Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu Reteera hagi Jüri Peetsoni ja Greete Rüütmanni vastu 14 207 euro ja 56 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-24236
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Greete Rüütmanni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja osaühing Reteera (registrikood 10068358)
Asja läbivaatamise kuupäev
1. detsember 2014. a, kirjalik menetlus
Kostja Greete Rüütmann, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-24236 ja Harju Maakohtu 11. veebruari 2014. a määrus samas tsiviilasjas.
2.Saata asi kaja lahendamiseks Harju Maakohtule.
3.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada määruskaebuselt 2. mail 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot Kaimo Räppo Advokaadibüroo OÜ pangakontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Reteera (hageja) esitas 20. mail 2013 Harju Maakohtule Jüri Peetsoni (kostja I) ja Greete Rüütmanni (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 14 207 eurot 56 senti hageja kasuks või kostjate juhitud äriühingu (hageja võlgnik, võlgnik) kasuks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt oli kostja I hageja võlgniku juhatuse liige ajavahemikul
7.veebruarist 2002 kuni 4. detsembrini 2009 ning kostja II oli hageja võlgniku juhatuse liige ajavahemikul 24. maist 2006 kuni 30. märtsini 2010. Hageja andis 29. augustil 2008 sõlmitud üürilepingu alusel võlgniku kasutusse ruumid ja osutas teenuseid ning esitas selle eest võlgnikule arve 13 379 euro saamiseks. Võlgnik ei tasunud arvet ning Harju Maakohus mõistis selle 18. jaanuari 2011. a tagaseljaotsusega võlgnikult välja. Kuna võlgnik on varatu, ei ole kohtuotsust võimalik täita.
Võlgniku likvideerimismenetluses ei ole hagejale jaotisi tehtud. Kuna hageja ei saa rahuldada oma nõuet võlgniku vastu, vastutavad kostjad võlgniku endiste juhatuse liikmetena hagejale ja võlgnikule kahju tekitamise eest. Kostjad vastutavad võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel hagejale kahju tekitamise eest, kuna nad jätsid võlgniku juhatuse liikmetena täitmata käibes vajaliku hoole ja omastasid võlgniku vara. Kostjad on võlgniku 2007. a majandusaasta aruandes kinnitanud, et võlgnikul on märkimisväärselt palju vara. Arvestades, et seda vara enam ei ole, on kostjad võlgniku juhatuse liikmetena selle omastanud. Kostjad on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, jättes võlgniku majandusaasta aruanded esitamata. Samuti võivad nad olla viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Kostjad tekitasid hagejale oma õigusvastase käitumisega kahju ning nende tegevusetuse ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos. Alternatiivselt vastutavad kostjad äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 alusel hageja võlgnikule kahju tekitamise eest. Kostjad on võlgniku juhatuse liikmetena juhtinud võlgniku majandustegevust viisil, mis ei taganud võlgniku vara säilimist. Tõenäoliselt on võlgniku vara arvel tehtud alusetuid või lojaalsuskohustust eiravaid väljamakseid. Sellele viitab asjaolu, et kostjad on alates 2007. a-st rikkunud majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustust. Seega rikkusid kostjad hoolsuskohustust, tekitades sellega võlgnikule kahju.
2.Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja II sai hagimaterjalid isiklikult kätte 16. juunil 2013, kuid ei vastanud hagile.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2013. a tagaseljaotsusega hagi kostja II vastu, mõistes temalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 14 207 eurot 56 senti, menetluskulud ja viivise. Maakohus tegi tagaseljaotsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Kostja II esitas 10. jaanuaril 2014 kaja, milles palus menetluse taastada ja jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. Kaja kohaselt ei kontrollinud maakohus hagi õiguslikku põhjendatust. Kuna hageja esitas solidaarnõude kahe kostja vastu, ei võinud kohus teha kostja II kohta tagaseljaotsust. Tagaseljaotsuse tegemist takistas ka asjaolu, et hageja esitas kostjate vastu alternatiivsed nõuded. Kostja II ei vastanud hagile mõjuval põhjusel, sest ta ei teadnud, et hageja ei ole hagis tema esindajat märkinud.
5.Harju Maakohus jättis 11. veebruari 2014. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Määruse kohaselt ei esitanud kostja II hagile vastamata jätmise mõjuvaid põhjuseid. Tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei olnud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata, leides, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning ei pidanud neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 vajalikuks korrata.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas õigesti TsMS § 407. Kostja II ei vaidlusta, et ta sai kohtudokumendid kätte 16. juunil 2013. Kostja II ei ole esitanud tõendeid, et need dokumendid saadeti ka talle õigusteenust osutanud isikule. Seetõttu ei ole kostjal II mõjuvaid põhjuseid hagile vastamata jätmiseks. Hagi on selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Enne hagi menetlusse võtmist küsis maakohus hagejalt selgitust tema nõude õigusliku põhistatuse kohta ning on alles seejärel, veendudes hageja täienduse piisavuses, võtnud hagi menetlusse. Ka ringkonnakohtul ei ole alust selles osas teha teistsugust järeldust. Maakohus võis teha tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega menetlus taastada. Määruskaebuse kohaselt ei võinud maakohus tagaseljaotsust teha, sest ei kontrollinud, kas kostja II sai kohtukutse kätte. Kostja II rahvastikuregistrisse kantud elukoht erines hageja teatatud kostja II elukohast. Lisaks oli kostjal II esindaja, kellele oleks saanud hagi saata. Hagi oli õiguslikult põhjendamata. Maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Kuna haginõuded olid alternatiivsed, ei võinud kohus tagaseljaotsust teha. Samuti puudub deliktikoosseis ning kostja II ei vastuta äriühingu kohustuste täitmata jätmise eest.
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise ja kolmanda lause alusel tühistada ning kaja saata uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kostja II esitas kaja maakohtu tagaseljaotsuse peale, mille maakohus oli teinud kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 3 ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Jättes kaja rahuldamata ja menetluse taastamata põhjusel, et kostjal II ei olnud mõjuvat põhjust jätta hagile vastamata, ei lisanud maakohus määrusesse tagaseljaotsuse kirjeldusi ega põhjendusi. Tagaseljaotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ei nähtu ka ringkonnakohtu määrusest, millega lahendati kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebus.
11.Kolleegium on varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda kolleegiumi hinnangul aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses või ringkonnakohus kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määruses.
TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Kohus lahendab kaja TsMS § 417 lg 1 esimese lause kohaselt määrusega. Ringkonnakohus peab kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendama põhjendatud määrusega (TsMS § 667 lg 1). Seadus ei sätesta, et nende määruste tegemisel ei pea maa- ja ringkonnakohus järgima TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut. Eeltoodust tuleneb, et kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama ning vajadusel saatma asja uueks lahendamiseks maakohtule. Kui hagiavaldus on selles esitatud nõude ulatuses hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib ringkonnakohtus esitada tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa oma määruses, mille ta teeb maakohtu määruse kohta, millega jäeti kaja rahuldamata. Kolleegium märgib, et olukorras, kus maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, millest tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei nähtu, ei saa ringkonnakohus tugineda TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatule, mis võimaldab jätta ringkonnakohtul oma määruse põhjendamata, kui ta jätab maakohtu määruse muutmata ja järgib selle põhjendusi. Sellisel juhul ei sisalda maakohtu määrus põhjendust, mida ringkonnakohtul oleks võimalik järgida.
12.Kuna ringkonnakohus ei ole kaja rahuldamata jätmise määrust tühistanud ega oma määruses esitanud tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt saadab kolleegium kaja uueks lahendamiseks maakohtule. Kui kaja lahendamisel selgub, et hagiavaldus ei ole selles esitatud nõude ulatuses ja hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud või esineb muu alus kaja rahuldamiseks, peab maakohtus kaja rahuldama ja menetluse taastama.
13.Vastuseks kostja II väitele, et maakohus oleks pidanud saatma hagi tema esindajale, märgib kolleegium, et kostjal II ei olnud asja materjalidest nähtuvalt TsMS § 217 jj tähenduses esindajat, kellele oleks tulnud hagiavaldus kooskõlas TsMS §-ga 321 kätte toimetada. Seega ei saanud kostja II arvestada sellega, et hageja märgib kostja volitatud isiku hagiavaldusse kostja lepinguliseks esindajaks ning maakohus toimetab hagiavalduse kätte sellele isikule.
14.Asjaolu, et kostja II rahvastikuregistrisse kantud elukoht erines hageja teatatud kostja II elukohast, ei ole asja lahendamisel oluline. Kostja II ei ole väitnud, et ta ei saanud hagiavaldust kätte. Pooled ei vaidle selle üle, et hagimaterjalid toimetati kostjale II isiklikult kätte 16. juunil 2013 (vt kohtutoimiku I kd, tl 75).
15.Tagaseljaotsuse tegemist kostja II kohta ei välistanud asjaolu, et hagiavaldus esitati kahe kostja vastu. TsMS § 407 annab kohtule õiguse otsustada, kas rahuldada hagi tagaseljaotsusega või lahendada asi sisuliselt. Kohtul ei ole kohustust lahendada asi tagaseljaotsusega.
16.Kolleegium märgib, et tagaseljaotsuse võib kohus teha ka alternatiivsete nõuete korral, juhul kui need nõuded ei ole üksteist välistavad (vt Riigikohtu 16. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-614, p 14). Kolleegium juhib muu hulgas tähelepanu sellele, et hageja ei saa ÄS § 187 lg 4 esimese lause alusel nõuda kahjuhüvitist endale. Selle sätte järgi on teisel isikul õigus nõuda oma võlgniku vara suurendamist, esitades kahju hüvitamise hagi võlgniku juhatuse liikme vastu võlgniku kasuks.
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
18.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada selle tasunud isikule. Malle Seppik, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.