Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht
03.07.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-51259
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks (Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ avaldus M T i vastu/ töövaidlusasi nr 4-1/412)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.05.2014 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ (registrikood 10031071, asukoht Peterburi tee 38, 11415 Tallinn), seaduslik esindaja Allar Koitmäe Kostja M T (isikukood XXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 19.05.2014 määrus tühistada. Saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud ja maakohtu määrus
17.04.2014 esitas Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ (hageja) Harju Maakohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile (TVK) esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks (Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ avaldus M T vastu/ töövaidlusasi nr 4-1/412).
2.Kohus jättis 24.04.2014 määrusega hagi käiguta. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lõikest 3 tuleneva hagiavalduse, kuivõrd töövaidlusasjas nr 4-1/412 oli Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ avaldaja vastaspoole M T i (kostja) vastu.
3.02.05.2014 esitas hageja kohtule hagiavalduse hüvitise ja kahjuhüvitise saamiseks. Hageja leidis, et kuna kostja teatas tööandjale 14 kalendripäeva vähem ette, kui seda näeb ette töölepingu seaduse (TLS) § 96, nõuab hageja kostjalt hüvitist 267.20 eurot (bruto) ehk 202.65 eurot (neto). Samuti leidis hageja, et kostja on hagejale tekitanud varalist kahju kokku 3846.38 eurot, mille hageja palus samuti kostjalt välja mõista.
4.Kohus jättis 06.05.2014 määrusega hagi teistkordselt käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama puudused hagis 7 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et esmalt tuleb hagejal täpsustada oma nõuet seoses etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitise nõudega. Hageja on märkinud, et nimetatud hüvitise suuruseks on 267.20 eurot (bruto) ehk 202.65 eurot (neto). Kohus selgitas, et oma nõude täpse suuruse ning selle, kas summat nõutakse nö bruto või netona, peab määratlema hageja ise. Kohus ei saa otsustada kahe erineva summa väljamõistmist. Samuti märkis kohus, et hagejal tuleb esitada kohtule tõendid selle kohta, et hageja on vastavalt TLS § 75 lg 2 punktile 5 maksnud kostjale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist, kuna viidatud sätte kohaselt kehtib varalise vastutuse kokkuleppe üksnes juhul, kui tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et TVK 18.03.2014 otsuses töövaidlusasjas nr 4-1-/412 on märgitud, et „tööandja ei ole maksnud avaldajale hüvitist TLS § 75 lg 2 p 5 järgi summas 31,96 eurot vastavalt Varalise vastutuse kokkuleppe punktile 2.3. ehk teisisõnu ei ole täidetud kõik TLS § 75 lg 2 eeldused, mistõttu ei saa ka tööandja kahju hüvitamise nõudel tugineda varalise vastutuse kokkuleppele“. Kohus asus seisukohale, et kui hageja ei lükka nimetatud järeldust ümber, st ei esita kohtule tõendeid, et ta on reaalselt maksnud kostjale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist seoses varalise vastutuse kokkuleppega, siis tuleks keelduda hageja kahjuhüvitise nõude menetlemisest summas 3846.38 eurot, sest hagiga ei oleks varalise vastutuse kokkuleppe kehtetuse tõttu hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2).
5.Harju Maakohus keeldus 19.05.2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Määruse põhjenduste kohaselt kinnitas hageja 06.05.2014 kohtumääruse kättesaamist 08.05.2014, kuid ei kõrvaldanud tähtaegselt kohtu poolt osundatud puudusi hagiavalduses, vaatamata sellele, et 06.05.2014 määruses kohus hoiatas hagejat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus tulenevalt TsMS § 3401 lõikest 2 hagi menetlusse võtmata (t lk 27-29). Hageja kahjuhüvitise nõude menetlemisest summas 3846.38 eurot tuleb keelduda, kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud kohtule tõendeid, et ta on reaalselt maksnud kostjale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist seoses varalise vastutuse kokkuleppega. Seega ei oleks hagiga varalise vastutuse kokkuleppe kehtetuse tõttu hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 3401 lõikest 2 ning § 371 lg 2 punktist 2 keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest.
6.Kohus selgitas, et TsMS § 150 lg 1 punkti 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hageja ei ole tasunud riigilõivu küll hagiavalduse
esitamisel, kuid hageja on siiski tasunud riigilõivu seoses 17.04.2014 kohtule esitatud taotlusega hageja poolt TVK-le esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks. Riigilõiv on tasutud seoses taotluse esitamisega Tallinna Toiduveod AS v Mihhail Timosin (t lk 9) summas 350 eurot. TsMS § 150 lõikest 4 tulenevalt ei saa kohus riigilõivu tagastamist otsustada omaalgatuslikult. Kohus leidis, et hagejal on õigus seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega taotleda riigilõivu tagastamist pärast seda, kui hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus on jõustunud. Määruskaebus
7.30.05.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada.
8.Kaebuse põhjenduste kohaselt jäi hagejale arusaamatuks, millise määruse on kohus 06.05.2014 teinud. Hageja ei ole 06.05.2014 tehtud määrust kätte saanud, kohus on saatnud hagejale 06.05.2014 korduvana 24.04.2014 määruse. Juhul, kui kohtu soov oli täiendavalt juhtida tähelepanu 24.04.2014 tehtud määruse ebakorrektsele täitmisele, pidanuks kohus selgitama, millises osas on hageja puudusi mittetäielikult kõrvaldanud. Hageja ei saanud aru, mida ta on valesti teinud.
9.Hagi menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus asja lahendada sisuliselt so otsustada, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte. Selline otsustamine asja menetlusse võtmise staadiumis võtab hagejalt õiguse ärakuulamisele ning ühtlasi minetab hageja ka asja sisulises osas apellatsiooniõiguse. Kohtu järeldused asja menetlusse võtmise staadiumis tuginevad asjaolule, et nõue on tõendamata. Hageja hinnangul ei saa kohus teha menetluslikult asja menetlusse võtmise staadiumis nõude tõendamatusele tuginedes asjas sisulist lõpplahendit. TsMS § 371 lg 2 punktis 2 sätestatud aluse esinemine ei saa sõltuda vaid tõendamisest, tõendamise jaoks on TsMS-is hulgaliselt reegleid, sh ka tõendamisest vabastamise aluseid (TsMS § 231). Hageja leidis, et kostja on TVK istungil andnud selge seisukoha selles, et tema on tasaarveldusega nõus (protokollitud).
10.Kohus ei ole täitnud ka selgitamiskohustust. Nähes, et kostja on ka tegelikult kahju tekitanud ning et hageja nõue on suunatud tekitatud kahju hüvitamisele, pidanuks kohus selgitama, et hageja peaks mõtlema muudele alustele, millistele saab tugineda tekitatud kahju sissenõudmisel. Hageja ei pea tundma seadust, mistõttu ei pea ta kohe teadma, et kahjusumma, mida tema arvab olema sissenõutav materiaalse vastutuse lepingu alusel (TLS § 75), on tegelikult sissenõutav ka muul alusel (TLS § 74). Seega on kohus selgitamiskohustust rikkunud, hageja oleks saanud esitada oma nõuded alternatiivseina. Kohtupraktika järgi on kohtul selline selgitamiskohustus mh olukorras, kus lepinguline suhe ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist ka deliktiõiguse alusel või kui hageja saab nõuda kahju hüvitamist nii delikti üldkoosseisu kui ka riskivastutuse alusel (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-11 p 10). Menetluse edasine käik
11.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.05.2014 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
14.Esmalt märgib ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu 06.05.2014 määrus hagejale avaliku e-toimiku süsteemi kaudu kätte toimetatud 08.05.2014, seega on alusetud hageja väited, et talle on 06.05.2014 saadetud teistkordselt maakohtu 24.04.2014 määrus. AET-i väljavõttelt (t lk 30) nähtub selgelt, et hageja seaduslik esindaja Allar Koitmäe on 08.05.2014 kell 14.00 avanud 06.05.2014 määruse. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu 06.05.2014 puuduste kõrvaldamise määrus on hagejale kätte toimetatud.
15.Küll aga nõustub ringkonnakohus kaebuse väidetega, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on asja menetlusse võtmise staadiumis nõude menetlemisest keeldumisel tuginenud asjaolule, et hageja nõue on tõendamata st hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja on vastavalt TLS § 75 lg 2 punktile 5 maksnud kostjale mõistlikku hüvitist, mis on eelduseks varalise vastutuse kokkuleppest tuleneva nõude esitamisel. Sellise hinnangu andmine on aga asjas sisulise otsustuse tegemine hageja nõude tõendamatuse osas. Kaevatavast määrusest nähtub, et kohus on sellise otsustuse tegemisel tuginenud üksnes TVK 18.03.2014 otsuses märgitule. Töövaidlusasja läbivaatamisel ei ole TVK poolt tuvastatu kohtule siduv, kohus ei kontrolli TVK otsuse seaduspärasust, vaid asi vaadatakse algusest peale uuesti läbi hagimenetluse korras. Seega võib TVK otsust käsitleda kui dokumentaalset tõendit antud asjas, aga kindlasti ei saa maakohus üksnes TVK otsuses märgitule tuginedes lugeda mingit asjaolu tõendatuks. Seega ei ole maakohtu poolt sedastatu aluseks hageja kahjuhüvitise nõude menetlusse võtmisest keeldumisele TsMS § 371 lg 2 punkti 2 järgi.
16.Hageja teise nõude so töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest saadava hüvitise nõude menetlusse võtmisest keeldumise osas puudub kaevatavas maakohtu määruses põhjendus. Kohus on viidanud üksnes TsMS § 3401 lõikele 2 ja § 371 lg 2 punktile 2. Jäetud on aga selgitamata, millised on puudused kõnealuses nõudes, mis hageja on jätnud kõrvaldamata, et nõude menetlemisest TsMS § 3401 lg 2 alusel keelduda. Maakohtu 06.05.2014 määruses viidatud ebaselgus etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest saadava hüvitise nõude summa osas, so kas hageja nõuab hüvitist bruto- või netosummas, ei ole alus nõude menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel ning muid aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks kaevatavas määruses toodud ei ole.
17.Eeltoodu tõttu tuleb saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas võib esineda muid seadusest tulenevaid aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks (asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja tasunud siiani maakohtu 06.05.2014 määruses nõutud riigilõivu), kuid neid tuleb kontrollida maakohtul asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel. Kaevatavas määruses viidatud asjaolud ja normid käesoleva hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks alust ei anna.
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.