Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.03.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9288
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu ja YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Kostja/vastustaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.11.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks hüvitise 5399 eurot (resolutsiooni punkt 3.5). Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostja vastunõue hüvitise 5399 eurot saamiseks rahuldamata.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses, arvestades jõustunud osa: 1) Jätta läbi vaatamata hagi ja vastuhagi ühisvarana E OÜ osa jagamiseks. 2) Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt. 3) Jagada XX ja YY ühisvara järgmiselt: 3.1 Lõpetada XX ja YY ühisomand korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel;
3.2 Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3.1 märgitud korteriomandi müügist saadud rahast täita XX ja YY solidaarkohustus Swedbank AS-i ees, mis tuleneb panga ja XX vahel 27.10.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05231179-EL ja 05.06.2007 sõlmitud laenulepingu Lisast (seisuga 20.04.2016 laenujääk 8887 eurot); 3.3 Jagada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3.1 nimetatud korteriomandi müügist ja kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3.2 märgitud solidaarkohustuse täitmisest üle jääv raha XX ja YY vahel võrdsetes osades; 3.4 Müüa V OÜ (registrikood VVVVVVVV) osa avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadud raha XX ja YY vahel võrdsetes osades. 4) Jätta rahuldamata YY vastuhagi hüvitise 5399 eurot väljamõistmiseks XX-lt. 5) Jätta maakohtumenetlusega seotud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.
6.Mõista YY-lt välja XX kasuks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluste kulude hüvitis 1376.50 eurot.
7.Menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral YY-l tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, vastus vastuhagile
1.18.06.2015 esitas hageja maakohtule hagi ühisvara jagamiseks. Pärast korduvat hagi muutmist jäid tema nõueteks: müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu korteriomand, mille aadress on XXX Tallinnas; korteri müügist saadud rahast täita laenulepingust nr 05-231179-EL tulenevad kohustused Swedbank AS ees ning kohustuste täitmisest üle jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades; jätta E OÜ ja V OÜ osad kostjale (hüvitise maksmise kohustuseta) või müüa osad avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled abiellusid 12.08.1994 ja lahutasid 12.05.2014. Abielu ajal soetatud ühisvaras on korter, laen ning osaühingute osad.
3.Hageja palus jätta rahuldamata kostja vastunõude hagejalt hüvitise väljamõistmiseks. Samuti vaidles hageja vastu teistele hüvitise nõuetele. Osaühingute väärtus on 0 eurot, kuna need ei tegutse. Kostja vastuhagi
4.12.08.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus müüa korter avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Lisaks palus kostja jätta hagejale osaühingute osad ja mõista hagejalt hüvitisena välja kostja kasuks 10 005 eurot.
5.Kostja tunnistas hageja nõudeid osaliselt, nõustudes korteri müügiga enampakkumisel ning laenukohustuse täitmisega müügist saadava raha arvel ja ülejäänud raha jagamisega võrdselt poolte vahel. Kostja tunnistas kohustust hageja ees 4443.50 euro suuruses summas, s.o 1⁄2 laenujäägist 8887 eurost.
6.Kostja ei nõustunud osaühingute osade jätmisega endale, kuna mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on hageja, kes kõrvaldas kostja 2014.a märtsist OÜ V juhtimisest. Osade eest tuleks hagejalt hüvitisena välja mõista nende nimiväärtused, kokku 4606 eurot.
7.Kostja palus välja mõista hagejalt ka hüvitise 5399 eurot. Hageja ei kasutanud 10 798 eurot abikaasade ühist raha perekonna huvides. Nimelt tasus hageja oma arvelduskontolt E OÜ osakapitali suurendamiseks 260 000 krooni (16 617 eurot), aga tema nimele märgitud ja poolte ühisvarasse kuuluv osa suurenes ainult 5819 euro võrra. Seega kulus 10 798 eurot ühisvarast teiste osanike eest sissemakse tegemiseks, millest kostja ei teadnud ja mis ei olnud perekonna huvides. See summa tuleb arvata ühisvara hulka ja 1⁄2 sellest (5399 eurot) kostjale hüvitada. Esimese astme kohtu otsus
8.22.11.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja vastuhagi osaliselt. Poolte ühisvara otsustas maakohus jagada järgmiselt: müüa korter avalikul enampakkumisel; korteri müügist saadud rahast täita laenulepingust ja selle lisast tulenev solidaarkohustus Swedbank AS-i vastu (seisuga 20.04.2016 laenujääk 8887 eurot); jagada korteri müügist ja laenukohustuse täitmisest üle jääv raha poolte vahel võrdsetes osades; müüa OÜ V osa avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades; välja mõista hagejalt kostjale hüvitis 5399 eurot. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata poolte nõuded E OÜ osa jagamiseks, sest ühingu 19.09.2016 registrist kustutamise tõttu ei ole võimalik selles osas hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki enam saavutada. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ega määranud neid seetõttu ka kindlaks.
9.Poolte abielu lõppes 12.05.2014. Ühisvara koosseisu kuuluvate esemetena tuvastas kohus korteri, laenu tagastamise kohustuse vastavalt laenulepingule ja selle lisale 20.04.2016 seisuga 8887 eurot, osaühingute osad ja 10 798 eurot ühist raha, mida hageja ei kasutanud perekonna huvides. Korter on põhjendatud müüa avalikul enampakkumisel ja sellest saadud tulemi arvel tuleb tasuda laenukohustus. Samuti on
põhjendatud sarnaselt müüa OÜ V osa. Mõlema müügi tulemist järgi jääva raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt.
10.E OÜ osakapitali suurendamisel kandis hageja oma arvelduskontolt äriühingu arvelduskontole üle 10 798 eurot rohkem kui summa, mis oli vajalik tema nimel märgitud osa suurendamiseks. Kuna hageja ei ole seda raha kasutanud perekonna huvides, tuleb 10 798 eurot arvata ühisvara hulka ja välja mõista hagejalt kostjale hüvitis 5399 eurot. Apellatsioonkaebus
11.22.12.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis hagejalt kostjale välja 5399 eurot (otsuse resolutsiooni punkt 3.5), ja jätta vastuhagi selles osas rahuldamata.
12.Maakohus jättis kostja nõude 5399 euro suuruse hüvitise saamiseks õiguslikult kvalifitseerimata, millega rikkus TsMS § 436 lõiget 7 ja 438 lõiget 1. Kohus lahendas hüvitise nõude olukorras, kus kostja ei olnud seda piisava selgusega esitanud. Kostja märkis 16.02.2016 menetlusdokumendis, et soovib kahe osaühingu osa eest rahalise hüvitise väljamõistmist 15 865.30 eurot. Kuigi kostja 15.06.2016 kohtuistungil nõudis mh hüvitist 15 865 eurot ja hageja poolt ühisvarast raisatud summast 24 334.50 euro hüvitamist, siis samal istungil kostja loobus oma väidetest. Hageja sai sellest aru, et kostja ei nõua summa hüvitamist, mille hageja on väidetavalt kasutanud mitte perekonna huvides.
13.Kohus ei täitnud selgitamiskohustust ega kontrollinud, kas kostja nõue 5399 euro saamiseks vastab TsMS § 373 tunnustele. Alles pärast vastavat kontrolli saanuks kohus kohustada pooli esitama selle nõude osas arvamused, asjaolud ja tõendid. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2017 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja taotluse võtta vastu täiendavad tõendid.
16.Riigikohus tühistas 27.09.2017 ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsuse resolutsioon hagejalt 5399 euro väljamõistmise osas, tõendite vastuvõtmisest keeldumise ja menetluskulude jaotuse osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1, 2, 4, 6 ja 7). Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud Riigikohtu 27.09.2017 otsusega käesolevas asjas ja tsiviilasja materjalidega ning hinnanud täiendavalt kogutud tõendeid kogumis maakohtus kogutud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas vastuhagi hüvitise 5399 eurot hagejalt kostjale väljamõistmiseks. Maakohus rikkus selle vastunõude lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab kostja vastunõude hagejalt hüvitise 5399 eurot saamiseks
rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kolleegium jaotab poolte menetluskulud kõigis kolmes kohtuastmes.
18.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustab hageja maakohtu otsust ainult osas, milles kohus rahuldas kostja vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 5399 eurot (resolutsiooni punkt 3.5). Maakohtu otsus on TsMS § 456 lõike 2 punkti 1 alusel jõustunud osas, milles lõpetati poolte ühisomand korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel ja otsustati müügist saadava raha arvel täita poolte solidaarkohustus Swedbank AS-i ees ning üle jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles otsustati müüa V OÜ osa avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades.
19.TsMS § 693 lõike 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. 27.09.2017 otsuses selgitas Riigikohus mh järgmist: maakohtu otsusest saab järeldada, et kohus rahuldas hüvitise nõude kehtiva PKS-i redaktsiooni § 34 lõike 3 alusel, kuid kuna vaidlusalune raha ülekandmine äriühingule toimus enne 01.07.2010, siis tuleb nõude lahendamisel vastavalt PKS § 210 lõike 2 esimesele lausele lähtuda PKS-i eelnevast redaktsioonist (punktid 18, 19); hüvitise nõude aluseks võib olla PKS-i eelneva redaktsiooni § 19 lõike 2 punkt 4, kui leiavad tuvastamist selle kohaldamiseks vajalikud eeldused. Tulenevalt Riigikohtu juhistest võttis kolleegium korraldava määrusega (t III kd lk 24-25) vastu apellandi poolt esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid, selgitas kohalduva PKS-i sätte eelduseid ja tõendamiskoormist ning andis pooltele võimalused tuua kohtu ette asjakohaseid elulisi asjaolusid vajadusel koos täiendavate tõenditega. Menetlusosalised neile antud võimalust ei kasutanud, mistõttu lahendab kolleegium apellatsioonkaebuse, võttes arvesse lisaks maakohtus kogutud tõendite kogumile apellatsiooniastmes täiendavalt kogutud Tavid AS maksekorraldust nr 4990 25.05.2010, osa müügilepingut 27.05.2010 ja tõendit 27.05.2010 äriregistrile dokumentide esitamise kohta (t II kd lk 165, 166-168, 169).
20.Vaidlustatud hüvitise nõude alusena tugines kostja maakohtus sellele, et hageja ei kasutanud 27.05.2010 E OÜ-le ülekantud 260 000 kroonist (16 617 eurost) 10 798 eurot perekonna huvides, mistõttu tuleb tal 1⁄2 sellest endisele abikaasale ühisvara jagamisel hüvitada (t II kd lk 47,48, 88, 89, 137).
21.Kolleegium on tõendite TsMS § 232 lõike 1 alusel kogumis hindamise tulemusena seisukohal, et kostja ei suutnud lükata ümber eeldust, et abielu ajal ühe abikaasa arvelduskontole laekuvad rahalised vahendid on poolte ühisvara (kehtinud PKS § 14 lõige 1). Kostja tõendas, et tema kontole laekus 25.05.2010 T AS-lt 300 000 krooni selgitusega „Order 5361, E OÜ põhikapitali suurendamine, XX“, kuid ei toonud esile ega tõendanud selliseid elulisi asjaolusid, mis annaksid kohtule piisava veenvuse ja elulise usutavuse, et lugeda tuvastatuks kostja väide, mille kohaselt oli rahasumma talle ülekantud konkreetse käsundi täitmise eesmärgil. Ka ringkonnakohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei selgitanud apellant, kelle vahel oli sõlmitud ja millise sisuga kokkulepe, mille alusel AS T raha üle kandis. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et AS T oleks olnud E OÜ osanik või oleks selleks saanud. Ka on tegemist suurema
rahasummaga, kui apellant kandis 27.05.2010 üle osaühingule (300 000 vs 260 000). Arvelduskonto väljavõttelt (t II kd lk 39) nähtub, et samal kuupäeval enne T AS-ilt raha laekumist oli apellant juba teinud E OÜ-le ülekande 250 000 krooni selgitusega „põhikapitali suurendamine“. 26.05.2010 tegi apellant sama selgitusega ülekande osaühingule suuruses 10 000 krooni. Seega oli ta osaühingule tasunud juba 260 000 krooni, kuid kandis 27.05.2010 veelkord üle 260 000 krooni selgitusega „osakapitali suurendamine, XX 91 000 EEK, SS 91 000 EEK ja KK...“. Samal kuupäeval kandis osaühing 260 000 krooni apellandile tagasi.
22.Kuna kostja ei suutnud tõendada, et 25.05.2010 laekunud rahasumma ei muutunud abikaasade ühisvaraks, tuli kostjal (vastustajal) hüvitise nõude maksmapanekuks tõendada kehtinud PKS § 19 lõike 2 punkti 4 kohaldamiseks vajalikud asjaolud: et apellant omandas 27.05.2010 ülekantud ühisvara arvel oma lahusvarasse mingi nõude kellegi vastu, ja et selle nõude väärtuse võrra suurenes abielu ajal apellandi lahusvara väärtus (Riigikohtu lahendi punkt 21). Kostja selliseid asjaolusid esile ei toonud ega tõendanud. Ka ei toonud kostja esile ega tõendanud, et abikaasad oleksid 27.05.2010 ühisvara ülekandest osaühingule omandanud mingi nõude ühisvarasse, mida oleks võimalik jagada kui muud ühisvara. Samuti ei esitanud kumbki pooltest taotlust võimaliku nõudeõiguse muu ühisvarana jagamiseks (Riigikohtu lahendi punkt 22). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud materiaalõiguslikud eeldused kostja hüvitise nõude suuruses 5399 eurot rahuldamiseks.
23.Eelpool käsitlemata apellandi väidetele vastas Riigikohus käesolevas asjas tehtud lahendi punktides 26.1 ja 26.2. Riigikohus leidis, et kostja hüvitise nõue vastas TsMS § 373 lõike 1 punktile 3, sest hagi ja vastuhagi on omavahel seotud ja nende ühine läbivaatamine võimaldas asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Riigikohus lisas, et isegi kui maakohus oleks kostja hüvitise nõuet praeguse asja raames alusetult menetlenud, ei saaks seda juba ainuüksi menetlusökonoomilistel kaalutlustel lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtuotsuse tühistamiseks.
24.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust ei vaidlustatud. Seega on maakohtu otsus ka selles osas jõustunud (TsMS § 456 lõike 2 punkt 1). TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel jaotab kolleegium poolte menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (vt ka Riigikohtu lahendi punkt 28). Kuna nii apellatsioon- kui kassatsioonkaebus kuulusid rahuldamisele jäävad nende menetlustega seotud kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel vastustaja kanda.
25.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks apellandi põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes. Vastavalt 2 esindaja (A.Orlovski ja v/adv U.Arumäe) poolt esitatud kulunimekirjadele koosnevad apellandi menetluskulud apellatsiooniastmes: 1) tasutud riigilõivust 300 eurot; 2) A.Orlovski tasust kokku 482.50 eurot, sh 4h kulus kaebuse koostamisele, 0,5h vastustaja vastusega tutvumisele ja 2h kohtu nõudmisel täiendavate seisukohtade koostamisele, esindaja tunnitasu 75 eurot (käibemaksuta); 3) v/adv tasust kokku 1,2h eest, kui esindaja 19.10.2017 tutvus kohtu kompromissettepanekuga ja suhtles kliendiga ning 20.10.2017 tutvus kohtu kirjaga ja edastas selle kliendile. Vastavalt kulunimekirjadele koosnesid apellandi menetluskulud Riigikohtus tasust vandeadvokaadist esindajale,
kes koostas kassatsioonkaebuse 4,5h, esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks.
26.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi menetluskulude taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ja vajalik oli kulu seoses A.Orlovski teenustega kokku 6,5h. Mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas on ka mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suurus 75 eurot ning kulu riigilõivule vastavalt riigilõivuseadusele 300 eurot. Samuti on põhjendatud ja vajalik kulu seoses Riigikohtumenetlusega vandeadvokaadist esindajaga, kuna vastavalt TsMS § 218 lõikele 3 saab Riigikohtus teha hagimenetluses menetlustoiminguid ainult vandeadvokaadi vahendusel. 4,5h kulutamine kassatsioonkaebuse koostamisele on kolleegiumi hinnangul, arvestades vaidluse sisu ja mahtu, mõistlik ajakulu. Ka on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus 110 eurot (lisandu käibemaks) mõistlik. Küll aga ei olnud vajalik vandeadvokaadist esindajal, kes teatas 04.12.2017 ringkonnakohtule, et ta enam ei esindaja XX ja et tema roll piirdus Riigikohtuga (t III kd lk 32), kulutada eelnevalt aega ringkonnakohtu 19.10.2017 määrusega kahel päeval tutvumisele ja sel teemal (endise) kliendiga suhtlemisele. Eeltoodust tulenevalt määrab kolleegium vastustaja poolt apellandile hüvitatavate apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks 300 + (6,5x75) + ((4,5x110) + käibemaks) = 300 + 482.50 + 594 = 1376.50 eurot. Apellant esitas ka taotluse menetluskulude hüvitise maksmisega viivitamise korral kohustada vastustajat tasuma viivist vastavalt TsMS § 177 lõikele 4.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.