Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-4102 2. juuni 2026 Karin Jõks X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks alusel, et kaebaja ei ole saanud omandada kutseharidust (kohtueelses menetluses Tartu Vangla 10.11.2025.a otsus nr 1-9/2-25/453-2) Kaebaja - X.X. Vastustaja - Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).
Asjaolud
1.Kaebaja X.X. esitas 07.09.2025 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks, mida ta hiljem täiendas (dtl 21-28). Kaebaja nõudis mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamist, sellest väärikuse alandamise eest 5 000 eurot ja tervise kahjustamise eest 5 000 eurot. Kaebaja tugines sellele, et tema individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava) näeb riskihinnangust lähtuvalt ette kutsehariduse omandamise keevitaja erialal perioodil 20242025. Kaebaja viitas täitmiskavadele kuupäevadega 27.03.2023 ja 20.05.2025. Tartu Vangla viis kõik kooli minejad Tallinna Vanglasse kuupäevaks 27.08.2025, et õppijad saaksid hakata septembrist haridust omandama. Kaebajat Tallinna Vanglasse ei viidud. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt. Kaebaja on õppimisvõimalusest ilma jäetud õigusvastaselt, sest vastustaja ei täida täitmiskava. Keevitaja õpe on ette nähtud just 2024-2025 aastaks, mis sobis kaebajale. Edaspidi kaebajal õpimotivatsioon puudub, sest kaebaja ootas õpet nii kaua ja ette nähtud ajal seda ei võimaldatud. Õppimisvõimaluse puudumine põhjustab kannatusi ja stressi.
Vastustaja Tartu Vangla jättis 10.11.2025.a otsusega nr 1-9/2-25/453-2 (dtl 17-19) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Otsuses on välja toodud järgmised andmed: - kaebaja 27.03.2023.a täitmiskava I osas oli ette nähtud kutsehariduse omandamine (keevituse õpe) 2024-2025, II osas kutseõpet ette nähtud ei olnud;
- kaebaja 18.04.2024.a täitmiskava I osas oli ette nähtud kutsehariduse omandamine (keevituse õpe) 2024-2025, II osas oli ette nähtud kutseõpe 2024 III kvartal kuni 2025 II kvartal; - kaebaja 20.05.2025.a täitmiskava I osas oli ette nähtud kutsehariduse omandamine (keevituse õpe), II osas kutseõpet ette nähtud ei olnud. Vastustaja õigusvastane ja süüline tegevus puudub. Kaebajale lisati täitmiskavasse keevitaja kutseõpe ajal, mil sellist eriala võimaldati vanglas õppida. Tartu Rakenduslik Kolledž lõpetas vanglas keevitaja kutseõppe ja vastustajal ei olnud võimalik objektiivselt kaebajale seda õpet võimaldada. Kaebajat ei koheldud ebavõrdselt. Sügisest 2025 ei alustatud Tartu Vanglas enam ka põhi- või gümnaasiumiõpet. Tallinna Vanglasse paigutati need isikud, kes olid põhi- või gümnaasiumiõppes õpinguid alustanud. See ümberpaigutamine ei hõlmanud kutseõpet ning tegemist ei ole võrreldavate gruppidega. Vastustaja teada keevitaja kutseõpet Tallinna Vanglas ei pakuta, seega ei oleks ümberpaigutamine andnud kaebajale õppimise võimalust. Ka võimaliku õigusvastase tegevuse korral ei ole alust kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et kutseõppe mittevõimaldamine võiks põhjustada kaebajale niisuguseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes. Kutseõppe mittevõimaldamine ei saa endaga vahetult kaasa tuua tervise kahjustamist. Iga ebameeldiv olukord ei tähenda tervise kahjustamist.
3.Kaebaja esitas 10.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks on mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamine, sellest väärikuse alandamise eest 5 000 eurot ja tervise kahjustamise eest 5 000 eurot. Kaebuse sisu kattub vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluse sisuga.
4.Kohus tegi 05.05.2026.a määruses kindlaks, et tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mille aluseks on, et vastustaja ei võimaldanud kaebajale täitmiskavas ette nähtud kutsehariduse omandamist. Kaebaja väitel on kahju tekkinud väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise tõttu. Kohus jättis kaebuse käiguta.
4.1.Tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas tuli kaebajal välja tuua, millise tervisekahjustuse tekkimist (näiteks uue haiguse diagnoosimist, varem diagnoositud haiguse ägenemist vms) kaebaja väidab; milliste tõenditega tõendab kaebaja selle haiguse tekkimist või ägenemist; millega põhjendab ja tõendab kaebaja seda, et haiguse tekkimine või ägenemine oli põhjustatud asjaolust, et kaebaja ei ole saanud osaleda täitmiskavas ette nähtud kutseõppes. Kaebaja selgitas vastuseks, et talle põhjustati tervisekahjustus ärevuse, stressi ja depressiooni näol. Koolis käimine oleks leevendanud depressiooni sümptomeid, sest kaebajal oleks olnud võimalus pääseda kinnisest keskkonnast eemale. Kooliosakonnas on leebemad reeglid ja inimväärne keskkond, mis suletud osakonnast tulnule pakub positiivseid emotsioone.
4.2.Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas tuli kaebajal tasuda riigilõiv 150 eurot 10 päeva jooksul arvates resolutsiooni punkti 1 (riigilõivust vabastamata jätmise) jõustumisest. Kohus selgitas, et kui kaebaja esitab määruskaebuse, siis algab tähtaja kulgemine sellest, kui kaebaja saab kätte ringkonnakohtu määruse, millega määruskaebus jäeti rahuldamata või läbi vaatamata. Kaebaja esitas määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse 07.05.2026.a määrusega, mis jõustus kaebajale kättetoimetamisega 07.05.2026. Tähtaeg riigilõivu tasumiseks oli 17.05.2026. Kaebaja ei ole teatanud kohtule riigilõivu tasumisest. Kohtute
infosüsteemist riigilõivu tasumist ei nähtu. Kohtu seisukoht
5.Kohus tagastab kaebuse väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebus ei vasta HKMS § 39 lg 1 p 4 nõuetele, kuna puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumata jätmine kohtu määratud tähtpäevaks toob HKMS § 104 lg 2 alusel endaga kaasa kaebuse tagastamise.
6.Kohus tagastab kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Vangistusseaduse § 36 lg 1 tuleneb kinnipeetavale õigus omandada kutseharidus, kui see on täitmiskavas ette nähtud. Määruse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 4 lg 2 alusel nähakse planeeritud sekkumised kogu karistusaja ulatuses ette täitmiskava I osas ning konkreetsed sekkumised lühema täitmisperioodi jooksul täitmiskava II osas. Kaebaja täitmiskava I osas oli ette nähtud kutsehariduse omandamine (keevitaja kutse), ajaliselt pidi see toimuma 2024-2025. Kutseõpe kajastus 18.04.2024.a täitmiskava II osas ning pidi toimuma 2024 III kvartal kuni 2025 II kvartal. Normid, mis reguleerivad kinnipeetava õigusi ja võimalusi hariduse omandamisel, ei ole suunatud tervise kaitsmisele. Samuti ei ole vanglas kutsehariduse omandamise võimaldamise eesmärgiks haiguse ravimine või haiguse sümptomite leevendamine. Asjaolu, et kaebaja ei saanud omandada kutseharidust 2024/25 või 2025/26 õppeaastal, ei saa pidada nõudega kaitstava õiguse ehk tervise intensiivseks riiveks. HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid 1. Inimese igapäevane tegevus ja tervislik seisund moodustavad ühtse terviku ning kaudne vastastikune mõju on inimese tegevuse ja tervisliku seisundi vahel alati olemas. Selline kaudne mõju ei kujuta endast intensiivset riivet. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on 2024/25 ja 2025/26 õppeaastatel kutsehariduse omandamise võimaluse puudumise tõttu tekkinud selline tervisekahjustus, mis annab aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahas.
8.RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise üldised eeldused vastustaja õigusvastane tegu, kaebajal kahju tekkimine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks on RVastS § 9 lg 1 alusel haldusorgani süüline tegevus. Kui kasvõi üks kahju hüvitamise eeldustest on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kohus leidis 05.05.2026.a määruses, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline, ning jääb nende seisukohtade juurde. Kohus kordab kokkuvõtvalt, et kaebaja kutseõpet ei toimunud algselt kavandatud ajal objektiivsel põhjusel - Tartu Rakenduslik Kolledž lõpetas alates sügisest 2024 vanglas keevitaja kutseõppe õpetamise. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse oleks olukorda muutnud, vastustaja kinnitusel ei
Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.
ole ka Tallinna Vanglas keevitaja kutseõpe võimalik. Kaebaja karistusaeg kestab kuni 19.05.2028 ning võimalused täitmiskava elluviimiseks (kaebajale keevitaja kutseõppe võimaldamiseks või täitmiskava muutmiseks nii, et kaebajal on võimalus omandada mõni muu eriala) ei ole ammendunud. Kaebajal oli ja on ka praegu võimalus kaitsta oma õigusi kohustamisnõude esitamisega - kaebaja saab nõuda ümberpaigutamist vanglasse, kus toimub keevitaja kutseõpe (kui selline vangla on Eestis olemas) või täitmiskava ülevaatamist asjaolude muutumise tõttu (kui sellist vanglat ei ole).
9.Kohus lisab, et kaebaja ei ole vaatamata kohtu juhistele välja toonud, milline konkreetne tervisekahjustus tal tekkis, milles seisneb põhjuslik seos kutseõppe toimumata jäämise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel ning milliste tõenditega kavatseb kaebaja oma väiteid tõendada. Kaebaja on küll kirjeldanud õppimisvõimaluse andmata jätmise mõjusid, kuid ei ole teinud seda, mida palus teha kohus - kaebaja ei toonud välja, millise uue haiguse diagnoosimist või varem diagnoositud haiguse ägenemist kaebaja väidab ning milliste tõenditega tõendab kaebaja selle haiguse tekkimist või ägenemist. Kaebaja väidetud seos (kaebajal oleks olnud võimalus pääseda kinnisest keskkonnast eemale ning saada positiivseid emotsioone) ei ole seostatav konkreetselt kutseõppega, vaid samasugune mõju oleks olnud paljudel teistel väljaspool kambrit toimuvatel tegevustel.
10.Määruse punktis 8 ja 9 toodu tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline, kuna RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Puudub vastustaja õigusvastane ja süüline tegu või tegevusetus, kaebajal ei ole tekkinud kahju, mida saaks seostada vastustajale ette heidetava tegevuse või tegevusetusega ning kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
11.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
12.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.