xx xxxxxxx 01.03.2012 tõendi järgi Xx xxxxxxx on hagejale maksnud 44% igakuist kutsehaigushüvitist kuni käesoleva ajani (tl 15, 1 kd) ning tõendi 13.06.2013.a. järgi kostja on kutsehaigushüvitisi kajastanud majandusaasta aruannetes kasumiaruandes muude ärikulude koosseisus (tl 121, 1 kd). Kohtule on esitatud tõend hageja töötasu kohta veebruar 2001- aprill 2002.a. (tl 111, 1 kd). Eesti Haigekassa Pärnu osakond on andnud teada, et neil kutsehaiguste- ja tööõnnetuste raporteid aastatest 2001-2006 ei ole seoses arhivaalide hävitamisega. Hageja on vanaduspensionär alates xx xx xxxx.a. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo tõendist 07.03.2012.a. selgub, et E. K.’le, sünd. xx xx xxxx.a., makstakse vanaduspensioni ning selle suurus alates xx xx xxxx.a. kuni 17.11.2011.a. on 191.11 € kuus ning alates 18.11.2011.a. 273. 01 € kuus. (tl 9, 1 kd). Xx xxxxxxx on alates xxxxxxxxxx 2011.a. hüvitatavast kahjust maha arvanud hagejale määratud vanaduspensioni. Poolte vahel eeltoodud asjaoludes vaidlust ei ole.

Tsiviilasi nr 2-12-22807 summa. Nimetatud säte kuulub kohaldamisele kui töötajal on diagnoositud tervisekahjustus ja kohus tuvastab, et selle tervisekahjustuse põhjustas tööandja õigusvastane tegevus või tegevusetus ning tööandja ei tõenda, et kahju on tekkinud mitte tema süü läbi. Poolte vahel puudub vaidlus, et asja lahendamise aluseks on samuti Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 10.06.1992 nr 172 Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta ja 10.06.1992 määrusega nr 172 kinnitatud keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutine juhend, mis on kohaldatav tegude suhtes, mis pandi toime enne võlaõigusseaduse jõustumist. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra p 1 lg 1 järgi ettevõtted, asutused ja organisatsioonid kannavad materiaalset vastutust töölistele ja teenistujatele tööülesannete täitmisel organisatsiooni süü läbi nii tema territooriumil kui ka väljaspool seda saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju eest. Tulenevalt TsK § 448 lg-st 1, enne 1. juulit 2002 toime pandud tegudest tingitud kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagi puhul pidi hageja tõendama, milles seisneb kostja õigusvastane tegu ning põhjusliku seose kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Kui hageja neid asjaolusid ei tõenda, ei ole kostjal kohustust TsK § 448 lg 2 järgi tõendada, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Tervislike töötingimuste tagamata jätmise eest kostjale vastutuse panemiseks on vaja tuvastada, milles seisnes töökorralduse vastuolu õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Tsiviilasjas 3-2-1-68-11 Riigikohtu tsiviilkolleegium asus seisukohale, et juhul, kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kui tööandja ei järginud tööohutuse nõudeid, saab ta TsK § 448 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole tööohutusnõuete rikkumises süüdi. Riskide õiglasemaks jagamiseks tuleb kergendada kannatanu tõendamiskoormust teo õigusvastasuse tuvastamisel. Senise praktika jätkumise korral on oht, et kannatanud jäävad hüvitiseta ainuüksi põhjusel, et nad ei suuda tõendada, et tööandja rikkus tööohutusnorme. Seda asjaolu tõendavad tõendid ei ole kannatanute valduses ning tal võib olla võimatu neid hankida, sest kahju põhjustanud teost on möödas palju aega. Samal ajal on tõendid tööohutusnormide järgimise kohta eelduslikult olemas tööandjal või tema õigusjärglasel. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et kostja vabaneb kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet osaliselt kaotanud (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-10, p 10). TsK § 463 lg 1 järgi on vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral kahju eest vastutav isik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. Töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja kohustatud hüvitama kannatanule kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu. (seisukoha lõpp). Ajutise korra p 1 kohaselt organisatsiooni süü tõenditeks võivad olla muuhulgas meditsiiniline otsus kutsehaiguse kohta, muud dokumendid ja tunnistaja ütlused. Kostja ei ole tõendanud, et vibratsiooni ja müra parameetrid olid normi piires ning et oleks selgitatud müra ja vibratsiooniga seonduvaid võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid või oleks püütud reaalselt vähendada masinate vibratsiooni ja müra toimet hageja tervisele, samuti tööohutusnormide järgimist, oma kohustuse täitmist ohutute töötingimuste loomisel. Kohus viitab siinjuures järgmisele õigusaktidele. TLS § 49 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama ohutud töötingimused. TTOS § 6 lg 1 p 1 kohaselt füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; lg 2 kohaselt tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Töökaitseseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt tööandja on kohustatud tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele, nende puudumisel aga võtma tarvitusele meetmed ohutuse 16 (22)

Tsiviilasi nr 2-12-22807 tagamiseks; lg 2 p 2 kohaselt tööandja on kohustatud selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama töökaitsealaste teadmise kontrolli ja vajaduse korral täiendõpet. TööK § 153 lg 1 nägi ette, et ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsioon on kohustatud instrueerima töölisi ja teenistujaid ohutustehnika-, töötervishoiu, tuletõrje- ja muudest töökaitse eeskirjadest. Administratsioon on kohustatud õpetama töölistele ja teenistujatele ohutuid töövõtteid nii töölevõtmisel, teisele tööle üleviimisel, uute tootmisprotsesside rakendamisel, tootmistehnoloogia muutumisel kui ka uute ohutustehnika- ning töötervishoiu eeskirjade kehtestamisel. Kõigil neil juhtudel ei tohi administratsioon lubada töötajal asuda tööle enne instrueerimist ja ohutute töövõtete õpetamist. Masinate müra ja vibratsioon on kutsehaigestumise põhjustanud tööohuteguriteks. Tööandja õigusvastast käitumist ja süüd tõendavad eelpool märgitud meditsiinilised dokumendid kutsehaiguse diagnoosimise kohta. Seega kostja poolt ohutute töötingimuste tagamata jätmine kostja töötamisel autol (kombainil) ja traktoril müras ja vibratsioonis põhjustas kutsehaiguse vibratsioonitõbi ja vaegkuulmise mürast, selle kujunemise ja süvenemise. Sellega on tõendatud tööandja õigusvastane tegevus ja selle põhjuslik seos E. K.il kutsehaiguse tekkimisega. Kostja ei ole tõendanud, et tööohutuse nõuete täitmist või selles endapoolse süü puudumist. Kostja poolt esitatud Tööinspektsiooni kontrollakt 02.09.2002.a. (tl 26, 2 kd) ei hõlma hageja tervisekahjustuse tekkimise perioodi ega tõenda seetõttu tööohutuse nõuete täitmist kostja poolt viidatud perioodil, mistõttu tuleb antud tõend jätta tähelepanuta. Kostja on esitanud töölt vabastamise dokumendid s.o. 08.04.2002.a. ettepanek pakutavate töökohtade (karjak, öövalvur, abitööline) kohta (tl 183, 2 kd), 04.09.2002.a. käskkiri töölepingu lõpetamise kohta (tl 182, 2 kd), Pärnu töötervishoiu keskuse 02.04.2002.a. kiri, millest nähtuvalt hagejale on vastunäidustus töötamiseks vibratsioonis füüsilise ülekoormusega, sundasendis; lubatud töötamine remondilukksepana (tl 184, 2 kd). Asjaolu, et hageja ei võtnud pakutud tööd, kusjuures puuduvad andmed konkreetsete tööulesannete kohta, vastu, ei anna alust sellel asjaolul asuda seisukohale, et hageja peab ise kandma sissetuleku kaotamisega tekkinud kahju. Kostja viide üldteadaolevale asjaolule menetlusvälisest allikast, et xx aastasel inimesel ei ole kerge tööd leida, on jäänud paljasõnaliseks. Samuti on Pärnu Pensioniameti poolt on 23.11.2011.a. tuvastatud kutsealase töövõime kaotus 50 %, kestvusega 2 aastat- 18.11.2011 kuni 30.11.2013.a. Lisakulutustena on tuvastatud retseptiravimid, sanatooriumituusikud: 10 päeva (stats) või 14 päeva (amb) taastusravi jooksva aasta jooksul, sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi. (tl 188, 1 kd), ja 18.11.2013.a. tuvastatud kutsealase töövõime kaotus 50 %, kestvusega 5 aastat. Lisakulutustena on tuvastatud retseptiravimid, taastusravi: 10 (stats) või 14 (amb) taastusravi päeva aasta jooksul, sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi. (tl 188, 1 kd). Kostja viide sellele, et kogu püsiva töövõime kaotusest 40% on tingitud üldhaigestumisest ja see tuleneb hageja poolt esitatud tõendist s.o. hagiavalduse lisa 2, ekspertiisi komisjoni otsus 19.11.2007.a., ei tõenda, et sissetulek oleks kaotatud üldhaigestumise tõttu. Eeldada tuleb vastupidust. 14. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-192-03 leidis Riigikohus, käsitledes vanaduspensioniikka jõudnud isiku nõuet, et kui isik kaotab kutsehaiguse tõttu oma töövõimest 60%, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel. Muu hulgas võib kostja tõendada, et hageja töövõimetus on kas osaliselt või täielikult põhjustatud tema east. Kolleegium on seisukohal, et viimati toodud põhimõte kehtib ka siis, kui töövõime kaotus on väiksem kui 60% (seisukoha lõpp). Puuduvad ka objektiivsed tõendid selle kohta, et hageja ei töötaks east tingitust, samuti kostja ei ole tõendanud, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks töövõimet kostja süül kaotanud. Kokkuvõtvalt, kostja ei ole tõendanud, et hageja kaotas töötasu muul põhjusel kui töövõimetuse tõttu, mille põhjustas kostja. Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-62-03 ja 3-2-1-62 03 on olnud samal seisukohal.

Tsiviilasi nr 2-12-22807 varaliseks kahjuks lugeda tervisekahjustuse tõttu kaotatud sissetulekut ja tervisekahjustusest tingitud kulutusi. EV Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 Ajutise korra kohta p 1.4 järgi alates 2001 aastast korrutatakse määratud hüvis iga aasta 01. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-106-14 tunnistab ekslikuks kutsehaigusest tingitud perioodiliselt makstava tervisekahjuhüvitise indekseerimise tarbijahinnaindeksiga. Ajutise korra p 2 järgi kahju hüvitamine seisneb kannatanule rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitusest arvatakse maha seoses töövigastusega määratud invaliidsusgrupile vastav pension või töövõimetuse astmele vastav pension, p 6 järgi kannatanu töövõime kaotuse astme teeb kindlaks VEK protsentides, lähtudes kutsealase töövõime kaotusest vastava töövigastuse tagajärjel, p 7 järgi kannatanule töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks protsentides sellest sissetulekust vastavalt tema kutsealase töövõime kaotuse astmele. Pensionid, mis on määratud kannatanule muudel alustel nii enne kui pärast töövigastust, võetakse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvesse selles invaliiduspensioniga võrdses osas, mida kannatanul on õigus saada seoses töövigastusega, p 11 järgi kahju hüvise arvutamisel võetakse aluseks töövigastusele või töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Kutsehaiguse korral võib kannatanu soovil hüvise arvutamisel aluseks võtta haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise kuusissetuleku, p 18 järgi hüvist makstakse kannatada saanud töötajatele päevast, mil nad töövigastuse tagajärjel jäid ilma senisest sissetulekust, p 19 järgi saamatajäänud sissetuleku osas hüvitatakse kannatanuile kahju ka selle aja kestel, mille kohta VEK on teinud kindlaks töövõime kaotuse seoses töövigastusega, p 21 järgi kannatanu töövõime kaotuse astme, invaliidsuspensioni suuruse muutumise korral tehakse kahju hüvitamiseks makstavate summade vastav ümberarvestus; punkt 8 järgi kahju eest vastutav organisatsioon hüvitab kannatanule järgmised lisakulutused, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud arstliku ekspertiisiga: 1) proteesid ja abivahendid; 2) retseptiravimid; 3) sanatooriumituusikud; 4) sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi; 5) kulutused kannatanu kõrvaliseks hoolduseks. Hüvise arvestus (Indekseeritud keskmine kuusissetulek x kaotatud töövõimetuse % x Xx xxxxxxx %- 44%). Puudub vaidlus, et indekseeritud palk seisuga 22.11.2002.a. oli 5103.85 krooni s.o. 326.20 € (töötasu õiend tl 111, 1 kd) ning et sissetuleku kaotus on alates ajast mil lõppes hageja tervistkahjustav töö kostja juures s.o. 09.04.2002.a. Kostja on hüvist maksnud vabatahtlikult ning kohtule on esitatud andmed hüvise maksmise kohta alates 01.03.2005.a. (tl 93, 114, 162, 1 kd), mille aluseks oli 22.11.2002.a. teatis kutsehaiguse esmakordsest diagnoosimise kohta (tl 109, 1 kd) ja hageja sellekohane avaldus (tl 162, 1 kd). Kostja kasutas pensioniameti arvutusmeetodit. Kostja maksab hüvist ka käesoleval ajal. Vaidlus on selles, kas kostja on arvutanud ja maksnud hagejale hüvist õigesti alates 18.11.2011.a. Hüvise suuruses puudub vaidlus kuni oktoobrini (k.a) 2011.a. Töötasu on indekseeritud pensioniindeksiga (TTOS § 31.2 -Tööst põhjustatud tervisekahjustusega või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist, mida Sotsiaalkindlustusamet maksab perioodiliste maksetena käesoleva seaduse § 31.4 alusel /Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 473 lõike 1/, indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga.) ning indekseeritud töötasu 2011.a. novembrikuust kuni 2012.a. märts on 525.84 €, alates 2012.a. aprill kuni 2013.a. märts on 548.97 €, alates 2013.a. aprill kuni märts 2014.a. 576.42 €, alates 01.04.2014.a. kuni märts 2015.a. 609.85 € (tl 146, 2 kd) ning alates 01.04.2015.a. 648.28 € (tl 87, 3 kd). Kostja 27.05.2015.a. kirjas (tl 64, 3 kd) tunnistab samuti alates 01.04.2014.a. kuni märts 2015.a. kehtivat indekseeritud töötasu 609.85 € (tl 146, 2 kd) ning alates 01.04.2015.a. indekseeritud töötasu 648.28 18 (22)

Tsiviilasi nr 2-12-22807 € (tl 87, 3 kd), kuid selgitab, et raamatupidajal puudus alus sellest indekseeritud töötasust lähtuda alates 01.04.2014.a. kuni märts 2015.a. summas 609.85 € (tl 146, 2 kd) ning alates 01.04.2015.a. summas 648.28 € (tl 87, 3 kd) seetõttu, et hageja ei olnud esitanud sellekohaseid andmeid nõutavas vormis (sotsiaalkindlustusamet andmeid kostjale ei andnud, kuigi kostja küsis, tl 69, 70, 3 kd). Kostja esindaja on kohtus olnud seisukohal, et hageja peab edaspidiselt enda (järelejäänud) nõude indekseerima kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust kajastava indeksiga (tl 134, 151, 2 kd). Kohus nõustub hagejaga, et kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise indekseerimine TTOS § 31.2 alusel, mida kasutab Sotsiaalkindlustusamet, tagab tekkinud kahju hüvitamise. Seega igakuine hüvitis tuleb indekseerida analoogia alusel TTOS §-s 31.2 sätestatud korras ja sellise indekseerimisega on arvestatud hageja koostatud kahjuhüvise arvestuses ning kostja on samuti tegelikkuses hüvise maksmisel lähtunud pensioniametist saadud indekseeritud töötasust. Selliselt on tagatud hageja võrdne kohtlemine isikutega, kes saavad tervisekahju hüvitist riigilt. Kohus lähtub eelpool märgitud indekseeritud töötasust. Väljamõistetud igakuine hüvitis tuleb arvestada ümber kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse määra muutumisel või indekseerimisel vastavalt TTOS § 31.2. Kostja 07.01.2015.a. kirja järgi hagejale on hüvist makstud 2011.a. eest 679.20 €, 2012.a. eest 692.79 €, 2013.a. eest 723.96 €, 2014.a. eest 671.77 € (tl 154, 2 kd). Kostja poolne hüvise arvestuskäik on esitatud indekseeritud töötasu, töövõime kaotuse % kutsehaigusega, kostja hüvitise %, väljamaksu summa. Tl 167, 2 kd). Hüvise arvestus. Kostja kanda osa Ind.t.tasu tvk % hüvise makstud maksmisele 2011 nov 525.84 % kuuluv 2011.a. 18.-30.11. 227.86 50% 44% 56.6050.12 (tl 146, 2 kd) 13 p-1.89 €= 24.57 Hageja nõue: 13 päeva eest tasutud 28.51 maksmata 21.61 2011.dets.

525,84

50%

44% Kokku

56,60 85.11

2012.jaan. veebr. märts

525,84 525,84 525,84

50% 50% 50%

44% 44% 44%

56,60 56,60 56,60

aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.

548,97 548,97 548,97 548,97 548,97 548,97 548,97 548,97 548,97

50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50%

2013.jaan. veebr. märts

548,97 548,97 548,97

50% 50% 50%

44% 58,11 44% 58,11 44% 58,11 44% 58,11 44% 58,11 44% 58,11 44% 58,11 44% 58,11 44% 58,11 Kokku 2012.a. 692.79 € 44% 44% 44%

58,11 58,11 58,11

115.68 165.80 115.68 115.68 115.68 120.77 120.77 120.77 120.77 120.77 120.77 120.77 120.77 120.77 1433.97 120.77 120.77 120.77 19 (22)

Tsiviilasi nr 2-12-22807

aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.

576,42 576,42 576,42 576,42 576,42 576,42 576,42 576,42 576,42

50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50%

44% 61,07 44% 61,07 44% 61,07 44% 61,07 44% 61,07 44% 61,07 44% 61,07 44% 61,07 44% 61,07 Kokku 2103.a. 723.96 €

2014.jaan. veebr. märts

576,42 576,42 576,42

50% 50% 50%

aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov dets.

609.85 609.85 609.85 609.85 609.85 609.85 609.85 609.85 609.85

50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50%

2015 jaan. veebr. märts

609.85 609.85 609.85

50% 50% 50%

44% 44% 44%

61,07 61,07 61.07

134.16 134.16 134.16

aprill mai juuni juuli

648.28 648.28 648.28 648.28

50% 50% 50% 50%

44% 44% 44% 44%

61.07 61.07 61.07 61.07

142.62 142.62 142.62 142.62

august

648.28

50%

44% 427.49

142.62 1115.58

44% 44% 44%

126.81 126.81 126.81

44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% Kokku 2014.a. 671.77 €

Kokku

126.81 (24) 126.81 126.81 126.81 126.81 126.81 126.81 126.81 126.81 1503.60

134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 134.16 1587.87

Kostja on 2015.a. maksnud kostjale hüvist igakuiselt 61.07 euri. (tl 168, 2 kd, tl 66, 3 kd). Eelmise kuu hüvise maksab kostja välja järgmise kuu 15 kuupäeval (tl 168, 2 kd). Otsuse avaldamise kuupäev on 14.09.2105.a. Seega 2015.a. augustikuu hüvis on kostja poolt välja maksmata. Seega seisuga 31.08.2015.a. väljaarvestatud hüvis on 5806.82 €, millest kostja on tasunud 2601.12 €. Välja maksmata on 3205.70 €. Välja maksmata hüvis moodustub indekseerimata jätmisest ja vanaduspensioni maha arvamisega tekkinud vahest. Igakuised maksed alates 01.09.2015.a. on summas 142.62 €. Kostja on vabatahtlikult seaduse ja ajutise korra alusel tasunud hüvist. Xx xxxxxxx 01.03.2012 tõendi järgi Xx xxxxxxx on hagejale maksnud 44% igakuist kutsehaigushüvitist alates 01.03.2005.a. kuni käesoleva ajani (tl 15, 114, 1 kd). Seega olemas on kostja otsustus töövigastusega tekitatud kahju hüvitamiseks (nõude tunnustamine). Xx xxxxxxx on alates 18. 20 (22)

Tsiviilasi nr 2-12-22807 xxxxxxxxxx 2011.a. hüvitatavast kahjust maha arvanud hagejale määratud vanaduspensioni osa. Kuna vanaduspensionit ei määrata tervisekahjustuse eest, siis ei ole alust seda hüvitatavast kahjust maha arvata (Riigikohtu lahend 3-2-1-68-10). Hageja pöördus 02.04.2012.a. kirjaga kostja poole vanaduspensioni osa maha arvamise tõttu vähem makstud hüvis välja maksta ja edaspidi maksta hüvist summas, millest on vanaduspensioni osa maha arvamata (tl 16, 1 kd). Nimetatud kirja on kostja kätte saanud 10.04.2012.a. (tl 18, 1 kd). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt talle vähem tasutud tervisekahju hüvitist ning täiendavat tervisekahju hüvitist kuumaksetena. Hageja on nõude alusetult maha arvatud vanaduspensioni osa ulatuses hüvise saamiseks esitanud alates 18. november 2011.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 11.06.2012.a. Asjas kohaldub TsÜS § 153 (surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine). TsÜS § 153 järgi on tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja pöördus nõudega saamata jäänud hüvitise osas kostja poole 02.04.2012.a. kirjaga. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks varasemalt teadnud, et kostjal ei ole õigust tervisekahju hüvitisest vanaduspensioni maha arvata. Antud juhul varaline kahju seisneb selles, et hüvisest alates 2011.a. 18. xxxxxxxxxx arvatakse maha vanaduspensioni osa, millisest ajast pärineb ka hageja teadmine eeltoodust. Kostja täitis oma kohustust vabatahtlikult hüvise maksmisega, kusjuures ei oma tähtsust kuidas kostja väljamakseid nimetab või milleks peab. Hageja jäi sissetulekust ilma, kui kostja keeldus osalisest hüvise maksmisest. Seega hagi esitamine ei ole ületanud aegumistähtaega. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja ühekordse hüvitise alates xx xx xxxx.a. kuni 31.08.2015.a. 3205.70 € ning alates 01.09.2015.a. kuulub hüvis väljamõistmisele igakuiselt 142.62 €. Kostja on kohustatud tegema seoses hageja töövõime kaotuse astme ja pensioniindeksi muutumisel hageja kasuks väljamaksmisele kuuluva hüvise igakuise ümberarvestuse ja välja maksma. Hageja nõue lisakulutuste hüvitamiseks. Lisakulutuste hagi on esitatud 16.12.2013.a. E. K. ravikulude nõue on summas 290.70 €. Kulutuste nõue hõlmab perioodi alates 05.11.2012.a. kuni oktoober 2013.a. Seega TsÜS § 153 tulenevalt hagi esitamine ei ole ületanud aegumistähtaega. Kohus on seisukohal, et kostja käsitlus sellest, et kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude aegumise tõttu on aegunud ka lisakulude nõue, kuivõrd ravikulude nõue baseerub sisuliselt ja olemuslikult kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudele, on ekslik, sest eristada tuleb kahte erinevat nõuet. Hageja nõue seisneb järgnevas.

Tsiviilasi nr 2-12-22807 Hageja palub 28.04.2015.a. täpsustatud avalduses määrata kostja poolt makstava igakuulise hüvise suuruseks alates veebruarist 2015.a. 134.16 € ja välja mõista kostjalt ravikulud summas 290.70 €. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 129 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega asjas on hagihind 1498.14 € (9 kuud x 134.16 € = 1207.44 € +290.70 €). Pooled on vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse RLS § 22 lg 1 p 12 alusel. TsMS § 173 kohaselt (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. (4) Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Haginõudest osaliselt loobutud osas on menetluskulud jäetud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõuab ühekordse maksena 2652.01 € perioodi 18.11.2011.a. kuni 31.01.2015.a. ning alates 01.02.2015.a. kuni 31.08.2015.a. on hüvise nõue, arvestades ära makstud osa, kogusummas 553.93 € (2x 134.16=268.32-veebr, märts; 5x142.62-aprill-august=713.10 €, kokku 981.42- makstu 427.49 (2015 jaan. –juuli)=553.93). Nõue kokku ühekordse makse väljamõistmiseks seisuga 31.08.2015.a. 2652.01+553.93=3205.94 €. Hageja nõue kokku koos lisakulutuste nõudega 3496.64 € (3205.94 €+290.70 €). Kohus rahuldas hagi hüvise nõudes summas 3205.70 € ja lisakulutuste nõudes summas 290.70, kokku 3496.40 €. Sentides on arvestuslik vahe, kuid kohtu arvates see vahe ei ole aluseks hagi osaliseks rahuldamiseks. Samuti kohus on rahuldanud hageja nõude maksta igakuist hüvist alates 01.09.2015.a. summas 142.62 €, mis tuleb ümber arvutada hüvitise indekseerimisel igal aastal 1. aprillist pensionikasvuindeksiga ning kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi muutumisel. Seega tegemist on hagi rahuldamisega ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS 174 kohaselt (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. (4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks, sest see lükkaks edasi asjas kohtuotsuse tegemise, ning seetõttu menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

22 (22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.