Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 27.01.2015, Tallinnas 2-14-51259 AS Tallinna Toiduveod hagi MT vastu hüvitiste väljamõistmiseks ning MT hagi AS Tallinna Toiduveod vastu saamatajäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja kaebuse hind
MT apellatsioonkaebus, 267, 20 eurot AS Tallinna Toiduveod apellatsioonkaebus, 4460, 69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Tallinna Toiduveod (RK 10031071), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja MT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artur Politanov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 23.10.2014.a otsus jätta muutmata osas, millega rahuldati MT hagi AS Tallinna Toiduveod vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks ning osas, millega rahuldati AS Tallinna Toiduveod hagi MT vastu hüvitise nõudes töölepingu ülesütlemisest vähemteatatud aja eest. Harju Maakohtu 23.10.2014 otsus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata AS Tallinna Toiduveod hagi MT vastu veokiga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. MT apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. AS Tallinna Toiduveod apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
MT töötas AS-s Tallinna Toiduveod alates 06.12.2013 autojuht-ekspediitori ametikohal, katseajaga 4 kuud, töötasuga 2,85 eurot tunnis. Pooled sõlmisid 06.12.2013 varalise vastutuse kokkuleppe nr. 1418, mille kohaselt töötaja võttis endale täieliku varalise vastutuse tööandja poolt talle usaldatud varaliste väärtuste säilimise eest, milleks on veok koos kõikide lisadega, haagis ning kaup, samuti võttis kohustuse hüvitada ettevõttele sõltumata süüst tekitatud kahjud, mille rahaliseks ülempiiriks on 6391,16 eurot. Tööandja kohustus looma töötajale tingimused, mis on vajalikud normaalseks tööks ja talle usaldatud varaliste väärtuste täieliku säilimise tagamiseks ning tasuma töötajale varalise vastutuse eest hüvitist 31,96 eurot kuus. MT tegi 17.01.2014 tööd tööandja veokiga (reg. nr. 081KMA). 18.01.2014 hommikul teavitas ta, et nimetatud veokil on tehniline rike (tagasillaga on midagi tõsist) ning seetõttu ei saa minna veokiga töökohustusi täitma. 18.01.2014 esitas MT töölepingu ülesütlemise avalduse ning ütles töölepingu üles omal soovil 18.01.2014. MT pöördus 06.02.2014 töövaidluskomisjoni ja palus mõista välja AS-lt Tallinna Toiduveod saamata jäänud töötasu 2013 detsembri eest 883,12 eurot ja 2014 jaanuari eest 93,74 eurot ning puhkusehüvitise ajavahemiku 06.12.2013 – 18.01.2014 eest 70,66 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 18.03.2014 otsusega asjas 4-1/281 MT avalduse ja mõistis välja AS-lt Tallinna Toiduveod MT kasuks töötasu 2013 detsembri eest 480,94 eurot ja jaanuari 2014 eest 62,71 eurot ning puhkusehüvitise ajavahemiku 06.12.2013 – 18. 01.2014 eest 70,66 eurot. AS Tallinna Toiduveod pöördus 25.02.2014 töövaidluskomisjoni ja palus mõista MT-lt välja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg. 5 ja § 96 järgi 267,20 eurot ja kahjuhüvitise tuginedes TLS § 75 lõikele 1 3846,38 eurot. Tööandja soovis oma nõuded töötaja nõuetega tasaarveldada. Töövaidluskomisjon jättis 11.03.2014 otsusega asjas 4-1/412 AS Tallinna Toiduveod avalduse rahuldamata.
AS Tallinna Toiduveod nõue
AS Tallinna Toiduveod esitas 17.04.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse MT vastu hüvitiste väljamõistmiseks.
10.18.01.2014 esitas töötaja tööandjale avalduse töölt lahkumiseks omal soovil alates 18.01.2014. Alates 19.01.2014 töötaja enam tööle ei olnud nõus tulema, kuigi talle selgitati, et töölepingu ülesütlemisest tuleb katseajal ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva ja selle eiramisel töötaja poolt nõuab tööandja temalt hüvitist töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg. 5 alusel. Vastavalt TLS §-le 96 oleks töötaja pidanud ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Kuna töötaja teatas tööandjale 14 kalendripäeva vähem ette, kui seda näeb ette TLS § 96, nõudis tööandja töötajalt hüvitist 267,20 eurot (bruto) ehk 202,65 eurot (neto).
11.Lisaks tekitas töötaja tööandjale varalist kahju. 17.01.2014 töötas töötaja tööandja veokiga registreerimismärgiga 081KMA. 18.01.2014 hommikul tööpäeva alustades teavitas töötaja, et nimetatud veokil on tehniline rike (täpsemalt on tagasillaga midagi tõsist) ja ta ei saa selle veokiga tööd teha. Veoki tagasilla demonteerimisel selgus, et veoki tagasilla reduktor on katki (hammasratastel on hambad purunenud). Veoki välisel vaatlusel selgus ka asjaolu, et veok on olnud kraavis kinni. Veoki vasak esiratas oli väga porine ning velje vahel olid kinni heinatuustid. Eksperdi hinnangul purunes veosilla reduktor, kuna veokiga on sõidetud veosilla diferentsiaalilukk peal, mida teha ei tohi. Ka töötaja enda ütluste kohaselt jäi ta 17.01.2014 teepervele parkides kinni ning väljasaamiseks kasutas veosilla diferentsiaalilukku. Seletuskirja ei olnud töötaja nõus kirjutama. Töötaja sellise käitumise tulemusel purunes veokil tagasilla reduktor ning see tuli välja vahetada. Varuosa (tagasilla reduktor) maksumus oli 3846,38 eurot. 06.12.2013 varalise vastutuse kokkuleppe nr. 1418 p. 1.4 kohaselt kohustub töötaja sõltumata süüst hüvitama tekitatud kahju, mille rahaliseks ülempiiriks on 6391,16 eurot. Töötaja tekitas tööandjale varalist kahju 3846,38 eurot. MT nõue
12.MT esitas 07.05.2014 Harju Maakohtule hagi AS Tallinna Toiduveod vastu töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks.
13.Töötajale on välja maksmata kuupalk 2013 detsembri eest (06.12.2013- 31.12.2013) 480,94 eurot ja 2014 jaanuari eest (01.01.2014– 18.01.2014) 62,71 eurot, kokku 543,65 eurot (tööandja ise tunnistas töötaja töötasu nõudeid töövaidluskomisjonis). Tööandja pole ka hüvitanud töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkust rahas ajavahemiku 06.12.2013 - 18.01.2014 eest, s.o 3,2 kalendripäeva ulatuses 70,66 eurot (tööandja tunnistas töötaja nõudeid töövaidluskomisjonis). Vastused hagiavaldustele
14.Pooled vaidlesid teineteise hagidele vastu ja kordasid põhiliselt oma hagiavaldustes esitatud põhjendusi.
15.MT selgitas, et kirjutas töölepingu ülesütlemise avalduse, kuna lootis sel moel kiiremini lõpparve saada. Ei olnud juttu, et 15 kalendripäeva tuleb ette öelda, kui tööleping lõpetatakse omal soovil. Tööandja ei saa kahju hüvitamise nõudel tugineda varalise vastutuse kokkuleppele. Tööandja ei ole kunagi reaalselt maksnud töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist seoses varalise vastutuse kokkuleppega. Vastavalt TLS § 75 lg. 2 punktile 3 kehtib varalise vastutuse kokkulepe üksnes juhul, kui töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil. Kuna veoki näol on tegemist tööandja varaga, mille säilimise eest ei saa autojuht vastutada, sest sõiduk on kättesaadav kolmandatele isikutele töötaja puhkeaja kestel (millal auto asub tööandja valduses) ning ajal, mil töötaja täidab oma töökohustusi (veab kaupa laiali mööda
linna), siis ei saa ka pooled sõlmida varalise vastutuse kokkulepet TLS § 75 lg. 1 tähenduses.
16.AS Tallinna Toiduveod leidis, et pooltel on teineteise vastu rahaliselt hinnatavad ja tasaarvestatavad nõuded. Töötaja on ise selgelt väljendanud tahteavaldust tasaarvestuse tegemiseks ehk aktsepteerinud tööandja poolt esitatud nõuete tasaarvestamise avaldust.
17.Maakohus liitis 15.09.2013 määrusega tsiviilasjad nr 2-14-51263 ja nr 2-14-51259 ühte menetlusse numbriga 2-14-51259. Maakohtu otsuse põhjendused
18.Kohus rahuldas MT hagi ja mõistis AS-lt Tallinna Toiduveod välja 614,31 eurot brutosummana saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkusehüvitise eest.
19.Kohus rahuldas osaliselt AS Tallinna Toiduveod hagi ja mõistis MT-lt välja töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest hüvitis 267,20 eurot.
20.Kohus jättis rahuldamata AS Tallinna Toiduveod nõude kahjuhüvitise 3846,38 euro väljamõistmiseks.
21.Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
22.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et MT-le on välja maksmata detsembrikuu ja jaanuari 3 tööpäeva eest töötasu ning puhkusehüvitis (kõik kokku 614,31 eurot bruto). Nimetatud asjaolu kinnitab muuhulgas AS Tallinna Toiduveod oma kirjalikus vastuses hagile, see nähtub ka tööandja avaldusest töövaidlusasjas ning töövaidluskomisjoni 18.03.2014 otsustest töövaidlusasjades nr. 4-1/281 ja 4-1/412. Seega on tõendatud, et MT-l on AS Tallinna Toiduveod vastu nõue 614,31 eurot (bruto) ja antud summa kuulub tööandjalt väljamõistmisele.
23.Kohus ei nõustunud AS Tallinna Toiduveod väitega, et tööandjal on antud juhul õigus vastastikuste nõuete kohtuväliseks tasaarvestamiseks. TLS § 78 lg. 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule ei esitatud tõendeid MT kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku kohta, millega MT oleks vastastikuste nõuete tasaarvestamisega nõustunud. Sellise nõusoleku puudumist kinnitab fakt, et töötaja on nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtus vaielnud vastu tööandja nõuetele. Töövaidluskomisjoni 18.03.2014 otsusest töövaidlusasjas nr. 4-1/281 punktist 2 nähtub, et tasaarvestamisega nõustus MT vaid juhul, kui töövaidluskomisjon oleks rahuldanud AS Tallinna Toiduveod nõuded. Töövaidluskomisjon ei rahuldanud AS Tallinna Toiduveod nõudeid ning seega on AS Tallinna Toiduveod väited kohtuvälise tasaarvestuse osas alusetud.
24.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et MT töötas AS-s Tallinna Toiduveod katseajaga ja teatas tööandjale töölepingu ülesütlemisest 14 kalendripäeva vähem ette, kui on sätestatud TLS §-s 96. 06.12.2013 töölepingu nr. 1418 kohaselt oli töötaja katseaja viimaseks päevaks 05.04.2014. 18.01.2014 esitas töötaja tööandjale avalduse töölt lahkumiseks omal soovil alates 18.01.2014. MT ei eita, et alates 19.01.2014 ta enam tööle ei ilmunud.
25.MT väide, et logistik (töötaja otsene ülemus), kasutades töötaja teadmatust TLS sisust ja mõttest, olevat käskinud 18.01.2014 kirjutada töölepingu ülesütlemise avalduse päevapealt, on paljasõnaline. MT oli muuhulgas piisavalt teadlik, et suutis enda õiguste kaitseks ise töövaidluskomisjonile avalduse kirjutada ja ennast seal edukalt esindada. MT pole ümber lükanud tööandja esitatud tõendeid selles, et teda tutvustati AS Tallinna Toiduveod töökorralduse reeglitega, mis hõlmas ka infot selle kohta, et alla 1 tööaasta töösuhtega töötaja peab töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Isegi MT väidetav teadmatus töölepinguseaduse sätetest ei vabastaks teda kohustusest töölepingu seadust järgida. Seega tuleb välja mõista MT-lt hüvitis 14. töölepingu
lõpetamisest vähem ette teatatud päeva eest kokku 267,20 eurot (arvestades asjaolu, et ka MT enda nõuded on esitatud brutosummas). Antud summa arvestusliku külje osas MT vastuväiteid esitanud ei ole.
26.AS Tallinna Toiduveod pole esitanud tõendeid, nagu oleks ta vastavalt TLS § 75 lg. 2 punktile 5 maksnud MT-le vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. TLS § 75 lg. 2 p. 5 mõtte kohaselt varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui tööandja on reaalselt maksnud töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Põhjendamatu on tööandja väide, et ta ei ole küll tasunud MT-le mõistlikku hüvitist seoses varalise vastutuse kokkuleppega, kuid oli antud summa töötajale välja arvestanud ja selle summa välja maksmata jätmine olevat tulenenud töötajast endast. Tööandja ei ole tõendanud ühtegi objektiivset takistust selleks, miks väidetavalt ei saanud igakuist hüvitist kooskõlas pooltevahelise varalise vastuse kokkuleppega välja maksta juba tööandja poolt väidetud kahju tekkimise ajaks. Pooltevahelise töölepingu p. 5.2 kohaselt tuli palk üle kanda töötaja pangaarvele hiljemalt 15-ndal kuupäeval, kui 15 kuupäev langeb pühade- või puhkepäevadele, siis sellele eelneval tööpäeval. Tööandja väited, et hüvitise mittemaksmisel tuleb arvestada sündmuste käiku ning töötaja lühikest töötamise perioodi on ebamäärased ega oma õiguslikku tähendust. Kuna tööandja ei maksnud MT-le hüvitist TLS § 75 lg. 2 p. 5 järgi 31,96 eurot kuus vastavalt pooltevahelise varalise vastutuse kokkuleppe punktile 2.3, ei ole täidetud TLS § 75 lg. 2 kohaldamise eeldused ning tööandja ei saa kahju hüvitamise nõudel tugineda varalise vastutuse kokkuleppele.
27.AS Tallinna Toiduveod esitas ka alternatiivse nõudena kahju hüvitamise nõude viitega töötaja raskele hooletusele TLS § 74 lg. 2 järgi alles 09.04.2014, kuid mingeid täiendavaid tõendeid seoses alternatiivse nõudega ei esitanud. Kuna MT ei esitanud viivitamatult vastuväidet alternatiivse nõude menetlemisele, vaid esitas sellele sisulised vastuväiteid, siis TsMS § 376 lg. 1 kohaselt võib eeldada tema nõusolekut alternatiivse nõude menetlemise osas.
28.03.10.2014 esitas AS Tallinna Toiduveod eksperthinnangu auto reg. nr. 081KMA tagasilla reduktori e. diferentsiaali sateliithammasrataste sisu purunemise kohta. Nimetatud tõend tõendab diferentsiaali sateliithammasrataste sisu purunemist, kuid mitte seda, et AS-le Tallinna Toiduveod oleks tekkinud kahju MT hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel. Töötaja vastu nõude rahuldamine TLS § 74 alusel eeldab lisaks kahju tekkimisele ja kahju suurusele ka töötajale etteheidetava teo tõendamist ning selle teo ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose tõendamist. Töötajale etteheidetava teo (töölepingu rikkumine raske hooletuse tõttu) ning selle teo ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose tõendamine on tööandja tõendamiskoormiseks, kes ei ole aga nimetatud asjaolusid suutnud tõendada. Tööandja on viidanud oma väidete kinnituseks töövaidluskomisjoni istungi protokollidele, kuid nimetatud protokollidest ei nähtu kuidagi, et MT oleks tunnistanud tema poolt süüliselt vaidlusalusele autole kahju põhjustamist.
29.Sõiduki ülevaatuse kontrollakti kohaselt väitis JL, et 18.01.2014 olevat MT teatanud vaidlusaluse auto tehnilisest rikkest ning sellest, et 17.01.2014 olevat töötaja kasutanud veosilla diferentsiaalilukku, kuid edasi sõites seda maha ei võtnud, kuid töövaidluskomisjoni istungi protokollide kohaselt ei ole MT seda kinnitanud ning eitab nimetatud väidet ka oma vastuses hagiavaldusele. Ainuüksi sõiduki ülevaatuse kontrollakt ei tõenda kahju põhjustamist just nimelt MT poolt töölepingu rikkumisega hooletuse tõttu (TLS § 74 lg. 2). Nimetatud kontrollaktist ei nähtu, milline seos on kontrollakti koostajal tööandjaga ning kelle juuresolekul on kontrollaktis märgitud tööd läbi viidud. Töötaja allkiri kontrollaktil puudub, samuti ka teiste isikute kinnitus, et MT oleks viibinud kontrollakti koostamise juures ja keeldunud seda allkirjastamast. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole võimalik töötajale etteheidetavat tegu (töölepingu rikkumine hooletusega) ning selle teoga tööandjale kahju põhjustamist lugeda tõendatuks ainuüksi JL-i poolt refereeritud väidetavate MT ütlustega.
MT apellatsioonkaebus
30.MT palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati AS Tallinna Toiduveod hagi ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest hüvitis 267,20 eurot ning uue otsusega jätta AS Tallinna Toiduveod hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud jätta AS Tallinna Toiduveod kanda.
31.Kostja kirjutas töölepingu ülesütlemise avalduse18.01.2014, kuna mõtles, et nii ta saab kiiremini palka detsembris 2013 töötatud aja eest. TLS § 104 lg. 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Järelikult on kostja 18.01.2014 avaldus töölt lahkumiseks (töölepingu ülesütlemine) omal soovil alates 18.01.2014 seaduse nõuetele mittevastav ja tühine. Lisaks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõigete 1 ja 2 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. 18.01.2014 teadis hageja, et kostja teeb tehingu (esitab hagejale avalduse töölt lahkumiseks omal soovil alates 18.01.2014) tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, et saada raha enda ja oma pere ülalpidamiseks.
32.TsÜS § 75 lg. 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja tegelikult tahe oli 18.01.2014 tööleping erakorraliselt üles öelda hagejapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, sest hageja oluliselt viivitas kostjale töötasu maksmisega. AS Tallinna Toiduveod apellatsioonkaebus
33.AS Tallinna Toiduveod palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning uue otsusega rahuldada hagi TLS § 75 lõigete 1 ja 2 alusel või alternatiivselt TLS § 74 lg. 2 alusel kahjuhüvitise saamiseks ja kostjalt välja mõista 3846,38 eurot ning kostja hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
34.Hageja ei vaidlusta TLS § 100 lg. 5 alusel hüvitise nõude rahuldamist.
35.Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Eksperdihinnangus on selgelt öeldud, et autojuht saab autol diferentsiaaliluku sisse ja välja lülitada auto kabiinist armatuuril olevast nupust. Olenemata auto margist, kui autol on diferentsiaalilukk olemas, asub see auto kabiinis armatuuril. Diferentsiaalilukust peab teadma iga kutseline autojuht, sest sellest räägitakse nii autokoolis kui ka autojuhi ametikoolitusel, mille läbimine on autojuhtidele seadusega pandud kohustus. Seega, et selline kahju saaks tekkida peab autot juhtiv isik pärast diferentsiaaliluku kasutamist selle välja lülitama, selle tegemata jätmisel on autojuht hooletu või pahatahtlik. Eksperdihinnang on oluline ka seetõttu, et selles on kirjeldatud, millisel juhul diferentsiaalilukku kasutatakse. Samuti ei arvestanud kohus sellega, et kostja ütlused kinnitavad, et ta diferentsiaallukku kasutas. Kostja märkis korduvalt, et ilmastikuolud olid lumised (lund sadas) ning väljas oli libe. See näitab, et 17.01.2014 olid ilmastikuolud sellised, et ajutiselt tuligi kasutada diferentsiaalilukku.
36.Samuti ei eita kostja oma vastuses hagiavaldusele diferentsiaaliluku kasutamist või selle sisse jätmist. Tõendatud on, et kostja kasutas 17.01.2014 veoautot reg. nr. 081KMA ja tõi selle tööpäeva lõpus tööandja parklasse. Järgmisel hommikul auto ei töötanud, kahtlustati diferentsiaali purunemist, mis 20.01.2014 leidis eksperdi poolt ka kinnitust. Eksperthinnangu kohaselt diferentsiaali hammasrataste sisu purunes seetõttu, et sõideti
diferetnsiaalilukk sisselülitatult. Purunemise põhjust või mehhaanikat kostja ei vaidlustanud. Lukustatud diferentsiaalilukuga pidevalt sõitmine on aga ebaõige sõiduvõte, kuivõrd selline tegevus sunnib rattaid pöörlema ühe ja sama kiirusega olenemata pinnasest. Viide sellisele tegevusele kui ebaõigele sõiduvõttele tuleneb ekspertarvamusest. Sellise ebaõige sõiduvõtte tulemusel tekkis ka diferentsiaali sateliithammasrataste purunemine. TLS § 15 lg. 2 punktist 5 tulenes kostja kohustus hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Seega pidanuks kostja hoiduma kasutamast ebaõiget töövõtet (sõitma mittelukustatud differentsiaalilukuga) kuivõrd selline tegevus kahjustas hageja vara.
37.Kohus jättis hagejale esitamata kostja vastuse hagile. Kohtuotsusest selgus hagejale, et kostja esitas kohtule vastuse hagile. Kostja vastust hagile kohus e-toimikusse ei ole pannud, seda hagejale saatnud või selle olemasolust muul viisil hagejat teavitanud. Ka ei ole seda edastatud kostja enda poolt. Samuti ei ole kohus viidanud või selgitanud mingilgi moel tutvumise võimalusele või vajadusele uue dokumendiga seonduvalt. Sellega võttis kohus hagejalt võimaluse tutvuda kostja seisukohtadega esitatud hagile ning esitada omapoolne seisukoht kostja argumentidele.
38.Kostja vastusest ilmneb, et kostja vaidleb vastu hagile mh ka seetõttu, et auto polnud mingi ajavahemik tema valduses. Seega on oluline välja selgitada, kas kõnealusel perioodil keegi teine kõnealuse veoautoga sõitis või mitte. Olukorras, mil hageja oleks sellist kostja seisukohta teadnud maakohtu menetluses, oleks hageja vastavad seisukohad ja tõendid ka maakohtus esitanud.
39.Maakohtu jättis täiesti tähelepanuta asjaolu, et kostjal oli kohtus lepinguline esindaja ning hagejal sellist esindajat ei olnud. Seetõttu olnuks mõistlik tõendamatusele tugineva kohtulahendi tegemisele eelnevalt selgitada hagejale tõendamiskoormist ja -vajadust.
40.Hageja palub asja juurde võtta täiendavad tõendid. Autole reg. nr. 081KMA paigaldatud GPS väljavõttest on näha, et 17.01.2014 alustas auto liikumist kell 06:12 ja lõpetas kell 15:55, parkides sõiduki tööandja asukohta Ruunaoja 2 parklasse. Sel päeval sõitis kostja kokku 108,27 km. 18. ja 19.01.2014 auto GPS väljavõtte kohaselt ei liikunud üldse. Seega oli auto 20.01.2014 teostatava eksperdi ülevaatuse ajaks täpselt samas kohas ja liikumist arvestades samas korras, kui kostja ta sinna 17.01.2014 kell 15:55 jättis. Auto seismine Ruunaoja 2 territooriumil on selgelt näha ka värava valvežurnaali väljavõttest, mis kajastab territooriumile sisenemisi ja väljumisi kõnealusel ajavahemikul. Seega on kostja väide, et autoga võis sõita pärast teda keegi teine ja diferentsiaali ära lõhkuda, ümber lükatud. Nimetatud tõenditega on tõendatud ka põhjuslik seos, s.h. kostja hooletus töölepingu täitmisel ning sellega tekitatud kahju tekkimine hagejale. Samuti palub hageja asja materjalide juurde võtta auto reg. nr. 081KMA registrikaardi väljavõtte, mis tõendab hageja seotust kõnealuse autoga. Varasemalt ei olnud teada, et seda on vaja tõendada, kuna vastaspool seda ei vaidlustanud. Vastus apellatsioonkaebusele
41.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega rahuldati MT hagi AS Tallinna Toiduveod vastu saamatajäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmise nõuetes ning osas, millega rahuldati AS Tallinna Toiduveod hagi MT vastu hüvitise nõudes töölepingu ülesütlemisest
vähemteatatud aja eest ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust otsust nimetatud osas tühistada. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta selles osas muutmata ning eelnimetatud nõuete osas apellatsioonkaebused rahuldamata.
43.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on AS Tallinna Toiduveod hagi veokiga seotud kahjuhüvitise nõude lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus rikkus olulisel määral selgitamiskohustust ja jättis läbi viimata asjakohase eelmenetluse, mistõttu ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata AS Tallinna Toiduveod hagi MT vastu veokiga seotud kahjuhüvitise nõudes ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. AS Tallinna Toiduveod apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
44.MT nõudis AS-ilt Tallinna Toiduveod töötasu ja puhkusehüvitist. MT arvestuse järgi oli temale tasumata töötasu ajavahemiku 06.12.2013- 31.12.2013 eest 480,94 eurot ja ajavahemiku 01.01.2014–18.01.2014 eest 62,71 eurot, kokku 543,65 eurot. Kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest nõudis MT 70,66 eurot hüvitist (ajavahemiku 06.12.2013 - 18.01.2014 eest, s.o 3,2 kalendripäeva ulatuses).
45.Maakohtu menetluses arvestas AS Tallinna Toiduveod, et MT-le on välja maksmata detsembrikuu ja jaanuarikuu eest töötasu ja varalise vastutuse eest hüvitis ja puhkusehüvitis, kõik kokku 659,67 eurot (I kd, tlk 44).
46.MT varalise vastutuse eest hüvitise maksmist ei nõua, kuna leiab, et varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv. Arvestades AS Tallinna Toiduveod poolt õigeks võetud MT-le tasumisele kuuluvalt summalt varalise vastutuse hüvitise maha, on MT nõue töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks põhjendatud ja tõendatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et sisuliselt ei ole AS Tallinna Toiduveod maakohtu otsust MT-le töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmisel ka vaidlustanud, esitades apellatsioonkaebuses vaid üldsõnalise väite, et selles osas ta maakohtu otsusega ei nõustu.
47.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et MT ütles töölepingu üles 14 kalendripäeva vähem TLS § 96 sätestatust. Maakohus leidis, et MT väited selle kohta, et töölepingu ülesütlemisavalduse käskis kirjutada tema otsene ülemus kasutades töötaja teadmatust TLS sisust ja mõttest jäid tõendamata ning isegi MT väidetav teadmatus töölepinguseaduse sätetest ei vabastaks teda kohustusest töölepingu seadust järgida. Ringkonnakohus on seisukohal, et MT ei ole esitanud kohtule selliseid väiteid, mis annaksid alust töölepingu ülesütlemine tühiseks tunnistada või selle tühisus tuvastada. Seetõttu mõistis maakohus töötajalt tööandja kasuks õigesti välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähemteatatud aja eest.
48.MT apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud (alternatiivne) töölepingu ülesütlemise alus tuleb ringkonnakohtu arvates jätta TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta, sest MT ei ole põhjendanud, miks ta sellele juba maakohtus ei tuginenud.
49.Ringkonnakohtu arvates on maakohus poolte hagisid töötasu ja puhkusehüvitise nõudes ja töölepingu ülesütlemisest vähemteatatud aja eest hüvitise nõudes ning tasaarvestuse võimalikkuse küsimust piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega nimetatud ulatuses. Seetõttu ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata.
50.AS Tallinna Toiduveod palub MT-lt välja mõista 3 846,38 eurot, sest MT, töötades tööandja veokiga, sõitis veosilla diferentsiaalilukk peal ja põhjustas sellega tagasilla reduktori katkimineku. Poolte vahel oli sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, alternatiivselt tugines AS Tallinna Toiduveod hüvitisenõude esitamisel sellele, et MT
rikkus töölepingut hooletuse tõttu ja seetõttu vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse erinevaid töösuhtega seonduvaid asjaolusid.
51.Apellatsioonkaebuses tugineb AS Tallinna Toiduveod sellele, et kuna ta ei saanud kätte MT vastust hagiavaldusele, siis ei teadnud ta kõiki vastuväiteid, mida MT esitas kahju hüvitamise nõudele seoses veokiga. Ringkonnakohus on seisukohal, et õige on AS Tallinna Toiduveod apellatsioonkaebuses toodu, et kostja 14.09.2014 vastust polnud AS-ile Tallinna Toiduveod kätte toimetatud. Tsiviilasjast ei nähtu, et MT 14.09.2014.a vastus ASile Tallinna Toiduveod saadeti, ka e-toimikus see puudub. Seetõttu on õige apellatsioonkaebuses väidetu, et AS Tallinna Toiduveod ei saanud tegelikult teada kõiki vastuväiteid, millele MT maakohtus tugineb. Asja materjalidest nähtuvalt aga esitas MT vastuses AS Tallinna Toiduveod hagile esmakordselt selgesõnalise seisukoha, et tema ei ole kunagi väitnud veosilla diferentsiaaliluku kasutamist 17.01.2014, samuti kordas, nagu töövaidluskomisjoni istungi protokollist tuleneb, et peapaneelil olev testnupp diferentsiaaliluku pealolekut ei näidanud. TsMS § 394 lg 6 järgi kostja vastuse hagile edastab kohus teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega. TsMS § 392 sätestab eelmenetluse ülesanded, mh sätestab TsMS § 392 lg 1 p 3, et eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Kuna käesolevas asjas jäi kostja vastus hagejale kättetoimetamata, puudus tal võimalus esitada vastuväiteid kõikidele kostja väidetele.
52.Õige on maakohtu otsuses toodu, et tööandja kohustus on käesoleval ajal tõendada, et kahju seoses veokiga tekitas töötaja. Lisaks kahju tekkimisele ja kahju suurusele peab tööandja tõendama, et töötaja tegu põhjustas kahju, st tõendada tuleb töötajale etteheidetav tegu ja põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei suutnud tööandja tõendada töötajale etteheidetavat tegu. Kohus ei lugenud piisavaks töövaidluskomisjoni istungitel MT poolt avaldatut ja sõiduki ülevaatuse kontrollaktis JL-i poolt avaldatut.
53.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud AS-ile Tallinna Toiduveod tõendamiskoormust ning teinud ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Järgnevas maakohtu poolt läbiviidavas eelmenetluses saab kohus selle eksimuse kõrvaldada.
54.Kuna alternatiivselt on AS Tallinna Toiduveod esitanud hüvitise nõude TLS § 74 alusel, tuleb maakohtul juba eelmenetluse staadiumis teha pooltele ettepanek esitada ka TLS § 74 loetletud asjaolude suhtes oma väited ja tõendid.
55.AS Tallinna Toiduveod on apellatsioonkaebusele lisanud ka täiendavaid tõendeid. Kuna need tõendid seonduvad AS Tallinna Toiduveod nõudega veokiga tekitatud kahju hüvitamiseks ning nimetatud nõudes tuleb maakohtul eelmenetlus uuesti läbi viia, siis otsustab tõndite asja juurde võtmise maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.