Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
30.aprill 2013, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Osaühing Areco Eesti hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 175/2012/163 ja nr 175/2012/165
Tsiviilasja hind
6000 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Areco Eesti (registrikood 11061170, asukoht Savi tn 3, Pärnu 80010); seaduslik esindaja juhatuse liige R.T. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Piskunov (AB Concordia, Lennuki 22, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: sissenõudjaAS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010), volitatud esindaja Liis Könn (e-post: [email protected])
Kohtuistung
20.03.2013
Istungil osalesid
R. T., adv Piskunov ja L. Könn
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Areco Eesti hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 175/2012/163 ja nr 175/2012/165.
2.Menetluskulud jätta hageja, OÜ Areco Eesti, kanda.
3.Tühistada hagi tagamiseks kohaldatud abinõu – täitemenetluste nr 175/2012/163 ja nr 175/2012/165 peatamine. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Seaduses sätestatud aluste olemasolul on menetlusosalisel õigus taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
2-12-14541 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
11.04.2012 AS Areco Eesti esitas Pärnu Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu kahes täiteasjas täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja on mehhaanilise metallitöötluse, muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmise ning spetsialiseerimata hulgikaubanduse valdkonnas tegutsev ettevõtja. Hageja alustas majandustegevust 2005. aastal. 2006. aastal osteti Pärnumaale Nurme külla kinnistu ja alustati tootmishoone ehitamist, kuhu tootmine koliti 2007. aasta augustis. Hageja ja kostja sõlmisid 04. novembril 2010 laenulepingu nr 2010018807, millega kostja laenas hagejale sihtotstarbeliselt 10 548 000 EEK (s.o 674 140 €) hageja ja OÜ Pärnu Ehitus kohustuste refinantseerimiseks tähtajaga 21. aprill 2011. Laenulepingu nr 2010018807 väljastatud laenusummast arvestas kostja 239 753,19 krooni (s.o 15 323,02 €) refinantseerivatest laenulepingutest tekkinud intressi katteks ja 167 916,64 krooni (s.o 10 731,82 €) viiviste katteks.
20.mail 2011 sõlmitud laenulepingu nr 2010018807 lisaga nr 1 pikendasid hageja ja kostja laenu, summas 660 640,07 €, tagastamise tähtaega kuni 26. oktoobrini 2011, kehtestasid uue maksegraafiku ja hageja andis täiendavaid tagatisi. Pikendatud tähtaja saabumisel keeldus kostja vaatamata varasematele suulistele kokkulepetele laenulepingut pikendamast. 08. novembril 2011 esitas AS SEB Pank nõude võlgnevuse tasumiseks.
13.jaanuari 2012 täitmisteatega täiteasjas nr 175/2012/163 teatas Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldajale, et sissenõudja AS SEB Pank avalduse alusel on alustatud täitemenetlus avaldaja kinnisasja (registriosa nr x, edaspidi Xxxxxxx kinnistu) suhtes.
13.jaanuari 2012. a täitmisteatega täiteasjas nr 175/2012/164 teatas kohtutäitur R. Liitmaa avaldajale, et sissenõudja AS SEB Pank avalduse alusel on alustatud täitemenetlus avaldaja kinnisasja (registriosa nr x, Xxxxxxxxxx kinnistu) suhtes.
13.jaanuari 2012. a täitmisteatega täiteasjas nr 175/2012/165 teatas kohtutäitur R. Liitmaa avaldajale sissenõudja AS SEB Pank avalduse alusel täitemenetluse alustamisest avaldaja vallasvara suhtes, mis 29. augustil 2006 notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu alusel on koormatud esimese järjekoha kommertspandiga summas 2 100 000 EEK, ning 04. novembril 2010 notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu alusel teise järjekoha kommertspandiga summas 3 600 000 EEK. 30.03.2012 kaebustega hageja vaidlustas kohtutäituri 21.03.2012 arestimisaktid: Xxxxxxx kinnisasja arestimise akti, milles on kinnistu väärtuseks pandud 290 000 €, Xxxxxxxxxx kinnistu arestimise akti, milles on kinnistu väärtuseks pandud 33 000 € ning vallasvara arestimise akti, milles on tootmises kasutatavate seadmete väärtuseks pandud 350 000 €. Hageja leidis, et tootmistegevuses kasutatav tehnika ja seadmed on Xxxxxxx kinnistu olulised osad ja päraldised ning täitemenetluse seadustiku § 142 lg-st 1 ja § 146 lg-st 1 lähtuvalt tuleb kinnistu olulised osad ja päraldised arestida üheskoos Xxxxxxx kinnistuga ning arvestada nende väärtusega Xxxxxxx kinnistu väärtuse määramisel. xxxxxxxxxx kinnistu hindamisel jättis täitur arvestamata kinnistu oluliseks osaks oleva poolelioleva ehitise väärtuse ning hageja hinnangul on kinnistu tegelikuks väärtuseks 390 000 €. Hageja leiab, et Xxxxxxx kinnistu ning vallasvara suhtes sundtäitmine on lubamatu järgmistel põhjustel: - hageja suhtes täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna: 1) vaatamata varasemalt korduvalt antud lubadustele pikendada laenu tähtaega esitas kostja laenulepingust tuleneva nõude sundtäitmisele, ehk käitus vastuoluliselt; 2) kostja katkestas hagejaga peetud läbirääkimised laenutähtaja pikendamiseks ilma selleks mõjuvat põhjust omamata, ehk käitus hageja suhtes pahatahtlikult; 3) kostja algatas ühe ja sama materiaalõigusliku nõude sundtäitmiseks kolm erinevat menetlust, tekitades
2-12-14541 sellega hagejale ebavajalikku kulu; - sundtäitmisel on kinnisasjast meelevaldselt eraldatud kinnisasja olulised osad ja päraldised, kuid tegemist on tööstusliku kinnisasjaga, mille oluliseks osaks või päraldiseks on tootmisseadmed; kommertspant Xxxxxxx kinnistule ega selle olulistele osadele ega päraldistele ei laiene ning seega ei tohi Xxxxxxx kinnistust selle olulisi osasid ning päraldisi eraldada mh ka kommertspandilepingule tuginedes; seaduse kohaselt (kinnis)asi osaleb õiguskäibes üheskoos selle oluliste osade ja päraldistega ning seadus ei võimalda ühe ja sama õigusobjekti (kinnistu + selle olulised osad) kohta alustada kahte erinevat täitemenetlust; - puudub hageja nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele kommertspandi seadmise lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks: 29. augusti 2006 notariaalselt tõestatud kommertspandilepingus ei ole hageja kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele ning seega ei saa see leping olla täitedokumendiks. - võla arvestus on vastusolus VÕS § 113 lg-st 6 tuleneva viivise ja intressi kapitaliseerimise keeluga, kuna kostja on täiturile esitatud võlgnevuse kalkulatsioonis arvutanud viiviseid laenulepingu nr 2010018807 alusel ka summadelt, millega refinantseeriti varasemad viivise-ja intressivõlad; selline viivisenõue on tühine ning selles osas on sundtäitmine lubamatu. Hageja palub hagi rahuldada ning tunnistada hageja suhtes kostja avalduse alusel algatatud sundtäitmine täiteasjas nr 175/2012/163 ja täiteasjas nr 175/2012/165 lubamatuks ning jätta nende täiteasjade täitekulud kostja kanda, kohtumenetluse kulud jätta samuti kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
31.05.2012 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt ning kostja on õigustatud nõudma hageja allumist kohesele sundtäitmisele laenulepingust ja täitedokumentidest tulenevate nõuete rahuldamiseks. 04.11.2010 sõlmisid AS SEB Pank ja Areco Eesti OÜ, endise ärinimega Ruukki Eesti OÜ investeerimislaenu lepingu nr 2010018807 (edaspidi laenuleping), mille alusel väljastas pank laenusaajale laenu summas 674 140,68 € (10 548 000 krooni). Laenu kasutamise sihtotstarbeks oli Areco Eesti OÜ ja Pärnu Ehitus OÜ kohustuste refinantseerimine. Laenuleping on lõppenud seoses 20.05.2011 lisakokkulepes nr 1 kokku lepitud laenutähtpäeva saabumisega 26.10.2011, hageja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt ning kostja esitas 08.11.2011 hagejale nõude tasuda hiljemalt 25.11.2011 kogu laenulepingust tulenev võlgnevus. Hageja võlga ei tasunud ning 12.01.2012.esitas kostja täitmisavalduse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks summas 900 125,54 €, millest põhiosa võlgnevus 647 850,71 €, intresside võlgnevus 2 786,85 € ja viiviste võlgnevus 249 487,98 €. Täitmisavalduses palus kostja kohtutäituril pöörata sissenõue hagejale kuuluvatele ja kostja kasuks I ja II jrk hüpoteekidega koormatud Xxxxxxxxxx ja Xxxxxxx kinnistutele ning kostja kasuks I ja II jrk kommertspantidega koormatud hageja vallasvarale. Hageja esitas kohtutäiturile TMS § 1 lg 1 punktis 191 ja § 23 lg-s 41 sätestatud dokumendid. 13.01.2012 algatas kohtutäitur kostja täitmisavalduse alusel hageja suhtes kolm täiteasja: nr 175/2012/163 Xxxxxxx kinnistu suhtes, nr 175/2012/164 Xxxxxxxxxx kinnistu suhtes ja nr 175/2012/165 kommertspandiga koormatud vara suhtes. Hageja ei ole vaidlustanud Xxxxxxxxxx kinnistu täitemenetlusega seotud asjaolusid. Viivise (laenulepingu kohaselt 0,5% tähtaegselt tasumata makse(te) summast päevas) lisandumise tõttu on seisuga 30.05.2012 laenulepingust tulenev hageja võlgnevus kostja ees kokku summas 1 353 620,54 €. Vaidlusaluse vallasvara (Xxxxxxx kinnistul asuvad seadmed ja tehnika) näol ei ole tegemist kinnisasja oluliste osadega ega päraldistega, vaid eraldiseisvate vallasasjadega, mida on võimalik kinnisasjast eraldada, eraldatud osasid saab pärast eraldamist sihtotstarbeliselt edasi kasutada ning eraldi tsiviilkäibes võõrandada. TsÜS § 57 lg 2 kohaselt ei ole asi päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Pooled lepingu sõlmimisel ega ka hilisemas omavahelises suhtluses ei käsitlenud tootmisliini Xxxxxxx kinnistu olulise osana ega päraldisena. Juhul, kui
2-12-14541 kohus peaks leidma, et tootmisliin ja muu Xxxxxxx kinnistul asuv vallasvara on kinnistu olulised osad või päraldised, ei välista ega peata see täitemenetluse läbiviimist samade esemete suhtes, kuivõrd sellisel juhul kuuluvad need hageja enda seisukoha kohaselt kinnisasja koosseisu ning kuuluvad seega täitemenetluses võõrandamisele vastavalt hüpoteekide seadmise lepingutele. Kommertspant ulatub äriühingu kogu vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. 04.11.2010.a notariaalses kommertspandi seadmise lepingus võttis hageja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele nii I jrk kui ka II jrk kommertspandiga tagatud nõuete rahuldamiseks, pooled käsitlesid 04.11.2010.a kommertspandi seadmise lepingut täitedokumendina ning kohtutäitur oli õigustatud algatama täitemenetluse mõlema kommertspandi seadmise lepingu alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esemeks ega aluseks ei ole hageja väited, et täitemenetluses on arestitava vara väärtused määratud liiga madalad ning hagejat kahjustavad. Hageja on kasutanud võimalust vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluses varale hinna määramisel ning Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-17364 varale hinna määramiseks. Kostja ei ole arvestanud viivist intressilt, vaid laenulepingu põhiosalt alates laenu sissenõutavaks muutmisest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale laenulepingu nr 2010018807 alusel laenanud 10 548 000 krooni ehk 674 140 €. Laenulepingu sõlmimisega tekkis poolte vahel uus lepinguline kohustus, mis on sõltumatu refinantseeritavatest laenulepingutest ning kostja on õigustatud nõudma kogu väljastatud laenusummalt intresside tasumist kuni lepingu lõpptähtpäeva saabumiseni ja viiviste tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kostja käitumine ei ole laenulepingust tuleneva võlgnevuse tekkimise perioodil olnud vastuoluline. Kostja on väljendanud selgesõnaliselt, et nõuab kogu võlgnevuse tasumist määratud tähtajaks. Asjaolu, et kostja realiseeris enda õigust ja nõudis hagejalt lepingulise kohustuse täitmist ega nõustunud hageja poolt väljapakutud osalise võlgnevuse tasumisega, ei viita kostja pahatahtlikule käitumisele. Hageja võlgnevus kostja ees ei tekkinud esmakordselt vahetult enne täitemenetluse algatamist. Vaidlusaluse laenulepinguga restruktureeriti hageja ja temaga seotud äriühingu olemasolevaid kohustusi kostja ees. Kostja on hagejale ka varasemalt esitanud nõudeid võlgnevuse tasumiseks ning võimaldanud seejuures ka kokkuleppel osalise võlgnevuse tasumise võimalust. Esialgses lepingus kokkulepitud tähtpäevaks 21.04.2011 hageja laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud, 16.05.2011 kostja saatis hagejale nõude võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 31.05.2011.a. Läbirääkimise tulemisel saavutasid pooled kokkuleppe ning sõlmisid 20.05.2011 laenulepingule lisakokkuleppe nr 1, millega kehtestati uueks laenutähtpäevaks 26.10.2011.a. Siiski ei täinud hageja kostja ees kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud tähtaegselt graafikujärgseid laenumakseid ka pärast laenu lõpptähtaja pikendamist. Laenulepingu lõpptähtpäev saabus 26.10.2011.a ning hageja ei olnud nimetatud tähtpäevaks võlgnevust tasunud, mistõttu saatis kostja hagejale 08.11.2011.a nõude tasuda kogu laenulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 25.11.2011. Kostja hinnangul on pisut enam, kui 2 nädala pikkune tähtaeg mõistlikuks tähtajaks võlgnevuse tasumiseks, kuivõrd hageja oli võlgnevusest ka varasemalt teadlik. Hageja viidatud 28.10.2011.a toimunud kohtumisel oli peamiseks teemaks laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumine küsimus, kostja avaldas nimetatud läbirääkimistel valmidust kaaluda laenulepingu lõpptähtaja teistkordset pikendamist, kui hageja täidab selleks kostja poolt seatud eeltingimused. Kostja ei ole hagejale esitanud eksitavat informatsiooni, millest lähtuvalt oleks hagejal pidanud tekkima ootus, et vaatamata korduvatele lepingurikkumistele ja ka kostja poolt esitatud tingimuste mittetäitmisele on kostja siiski nõus tingimusteta laenulepingu lõpptähtaega pikendama. Enne täitemenetluse alustamist oli hagejal sisuliselt 1,5 kuu jooksul täiendav võimalus täita kostja poolt seatud eeltingimused. Vaatamata enda tehtud ettepanekule tasuda hageja nõutud võlgnevus osade kaupa, toimus viimane laekumine võlgnevuse osaliseks tasumiseks 21.10.2011.a ning kogu nõutud summat hageja ei tasunudki. Antud asjaolu viitab kostja hinnangul hageja suutmatusele või soovimatusele lepingulisi kohustusi täita. Kostjal ei ole kohustust hagejaga lepinguid sõlmida, kui tingimustes kokkuleppele ei jõuta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning tühistada hagi
2-12-14541 tagamine täitemenetluste peatamise kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täite, dokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18 – 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
2.Praeguses asjas vaidlustatud täitemenetlustes on täitedokumentideks hüpoteegi seadmise lepingud ning kommertspandi seadmise lepingud, mis sisaldavad kokkuleppeid hageja kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kohtutäitur on käsitanud täitmiseks esitatud dokumente TMS § 2 lg 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentidena.
2.1.Kohus leiab, et TMS § 221 lõigetest 1 ja 11 ei tulene, et võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu sellel alusel, et täitmiseks esitatud dokument ei ole täitedokumendiks TMS § 2. Täitmiseks esitatud dokumendi vastavust täitedokumendile esitatavatele nõuetele hindab kohtutäitur ning TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui selgub, et täitemenetluse tingimused ei ole täidetud ning täitemenetlust on seetõttu alustatud põhjendamatult. Seega tulnuks hagejal juhul, kui ta leidis, et 2006.a sõlmitud kommertspandileping ei ole täitedokumendiks, vaidlustada täitemenetluse alustamist TMS §-s 217 sätestatud korras kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Eeltoodu alusel kohus ei analüüsi põhjalikumalt poolte väiteid seoses 2006.a kommertspandilepingu kui täitedokumendiga.
2.2.Poolte vahel 04.11.2010 sõlmitud kommertspandi seadmise lepingus (II kd, lk 114 – 122), millega hageja vallasvara koormati kostja kasuks II järjekoha kommertspandiga, leppisid pooled kokku, et hageja allub kohesele sundtäitmisele pandiga tagatud nõuete rahuldamiseks ning et pooled käsitlevad lepingut täitedokumendina. Kohtu hinnangul käitub hageja, kohustuse sissenõutavaks muutumise järel kokkuleppe kehtivust täitedokumendina eitades, vastuoluliselt ja seega hea usu põhimõtet rikkudes. Hageja tugineb JusT.ministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku K. Läänemetsa vastuses Eesti Pangaliidu päringule 13.09.2012 esitatud seisukohale, mille järgi kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik kommertspandiga tagatud nõuete suhtes sõlmida kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppeid TMS § 2 lg 1 p 19 alusel, kuna KomPS täitemenetluse normidele ei viita. JusT.ministeeriumi hinnangul on kommertspandiga tagatud nõude kohesele sundtäitmisele mitteallumine õigustatud, kuna kommertspant ulatud ettevõtja kogu vallasarale ning nõude realiseerimise soovi korral ei ole kommertspandiga koormatud vara omanikust ettevõtjal piisavat kindlust, millist konkreetset vara soovib pandipidaja realiseerida; kui kommertspandiga tagatud nõue alluks koheselt sundtäitmisele, võiks tekkida olukord, kus pandipidaja realiseerib oma nõude rahuldamiseks ettevõtja sellise vara, mis on esmatähtis ettevõtja tegevuse jätkamiseks. Kohus ei nõustu eeltoodud tõlgendusega. JusT.ministeeriumi nõuniku tõlgendus ei ole õigusallikaks. Kohtuasjas kohaldab õigust kohus. Kohus leiab, et puudub mõistlik selgitus ja vajadus pantija huvide ettehoolduseks ja tõlgendada KomPS § 1 lg-t 3 selliselt, et kommertspandile kohaldatakse küll asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kuid erinevalt registerpandist ei ole kommertspandi suhtes võimalik sõlmida TMS § 2 lg 1 p 19 kohast kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepet. Kuivõrd KomPS § 5 lg 1 kohaselt ettevõtja võib kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames kasutada ja käsutada, siis ei ole üldjuhul ka kommertspandipidajale täitemenetluse alustamisel teada, millised konkreetsed varaesemed pandiga koormatud vara hulka kuuluvad. Täitemenetluse regulatsioon (vallasvarale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja koostatakse akt konkreetsete arestitud varaesemete kohta, võlgnikul on võimalus täitetoiminguid ja kohtutäituri koostatud dokumente vaidlustada, samuti esitada sissnõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise või tuvastushagi) annab kohtu hinnangul piisavaid võimalusi, et kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe realiseerimise korral JusT.ministeeriumi vastuses kirjeldatud, ettevõtja jaoks
2-12-14541 äärmuslikku tulemust vältida. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 04.11.2010 kommertspandileping on täitedokumendina kehtiv.
2.3.KomPS § 10 lg 4 sätestab, et kui koormatud varale pööratakse sissenõue kommertspandiga tagamata nõude või pandipidajast tagapool asuva järjekohaga kommertspandi pidaja nõude rahuldamiseks, võib pandipidaja nõuda enda nõude rahuldamist vara müügist saadud vahenditest või vahenditest, mis saadakse vara eest sundtäitmise alusel muul viisil, isegi juhul, kui tema nõue ei olnud veel sissenõutav, enne võlausaldajat, kelle kasuks varale sissenõue pöörati. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus täitemenetluses kommertspandiga koormatud vallasvara võõrandamise järel nõude rahuldamisele ka 29.08.2006 lepingus sätestatud I järjekoha kommertspandi ulatuses sõltumata sellest, kas see kommertspandileping iseseisvalt oleks täitedokumendiks või mitte.
3.Kohus leiab samuti, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei saa hageja täitemenetluse võlgnikuna nõuda sel alusel, et kohtutäitur viib eraldi täitemenetlusi läbi kinnistute ning vallasasjade osas, mida hageja peab Xxxxxxx kinnistu olulisteks osadeks või päraldisteks. Täitmisavalduses (II kd, lk 28 – 31) taotles kostja algatada täitemenetlus võlgnevuse 900 125,54 € hagejalt sissenõudmiseks ning pöörata sissenõue hüpoteegiga koormatud varale ja võlgnikule kuuluvale, kommertspandiga koormatud varale. Kostja ei ole kohtutäiturile ette kirjutanud, milline konkreetne vara kommertspandiga koormatud vallasvara hulka kuulub. Samuti ei ole kostja taotlenud sama materiaalõigusliku nõude täitmiseks kolme eraldi täitemenetluse alustamist. Need otsustused tegi kohtutäitur. Nagu kohus otsuses eespool põhjendas, tulnuks hagejal täitemenetluste ebaõiget alustamist puudutavad vastuväited esitada kaebuses kohtutäiturile.
4.Hageja on kasutanud oma õigust ning vaidlustanud täitemenetluses vallasvara kinnisasjast eraldi arestimise. Tsiviilasjas 2-12-17364, milles hageja vaidlustas kohtutäituri otsuse täiteasjas 175/2012/165 vallasvasra arestimisakti tühistamata jätmise kohta, analüüsis kohus (asja lahendas praegust tsiviilasja lahendav maakohtu kohtunik) põhjalikult analüüsinud hageja väiteid ja leidnud, et arestitud vallasvara (sh praeguses hagiavaduses esile toodud tootmisliin) ei ole Xxxxxxx kinnistu oluliseks osaks või päraldiseks. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, leides, et kohtutäituri poolt arestimisakti kantud vallasvarast üksnes õhksoojuspump on Xxxxxxx kinnistul asuva ehitise (ja seeläbi kinnisasja) oluline osa (selles osas kohtutäitur menetluses tunnistas eksimust). Kohus paikvaatlusel tuvastas muu hulgas, et tootmisliin ja sildkraana ei ole Xxxxxxx kinnistuga püsivalt ühendatud ning ei ole kinnistu oluliseks osaks ega päraldiseks. Kohus jääb tsiviilasjas 2-12-17364 esitatud seisukohtade juurde. Pärnu Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas 2-12-17364 jõustus Riigikohtu määruskaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega 20.12.2012. Võttes arvesse, et mõlema tsiviilasja aluseks on samad täitemenetlused, on kohus seisukohal, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg-st 1 ja § 457 lg-st 1 nende koostoimes, on jõustunud lahendis esitatud kohtu seisukohad hagejale kohustuslikud, kuigi tsiviilasjas 2-12-17364 olid menetlusosalisteks hageja ja kohtutäitur, mitte praeguses asjas kostjaks olev sissenõudja. 5 Kohus, võtnud ütlused hageja seaduslikult esindajalt R.T.elt vande all ning tunnistajatelt, kostja poolt läbirääkimistel osalenud I.M. ja M.T., jõudis veendumusele, et kostja ei ole hageja suhtes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ega pahatahtlikult. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et kostja on varem hagejale laenupikendust andnud: laenulepingu nr 2010018807 muutmiseks 20.05.2011 sõlmitud lisaga nr 1 (II kd, lk 24 – 26) pikendati laenu tasumise tähtaega 26.oktoobrini 2011. Õige on kostja viide, et lepingu veelkordne muutmine eeldas poolte kokkulepet, kostja ei olnud kohustatud hagejaga uut kokkulepet sõlmima ning tal oli õigus analüüsida hageja poolt tähtaegselt laenu tasumise tõenäosust. Hageja väide, et kostja astus läbirääkimistesse pahatahtlikult, tegeliku soovita mingit kokkulepet saavutada, ei ole tõendamist leidnud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled jõudsid laenu pikendamise osas kokkuleppele, kuid kostja kokkulepet ei täitnud.
2-12-14541
6.Nii R. T. kui tunnistajad I. M. ja M. T.kinnitasid, et pank seadis laenutähtaja pikendamiseks eeltingimusi ning hageja neid ei täitnud. R. T. andis ütlusi, et pank oli ka varem mitmel korral nõudnud lepingu pikendamisel ühekordse summa tasumist; hagejale ei jäänud muljet, et kui nõutud ühekordset makset 3 päeva jooksul ei tasuta, siis lepingut ei pikendata. R. T. väidetel kostja poolt ühekordse makse summas 16 000 € tasumiseks antud tähtaeg 2-3 päeva oli ebamõistlikult lühike ning hageja oleks leidnud selle raha 2-3 nädalaga. Pooltevahelisest ekirjavahetusest (I kd, lk 15 – 16) nähtuvalt nõudis kostja 28.10.2011 kohtumisel (selleks ajaks oli laenutähtpäev 26.10.2011 juba tegelikult möödunud) ühekordse makse tasumist hiljemalt 04.11.2011, s.o 8 päeva jooksul; hageja väidetud paaripäevase tähtaja andmine tõendamist ei leidnud. Tegelikkuses oli hagejal kostja poolt laenu pikendamise eeltingimusena nõutud 16 000 € tasumiseks enne täitemenetluse alustamist aega sisuliselt kaks kuud. Selle aja jooksul hageja ei täitnud ka enda 04.11.2011 kirjas kostjale väljapakutud maksegraafikut (I kd, lk 13 – 14), mille kohaselt hageja pidi tasuma 15.novembriks jooksva maksegraafiku võlgnevuse (ca 5000 €), 21.novembriks uue maksegraafiku igakuise makse ca 5000 €, 30.novembriks 8000 € kostja nõutud ühekordsest maksest ja 20.detsembriks ülejäänud 8000 € ühe kordsest maksest. Eeltoodu valguses on hageja sellekohased vastuväited alusetud.
7.Hageja laenumaksete aruandest (II kd, lk 124 – 125) nähtuvalt hageja tegi viimase makse 21.10.2011. R. T. vande all ütlusi andes kinnitas, et hageja oli enne laenutähtpäeva saabumist igakuiste maksetega viivituses kuni 30 päeva; tunnistaja I. M. andis ütlusi, et hagejaga aastaid kestnud kliendisuhte jooksul pank andis maksepuhkust, pikendas laene, kuid ikkagi hageja oli pidevalt võlas; aastate jooksul hageja antud erinevad lubadused investorite ja lisatagatiste kohta ei ole realiseerunud. Sarnaseid ütlusi hageja ja kostja kliendisuhete kohta antis tunnistaja M. T.. Võttes lisaks arvesse, et laenulepinguga refinantseeriti hageja ja OÜ Pärnu Ehitus varasemaid kohustusi (s.t. hagejal laenukohustuse täitmisel kostja ees tekkinud võlgnevust); ka 20.05.2011 laenutähtaja pikendamise järel hageja ei tasunud graafikujärgseid laenumakseid tähtaegselt ega nõutavas suuruses, ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostja tingimusteta laenutähtpäeva pikendab. Vaidlust ei ole, et hageja panga lisatingimust ei täitnud. Kirjaliku tõendiga – 17.11.2011 e-kirjaga - on ümber lükatud hageja väited kostjale enne lepingu tähtpäeva Kredexi käenduse suurendamist lisatagatisena pakkumise kohta. R. T. vande all ütlusi andes selgitas, et pank hakkas nõudma lisatagatisi ning selles osas pidasid pooled enne 26.10.2011 laenutähtpäeva saabumist 3-4 kohtumist; kuna kogu hageja vara oli panditud, pakkus hageja kostjale KredExi käendus suurendamist; hagejal olevat olnud suuline eelkokkulepe KredEx’ilt käenduse suurendamise kohta ja sellest teatati kostjale enne 26.10.2011, kuid kostja ei andnud kindlat vastust, kui palju lisatagatise summast puudu on; käenduse suurendamises pidid Kredex ja AS SEB Pank kokku leppima omavahel. Hageja juhatuse liikme R. T.e 17.11.2011 e-kiri I. M.ile (I kd, lk 18) tõendab aga, et hageja teatas lisatagatise saamiseks SA Kredex poole pöördumisest hagejale alles 17.11.2011, sama kirjaga R. T. saadab I. M.ile kokkuvõtte hageja uuest ca 50-leheküljelisest äriplaanist ning väljendab valmisolekut kohtumiseks, et laenu tasumise perspektiividest lähemalt rääkida. Kirja sõnastusest järeldub samuti, et hageja pöördus Kredexi poole käenduse suurendamise küsimusega alles pärast 28.10.2011 kohtumist. Tunnistaja I. M. andis ütlusi, et 28.10.2011 kohtumisel seadis pank lepingu pikendamise lisatingimuseks ühekordse makse tegemise ca 20 000 €; hageja esindajad nõustusid täielikult panga tingimustega, kuid panga lisatingimust ei täidetud; lisatagatiste arutamist tunnistaja ei mäleta; ühtegi dokumenti selle kohta, et Kredex annab täiendava käenduse, tunnistaja M. näinud ei ole. I. M.i sõnul pank 26.10.2011 laenutähtpäeva möödumise järel ei oleks olnud nõus asendama ühekordse makse tasumise tingimust lisatagatisega, kuna tagatis raha ei maksa, kuid panga huvi oli väljalaenatud raha tagasi saada. Ka tunnistaja M. T. kinnitas, et pank seadis laenutähtaja pikendamise tingimuseks ühekordse makse tegemise, viimase kohtumise juures tunnistaja T. ise ei olnud, kuid mäletab, et telefonivestluses olid hageja esindajad panga tingimusega nõus. Tasumine pidi toimuma enne
2-12-14541 lisalepingu sõlmimist; kui pank lepingut ei pikendanud, siis järelikult klient tingimuste ei täitnud. Tunnistaja T.u ütluste kohaselt võis ettepaneku laenulepingu pikendamise läbirääkimisteks teha pank, kui oli näha, et laenutähtpäevaks ei ole laenusaaja ilmselt võimeline laenu tasuma, tunnistaja ei mäleta, kes konkreetses asjas pikendamise ettepaneku tegi. Tunnistaja T.u mäletamist mööda ei olnud täiendava tagatise andmise nõuet, Kredexi käendus oli juba olemas, tunnistaja ei mäleta, kas oli juttu, et see võiks olla suuremas summas. Kõige eeltoodu alusel kohus on veendunud, et kostja ei ole astunud hagejaga läbirääkimistesse pahatahtlikult, tegeliku tahteta laenulepingut pikendada. Laenu ei pikendatud seetõttu, et hageja ei täitnud selleks seatud eeltingimust ning seega on alusetu ka hageja väide, et kostja mõjuva põhjuseta lõpetas läbirääkimised.
8.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja võlaarvestus on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 6 sätestatud keeluga arvestada viivist intressidelt. Asjaolu, et vaidlusaluse laenulepingu alusel antud laenusummaga refinantseeriti ka varasemast lepingust tulenevat intressi-ja viivisvõlga, ei tähenda, et uue laenulepingu põhisumma sisaldaks viiviseid ja intresse. 04.11.2010 laenulepingus nr 2010018807 (I kd, lk 79 – 88) leppisid pooled kokku, et kostja annab hagejale laenu 10 548 000 EEK, laenu kasutamise sihtotstarbega OÜ Areco Eesti ja OÜ Pärnu Ehitus kohustuste refinantseerimine. Nimetatud kohustuste koosseisu kohta asjas andmeid ei ole, hageja väited selle kohta, et kohustuste hulgas oli ka intressi- ja viivisevõlg, on paljasõnalised. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kui ka OÜ Areco Eesti ja OÜ Pärnu Ehitus varsemad kohustused sisaldasid viivist ja intressi, siis on pooled 04.11.2010 lepinguga kokku leppinud, et need summad võlgnetakse laenuna. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenusummalt tasuda intressi (kuni laenutähtpäeva saabumiseni kasutusintressi, alates laenu või selle osa sissenõutavaks muutumisest viivist). Seega ei ole kostja poolt kohtutäiturile esitatud võlaarvestus vastuolus VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keeluga ning sundtäitmine ei ole sellel alusel lubamatu.
9.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 386 lg4 alusel kohus tühistab hagi tagamise abinõuna kohaldatud täitemenetluste peatamise.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjal on õigus taotleda kohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist, esitades kohtule avalduse menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest alates 30 päeva jooksul.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2013 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30.04.2013 otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata Areco Eesti osaühingu hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse nr 175/2012/165 lubamatuks tunnistamiseks ja menetluskulude jaotuse osas. Teha uus otsus, millega
2-12-14541
Areco Eesti osaühingu hagi AS SEB Pank vastu täitemenetluse nr 175/2012/165 lubamatuks tunnistamiseks rahuldada.
2.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles kohus jättis hagi täitemenetluse nr 175/2012/163 lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Sõnastada otsuse resolutsiooni terviktekst:
1.Rahuldada Areco Eesti osaühingu hagi AS SEB Pank vastu osaliselt ja tunnistada täitemenetlus lubamatuks täiteasjas nr 175/2012/165.
2.Jätta Areco Eesti osaühingu hagi AS SEB Pank vastu täiteasjas nr 175/2012/163 täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Riigikohtu 12.03.2014 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 212-14541 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi täitemenetluse nr 175/2012/163 lubamatuks tunnistamiseks (hageja poolt viivisenõudele esitatud vastuväite rahuldamata jätmise osas), ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Areco Eesti osaühingu kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3-2-1-1-14
2-12-14541
4.AS-i SEB Pank kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Tagastada OÜ-le Areco Metall Eesti 7. novembril 2013 Areco Eesti osaühingu kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot. Arvata AS-i SEB Pank kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2014 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-21454 Areco Eesti OÜ hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 175/2012/163 rahuldamata jätmise osas lõppjäreldusena muutmata, kuid tuvastada, et kostja täitmisavalduses esitatud nõude suurus seisuga 11.01.2002 on kokku 882 806,51 eurot. Kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.04.2012 määrusega hagi tagamise korras sätestatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr. 175/2012/163. Menetluskulud tsiviilasjas nr. 2-12-21454 (kõigis kohtuinstantsides) jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-12-14541
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.