Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel WolfTamme, Toomas Kärmiku, Jaak Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinteri ja Tiina Vinteri taotlus Haljala vallale rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest
Menetlusosalised
Taotlejad – Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel Wolf-Tamm, Toomas Kärmik, Jaak Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinter ja Tiina Vinter, esindajad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Rait Sarjas Vastustaja – Haljala vald, esindaja vandeadvokaat Raul Keba
Menetlustoiming
Trahvi määramise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Määrata Haljala vallale Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a otsuse haldusasjas nr 3-23-561 resolutsiooni punkti 8 täitmata jätmise eest rahatrahv 2000 (kaks tuhat) eurot.
2.Trahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest. Trahvi tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Haljala vallale koos määrusega.
3.Taotlejatel on õigus esitada kohtule hiljemalt 9. oktoobril 2026 menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. Vastustajal on õigus esitada vastuväited menetluskulude väljamõistmise taotlusele hiljemalt 16. oktoobril 2026. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 248 lg 4).
1.Haldusasjas nr 3-23-561 menetleti Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel WolfTamme, Toomas Kärmiku, Jaak Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinteri ja Tiina Vinteri kaebust Haljala Vallavalitsuse 9. veebruari 2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks, 17. veebruaril 2023 sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks, Haljala valla kohustamiseks kõrvaldama vaidlustatud korralduse tagajärjed ja viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks ning Haljala valla keelamiseks väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule seal asunud tee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks.
2.Tartu Halduskohus tegi 18. augustil 2025 haldusasjas nr 3-23-561 kohtuotsuse, mille resolutsioonis otsustas järgmist: „1. Jätta vastustaja ja kolmandate isikute taotlused kaebuse tuvastamis-, tühistamis- ja heastamisnõuetes läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korralduse nr 50 tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
3.Rahuldada kaebajate alternatiivne tühistamisnõue ning tühistada Haljala Vallavalitsuse 09.02.2023. a korraldus nr 50.
4.Tuvastada 17.02.2023 vastustaja ning kolmandate isikute vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisus.
6.Jätta kolmandate isikute alternatiivsed taotlused kohustamisnõudes haldusasja menetluse lõpetamiseks ja kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
8.Kohustada Haljala valda viima läbi kohane haldusmenetlus Arni kinnistut (registriosa nr 2745950) läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamiseks.
9.Keelata Haljala vallal väljastada projekteerimistingimusi Arni kinnistule (registriosa nr 2745950) seal asuva sõidutee kasutamist välistava ehitise püstitamiseks kuni Arni kinnistut (registriosa nr 2745950) läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamise menetluse lõpuni.
10.Mõista vastustajalt kaebajate menetluskulude katteks välja 26 751,60 eurot.
11.Jätta vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.“ Otsus jõustus edasi kaebamata 18. septembril 2025.
3.Kalle Kõllo, Teet Kõrgmaa, Riia Kõrgmaa, Ingel Wolf-Tamm, Toomas Kärmik, Jaak Roosipuu, Ülle Roosipuu, Urmas Vinter ja Tiina Vinter (taotlejad) esitasid 8. septembril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse Haljala vallale trahvi määramiseks Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a otsuse asjas nr 3-23-561 resolutsiooni punkti 8 täitmata jätmise eest. Taotluse kohaselt ei ole vastustaja täitnud 18. augusti 2025. a lahendi resolutsiooni punkti 8. Kuigi lahendi resolutsiooni punktis 8 ei ole määratud selles punktis sisalduva kohustuse täitmiseks tähtaega, tuleneb HKMS § 248 lg-st 1, et kohtulahend tuleb täita mõistliku aja jooksul. Taotluse esitamise ajaks on lahendi tegemisest möödunud enam kui aasta, mida taotluse esitajad peavad selgelt lahendi täitmiseks vajalikku mõistlikku aega ületavaks ajaks. Selle aja jooksul on Haljala vald 11. juunil 2025 alustatud haldusmenetluses teinud järgmised toimingud: 1) saatnud välja 5. septembri 2025. a sundvalduse seadmise teate; 2) saatnud välja
19.jaanuari 2026. a teavituse; 3) pöördunud 18. mail 2026 Päästeameti poole. Sisulist menetlust ei ole enam kui aasta jooksul pärast lahendi avalikustamist toimunud. Taotluse esitajatele jääb valla tegevusetus mõistmatuks. Tegemist ei ole oma olemuselt keeruka ega ka
3-23-561
mahuka menetlusega, mis vajaks läbiviimiseks pikemat ajaperioodi ja õigustaks kohtulahendi täitmata jätmist enam kui aasta jooksul pärast selle tegemist. Vastustaja tegevusetuse tõttu on Ranna-Arni, Arni ja Männiku-Arni kinnistute omanike poolt tekitatud olukord (tee kasutamise takistamine) jätkuvalt lahendamata, kaebajate juurdepääs oma kinnistutele Eru küla tee kaudu raskendatud ja tee kasutamine seotud varalise kahju tekkimise ohuga taotluse esitajate varale. Takistatud on ka taotluse esitajatele kuuluvate kinnistute kasutamiseks vajalike teenuste osutamine.
4.Vastuseks kohtunõudele edastas Haljala vald 30. septembril 2026 kohtule seisukoha, milles palutakse jätta rahatrahvi määramise taotlus rahuldamata. Vastustaja märgib seisukohas kokkuvõtvalt järgmist. Haljala vald ei ole jätnud Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a otsuse resolutsiooni punkti 8 täitmata. Kohtuotsuses ei ole määratud konkreetset tähtaega, mille jooksul peab menetlus olema läbi viidud (lõpetatud) ega tähtaega, millal peab olema antud vastav haldusakt. Sundvalduse küsimuse lahendamiseks algatati haldusmenetlus juba enne kohtuotsuse jõustumist. Haljala Vallavalitsus teavitas Sven ja Krista Kotket haldusmenetluse algatamisest
11.juunil 2025 ning seejärel algatati sundvalduse seadmise menetlus kahe alternatiivse teekoridori osas. Menetlusosalised esitasid 2025. aasta septembris ja oktoobris sundvalduse seadmise kohta sisulised ning omavahel vastandlikud seisukohad. Haljala Vallavalitsus teavitas
19.jaanuaril 2026 menetlusosalisi, et jätkab sundvalduse seadmise eelduste ja vajalikkuse põhjalikku analüüsi ning hindab esitatud argumente koos muude kogutud andmete ja asjaoludega. Kuna menetluse käigus tekkis vajadus kontrollida Arni kinnistu omaniku pakutud alternatiivse juurdepääsulahenduse sobivust päästesõidukitele, siis pöördus Haljala Vallavalitsus 18. mail 2026 Päästeameti poole täiendava seisukoha saamiseks, mis saabus mai lõpus. Pärast täiendava teabe saamist teatas vald menetlusosalistele 1. juunil 2026 soovist korraldada puudutatud isikutega ühine kohtumine. Kohtumise eesmärk oli anda ülevaade kogutud teabest ja menetluse hetkeseisust, arutada võimalikke edasisi lahendusvariante ning kuulata osapooled enne lõpliku seisukoha kujundamist ära. 11. juunile 2026 kavandatud kohtumine jäi ära, sest üks puudutatud osapool ei saanud sel ajal osaleda. 10. juulil 2026 teatas vallasekretär, et kohtumist Sven Kotke ja Jaak Roosipuuga planeeritakse 16. juulil 2026. Eeltoodu näitab, et vald ei ole kohtulahendit eiranud ega menetluse läbiviimisest loobunud. Vastupidi – vald on tegelenud küsimustega, mis tuleb enne sundvalduse kui omandiõigust intensiivselt riivava abinõu kohaldamise üle otsustamist välja selgitada, ning on püüdnud saavutada puudutatud isikute vahel sisulist arutelu võimaliku trassikoridori üle. Taotlejate väide, et tegemist ei ole keeruka ega mahuka menetlusega, ei arvesta menetluse tegelikku eset. Valla soov korraldada ühine nõupidamine oli tingitud soovist arutada menetlusosalistega kogutud teavet ja võimalikke trassikoridore ning selgitada, kas on võimalik leida lahendus, mis täidab avalikku eesmärki ja riivab puudutatud isikute õigusi võimalikult vähe. Asjaolu, et kavandatud kohtumine jäi ühe osapoole osalemisvõimetuse tõttu ära ja uue aja kooskõlastamine ei õnnestunud, ei ole käsitatav valla tegevusetusena. Trahvimenetluses tuleb eristada menetluse kestust kohtulahendi süülisest täitmata jätmisest. Trahvi määramise eelduseks on kohtulahendi täitmata jätmine ning menetlusosalise süü. Valla hinnangul ei ole need eeldused täidetud viisil, mis õigustaks rahatrahvi määramist – vastustaja on kohtulahendist tuleneva menetluskohustuse täitmiseks teinud sisulisi menetlustoiminguid ning puuduvad asjaolud, millest nähtuks kohtuotsuse eiramine või menetluse teadlik põhjendamatu venitamine. Käesolevas asjas ei saa arvestada üksnes kohtulahendi jõustumisest möödunud aega, vaid arvesse tuleb võtta menetluse tegelikku eset ja käiku. Menetluse tempo ja
3-23-561
kohtulahendi süüline täitmata jätmine ei ole samastatavad. Valla tegevus näitab kohtuotsuse täitmisele suunatud menetlemist, mitte kohtulahendi täitmisest hoidumist.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 248 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Vastavalt HKMS § 248 lg-le 2 võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni. Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab menetlusosalisel mõjutada teist, kohustatud menetlusosalist, kohtuotsust täitma (vt Riigikohtu 8. augusti 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-2113, p 18; 28. märtsi 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 13).
6.Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lg 1 esimene lause). Riigikohus on 29. mai 2014. a kohtumääruses asjas nr 3-3-1-11-14 selgitanud, et jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine tähendab kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Seega saab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määrata, kui selles süüdiolev menetlusosaline on jätnud täitmata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse (vt ka Riigikohtu eelviidatud otsus asjas nr 3-3-1-27-06, p 12).
7.Haldusasja nr 3-23-561 materjalidest nähtub, et halduskohtu 18. augusti 2025. a otsus jõustus
18.septembril 2025. Otsuse resolutsioonis ei ole kindlaks määratud otsuse täitmise tingimusi, sh tähtaega, mille jooksul tuleb otsuse resolutsiooni punktis 8 märgitud kohane haldusmenetlus Arni kinnistut (registriosa nr 2745950) läbiva sõidutee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamiseks läbi viia. Seega tuleb kohtulahendi täitmisel lähtuda mõistliku aja kriteeriumist.
8.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja oli enne Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a otsuse tegemist alustanud 11. juunil 2025 haldusmenetluse (dtl 1018), mille eesmärk on Eru külas asuva Ranna-Arni, Arni ja Männiku-Arni kinnistuid läbiva eratee avalikuks teeks määramise (sundvalduse seadmise) otsustamine (sh tee täpne paiknemine, selle laius, pikkus ja muud parameetrid ning sundvalduse tasu). Alates kohtuotsuse haldusasjas nr-3-23-561 avalikult teatavaks tegemisest kuni käesolevas asjas trahvi määramise taotluse esitamiseni ehk ajavahemikul 18. august 2025 kuni 8. september 2026 on vastustaja eelviidatud haldusmenetluses teinud järgmised menetlustoimingud: - 5. septembril 2025 edastati S. Kotkele ja K. Kotkele ning Ü. Roosipuule sundvalduse seadmise menetluse teade nr 5-2/33-13 (dtl 1161-1162), milles teatati, et sundvalduse seadmise menetlus algatatakse kahe alternatiivse teekoridori osas. Teate kohaselt tuli isikutel hiljemalt 6. oktoobril 2025 teavitada vallavalitsust kinnisasjaga seotud kolmanda isiku õigusest, mida ei kanta või ei ole kantud kinnistusraamatusse, sealhulgas abikaasa õigus ühisvarale, ja kehtivast üüri- või rendilepingust tulenevast kasutusõigusest, samuti esitada selle arvelduskonto andmed, kuhu soovitakse tasu ja hüvitise maksmist. Isikud esitasid seejärel omapoolseid seisukohad vallale 29. septembril 2025 (dtl 1194-1196) ja 5. oktoobril 2025 (dtl 1184-1189). - 19. jaanuaril 2026 edastati S. Kotkele ja K. Kotkele ning Ü. Roosipuule ja tema esindajale teavitused nr 5-2/33-17 (dtl 1183) ja 5-2/33-18 (dtl 1171), mille kohaselt vallavalitsus jätkab sundvalduse seadmise eelduste ja vajalikkuse põhjalikku analüüsi. Teavituses
3-23-561
-
-
-
märgitakse, et menetluse järgmises etapis hinnatakse isikute poolt sundvalduse seadmise kohta esitatud argumente koos muude kogutud andmete ja asjaoludega. Kui menetluse käigus ilmneb vajadus täiendavate selgituste või dokumentide järele, võetakse isikutega ühendust. Teavituse kohaselt teavitatakse isikuid menetluse lõppotsusest kirjalikult.
18.mail 2026 edastati Päästeametile kiri nr 5-2/33-20 (dtl 1191-1192), milles paluti Päästeameti hinnangut sellele, kas Eru külas asuva Arni kinnistuomaniku poolt pakutud juurdepääsulahendus vastab päästealastele nõuetele ning on sobiv tagamaks vajalik juurdepääs päästetehnikale ja päästetööde teostamiseks. Päästeamet vastas kirjale 28. mail 2026 (dtl 1246).
1.juunil 2026 edastati kaebajate esindaja selgitustaotlusele vastus (dtl 1174), milles tehti ettepanek kohtumiseks 11. juunil 2026, et anda ülevaade menetluse käigus kogutud teabest, tutvustada menetluse hetkeseisu, arutada võimalikke edasisi lahendusvariante ning kuulata ära osapoolte seisukohad.
8.juunil 2026 edastati kaebajate esindajale e-kiri (dtl 1176), mille kohaselt jääb 11. juuniks 2026 kavandatud kohtumine ära, sest üks osapool ei saa osaleda.
8.juulil 2026 edastati Ü. Roosipuu esindajale e-kiri (dtl 1256), milles pakuti kohtumise ajaks 16. juulit 2026.
10.juulil 2026 edastati kaebajate esindajale e-kiri (dtl 1181), mille kohaselt planeeritakse uut kohtumist S. Kotke ja Ü. Roosipuu esindajaga 16. juulil 2026. Asja materjalidest saab järeldada, et 16. juulil 2026 kohtumist siiski ei toimunud (dtl 1255).
9.Kaebajad esitasid käesolevas asjas vastustajale rahatrahvi määramise taotluse ajal, mil haldusasjas nr 3-23-561 tehtud kohtuotsuse jõustumise ajast (s.o 18. september 2025) oli möödas ligemale üks aasta. Selle aja jooksul on kaebajate esindaja pöördunud mitmel korral ka valla poole, soovides teavet menetluse seisu kohta (dtl 1169, 1172-1173, 1178-1179). Kohus leiab, arvestades vastustaja poolt ühe aasta jooksul tehtud menetlustoiminguid, et vastustaja on jõustunud kohtulahendi täitmisel jäänud passiivseks ega ole mõistliku aja jooksul teinud menetlustoiminguid, mis võimaldaksid haldusmenetluse lõpuni viia. Kohtu hinnangul saab vastustaja tegevuse puhul sellisteks sisulisteks toiminguteks, mis viiksid haldusmenetluses lõpptulemuseni pidada üksnes 5. septembri 2025. a teadet nr 5-2/33-13, 18. mail 2026 Päästeametile edastatud kirja ning püüdlust korraldada käesoleva aasta suvel pooltevahelist kohtumist. Kohtu hinnangul ei ole aga eeltoodu piisav väitmaks, et vastustaja on teinud jõupingutusi kohase haldusmenetluse läbiviimiseks mõistliku aja jooksul. Tegelikkuses ei ole vastustaja 2025. a oktoobris, novembris ja detsembris ning 2026. a esimesel neljal kuul teinud ühtegi toimingut, mis aitaks kaasa haldusmenetluse lõpetamisele. Vastustaja on haldusmenetluse läbiviimisel küll näidanud üles mõningast initsiatiivi alles 2026. a mais ja juunis, kuid pärast seda, kui ka 2026. a juulikuus ei õnnestunud poolte vahel kohtumist korraldada, on menetlus taas seiskunud. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ta ei alustanud aktiivselt menetlustoimingutega juba 2025. a pärast menetlusosaliste seisukohtade saamist ning miks ei ole vahepealsetel kuudel pärast 2026. a juulikuus kokkuleppimise nurjumist rohkem Eru küla teeprobleemiga tegelenud. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg-st 2 tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole menetlust läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Käesoleva aja seisuga ei ole Eru külas asuva tee kasutamise küsimuse lahendamisel jõutud oluliselt kaugemale olukorrast, mis valitses kohtuotsuse jõustumise ajal.
10.Kohus märgib, et soov lahendada vaidlusaluse tee kasutamise küsimus kokkuleppe saavutamise teel on arusaadav ja mõistlik, kuid see ei saa viia ebamõistlikult pika
3-23-561
menetlusajani, jättes küsimuse pikaks ajaks konkreetselt ja selgelt lahendamata ning tekitades sellega puudutatud isikutele täiendavaid ebameeldivusi. Riigikohus on 13. märtsi 2018. a määruse asjas nr 3-17-643 p-s 13 märkinud, et lõpliku ja sisulise otsuse tegemist ei tohi haldusorgan ka laia kaalutlusruumi korral üha uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata. Kuigi viidatud seisukoht puudutas planeerimismenetlust, siis on see asjakohane ka praegusel juhul (vt ka Riigikohtu 6. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-6202, p-d 17-19) .
11.Kohus leiab, et kuna Haljala vald ei ole Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a otsuse resolutsiooni punkti 8 mõistliku aja jooksul täitnud ega ole jõudnud isegi menetlusega staadiumisse, mis võimaldaks eeldada, et lõplik otsustus võiks lähiajal saabuda, siis on rahatrahvi määramise eeldused täidetud. Haljala valla väited ei anna alust jätta trahv määramata. Kohus võtab trahvi suuruse määramisel arvesse seda, et tegemist on esmakordse trahviga ning vastustaja ei ole jõustunud kohtuotsuse täitmisel olnud täiesti tegevusetu. Samas on vastustaja jäänud menetluse läbiviimisel passiivseks. Vastustaja on ligemale aasta jooksul teinud vaid mõned üksikud menetlustoimingud, samas kui selle aja jooksul oleks olnud võimalik menetluses jõuda ka lõppotsuseni. Kohus määrab eeltoodut arvestades Haljala vallale trahvi suuruses 2000 eurot.
12.Kohus rõhutab, et rahatrahvi määramine ei vabasta Haljala valda kohustusest täita Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a otsuse resolutsiooni p 8 mõistliku aja jooksul ega võta taotlejatelt õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. Kui eelmise rahatrahvi määramisest on möödunud mõistlik aeg kohtulahendi täitmiseks, kuid lahendit ei ole täidetud, võib kohus määrata rahatrahvi uuesti (HKMS § 248 lg-d 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.