Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27.06.2014 Tallinnas 2-12-14541 Areco Eesti OÜ hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr. 175/2012/163 ja nr. 175/2012/165
Tsiviilasja hind apellatsiooniomenetluses
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Areco Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Areco Eesti OÜ (RK 11061170), lepinguline esindaja adv. Denis Piskunov Kostja AS SEB Pank (RK 10004252), lepinguline esindaja Liivi Väärsi
Kohtuistung
20.05.2014
Jätta Pärnu Maakohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-21454 Areco Eesti OÜ hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 175/2012/163 rahuldamata jätmise osas lõppjäreldusena muutmata, kuid tuvastada, et kostja täitmisavalduses esitatud nõude suurus seisuga 11.01.2002 on kokku 882 806,51 eurot. Kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.04.2012 määrusega hagi tagamise korras sätestatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr. 175/2012/163. Menetluskulud tsiviilasjas nr. 2-12-21454 (kõigis kohtuinstantsides) jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Areco Eesti OÜ (varasem ärinimi ka Ruukki Eesti OÜ) esitas 11.04.2012 Pärnu Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu, milles palus tunnistada täiteasjades nr. 175/2012/163 ja 175/2012/165 täitemenetlus lubamatuks. Hageja palus jätta täiteasjade täitekulud ning menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetlus mõlemas täiteasjas. 12.04.2012 määrusega tagas Pärnu Maakohus hageja taotlusel hagi osaliselt ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr. 175/2012/163 (XXXXXXX kinnistu suhtes) kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 20.04.2012 tagas Pärnu Maakohus hageja taotlusel hagi ka täitemenetluses nr. 175/2012/165 (vallasvara suhtes) ja peatas nimetatud täitemenetluse kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja sõlmis 17.02.2006 lepingu, millega omandas Pärnumaal kaks kinnistut, sh kinnistu nimega XXXXXXX. 17.02.2006 lepinguga seati omandatud kinnistutele kostja kasuks ka 6 000 000 krooni (383 469,89 euro) suurune ühishüpoteek. Ühishüpoteegi seadmisel lepiti kokku, et ühishüpoteek tagab kõiki kostja nõudeid hageja vastu, mis tulenevad mh tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. XXXXXXX kinnistule ehitatud tootmishoones alustas hageja 2007.a. tootmistegevust (esialgu metallkonstruktsioonide, hiljem seina- ja katusepaneelide tootmine). Hageja ja kostja sõlmisid 29.08.2006 kommertspandilepingu, millega seati hageja vallasvarale esimesele vabale järjekohale kommertspant 2 100 00 krooni (134 214,46 eurot). 04.11.2010 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, millega kostja laenas hagejale sihtotstarbeliselt 10 548 000 krooni (674 140 eurot) hageja ja OÜ Pärnu Ehitus kohustuste refinantseerimiseks tähtajaga 21.04.2011. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja ka kommertspandilepingu, mille kohaselt seati hageja vallasvarale teisele järjekohale kommertspant 3 600 000 krooni (230 081,93 eurot). Kommertspandilepinguga tagati mh 04.11.2010 laenulepingust tulenevad nõuded. 20.05.2011 sõlmitud laenulepingu lisaga nr. 1 pikendasid hageja ja kostja laenu (660 640,07 euro) tagastamise tähtaega kuni 26.10.2011, kehtestasid uue maksegraafiku ja
hageja andis lisatagatisi. Pikendatud tähtaja saabumisel keeldus kostja vaatamata varasematele suulistele kokkulepetele laenulepingut pikendamast. 08.11.2011 esitas kostja nõude võlgnevuse tasumiseks. 13.01.2012 täitmisteadetega teatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldajale, et kostja avalduse alusel on alustatud täitemenetlus täiteasjas nr. 175/2012/163 XXXXXXX kinnistu suhtes ning täiteasjas nr. 175/2012/165 avaldaja vallasvara suhtes. XXXXXXX kinnistu ning vallasvara suhtes on sundtäitmine lubamatu järgmistel põhjustel. Hageja vastu täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna vaatamata varem korduvalt antud lubadustele pikendada laenu tähtaega esitas kostja laenulepingust tuleneva nõude kohtutäiturile täitmiseks, ehk käitus vastuoluliselt. Kostja katkestas ka hagejaga peetud läbirääkimised laenutähtaja pikendamise üle ilma mõjuva põhjuseta. Sundtäitmisel on tööstuslikust kinnisasjast meelevaldselt eraldatud kinnisasja olulised osad ja päraldised (tootmisliin ja sildkraana). Kommertspant ei laiene XXXXXXX kinnistule ega selle olulistele osadele ega päraldistele ning seega ei tohi XXXXXXX kinnistust selle olulisi osasid ning päraldisi eraldada mh ka kommertspandilepingule tuginedes. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 146 lõikest 1 lähtuvalt tuleb päraldisi arestida koos kinnisasjaga, mitte eraldi. 29.08.2006 notariaalselt tõestatud kommertspandilepingus ei ole hageja kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele ning seega ei saa see leping olla täitedokumendiks. Võla arvestus on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikest 6 tuleneva viivise ja intressi kapitaliseerimise keeluga, kuna kostja on kohtutäiturile esitatud võlgnevuse kalkulatsioonis arvutanud viivist laenulepingu alusel ka summadelt, millega refinantseeriti varasemad viivise- ja intressivõlad. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 04.11.2010 laenuleping on lõppenud laenutähtpäeva saabumise tõttu. Hageja ei tasunud võlga meeldetuletusest hoolimata ja 12.01.2012 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks laenulepingust tuleneva võla 900 125,54 euro sissenõudmiseks, sellest on põhivõlg 647 850,71 eurot, intressivõlg 2786,85 eurot ja viivisevõlg 249 487,98 eurot. Vallasvara (XXXXXXX kinnistul asuvad seadmed ja tehnika) ei ole kinnisasja oluline osa ega päraldis, vaid eraldiseisvad vallasasjad, mida on võimalik kinnisasjast eraldada. Eraldatud osasid saab pärast eraldamist sihtotstarbeliselt kasutada ning tsiviilkäibes eraldi võõrandada. Kostja ei ole arvestanud viivist intressilt, vaid laenulepingu põhiosalt alates laenu sissenõutavaks muutumisest. Laenulepingu sõlmimisega tekkis poolte vahel uus lepinguline kohustus, mis on sõltumatu refinantseeritavatest laenulepingutest, ning kostja on õigustatud nõudma kogu väljastatud laenult intresside tasumist kuni lepingu lõpptähtpäeva saabumiseni ja viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja käitumine ei ole olnud vastuoluline. Kostja on väljendanud selgelt, et nõuab kogu võla tasumist määratud tähtajaks. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise ning jättis menetluskulud hageja kanda.
TMS § 221 lõigetest 1 ja 11 ei tulene, et võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu sellel alusel, et täitmiseks esitatud dokument ei ole täitedokumendiks. Juhul, kui hageja leidis, et 2006 sõlmitud kommertspandileping ei ole täitedokumendiks, tulnuks tal vaidlustada täitemenetluse alustamist TMS §-s 217 sätestatud korras kaebuse esitamisega kohtutäiturile. 04.11.2010 sõlmitud kommertspandilepingus leppisid pooled kokku, et hageja allub kohesele sundtäitmisele pandiga tagatud nõuete rahuldamiseks ning pooled käsitavad lepingut täitedokumendina. Seega käitub hageja kohustuse sissenõutavaks muutumise järel kokkuleppe kehtivust täitedokumendina eitades vastuoluliselt ning hea usu põhimõtet rikkudes. Puudub mõistlik selgitus ja vajadus tõlgendada pantija huvisid kommertspandiseaduse (KomPS) § 1 lg. 3 alusel selliselt, et kommertspandile kohaldatakse küll asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kuid erinevalt registerpandist ei ole kommertspandi puhul võimalik sõlmida TMS § 2 lg. 1 p. 19 kohast kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepet. Kuivõrd KomPS § 5 lg. 1 kohaselt võib ettevõtja kommertspandiga koormatud vara tavapärases majandustegevuses kasutada ja käsutada, siis ei ole üldjuhul ka kommertspandipidajale täitemenetluse alustamisel teada, millised konkreetsed varaesemed pandiga koormatud vara hulka kuuluvad. Eeltoodu alusel on 04.11.2010 kommertspandileping täitedokumendina kehtiv. Hageja täitemenetluse võlgnikuna ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda sel alusel, et kohtutäitur korraldab eraldi täitemenetlusi kinnistute ning vallasasjade suhtes, mida hageja peab XXXXXXX kinnistu olulisteks osadeks või päraldisteks. Hageja on kohtutäituri otsuse täiteasjas nr. 175/2012/165 vallasvara arestimisakti tühistamata jätmise kohta vaidlustanud (tsiviilasi nr. 2-12-17364). Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, leides, et arestimisakti kantud vallasvarast on üksnes õhksoojuspump XXXXXXX kinnistul asuva ehitise ja kinnisasja oluline osa. Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr. 212-17364 jõustus Riigikohtu määrusega 20.12.2012. Kostja ei ole hageja suhtes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ega pahatahtlikult. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kostja on varem hagejale laenupikendust andnud. Õige on kostja väide, et lepingu veelkordne muutmine eeldas poolte kokkulepet, kostja ei olnud kohustatud hagejaga uut kokkulepet sõlmima ning tal oli õigus hinnata tõenäosust, et hageja tasub laenu tähtajaks. Tõendatud ei ole, et kostja asus läbirääkimisi pidama pahatahtlikult, tegeliku soovita kokkulepet saavutada. Kostja nõudis hagejalt laenu pikendamise eeltingimusena 16 000 euro tasumist ning hagejal oli enne täitemenetluse alustamist selleks aega kaks kuud. Selle aja jooksul ei järginud hageja ka enda 04.11.2011 kirjas kostjale väljapakutud maksegraafikut. Kuna laenulepinguga refinantseeriti varasemaid kohustusi ning ka laenutähtaja pikendamise järel ei tasunud hageja graafikujärgseid laenumakseid tähtajaks ega nõutavas suuruses, siis ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostja tingimusteta laenutähtpäeva pikendab. Asjaolu, et vaidlusaluse laenulepingu alusel antud laenuga refinantseeriti ka varasemast lepingust tulenevat intressi- ja viivisevõlga, ei tähenda, et uue laenulepingu põhisumma sisaldaks viivist ja intressi. VÕS § 396 lg. 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Pooled on 04.11.2010 lepinguga kokku leppinud, et varasemad kohustused võlgnetakse laenuna. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt tuleb laenusummalt tasuda intressi. Seega ei ole kostja poolt kohtutäiturile esitatud võlaarvestus vastuolus VÕS § 113 lõikes 6 sätestatud keeluga ning sundtäitmine ei ole selle alusel lubamatu.
Apellatsioonkaebus Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäiturile esitatud kommertspandilepingud ei ole TMS § 2 mõttes täitedokumendid. 29.08.2006 lepingus puudus hageja nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele, 04.11.2010 lepingus sisalduv nõusolek on tühine, sest kehtiva õiguse kohaselt ei ole kommertspandiga tagatud nõuete suhtes võimalik sõlmida kohesele sundtäitmisele allutamise kokkuleppeid. Maakohus leidis ekslikult, et täitemenetluse lubamatu alustamine ei ole TMS § 221 alusel esitatava hagiga vaidlustatav. Nii õiguskirjanduses kui Riigikohtu praktikas on avaldatud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse lisaks materiaalõiguslikele väidetele ka väide, et dokument ei vasta täitedokumendi nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta, tuleb see väide lahendada hagimenetluses (3-2-1-42-08, p 16). Seega tulnuks maakohtul kommertspandilepingute vastavust täitedokumentidele esitatavatele nõuetele põhjalikumalt analüüsida. Sama kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2012 määrus asjas nr. 2-12-17364. Lisaks ei ole seaduslikku alust laiendada TMS § 2 lg. 1 p. 19 regulatsiooni kommertspandilepingule, kuna seaduses ei ole sätestatud, et kommertspant on registerpant. Kommertspandileping ei ole kohesele sundtäitmisele allutatav ja seetõttu ei ole õiguslikku tähendust 04.11.2010 kommertspandilepingus sisalduvas sundtäitmisele allumise nõusolekus. Samuti ei ole kostjal KomPS § 10 lg. 4 alusel õigus nõuda 29.08.2006 kommertspandilepingu alusel raha maksmist sõltumata sellest kas leping on täitedokument või mitte. KomPS § 10 lg. 4 eeldab pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi pidaja nõude suhtes õiguspärase täitemenetluse alustamist. Kuna 04.11.2010 kommertspandileping ei ole täitedokument, siis KomPS § 10 lg. 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning ka 29.08.2006 leping ei õigusta hageja vallasvara suhtes täitemenetluse alustamist. Seega on maakohus eksinud hageja vallasvara suhtes alustatud sundtäitmise lubatavuse hindamisel. Hageja ei ole menetluses väitnud, et kostja astus läbirääkimistesse pahatahtlikult, tegeliku soovita mingit kokkulepet sõlmida. Hageja tugines väitele, et kostja katkestas läbirääkimised ilma mõjuva põhjuseta. Pooltevahelised läbirääkimised laenu tagastamise uue tähtaja üle nähtuvad RN 04.11.2011 e-kirjaga esitatud ettepanekust, RT vande all antud seletustest, tunnistajate MT ja IM ütlustest. Vastavalt VÕS § 14 lõikele 3 olid pooled läbirääkimiste ajal seotud kohustusega mitte katkestada läbirääkimisi pahauskselt. Kostja seadis laenu pikendamise sõltuvusse hagejale ülejõu käivast nõudest ning ei näidanud üles soovi arutada nõude muutmist või asendamist. Arusaamatu on, miks oleks hageja pidanud tegema kostjale ühekordse makse olukorras, kus makse tingimused polnud lõplikult kokku lepitud. Samuti on maakohus hinnanud tunnistajate ütlusi ühekülgselt, jättes tähelepanuta olulised asjaolud. Seega ei olnud kostjal põhjendatud alust 16 000 euro tasumiseks täiendava tähtaja andmisest keelduda ning kostja käitus hageja suhtes pahatahtlikult. Maakohus leidis ekslikult, et tsiviilasjas nr. 2-12-17364 jõustunud määrus on hagejale kohustuslik. TsMS § 463 lõikest 1 ning § 457 lõikest 1 ei tulene, et ühes tsiviilasjas tehtud määrus oleks teise tsiviilasja pooltele siduv olukorras, kus menetlusosaliste ring ja lahendatavad nõuded on erinevad. Maakohtul tulnuks hinnata tsiviilasjas nr. 2-12-17364 tehtud määrust koosmõjus 23.10.2012 istungil tõendina esitatud XXXXXXX kinnistu vaatluse protokolliga, millest nähtub, et seadmed on kinnistu olulised osad või alternatiivselt, päraldised. Tööstuslikust kinnisasjast eraldati sundtäitmise käigus olulised osad ja/või päraldised ning seetõttu on sundtäitmine lubamatu.
Kostja tunnistas, et varasemad intressi- ja viivistevõlad nimetati 04.11.2010 laenulepingus põhivõlaks ja hakati sellest omakorda intressi ja viivist arvestama. Sellega rikuti VÕS § 113 lõikest 6 tulenevat keeldu. Vastuväited kaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 otsusega tühistati maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 175/2012/165 ja menetluskulude jaotuse osas, ning tegi uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldati. Maakohtu otsus jäeti muutmata osas, milles maakohus jättis hagi täiteasjas nr. 175/2012/163 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Riigikohtu 12.03.2014 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmiseks täitemenetluse nr. 175/2912/163 lubamatuks tunnistamiseks (hageja poolt viivisenõudele esitatud vastuväite rahuldamata jätmise osas), ning menetluskulude jaotuse osas, ja saatis tühistud osas asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu selgituste kohaselt on eelduslikult jäetud kohaldamata VÕS § 113 lg. 6 sätestatud keeld arvestada refinantseerimislepingutes intresse ja viiviseid refinantseeritava laenulepingu intressidelt ja viivistelt. Riigikohtu juhendi kohaselt tuleb anda kostjale tähtaeg esitada selge arvestus varasema laenulepingujärgse võla kohta. Seega on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus täitemenetluse nr. 175/2012/165 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas ning tunnistatud alusetuteks hageja põhjendused täitemenetluse nr. 175/2012/163 lubamatuks tunnistamiseks, välja arvatud vastuväite osas seonduvalt viiviste arvestamise keeluga. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata hagi täiteasjas nr. 175/2012/163 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tuleb jätta muutmata, kuid samas tuvastada, et kostja poolt 13.01.2012 esitatud täitmisavalduse nõude tegelik suurus 10.11.2012 seisuga on 882806,51 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kinnistul registriosaga nr. 3212106 lasuvat kostja kasuks seatud hüpoteekide kogusumma on 626 334,16 eurot. Riigikohtu juhiste kohaselt arvestatud nõudesumma ületab seda tunduvalt. Kuivõrd antud täiteasjas ei saa täitedokumenti täita suuremas ulatuses, kui on hüpoteekide kogusumma, siis puudub alus tunnistada TMS § 221 lg. 1 järgi sundtäitmine lubamatuks. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on lähedane tuvastushagiga. Antud asjas Riigikohtu esitatud juhiste järgi peab ringkonnakohus kindlaks tegema sundtäidetava nõude suuruse, mis vastaks VÕS § 113 lg. 6 tingimustele. Seetõttu peab
ringkonnakohus vajalikuks otsuses tuvastada, et kostja poolt antud täiteasja raames esitatud nõude õige suurus 11.01.2012 seisuga on 882 806,51 eurot. Hageja esindaja tunnistas kostja poolt esitatud Riigikohtu juhise järgi nõude ümberarvestamise õigsust. Kuivõrd antud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames ühe täitemenetluse osas hagi rahuldati ja teise osas jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg. 1 järgi poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes nende endi kanda. Seoses hagi tagamise aluse äralangemisega tühistab kolleegium hagi tagamise korras seatud täitemenetluse peatamise.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.