Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-18-8695
Kohtuasi
OÜ Taali Grupp hagi NAIVE FINANTS OÜ ja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. oktoobri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
aktsiaseltsi Saaremaa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Kristi Traagel
Laevakompanii
(pankrotis)
Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13. oktoobri 2023 määrus jätta muutmata.
2.Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
jätta
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Taali Grupp (hageja) esitas 06.06.2018 Harju Maakohtule NAIVE FINANTS OÜ (kostja I) ja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis; kostja II) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjate vastuväidetel OÜ Reyna Trade (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ei ole õiguslikku tähendust. Alternatiivselt nõudis hageja tema nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses paludes tunnustada nõuet kogusummas 1 768 376,40 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus. Harju Maakohus jättis 02.04.2019 määrusega läbi vaatamata hageja esitatud tuvastusnõuded. Määrus jõustus 20.07.2019. Harju Maakohtu 28.04.2020 otsusega jäeti kostja I vastu esitatud nõude tunnustamise hagi läbi vaatamata ning kostja II vastu esitatud nõude tunnustamise hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2021 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldas kostja II apellatsioonkaebuse osaliselt, muutes maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata. Riigikohus tühistas hageja kassatsioonkaebuse alusel 16.02.2022 otsusega eelviidatud otsuse tervikuna ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tegi 27.05.2022 otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu 28.04.2020 otsuse osas, milles hagi kostja II vastu jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja II vastu ning jaotas menetluskulud. Riigikohus keeldus 14.11.2022 määrustega kostjate I ja II kassatsioonkaebuste menetlemisest ja jättis nendega seotud kulud iga kostja enda kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2022 otsusega jaotati tsiviilasja menetluskulud järgmiselt: - hageja kanda jäid menetluskulud maakohtus seoses tema nõudega kostja I vastu tuvastamaks, et nimetatud kostja vastuväide võlgniku pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; - hageja kanda jäid menetluskulud maakohtus seoses tema nõudega kostja II vastu tuvastamaks, et nimetatud kostja vastuväide võlgniku pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; - hageja kanda jäid menetluskulud seoses tema määruskaebusega maakohtu 02.04.2019 määruse peale; - kostja II kanda jäid kostja II enda ja hageja kõik senised menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus seoses kostja II vastu esitatud hagiga nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, välja arvatud kostja II apellatsioonkaebusega seonduvad kulud, mis jäid kummagi nimetatud poole enda kanda; - kostja I menetluskulud seoses eelviidatud nõudega jäid tema enda kanda; - kostja I kanda jäid kostja I enda ja hageja kõik senised menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus seoses kostja I vastu esitatud hagiga nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses; - kostja II võimalikud menetluskulud seoses eelmises punktis viidatud nõudega jäid tema enda kanda.
3.Hageja esitas 21.02.2020 ja 20.03.2020 menetluskulude nimekirjad, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud seonduvalt menetlusega maakohtus kokku summas 20 963,75 eurot. Hageja menetluskuludeks olid riigilõiv 300 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, tõendite saamise kulu 16 eurot, tunnistajate tasu 171,80 eurot ja õigusabikulu 20 425,95 eurot. Hagejale osutati õigusabi vastavalt 21.02.2020 menetluskulude nimekirjale 64,95 tundi keskmise tunnihinnaga 170,69 eurot ja 20.03.2020 menetluskulude nimekirjale 41,2 tundi keskmise tunnihinnaga 226,69 eurot. 11.03.2021 esitas hageja
menetluskulude nimekirjad, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu ringkonnakohtus summas 10 470,50 eurot, sh riigilõiv 300 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjadele osutati ringkonnakohtus õigusabi kokku 57,1 tundi keskmise tunnihinnaga 183,37 eurot. 07.01.2022 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati hagejale Riigikohtu menetluses õigusabi kokku 20,25 tundi summas 4210 eurot. 05.05.2022 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid asja teistkordsel ringkonnakohtus menetlemisel hageja menetluskulud summas 12 236 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotles hageja menetluskulude kindlaksmääramist kokku summas 47 880,25 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjadele teostasid hagejale õigusabitoiminguid viis esindajat, kelle tunnihind oli järgnev: Toomas Vaher 220 eur/h, 250 eurot/h ja 280 eurot/h; Neve Uudelt 180 eur/h ja 220 eur/h; Kaisa Margus 130 eurot/h, 150 eurot/h, 190 eurot/h ja 210 eur/h; Rety Estorn 130 eur/h ja Raili Tiits 100 eurot tund. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta ning palus märkida, et kostjatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 22.11.2022 ja 14.03.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirjade täpsustused. Hageja tõi välja, millised toimingud seonduvad tema hinnangul tuvastus- ja tunnustamise nõuetega ning esitas oma seisukoha menetlustoimingute proportsiooni ja kandmise osas vastavalt menetluskulude jaotusele.
4.Kostja I taotles 20.03.2023 menetluskulude nimekirjas menetluskulude väljamõistmist summas 3069 eurot (sh käibemaks) ning palus menetluskuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kostja II esitas 16.06.2023 avalduse, milles loobus menetluskulude hüvitamise taotlusest. Puudutatud isikute seisukohad
6.Kostjad vaidlesid hageja menetluskulude suurusele vastu ning leidsid, et hageja on näidanud temale õigusabi teenuse osutamiseks kulunud aega põhjendamatult suures mahus.
7.Kostja II leidis, et hageja menetluskulud on osaliselt ebavajalikud ja põhjendamatud ning esitas oma vastuväited konkreetsete menetlustoimingute lõikes. Kostja II hinnangul ei olnud mitme lepingulise esindaja paralleelne kasutamine vajalik. Hageja menetluskulud ületavad kostja II menetluskulu ca 2 kordselt. Kostja II leidis, et hageja esindajate töömaht on põhjendatud maakohtus kuni 82,40 tunni, ringkonnakohtus kuni 28 tunni ja 51 mintuti, Riigikohtus kuni 11,25 tunni ja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus kuni 36 tunni ulatuses. Samuti leidis kostja II, et hageja poolt arvestatud õigusabi tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge ning ületab oluliselt turu keskmist hinda, milleks on ca 130-150 eurot tunnis. Arvestades hageja esindajate kõrget kutseoskuste taset ja professionaalsust võib põhjendatuks pidada mõnevõrra kõrgemat tunnihinda, kuid mitte suuremas määras kui vandeadvokaat/partneri puhul 170 eurot ning vandeadvokaadi puhul 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja II esitas ka omapoolse seisukoha menetlustoimingute proportsiooni ja kandmise osas. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2023 määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulud summas 4685,27 eurot ning kostjalt II menetluskulud summas 20 861,50
eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 22 333,48 euro ulatuses. Samuti mõistis maakohus kostjalt II hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus rahuldas kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1297,50 eurot ning jättis kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1771,50 euro ulatuses. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 3387,77 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus võttis vastu kostja II 16.06.2023 avalduse menetluskulude hüvitamise taotlusest loobumiseks ning jättis kostja II menetluskulud kindlaks määramata.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis Harju Maakohus 02.04.2019 määrusega hageja tuvastusnõuded läbi vaatamata. 12.04.2019 esitas hageja Harju Maakohtu 02.04.2019 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2019 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu 27.05.2022 otsusega jäeti hageja kanda menetluskulud maakohtus seoses tema nõudega kostjate vastu tuvastamaks, et kostjate vastuväited võlgniku pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust. Arvestades menetluskulude jaotust hindas maakohus esmalt, millised hageja ja kostja I menetluskulude nimekirjades märgitud menetlustoimingud ja menetluskulud seonduvad tuvastusnõudega ja tunnustamise nõudega ning millised hageja tunnustamisnõuetega seotud menetlustoimingud ja menetluskulud seonduvad kostjaga I ja/või kostjaga II.
10.Maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Maakohus viitas TsMS § 175 lõikele 1 ning selgitas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures võib menetlusosalisel olla mitu esindajat, kuid TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
11.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt teostasid õigusabitoiminguid T. Vaher, N. Uudelt, K. Margus, R. Estorn ja R. Tiits. Hageja selgitas, et advokaadibüroode töökorralduses on tavapärane, et tööd tehakse ning kliendi huve kaitstakse tiimis, kellest osad keskenduvad üksnes menetlusdokumentide koostamisele ja sellega kaasnevale ettevalmistavale tööle ning osad, lisaks eelnevale, suhtlevad ka vahetult kohtu ja vastaspoolega (esitades oma nime alt menetlusdokumente, osaledes kohtuistungitel). Selline tööjaotus on hageja hinnangul mõistlik ja vajalik, tagades muu hulgas selle, et kui üks lepinguline esindaja jääb haigeks või muul põhjusel ei saa kohtuvaidluse seisukohast vajalikke toimingud teha, on olemas teised isikud, kes saavad vajalikud toimingud ära teha. Samuti on see mõistlik kohtu ja vastaspoole vaatepunktist, kes ei pea suhtlema vastaspoole kogu tiimiga (kooskõlastades tähtaegasid ja istungiaegasid), vaid üksnes ühe/kahe isikuga.
12.Maakohus viitas, et TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus leidis, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kohtupraktikas on leitud, et asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb hinnata, kas töömaht oli sedavõrd suur, et õigustas mitme esindaja kasutamist, või oli mõistlik kaasata teine esindaja nt asja mingit aspekti puudutavate eriteadmiste tõttu (Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p-d 17 ja 19). Asja keerukuse hindamisel tuleb arvestada ka asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, kas asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Praegusel juhul läbis vaidlus kolm kohtuastet. Menetluse kestus (ca 4 aastat) oli tavapärasest mõnevõrra pikem. Asjas toimus mitmeid kohtuistungeid, mis kestsid tunde ja kus kuulati üle ka mitu tunnistajat. Tsiviilasjas esitati erinevaid taotlusi (nt läbi vaatamata jätmiseks, osaotsuse tegemiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja menetluse peatamiseks). Kohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata, mida hageja ka määruskaebusega vaidlustas. Tsiviilasja materjalid asuvad kuues köites, mida ei saa pidada tsiviilasjades tavapäraseks mahuks. Pooled esitasid oma väidete ja taotluste toetamiseks põhjalikke õiguslikke argumente ning märkimisväärse hulga tõendeid. Eelnev annab alust pidada vaidlust keskmisest märgatavalt keerukamaks, mis TsMS § 175 lg 3 tähenduses on tinginud hagejale vajaduse ja põhjenduse kasutada menetluses mitu lepingulist esindajat. Kohtu hinnangul oli hageja õigustatud kasutama lepinguliste esindajatena Toomas Vaherit ja Neve Uudelti ning alates 04.06.2021 Kaisa Margust. Kohus analüüsis hageja esindajakulusid lähtuvalt põhimõttest, et toimingu ajakulu oleks selle sisu arvestades objektiivselt mõistlik ega aktsepteerinud kulude ebamõistlikku suurenemist seonduvalt mitme esindaja osalemisega. Maakohus leidis, et kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole Rety Estorn ja Raili Tiits menetluses esindajatena osalenud, ei saa nende ajakulu menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta. Samuti ei saa arvesse võtta enne 04.06.2021 menetluskulude nimekirjades kajastatud Kaisa Marguse ajakulu.
13.Maakohus märkis, et olukorras, kus menetlusosalist on esindanud mitu lepingulist esindajat, kuid kohus ei pea mitme esindaja osavõttu TsMS § 175 lg 3 alusel põhjendatuks, ei ole alust tekkinud menetluskulusid lepinguliste esindajate arvuga jagada või arvestada üksnes ühe lepingulise esindaja kuludega. Kohtul tuleb kindlaks määrata, milline oli vastavalt asja keerukusele, menetlusdokumentide sisule ja mahule põhjendatud ja vajalik ajakulu teostatud toimingutele, mida oleks üks lepinguline esindaja menetluses teinud. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et hüvitamata tuleb jätta vaid kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest ning eelduslikult on selleks nt täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks või mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5.b). Kohus viitas, et arvestas viidatud põhimõttega menetlustoimingute hindamisel.
14.Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud
põhjendatuks tunnitasu 160-170 eurot, millele lisandub käibemaks (vt RKTKo 3-2-1-159-16, p 14). Riigikohtu 03.03.2015 lahendi nr 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab lugeda põhjendatud tunnitasuks ka 193,20 eurot.
15.Hageja esindajate tunnitasu kolmes kohtuastmes on olnud järgnev: T. Vaher 220 eur/h, 250 eur/h ja 280 eur/h; N. Uudelt 180 eur/h ja 220 eur/h ja K. Margus (pärast 04.06.2021) 190 eur/h. Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keerukas, kuid siiski ei ole asjas olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks aluse TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lugeda tsiviilasja sedavõrd keerukaks, et keskmisest kõrgemad tasumäärad võiksid olla aktsepteeritavad. Arvestades eeltoodut, asja olemust, lepingliste esindajate kvalifikatsiooni, tunnitasu tõusu ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindajate tunnitasu põhjendatuks järgnevalt: T. Vaher maakohtus 160 eurot/h, ringkonnakohtu I menetluses 170 eurot/h, Riigikohtus 180 eurot/h ja ringkonnakohtu II menetluses 190 eurot/h; N. Uudelt maakohtus 150 eurot/h; ringkonnakohtu I menetluses 160 eurot/h ja Riigikohtus 170 eurot/h ning K. Margus Riigikohtus 170 eurot/h ja ringkonnakohtu II menetluses 180 eurot/h. Viidatud tunnitasumäärad on käibemaksuta. Maakohus viitas, et mitmed menetlustoimingud on tehtud mitme esindaja poolt ning sellisel juhul võtab kohus menetlustoimingu hinnastamisel aluseks keskmise tunnitasu, nt T. Vaheri ja N. Uudelti poolt tehtud menetlustoimingu keskmine hind on 155 eurot.
16.Maakohus leidis, et hageja kohtukulud maa- ja ringkonnakohtus (s.o hagiavalduse riigilõiv 300 eurot, tõendi saamise kulu 16 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 300 eurot) tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista välja kostjalt I summas 157 eurot ja kostjalt II summas 451 eurot. Maakohus märkis tunnistajatasu tagastamist on hagejal õigus taotleda tagasi kohtu deposiidist.
17.Maakohus analüüsis hageja esindajate toiminguid maakohtu menetluses (hageja 21.02.2020 ja 20.03.2020 menetluskulude nimekirjade alusel) ning leidis, et 21.02.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 24,925 tunni ulatuses ja 20.03.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud 33,5 tunni ulatuses. Seonduvalt 21.02.2020 istungiks ettevalmistumise ajakuluga leidis maakohus, et arvestades asja mahtu, keerukust, poolte seisukohti ja istungi sisu võib mõistlikuks ajakuluks pidada maksimaalselt 8 tundi 2 lepingulise esindaja kohta. Maakohus leidis, et kostja I peab hüvitama hagejale tunnustamise nõudega seotud maakohtus tekkinud kulud kokku summas 4431,26 eurot (kohtukulud 154 eurot + õigusabikulud 4277,26 eurot) ning kostja II summas 4855,01 eurot (kohtukulud 154 eurot + õigusabikulud 4701,01 eurot). Hageja menetluskulude hüvitamise taotlused jäid rahuldamata 11 677,48 euro ulatuses (11 624,12 eurot +9339,63 eurot -9286,27 eurot).
18.Maakohus analüüsis hageja esindajate toiminguid I ringkonnakohtu menetluses (hageja 11.03.2021 menetluskulude nimekirjade alusel). Maakohus märkis, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa K. Marguse ajakulu arvesse võtta, kuid vaatamata sellele tuleb kohtul kindlaks määrata, milline oli vastavalt asja keerukusele, menetlusdokumentide mahule ja sisule põhjendatud ja vajalik ajakulu teostatud toimingutele, mida oleks üks lepinguline esindaja menetluses teinud. Seonduvalt apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluga põhjendas maakohus, et hageja apellatsioonkaebus oli mahukas (ca 42 lk). Kohus on eelnevalt leidnud,
et käesoleva vaidluse puhul oli tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Kostja II väidete kohaselt kulus kostja II esindajal hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ca 19 tundi. Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg (43,1h + Toomas Vaheri 2,7h) on ebaproportsionaalselt suur. Hageja on oma apellatsioonkaebuse esitanud kokku küll ca 42 leheküljel, kuid suure osa seisukohtadest moodustavad juba varasemas menetluses väljendatud seisukohad (sh hageja kohtukõne), joonealused viited ja tunnistajate ütluste ümberkirjutused jms. Samas leidis maakohus, et kaebus on sisutihe ning väga hästi struktureeritud ja argumenteeritud. Eelnevast tulenevalt hindas maakohus, et apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud maksimaalselt 32,3 tunni ulatuses, millele lisandub Toomas Vaheri poolt tehtud toiming ajakuluga 2,7 tundi ehk apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud kokku 35 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et hageja ringkonnakohtu menetlusega seonduvad kulud on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute sisu, mahtu ning keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud kokku 40,25 tunni ulatuses ning kostja I peab hüvitama hagejale apellatsioonkaebusega seotud kulud kokku 186,38 eurot (kohtukulud 3 eurot + õigusabikulud 183,38 eurot) ja kostja II kokku 6548,62 eurot (kohtukulud 297 eurot + õigusabikulud 6251,62 eurot). Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata 3735,50 euro ulatuses (9068 eurot+1402,50 eurot-6735 eurot).
19.Maakohus hindas hageja 07.01.2022 menetluskulude nimekirja põhjal esindajate toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust Riigikohtu menetluses. Maakohus leidis, et osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud kuni 14,15 tunni ulatuses ning kostja II peab hüvitama hagejale kassatsioonkaebusega seotud õigusabikulud summas 2455,50 eurot. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata 1754,50 euro ulatuses (4210 eurot - 2455,50 eurot).
20.Maakohus analüüsis hageja 05.05.2022 menetluskulude nimekirja põhjal hageja lepinguliste esindajate toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Maakohus leidis, et hagejale on osutatud õigusabi saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku kuni 38,10 tunni ulatuses ning kostja I peab hüvitama hagejale õigusabikulud summas 67,63 eurot ning kostja II summas 7002,37 eurot. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata 5166 euro ulatuses (12 236 eurot - 67,63 eurot - 7002,37 eurot).
21.Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja I peab hüvitama hagejale menetluskulu summas 4685,27 eurot ning kostja II summas 20 861,50 eurot. Hageja märkis, et summa, mille kindlaksmääramist hageja taotleb, ei sisalda käibemaksu. Seega hüvitamisele kuuluvad summad on käibemaksuta. Maakohus määras kindlaks kostja I menetluskulude põhjendatud ja vajaliku rahalise suuruse ning leidis, et hageja peab hüvitama kostjale I maakohtu menetluses tuvastusnõudega seotud kulud kokku summas 1297,5 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja II loobus menetluskulude hüvitamise taotlusest, võttis maakohus loobumise vastu ning jättis tema menetluskulud kindlaks määramata. Lähtudes TsMS § 445 lg 1 ja TsMS § 463 lg 2 tasaarvestas kohus hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 3387,77 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 ning hageja taotlusest märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruskaebus
22.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud summas 20 861,50 eurot ning palub teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kostja II poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 17 158,97 eurot.
23.Määruskaebuse kohaselt nõustub kostja II suures osas maakohtu määruse seisukohtade ja põhjendustega, kuid leiab, et osaliselt on maakohtu poolt kindlaks määratud mõistlik tunnitasu määr ja vajalikuks peetud toimingute maht liiga suur. Maakohus on pidanud vajalikuks õigusteenust tunnimääraga, mis ületab õigusteenuse turu keskmist hinda. Maakohus on ekslikult määranud Riigikohtu menetluses hüvitamisele kuuluva vandeadvokaadist partneri mõistlikuks tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuta) ja vandeadvokaadi puhul 170 eurot (käibemaksuta) ja sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluses tasu 10 euro võrra suurendanud (vastavalt 190 eurot ja 180 eurot tunnis). Riigikohtus toimus tsiviilasja menetlus 2021. aastal ning sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluses osutati õigusteenust 2022. aasta teises pooles. Järelikult tuleb tunnitasu põhjendatuse hindamisel lähtuda 2021-2022. aastal mõistlikuks peetud tunnitasu määradest. Riigikohus on 2023. aastal tehtud kohtumääruses leidnud, et sama advokaadibüroo partneri tunnitasu põhjendatud määraks tuleb pidada 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-21-8988, p 41). Viidatud lahendis hindas Riigikohus osutatud õigusteenuse hinda 2022 aasta osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesolevas asjas mõistlikuks peetav tunnitasu määr olla suurem. Üldteada on asjaolu, et advokaadibüroo partneri tunnitasu määr on kõrgem võrrelduna sama advokaadibüroo vandeadvokaadi või advokaadi tunnitasu määraga. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohtu ja sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluse mõistlikuks peetav tunnitasu määr olla vastavalt partnerist vandeadvokaadi puhul 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning vandeadvokaadi puhul 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
24.Lisaks on maakohus ekslikult leidnud, et 21.02.2020 kohtuistungiks ette valmistumise põhjendatud kuluks tuleb hinnata kahe lepingulise esindaja kohta 8 tundi. Kostja II hinnangul ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks suuremat mahtu kui 6 tundi. Kõnealusel kohtuistungil küsitleti tunnistajaid, keda menetlusosalised olid juba suures osas kattuvate asjaolude osas küsitlenud tsiviilasjas nr 2-18-8699 ca 5 kuud varem. Seega polnud põhjendatud kohtuistungiks ette valmistumisel nii suures mahus aega kulutada, kuna materjal ja teemad olid juba suures osas eelnevast tunnistajate küsitlemisest esindajatele teada.
25.Samuti ei saa nõustuda maakohtu järeldusega selles, et hageja apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 35 tundi. Apellatsioonkaebus oli küll mahukas, kuid selles on suures osas korratud varasema menetluse kestel osutatud seisukohti, esitatud mitmetel lehekülgedel tunnistajate poolt antud ütluste ümberkirjutisi ja lisatud 2 ekraanitõmmist majandusaasta aruannetest. Kõik need toimingud muudavad apellatsioonkaebuse mahukamaks, kuid nende teostamine ei ole ajakulukas. Kostjal II kulus apellatsioonkaebuse koostamisele 3 tundi ja hageja kaebusele vastuse koostamiseks 19 tundi. Sealjuures on hageja apellatsioonkaebust koostanud kolm erinevat esindajat, milleks puudus praktiline vajadus ning mis selgitab seda, miks on töömaht sedavõrd suur. Kostja I hinnangul saab apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvat ajakulu pidada põhjendatuks 22 tunni ulatuses.
26.Kokkuvõttes tuleks määrata kostjalt II hageja kasuks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summaks 17 158,97 eurot (sh maakohtus 4545,01 eurot, ringkonnakohtus 4284,72 eurot, Riigikohtus 2314 eurot ning teises ringkonnakohtu menetluses 6015,24 eurot).
Menetluse edasine käik
27.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse ja menetlustoimingute (21.02.2020 kohtuistungiks ettevalmistumise ja apellatsioonkaebuse koostamise) ajakulu põhjendatuse osas ning on palunud temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu 3702,53 euro võrra vähendada.
30.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
31.Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17- 13164, p-d 9 ja 10; RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 17; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
32.Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse osas seonduvalt 2021.a Riigikohtu menetluses ning 2022.a asja teistkordsel ringkonnakohtus läbivaatamisel ostutatud õigusteenusega. Hageja lepingulised esindajad osutasid hagejale eelnimetatud menetlustes õigusteenust järgnevalt: T. Vaher hinnaga 250 eurot/tund ja 280 eurot/tund, N. Uudelt hinnaga 220 eurot/tund ja K. Margus hinnaga 190 eurot/tund. Maakohus on pidanud T. Vaheri tunnitasu põhjendatuks vastavalt Riigikohtus hinnaga 180 eurot ja sellele järgnenud ringkonnakohtu menetluses hinnaga 190 eurot ning N. Uudelti ja K. Marguse tunnitasu vastavalt hinnaga 170 eurot ja 180 eurot. Kostja II hinnangul tuleks hageja esindajate tunnitasu pidada põhjendatuks vastavalt T. Vaheri puhul hinnaga 170 eurot/tund ja N. Uudelti ja K. Marguse puhul hinnaga 160 eurot/tund.
33.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindajate tunnitasu hindasid täiendavalt alandada. Asjaolu, et kriminaalasjas nr 1-21-8988 on sama advokaadibüroo partneri tunnitasu peetud põhjendatuks hinnaga 170 eurot, ei anna alust järeldada, et praeguses tsiviilasjas ei saaks hageja esindajate tunnitasu pidada põhjendatuks ja vajalikuks suuremas ulatuses. Riigikohus
on selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu arvates lähtus maakohus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, esindajate kvalifikatsioonist ning keskmisest sarnase õigusteenuse eest makstavast tasust. Sealjuures märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on 2022.a pidanud vandeadvokaadist esindaja puhul kassatsioonimenetluses keskmise keerukusega asjas põhjendatuks keskmist tunnitasu 209,68 eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt vähendatud hageja esindajate tunnitasumäärad käesoleval juhul põhjendatud ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu.
34.Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepinguliste esindajate 21.02.2020 maakohtu istungiks ettevalmistamise ajakulu 8 tunni ulatuses ning apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 35 tunni ulatuses. Kostja II hinnangul saab istungiks ettevalmistumise ajakulu pidada põhjendatuks kuni 6 tunni ulatuses ja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu kuni 22 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt nimetatud toimingute osas põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu täiendavalt vähendada. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale kulus esindajatel 21.02.2020 istungiks ettevalmistumisele 11,55 tundi. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus ajakulu vähendamisel võtnud arvesse asja mahtu, keerukust, poolte seisukohti ja istungi sisu. Asjaolu, et istungil küsitleti tunnistajaid, keda menetlusosalised olid osaliselt kattuvate asjaolude osas küsitlenud teises tsiviilasjas ca 5 kuud varem, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust ajakulu täiendavalt vähendada. Kuivõrd menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, siis ei saa eeldada, et esindaja tuleb kohtuistungile ettevalmistamata või on olnud ettevalmistamisel ajaliselt piiratud. Arvestades, et tegemist oli keskmisest mahukama ning keerukama tsiviilasjaga, ei saa ringkonnakohtu hinnangul 8 tunnist kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu kahe esindaja kohta pidada ülemääraseks.
35.Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale kulus hagejal apellatsioonkaebuse koostamisele K. Marguse ja N. Uudelti poolt 43,1 tundi ja T. Vaheri poolt 2,7 tundi. Maakohus on hinnanud apellatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning pidanud seda põhjendatuks kuni 35 tunni ulatuses. Maakohus on sealjuures võtnud arvesse, et kaebus oli sisutihe ning väga hästi struktureeritud ja argumenteeritud. Samas on maakohus arvestanud ka seda, et apellatsioonkaebuse mahust moodustasid suure osa ka varasemas menetluses väljendatud seisukohad, joonealused viited ning ümberkirjutused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ei saa maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu pidada ebamõistlikuks. Ringkonnakohus leiab, et kostja II võrdlus tema poolt esitatud apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluga ei ole asjakohane, kuna kostja II vaidlustas maaohtu otsust üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas.
36.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suuruse muutmiseks. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
37.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.