XXX(XXX) kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp) 24.09.2014 otsuse peale täiteasjas nr 027/2014/131
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (isikukood 37612110236, aadress Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja 1)
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja XXX(elektronpost XXX)
Puudutatud isik 3 (sissenõudja 2)
Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Lepinguline esindaja Indrek XXX (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 4 (sissenõudja 3)
Tallinna kohtutäitur Priit Petter (isikukood 36804092791, aadress Tornimäe 7-008 (7. korrus), 10145 Tallinn, elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada XXX(XXX, isikukood XXX) kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp, isikukood 37612110236) 24.09.2014 otsuse peale täiteasjas nr 027/2014/131.
Tühistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp, isikukood 37612110236) 24.09.2014 otsus täiteasjas nr 027/2014/131.
3.Kohustada Tallinna kohtutäiturit Risto Seppa (Sepp, isikukood 37612110236) uuesti läbi vaatama XXX(XXX, isikukood XXX) kaebus kohtutäitur Risto Sepa 16.07.2014 otsuse peale sundtäitmisega ühinemiseks täiteasjas nr 027/2014/131.
4.Tühistada Harju Maakohtu 07.10.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu täitemenetluse peatamine. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp, isikukood 37612110236) kanda.
Menetluskulude kindlaksmääramise kord Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXX(avaldaja) esitas 03.10.2014 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur) otsuse peale täiteasjas nr 027/2014/131. Täitemenetlus täiteasjas nr 027/2014/131 on algatatud XXXOÜ (sissenõudja 1) täitmisavalduse alusel. Sundtäitmisega on ühinenud Swedbank AS (sissenõudja 2) ja kohtutäitur Priit Petter (sissenõudja 3). Kohus algatas 09.10.2014 määrusega kaebuse alusel menetluse. Kohus kaasas 08.01.2015 määrusega menetlusse kohtutäitur Priit Petteri.
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Võlgnik vaidlustab kohtutäituri 24.09.2014 otsust, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus 16.07.2014 otsuse peale, millega kohtutäitur lubas sundtäitmisega ühineda sissenõudjal 2 ja sissenõudjal 3. Ühtlasi on võlgnik tuginenud sellele, et ebaselge on, millises ulatuses on sissenõudjal 3 õigus saada tasusid (I kd, tl-d 13).
Kohtutäitur ja sissenõudja 1 ei ole kaebusele vastanud.
4.Sissenõudja 2 on kaebusele vastanud (I kd, tl-d 63-65). Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Sissenõudja 2 leiab, et kohtutäituril puudus diskretsiooniruum ühinemisavalduse rahuldamata jätmiseks. Ühinemisavalduse esitamisega ei rikkunud kohtutäitur Priit Petter täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 47 tulenevat piirangut.
5.Sissenõudja 3 on kaebusele vastanud (I kd, tl-d 167-168). Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Sissenõudja 3 osundab, et võlgnik ei ole vaidlustanud ühinemisavalduse esitamist. Ühinemisavalduse esitamine on täitemenetluse peatamise ajal lubatud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Võlgniku kaebus
6.Võlgnik esitas 08.10.2014 menetlusdokumendis (hagiavalduse terviktekst) kohtule järgmise sisuga taotluse: „1. tühistada 16.07.2014 otsus sundtäitmisega ühinemiseks; 2. peatada täitemenetlus nr 027/2014/131 kuni käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni; 3. jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda“ (I kd, tl 41). Samuti esitas võlgnik 08.10.2014 menetlusdokumendis (puuduste kõrvaldamine) taotluse tühistada kohtutäitur Risto Sepa 24.09.2014 otsus (I kd, tl 37). Kohtutäiturile 22.09.2014 esitatud kaebuses taotles võlgnik kohtutäiturilt ühinemise otsuse tühistamist (I kd, tl 143).
TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse lahendamisel võlgniku taotluse sõnastusega. Võlgnik on esitanud kohtule taotlused nii kohtutäituri 24.09.2014 otsuse tühistamiseks kui ka 16.07.2014 otsuse tühistamiseks, millega kohtutäitur rahuldas Priit Petteri taotluse sundtäitmisega ühinemiseks. Kohus saab võlgniku esitatud menetlusdokumentidest aru, et võlgnik vaidlustab kohtutäituri 24.09.2014 otsust, millega lahendati võlgniku kaebus kohtutäituri 16.07.2014 otsuse peale. Seega lahendab kohus kaebust 24.09.2014 otsuse peale. Kaebuse lahendamisel tühistab kohus kohtutäituri 24.09.2014 otsuse või jätab otsuse tühistamata. Kohus ei lahenda TsMS § 477 lg-st 5 juhindudes võlgniku taotlust tühistada kohtutäituri 16.07.2014 otsus. Kohus kontrollib kaebuse lahendamisel 16.07.2014 otsuse seaduspärasust. 16.07.2014 otsuse seadusevastasus toob kaasa kaebuse rahuldamise ja kohtutäituri 24.09.2014 otsuse tühistamise. Kohus selgitab, et kohtu pädevuses ei ole ise tühistada kohtutäituri 16.07.2014 otsust. Kaebuse rahuldamise korral on kohtutäitur kohustatud kaebuse 16.07.2014 otsuse peale uuesti läbi vaatama. Sundtäitmisega ühinemise otsustamise kontroll
7.TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. TMS § 149 lg 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte. Seetõttu peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse üldjuhul rahuldama. Diskretsiooniruumi puudumine ei tähenda, et kohtutäitur peab rahuldama põhjendamatu avalduse sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäituril on vastavalt TMS § 149 lg-le 1 õigus jätta taotlus osaliselt või tervikuna rahuldamata, kui ühinemiseks esitatud nõuete osas puuduvad täitedokumendi täitmise eeldused või täitemenetluse alustamise tingimused. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus kohtutäituri 16.07.2014 otsuse seaduslikkust hinnates, kas kohtutäitur on õigesti tuvastanud täitedokumendi täitmise eeldused ja täitemenetluse alustamise tingimused. Kohus ei ole seejuures TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt seotud võlgniku kaebuse põhjendustega. Swedbank AS-i nõude ühinemise lubamise seaduslikkus
8.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29.01.2014 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-164-13 selgitanud, et ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka sissenõudja eest, kes esitas talle TMS § 23 järgse täitmisavalduse. Kui sissenõudja nõude rahuldamine ei ole osaliselt või täielikult õnnestunud, kuid andmebaasidest nähtub, et võlgnikul on kinnisvara ja teine kohtutäitur on selle arestinud, võib kohtutäitur esitada avalduse TMS § 149 lg 1 alusel. Ühinemisavaldust esitav kohtutäitur ei ole küll selles menetluses sissenõudja esindaja (mh puudub tal sissenõudja nimel kaebeõigus nt juhul, mil ühinemisavaldust ei rahuldata), vaid ta on menetlusökonoomia ja tõhusa täitemenetluse huve silmas pidades käsitatav üksnes avalduse tehnilise edastajana. Kohtutäituril on eelduslikult hõlpsam kui sissenõudjal saada infot selle kohta, kas võlgniku kinnistu on juba arestitud. Ühinemisavalduse esitamiseks peab kohtutäituril olema sissenõudja nõusolek või hilisem heakskiit. Kohtutäituri vahendusel esitatavale TMS § 149 järgsele avaldusele tuleb lisada samasugused dokumendid nagu TMS § 23 järgsele täitmisavaldusele (p 13). Kohtutäitur Priit Petteri menetluses on täiteasi nr 023/2014/114, milles on sissenõudjaks Swedbank AS. TMS § 149 lg-st 1 tulenevalt oli kohtutäitur Priit Petteril õigus esitada Swedbank AS-i eest
ühinemisavaldus Swedbank AS-i nõude osas. Nähtuvalt ühinemisavaldusest on kohtutäitur Priit Petter seda ka teinud (I kd, tl 187). Tulenevalt TMS § 23 lg-st 1 pidi ühinemisavaldusele olema lisatud täitedokument. Ühinemise avaldusele olid lisatud Tallinna notari Liia Aigro 10.04.2007 tõestatud kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (I kd, tl-d 190-198, notariaalne dokument XXX) ja Tallinna notari Gunnar Savisaare 07.12.2011 tõestatud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepe ja kinnistamisavaldus (I kd, tl-d 199-200, II kd, tl-d 1-2, notariaalne dokument XXX). Nimetatud lepingudokumentides sisalduvad notariaalselt tõestatud kokkulepped, mis näevad ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning tagatavate nõuete kokkulepped (vt I kd, tl 193, p 6, tl 200, p 2). Eeltoodust tulenevalt on ühinemisavaldusele lisatud TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud täitedokument. TMS § 23 lg 41 sätestab, et käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Eeltoodust nähtuvalt oli täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud leping. Seega pidi kohtutäitur Priit Petter esitama ühinemisavalduse lisadena ka pandilepingu, tagatiskokkuleppe ning põhi-ja kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse. Kohtu hinnangul saab ühinemisavaldust lahendav kohtutäitur avalduse rahuldada üksnes siis, kui TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendiga koos esitataks TMS § 23 lg-s 41 nimetatud dokumendid. Pandileping ja tagatiskokkulepe sisalduvad samas lepingudokumendis, milles täitedokumentki (I kd, tl-d 190-198, 199-200, II kd, tl-d 1-2) Ühinemisavaldusele ei ole lisatud põhi- ja kõrvalnõuete aluseks olevat lepingut ja nõuete detailset arvestust (I kd, tl 187). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäitur Priit Petter esitanud TMS § 23 lg-s 1 ja 41 nimetatud dokumente. Seetõttu ei saanud kohtutäitur Risto Sepp kontrollida täitemenetluse alustamise tingimuste esinemist. Eeltoodust tulenevalt ei olnud ühinemisavalduse rahuldamine Swedbank AS-i nõude osas seadusega kooskõlas. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur Risto Sepp oleks pidanud Swedbank AS-i nõude osas jätma ühinemisavalduse rahuldamata ning mitte lubama Swedbank AS-i nõude osas sundtäitmisega ühinemist. Kohtutäitur Risto Sepp lubas kohtutäitur Swedbank AS-i nõude osas sundtäitmisega ühineda, mistõttu on kohtutäituri otsus sundtäitmisega ühinemise lubamise osas seadusega vastuolus. Kohtutäitur Priit Petteri nõude ühinemise lubamise seaduslikkus
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29.01.2014 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-164-13 leidnud, et TMS § 149 lg 1 alusel sissenõudja eest ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur ei saa nõuda kinnisasja müümisel saadud summa arvel kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-d 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil on võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks (p 18). Kohtu hinnangul on kohtutäiturile, kellele esitatakse ühinemisavaldus, võimalik kontrollida, kas ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur nõuab lisaks menetluse alustamise tasu ja täitekulude rahuldamisele kinnisasja müügist saadud tulemi arvel ka kohtutäituri põhitasu nõude rahuldamist. Kui ühinemisavaldus on esitatud ka kohtutäituri põhitasu nõude osas, on ühinemisavaldust lahendaval kohtutäituril kohustus mitte lubada ühinemist kohtutäituri põhitasu nõude osas. Käesoleval juhul esitas kohtutäitur Priit Petter ühinemisavalduse ka kohtutäituri põhitasu nõude osas. Nimetatud asjaolu nähtub ühinemisavaldusest, milles kohtutäitur Priit Petter on märkinud: „Seisuga 07.02.2014 a. oli täiteasjas nr 023/2014/114 tasumata võlgnevus koos täitekuludega summas 140 958.10 eurot“ (I kd, tl 187). Kohtutäitur Priit Petter on palunud kanda võlgniku vara realiseerimisest saadud summast 140 958,10 eurot nõude katteks kohtutäitur Priit Petteri ametialasele arvele (I kd, tl 187). Kohtutäitur Priit Petter esitas kohtutäitur Risto Sepale koos ühinemisavaldusega sissenõudja
Swedbank AS-i täitmisavalduse, milles on nõude suuruseks märgitud 129 301,78 eurot, millele lisandub viivis 0,15% päevas põhiosa summalt (I kd, tl 187, II kd, tl-d 3-4). Samuti on kohtutäitur Priit Petter esitanud kohtutäitur Risto Sepale 07.02.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 023/2014/114 (I kd, tl 187, 189). Kohtutäituri põhitasu suuruseks on otsuse kohaselt 11 637,16 eurot ning täitemenetluse alustamise tasu suuruseks 19,16 eurot (I kd, tl 189). Eeltoodust nähtuvalt soovib kohtutäitur Priit Petter sundtäitmisega ühineda ka oma põhitasu 11 637,16 euro tasumise nõudes. Nimetatud asjaolu on üheselt arusaadav kohtutäitur Priit Petteri esitatud ühinemisavaldusest ja selle lisana esitatud dokumentidest. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur Risto Sepp oleks pidanud nimetatud osas jätma ühinemisavalduse rahuldamata ning mitte lubama kohtutäitur Priit Petterit kohtutäituri põhitasu nõude osas sundtäitmisega ühineda. Kohtutäitur Risto Sepp lubas kohtutäitur Priit Petteril kohtutäituri põhitasu nõude osas sundtäitmisega ühineda, mistõttu on kohtutäituri otsus sundtäitmisega ühinemise lubamise osas seadusega vastuolus.
10.Kohus on seisukohal, et kohtutäitur Priit Petteril oli õigus vaatamata tema menetluses olevas täiteasjas menetluse peatamisele esitada ühinemisavaldus teises täiteasjas sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäitur oli Swedbank AS-i suhtes ühinemisavalduse esitamisel tehniline esindaja, täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu osas aga sissenõudja. Esindajana ja sissenõudjana tegutsemine ei ole käsitletavad täitemenetluse toimingutena, mida ei saa teha ajal, millal täitemenetlus on peatatud. Eeltoodust tulenevalt ei anna võlgniku väide kohtutäitur Priit Petteri menetluses oleva täiteasja menetluse peatamise kohta alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse lahendamine
11.Kohus tuvastas eelnevalt, et kohtutäitur Risto Sepp lubas seadusevastaselt Swedbank AS-i nõude osas ja kohtutäitur Priit Petteri kohtutäituri põhitasu nõude osas sundtäitmisega ühinemist. Kohus tühistab seetõttu kohtutäituri 24.09.2014 otsuse. Kohtutäitur on kohustatud uuesti läbi vaatama võlgniku kaebuse kohtutäituri 16.07.2014 otsuse peale. Kohus selgitab, et kohtutäitur saab kaebuse menetlemisel teha ühinemisavalduse puuduste kõrvaldamiseks toiminguid, s.h nõuda Swedbank AS-ilt puuduolevate TMS § 23 lg-s 41 nimetatud dokumentide esitamist. Esialgse õiguskaitse tühistamine
12.TMS § 218 lg 2 lause 2 sätestab, et kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Kohus kohaldas 07.10.2014 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetluse peatamist. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 2 on täitemenetluse peatamine võimalik kuni kaebuse lahendamiseni. Kohus tühistab TMS § 218 lg-st 2 juhindudes kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldas kaebuse ja tühistas kohtutäituri 24.09.2014 otsuse. Kohus jätab võlgniku tasutud riigilõivu TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Kohus rahuldas kaebuse, mistõttu on kohtu
hinnangul õiglane, et kohtutäitur kannab lisaks võlgniku tasutud riigilõivule ka muud menetluskulud. Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada võlgniku kaebuse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks kaebuse lahendamise kohta kohtumääruse tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik